Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ardo Lepa sõnul on hüppeliselt kasvanud pärast kinnisvaratehingu sõlmimist tehtud kaebuste arv, millega ostja üritab varjatud puudustele viidates müüjalt hiljem kompensatsiooni saada.
Ardo Lepa kinnitusel on ostjal õigus kolme aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist müüjale pretensioone esitada ka nende puuduste eest, millest kumbki osapool polnud tehingut tehes isegi teadlik. „Hilisemate kaebuste arv kasvas hüppeliselt peale Jan Uuspõllu juhtumit, mille käigus näitleja müüs kinnisvara, millel ilmnesid varjatud puudused. Müüja pidi maksma kompensatsiooni ja läks lõpuks pankrotti. Riskid ongi kasvanud pigem müüjate jaoks – ühest küljest on ostjad teadlikumad, teisalt kiputakse seda ka kuritarvitama,“ ütles Lepp.
„Palju niiöelda kalastatakse, et äkki müüja maksab näiteks igapäevasest kasutamisest tekkinud kulumise kinni. Nõutakse nii remondikulude katmist kui ka tehingu tagasipööramist, koos kahjutasu ja advokaadikulude tasumisega. Kahjutasud võivad kümnetesse tuhandetesse ulatuda,“ rääkis Lepp.
„Vähem probleeme on tüüpkorteritega, mille seisukord ja plussid-miinused on üldjuhul lihtsamini hinnatavad, kuid ka nende osas võib esile kerkida probleeme, mida ükski müüja ei oska ette näha. Näiteks võib pealtnäha heas korras korteris ilmneda ootamatu probleem alles pärast seda, kui ostja otsustab põrandaid vahetada ning töö käigus selgub, et põranda konstruktsiooni alla on tekkinud hallitus, mida polnud väliselt võimalik tuvastada ja mida müüja ei teadnud ega pidanudki teadma, sest tema ei olnud põrandakonstruktsioone kunagi avanud,” kirjeldas Lepp.
“Kõige rohkem on nii ostja kui müüja jaoks ohukohti eramute ning maamajadega. Maakohtades võimendab probleemi ka see, et kinnisvaramaaklerid, kes tehinguid nõustavad ja sellega riske maandavad, kaaluvad järjest enam ameti mahapanemist. Ühele omanikule kuuluvate monopoolsete kinnisvaraportaalide KV.ee ja City24 kuulutuste hinnad on nii kalliks läinud, et maapiirkondades, kus kinnisvara maksab vähem, on keeruline maakleritel ots-otsaga välja tulla. Sellega kaob eriti müüja jaoks oluline turvakiht,“ nentis Lepp ja lisas, et suure tõenäosusega kasvab seetõttu ebakorrektse dokumentatsiooni ja varjatud puudustega kinnisvaraobjektide osakaal turul.
Ardo Lepa sõnul ei tähenda varjatud puudus, et müüja üritaks midagi varjata, vaid ta ei pruugi sellest ka ise teadlik olla. „Korrektne peab olema kõik alates müügikuulutusest kuni ostu-müügilepinguni, kuhu tasub kirja panna kõik võimalikud puudused. Varjatud puuduste eest kaitsmiseks on ka müügilepingud muutunud varasemast üksikasjalikumaks ja pikemaks. Tegelikult tasub juba peale potentsiaalse ostjaga kohtumist saata kirjalik memo, kus on kõik teadaolevad puudused kirjas,“ soovitas Lepp.
„Kõige levinumad põhjused kompensatsiooni küsimiseks on hoone vähene soojapidavus, hallitus, katuse läbilaskmine ning puuduliku dokumentatsiooniga seotud probleemid,“ lisas Lepp.
