Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-10/2009

Alustame regulaarselt Eesti juhtiva korteriühistute veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide avaldamist. Esitatud ülevaade põhineb ligi 600 üle Eesti paikneva kortermaja andmetel.

Esimese valdkonnanana keskendume korterite arveldustrendidele ja nende muutumisele ajas. Alates 2007. aasta jaanuarist toodud andmed käsitlevad keskmiste igakuiste arvete ja võlgnevuste muutumist.

Korterite keskmine võlg ja koguvõlg on näidanud kasvutrendi kogu vaadeldava perioodi vältel. Korterite keskmine võlg on 2008. a. oktoobri 2309 kroonilt kasvanud aastaga 3053 kroonini ehk 32%. Samal ajal on keskmine korteri arve vähenenud aasta taguselt 1116 kroonilt käesoleva aasta oktoobriks 1046 kroonini. Samas on võlgnevus vastupidiselt varasemate aastate suvekuudel täheldatud sesoonse vähenemise asemel tänavu hoopis märgatavalt kasvanud.

Sama trendi peegeldavad vastavad näitajad ruutmeetri kohta. Aasta eest, 2008. aasta oktoobris, oli keskmine arve ruutmeetri kohta 25,68 krooni ja keskmine võlg 64,73 krooni. Võrreldes aasta taguse oktoobriga on keskmine arve tänavu oktoobris veidi väiksem (22,08 krooni), kuid keskmine võlg on samal ajal suurenenud 79,85 kroonini ruutmeetri kohta.

Sealjuures on korterite võla osakaal esitatud igakuiste arvete summast kasvanud hüppeliselt eelkõige viimase poolaasta jooksul. Veeburaris 2009 moodustas koguvõlg 64 % igakuiste arvete mahust, kasvades poole aastaga ligi kaks korda, küündides oktoobris 2009 juba 109 %-ni igakuiste arvete mahust.

Kuna võlgnike osakaal on aastaga suurenenud oluliselt vähem (33 % asemel 36%) kui võlgade osakaal igakuiste arvete summast (69% asemel 109%), siis võib eeldada, et võlgnevusega korterite võime või soov igakuiseid arveid tasuda on varasemaga võrreldes veelgi vähenenud. Sellest tulenevalt võib alanud kütteperioodil tekkida paljude võlgnikega kortermajades probleeme kommunaalteenuste eest tasumisel.

Aastate keskmised näitajad toovad esile eelkõige võla osakaalu hüppelise kasvu viimasel aastal.

Keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve kasvas 2008/2009 talvel rohkem kui varasematel aastatel ning keskmine võlg vähenes 2009 aasta suvel veidi vähem kui varem.

Korteriyhistu.net on kolm aastat klientidele avatud olnud Eesti esimene kortermajadele mõeldud veebitarkvara. Seal saab säilitada maja andmeid, koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada infot erinevatele osapooltele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

46 + = 53

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!