Valdavalt on ennast kindlustatud püsiva tervisekahjustuse (59 protsenti) ja töökaotuse (51 protsenti) vastu. Järgnevad ajutine töövõimetus (44 protsenti) ja pere peamise sissetulekutooja kaotus (40 protsenti).
Neist 34 protsendist vastanutest, kes kindlustuslepinguid sõlminud ei ole, ligi pooled väljendavad kahtlust, et kindlustusjuhtumi korral väldib kindlustusandja hüvitise maksmist, mistõttu ei ole kindlustuslepingust kasu. Märksa vähem tuuakse põhjusena välja kindlustamise kulukust ja väidet, et seni pole olnud võimalust kindlustustoodetega tutvuda.
Kõige vähem kardab erinevaid laenu võtmisega kaasnevaid riske 26-37 aasta vanune kõrgharidusega mees, kes on võtnud laenu pigem pikemaks perioodiks ja kes suudab igakuisest sissetulekust üle 100 euro säästa.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas: „Kardetud riskid on erinevates laenuvõtjate gruppides erinevad. Näiteks naised kardavad töökaotust veidi rohkem (71 protsenti) kui mehed (67 protsenti vastanutest), vene keelt emakeelena kõnelevad vastajad enam kui eesti keele rääkijad. Laenuintressi kasvu kardavad enim nooremad vastajad. 56 protsenti kõige noorematest- 18-25 aastastest kodulaenusaajatest kardavad laenuga kaasnevat kulude kasvu ja tarbimisharjumuste piiramise vajadust. Üldiselt on laenuvõtjad järjest teadlikumad ja pigem usutakse, et kindlustustest on ootamatuste korral tõepoolest abi.“
*Uuring viidi läbi perioodil 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.
