Kinnisvara müües tee kirjalik maaklerileping ja kontrolli selle täitmist

Tarbijakaitseamet avaldas möödunud aasta detsembris oma kodulehel juhised kinnisvaramaakleri teenuse kasutamise kohta.

Lähtuvalt meil kehtivast Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuse standardist on tarbijakaitseamet andnud tarbijatele kindla soovituse sõlmida maaklerileping kirjalikult, fikseerides seal nii teenuse sisu kui ka maakleritasu suuruse ning selle tasumise tingimused, samuti lepingu kehtivuse aja ning lõpetamise tingimused.

Siinkohal väärib märkimist, et Eestis kehtiv seadus ei nõua maaklerilepingult kindlat vormi ja sellest tulenevalt võib see olla sõlmitud mistahes, sh suulises vormis. Viimase puhul on peamine puudus see, et hiljem on pooltel keeruline tõendada, milles täpselt kokku lepiti.

Küll tähendab vorminõude puudumine seda, et paljud müüjad, kes lubavad maakleril kinnisvara müügiga tegeleda, kuid ei soovi kirjalikku lepingut sõlmida lootuses, et pääsevad sel moel maakleritasu maksmisest, on hiljem ise sootuks halvemas olukorras.

Juhul kui maakleritasu suuruse kokkulepet pole võimalik tõendada, võib maakler seaduse järgi nõuda kohalikku tavalist maakleritasu sellise tehingu vahendamise eest.

Samuti puudub kliendil kui tarbijal võimalus esitada maaklerile pretensioone, kui osutatud teenus ei vasta algselt kokkulepitule. Seega on iga tarbija huvides sõlmida maakleriteenuse kirjalik leping ning jälgida, et maakler lepingut täidaks.

Ehkki seadus seda otseselt ei nõua, on teenuse kvaliteedist lugu pidavad turuosalised kokku leppinud, et osutavad maakleriteenust vaid kirjaliku kokkuleppe alusel.

Sellest reeglist peavad kinni pidama kõik Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) liikmed ning kutselised maaklerid, sest neil on kohustus järgida Euroopa Liidus kehtivat kinnisvaramaaklerite teenusestandardit, mis sätestab, et maakleriteenuse osutamiseks peab olema kirjalik kokkulepe.

Tarbijakaitseamet on seisukohal, et kõik, kes osutavad maakleriteenust majandus- või kutsetegevuses, peavad lähtuma kehtivast teenusestandardist ning kõik kõrvalekalded tuleb kliendiga eelnevalt kokku leppida – vastasel juhul võib neid pidada ebaausate kauplemisvõtete kasutajateks.

Maaklerilepingu sõlmimisel peaks tähelepanu pöörama sellele, kas leping annab maaklerile ainuõiguse kinnisvara müügiks või saavad seda teha ka teised, sh omanik ise.

Ainuesindusliku maaklerilepingu sõlmimisel tuleks kliendil muu hulgas maaklerilt küsida, kas ta on valmis tegema koostööd teiste maakleritega ning jagama kokkulepitud ulatuses maaklerilepingu täitmise eest saadavat maakleritasu.

EKMK heade tavade koodeksi kohaselt jagavad ühist teenust osutavad maaklerid maakleritasu kokkulepitud ulatuses.

Veel soovitab tarbijakaitseamet valida teenuse osutamiseks kinnisvaramaakleri, kellel on vastav kutsetunnistus (kutseline maakler) või kes on EKMK liige. Kutselised maaklerid on tõendanud oma oskusi kutseeksamil.

Probleemide tekkimisel kutselise maakleri või koja liikmega on kliendil alati õigus oma õiguste kaitseks pöörduda EKMK aukohtu poole.

Ardo Lepp
DTZ Kinnisvaraeksperdi elamispindade osakonna juhataja
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimees.

 DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

79 + = 85

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine