Inetu rikas pruut võib lõpuks kositud saada

Pealinn otsib kolmandat aastat kosilast Kopli liinidele, et sinna elurajoon rajataks. Piirkonna magususest hoolimata pole alale arendajat leitud. Järgmisel nädalal lõppev oksjon võib arendaja tuua. Need kujud, kes käivad uudistamas, on ikka koloriitsed.Andres Peets, tõsielusarjast tuntud Roberto äripartner räägib, et Koidu ja Osmussaare elumajade projekti on voolanud ka veidi Itaalia suurima kingatootja raha

Neli aastat tagasi enam kui 200 miljoni krooniga müüdud, ent vaidluste tõttu uuesti müüki jõudnud ja korduvalt ebaõnnestunud oksjonite tõttu kordades langenud hinnaga Kopli liinide hoonestusõigus ei ole endiselt huvilist leidnud.

Nädala pärast saab otsa järgmine enampakkumise tähtaeg. Alghinnaga 50 miljonit krooni käivitunud oksjonil võib müüja, Tallinna linnavaraameti puhkusel viibiva juhi Einike Uri asendaja Toomas Pirni sõnul tulla tulemuslik lõpp.

“Nii palju võin öelda, et huvilisi on, seega on lootust, et seekordne katse on edukas,” lisas Pirn.

Juunis valisid kohalikud kinnisvarabürood Põhja-Tallinna pealinna ning Eestigi potentsiaalikamaks piirkonnaks.

Kinnisvarabüroo 1Partner koostatud küsitlusele vastanud büroodest arvas 75%, et Kopli kinnisvara on praegu enim alahinnatud. Põhjuseks piirkonna kehv maine, mis varjutab hinnalisa toovat mere lähedust, miljonivaateid, lähedust linna keskusele ja rohelust parkide näol.

Ostja tahab valmis elukeskkonda

Asukohast ja potentsiaalist hoolimata pole aastaid kestnud ostjaotsingud seni vilja kandnud. Miks?

“Ostja eelistab praegu piirkondi, kus on väljakujunenud infrastruktuur ja terviklik elukeskkond, nagu Kalamaja ja Kadriorg. Arendaja ei julge praegu seetõttu arendamiseks riski võtta,” kommenteeris Seven Real Estate Advisorsi partner Urmas Laur.

Kopli liinide iga hinnaga müümine ei ole Lauri sõnul linnale samuti kasulik, pigem ostab selle keegi, kes hoiab seda paar-kolm aastat oma portfellis. “Turg ei võimalda seda praegu välja arendama hakata, tuleb arvestada, et mitu aastat ei toimu seal midagi. Linnale oleks kasulikum müügiga mõned aastad oodata,” lisas Laur. “Hind pole samuti ilmselt atraktiivne, kui seda seni pole ostetud.”

Samuti leidis Laur, et arendajale esitatavad kitsendused – nagu näiteks infrastruktuuri väljaehitamine, osa hoonete säilitamine – peaks kaotama, siis oleks see ostjale oluliselt magusam.

“Linna pakkumise tingimused on endistega võrreldes tunduvalt leevenenud. Samas tuleb arvestada inimeste hinnanguga Kopli mainele, mis on selle piirkonna puhul kindlasti miinuseks,” kommenteeris oksjonit kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Linn ootab infrastruktuuri väljaehitamist

Linn tahab leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajalike teenindavate funktsioonidega – kanalisatsiooni- ja veetrassid, spordiväljakud, haljasalad.

Bürooruumide turg kui majanduse termomeeter

Katja Kesselman-Zupsman
Seven Real Estate Advisorsi suurkliendi konsultant

Nõudlus ja pakkumine nii nähtavas turusektoris sõltub majanduskasvust ja kontoritöötajate hõivatusest ning reageerib teatava võimendusega nende näitajate kõikumistele.

Viimase viie aasta üürihindade dünaamika joonistub välja Ameerika mägedena – majanduse üle 10%-lise aastakasvu puhul kerkisid üürid kuni 20% aastas ning majanduse kokkutõmbumisel kaotati kogu eelnevatel perioodidel saavutatud üürihinna tõus.

Põhiline nõudluse mõjutaja tundub praegu olevat ettevõtete tegutsemiskeskkond – selgus tuleviku suhtes, sealhulgas majanduslanguse pidurdumine ning ärikäibe hoidmine. Ettevõtete käivete vähenedes koondati tugipersonali sekretäridest assistentideni ning asuti säästlikumalt kasutama kontoripinda. Samas käivete kasvades on etapiliselt asutud tööjõudu lisama, mis toob kaasa üüripinna kasvusoovid.

A-klassi büroopinnad on neelanud enamiku turul valitsenud napist nõudlusest B-klassi üüripindade arvel, sest kõrgema klassi pindade hind on langenud varasema B-klassi tasemele.

Üürihindade stabiliseerumist või tõusu on oodata vaid siis, kui uutes hoonetes jääb vakantsus alla 15%. Üle selle kriitilise piiri vähenemine muudab hoonete omanikud selgelt vähem paindlikuks üüritingimuste suhtes. Parimad büroopindade kompleksid on lähemal poolaastal seda künnist ületamas.

Artikli autor on Rivo Sarapik. Artikkel ilmus 30/08/2010 väljaandes Äripäev.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

26 − 22 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!