Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-07/2010

Jätkame kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net statistika ja trendide avaldamist. Möödunud erakordselt külm talv ja jätkuvalt keeruline majanduslik keskkond on mõjutanud oodatavalt korteriomanike maksekäitumist. Järgnev statistika tugineb 720 üle Eesti paikneva maja andmetel. Võrreldes viimase postitusega märtsis on arvelduskeskkonnaga liitunud 70 maja.

Käesoleva aasta jaanuarist kuni juulini on korteriyhistu.net abil esitatud korteriomanikele ligi 100 000 arvet mahuga 128,8 miljonit krooni. Alljärgnevad andmed sisaldavad juulis 2010 esitatud arveid. Kokku esitati korteriyhistu.net abil juulis enam kui 14 000 korteriomanikule arveid 12,9 miljoni krooni eest. Korteriomanike koguvõlg ehk juuli alguseks tähtajaks tasumata summa oli 17,6 mln krooni ehk 137% esitatud arvete mahust.

korteriyhistu.net kliendid

Korteriyhistu.net arvelduskeskkonna vahendusel juulis korterile esitatud keskmine arve oli 940 krooni, mis on võrreldes aasta taguse ajaga 3,8% võrra väiksem. Võrreldes möödunud talve suurima keskmise arvega veebruaris (1786 krooni) on suveperioodi arve veidi vähem kui kaks korda ehk 846 krooni võrra väiksem.

Võlglaste keskmine võlg on aastaga kasvanud 48%, ületades jaanuaris esmakordselt nelja tuhande krooni piiri. Kui aasta eest oli võlgniku keskmine võlg 3227 krooni, siis tänavu juulis oli see 4786 krooni. Seega oli võlgniku keskmine võlg viis korda suurem kui keskmine arve.

Veidi parema võrdluse annab keskmine arve ruutmeetri kohta, mis oli 2010. aasta juulis 19,6 krooni, mis on 9% väiksem kui aasta tagune 21,5 krooni. Samal ajal oli võlglase keskmine võlg ruutmeetri kohta 113 krooni, mis on võrreldes aasta taguse 87 krooniga kasvanud 28%.

Viimase aasta jooksul on võlgnikest korteriomanike osakaal püsinud suhtelisest stabiilselt 26%-28% juures. Kuigi arvete kogumaht on suvel kütteperioodiga võrreldes oluliselt väiksem, siis on koguvõla osakaal – 137% esitatud arvete summast – kasvanud aastaga 34%. Võrdluseks oli veebruaris koguvõla osakaal vaid 58%.

Võrreldes möödunud aastaga on võlgade osakaal arvetest pidevalt suurenenud. Sama trendi on näidanud ka aasta keskmine töötuse määr, mis küll viimastel kuudel on hakanud langema. Juuli töötuse määr 11,7% on endiselt suurem, kui aasta tagune 10,7%.

Keskmine arve ja võlgniku keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve on kasvanud 2008/2009 talvel ja ka tänavusel 2009/2010 erakordselt stabiilsel ja külmal talvel rohkem kui varasematel aastatel. Samas on keskmine võlg suveperioodidel eelnevatel aastatel vähenenud palju enam kui tänavu.

Lühiajaliste võlgnike osakaal on vaadeldaval perioodil olnud stabiilne. Tähtajaks ei suuda arvet tasuda neljandik korteriomanikest. Mitu kuud kasvava võlaga korteriomanike osakaal on aastaga pigem vähenenud. Viimasel kahel kuul suurenenud võlaga võlgnikke oli tänavu juulis 9,9% (12,2%) ja viimasel kolmel kuul suurenenud võlaga võlgnikke 5,2% (6,8%) korteriomanikest. See teeb vastavalt 22% ja 13% vähem kui aasta eest.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg jagatuna ruutmeetrile on oodatult suurem kui vastav võlglaste keskmine näitaja. Viimasel kolmel kuul kasvanud võlaga võlglasel on tasumata keskmiselt 326 (242) krooni ruutmeetri kohta. Samal ajal on kaks kuud kasvanud võlaga võlglase võlg 214 (161) krooni ja võlglaste keskmine võlg 113 (87) krooni ruutmeetri kohta. Sulgudes toodud möödunud juuli näitajatega võrreldes on keskmine võlg kõikides rühmades kasvanud.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg on samuti pidevalt kasvanud. Enam kui kolm kuud kasvanud võlglaste keskmine võlg on ligi kolm korda suurem kui võlglaste keskmine võlg.

Viimased kolm kuud võlga kasvatanud võlglaste keskmine võlg küünib 12895 kroonini. Võrreldes möödunud juuli 8107 krooniga on kolm järjestikust kuud kasvanud võlaga võlglase keskmine võlg kasvanud 59% võrra. Kõikide võlgnike keskmine võlg on kasvanud 48% möödunud aasta juuli 3227 kroonilt 4786 kroonini.

Korteriyhistu.net on Eesti suurim kortermajadele mõeldud veebitarkvara, kus kõik Eesti kortermajad saavad säilitada tasuta maja kontaktinfot ja dokumente. Veebitarkvara muudab kortermaja tegevuse läbipaistvaks ja efektiivseks. Väikse korteripõhise kuutasu eest saab lisaks koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada interneti vahendusel turvaliselt infot kõigile korteriomanikele. Igaühel on võimalik kontrollida, kas tema maja on juba teenusega liitunud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!