- Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus märtsis, kuid ületab endiselt majanduskasvu
- Neljanda kvartaliga võrreldes kasvas eksport hooajalisi tegureid arvestades kiiresti
- Ettevõtete investeeringud kasvasid
- Tööstustoodangu kasv viitab kvartali võrdluses positiivsemale majanduskasvule
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus 2016. aasta esimeses kvartalis aasta võrdluses 1,7% ja jäi kvartali võrdluses neljanda kvartali tasemele. Majanduskasvu pidurdas põlevkivitööstus, väga positiivselt aga mõjus sellele jaanuarikuine aktsiisikaupade varumine, mis peegeldub tootemaksude ja kaubandussektori lisandväärtuse kasvus. Nõudluskomponentidest aeglustub tarbimise kasv, mis ületab jätkuvalt majanduskasvu üldnäitajat, kuid selle taustal on investeeringud tugevnenud.
Tööstustoodangu kasv viitas kvartali võrdluses positiivsemale majanduskasvule. Põlevkivisektori probleemidest hoolimata kasvas töötleva tööstuse toodangumaht 2016. aasta esimeses kvartalis 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,5%, mis on lähedane ajaloolisele keskmisele. Kogu tööstussektori, sh energeetika ja mäetööstuse toodang kasvas 1,3%. Tööstussektori toodangu aeglasema kasvu taga oli vähesem põlevkivi kaevandamine, mis oli ilmselt tingitud sellest, et möödunud aasta jooksul varud kuhjusid. Energeetikasektori toodang kasvas aga nii aasta kui ka kvartali võrdluses. Seda, et tööstussektor on kvartali võrdluses tugevnenud, kinnitab statistikaameti hinnang kaubaekspordi mahu muutusele. Kaubaeksport vähenes aasta võrdluses vaid 2%, mis tähendab, et 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kasvas eksport hooajalisi tegureid arvestades väga kiiresti. Kaubanduspartnerite impordi ehk välisnõudluse kasv jäi sellele tõenäoliselt alla.
Tarbimise kasv aeglustub. Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus märtsis, kuid ületab endiselt majanduskasvu. Aeglustumise taga on reaalsissetuleku kasvu aeglustumine. Mäletatavasti toetasid möödunud aastal majapidamiste reaaltulu suurenemist nii palgatulu kiire kasv, hindade langus, toetuste kasv kui ka maksude vähenemine. Need tegurid avaldavad majapidamiste tulule soodsat mõju, kuid 2015. aastal oli see mõju suurem kui 2016. aastal. Esimeses kvartalis oli eratarbimise kasv tõenäoliselt veel küllaltki tugev, sest seda mõjutas liigaasta efekt, mis paistab välja ka ettevõtete veebruarikuistest käivetest. Peale selle kasvatas eratarbimist jahe ilm, mis suurendas kommunaalmaksetena tehtavaid sundkulutusi.
2016. aasta esimese kvartali positiivsetest arengutest saab esile tõsta ettevõtete investeeringute kasvu, millele viitavad käibemaksu andmed. Investeeringute kasv on kooskõlas ka impordi suurenemisega. Edaspidi peaks investeeringute kasvule järjest enam kaasa aitama Euroopa tõukefondide vahendite kasutamine, mis väljendub eeskätt valitsemissektori investeeringute kasvus, kuid osaliselt ka erasektori projektides. Uute investeeringute vajadusele viitab tööstussektori tootmisvõimsuse kasutamise kasv, ehkki enamikus harudes jääb tootmisvõimsuse rakendatuse tase veel Euroopa keskmisele alla. Tõhusama töökorralduse abil saaks tootmist suurendada ka investeeringuid tegemata. Samal ajal on harusid, kus tootmisvõimsust rakendatakse juba Euroopa keskmisest intensiivsemalt, näiteks viimastel aastatel kiiresti kasvanud puidutööstuses.
Eesti Pank avaldab uue prognoosi 2016. aasta juunis.
