Aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 1,7 protsenti. Majanduskasvu vedas endiselt sisetarbimine ning välisnõudlus püsis nõrk. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes kiirenes kasv ühe protsendipunkti võrra, mis tulenes peamiselt veebruarikuiste aktsiisitõusude tõttu suurenenud maksulaekumistest.
Palgatulu kasvutempo püsis esimeses kvartalis kuue protsendi juures ning kaubandusettevõtete müügitulu viitab tugeva eratarbimise kasvutempo jätkumisele. Käesoleval aastal ootame eratarbimise kasvutempo aeglustumist, mida piiravad nii tarbijahindade tõusule pöördumine aasta teises pooles kui ka eelmise aastaga võrreldes väiksemas ulatuses toimunud tööjõumaksude langetamine. Sellest aastast kehtima hakanud madalapalgaliste palgatoetus mõjutab sissetulekuid alates 2017. aastast.
Lisaks kaubandusele kasvasid ka teised sisetarbimisega seotud harud nagu info ja side, kinnisvara ning siseturism. Kaupade ekspordi langus jätkus esimeses kvartalis välisnõudluse nõrkuse tõttu, mida võimendas madalast naftahinnast tingitud õlitoodete ekspordi langus ning kõrge võrdlusbaas sideseadmete väljaveos. Samas impordimahud pöördusid pärast aastapikkust langust taas kasvule. Seda toetas kapitalikaupade ja sõiduautode kasvanud sissevedu ning aktsiisimäära tõstmise eelne varude suurendamine.
Rahandusministeerium ootab lähikvartalitel majanduse elavnemist välisnõudluse taastumise toel. Kevadprognoosi kohaselt ootame 2016. aasta kokkuvõttes majanduskasvu kiirenemist kahe protsendini eelmise aasta 1,1 protsendilt.
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
