LHV: Ülikiire majanduskasv tänavu ei jätku

Eesti majandus kasvas mullu veidi üle 8%. Kasv jagunes üle tegevusalade üsna ühtlaselt, muuhulgas tuli viiendik kasvust varasemast parema käibe- ja aktsiisimaksu laekumise kaudu. Suurimaks kukkujaks oli põllumajandussektor, mis kannatas põuase suve ning hinnatõusude tõttu. Kriisieelse tasemega võrreldes ulatus kasv üle 5%, mis tähendab sisuliselt majanduse naasmist oma endisele kasvutrajektoorile.

Üheks tugevaks majanduse veduriks oli 2021. aastal kindlasti info ja side tegevusala, kus loodud lisandväärtus kasvas aastaga rohkem kui 20%. Seejuures on oluline märkida, et kui 2020. aastal siseriiklik kogutoodang tervikuna vähenes, siis IT-sektor suutis ka kriisi südames näidata ligemale 10% kasvu. Ehk teisisõnu oli selles valdkonnas tegemist suures osas orgaanilise kasvuga. Teiste olulisemate tegevusalade – töötlev tööstus, kaubandus, transport, ehitus – puhul oli kiires kasvus oma roll ka tavapärasest madalamal võrdlusbaasil 2020. aastast. Kriisis kõvasti räsitud turismisektor suutis kevadest alates küll päris korralikult taastuda, kuid 2019. aasta tulemustest jäädi kokkuvõttes siiski kolmandiku võrra maha.

Neljandas kvartalis püsis majanduskasv üle ootuste kiire. Positiivne üllatus tuli nii töötlevast tööstusest, transpordisektorist kui kutsealasest tegevusest, kus kõikjal oli lisandväärtuse kasv jõulisem kui võinuks oodata. Ka käesoleva aasta esimesed kuud on näidanud, et ettevõtjate kindlustunne püsib ajaloolises kontekstis kõrge ning nõudluse puudumise üle ei kurdeta. Endiselt valmistab muret sisendmaterjali kiire hinnatõus ja halvenenud kättesaadavus ning kvalifitseeritud tööjõu struktuurne puudus. Energiakaupade (sh elekter) kõrgete hindade negatiivne mõju avaldus aasta lõpus vaid üksikutes tegevusalades, kuid ettevaates hakkab see majandust üha rohkem koormama.

Käesoleval aastal majanduskasv kindlasti aeglustub ja jääb pigem 3-4% juurde, mis on Eesti majanduse kasvupotentsiaali arvestades endiselt korralik kasvutempo. Kiiremat kasvu hoiavad tagasi nii sisemiste vabade ressursside ammendumine kui ka varasemast nõrgem välisnõudlus. Kuigi Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonide mõju peaks peamiselt avalduma Venemaal on selge, et nii Eesti kui tegelikult kogu Euroopa majandus ei jää nendest puutumata. Venemaa on Euroopa jaoks väga oluline kaubanduspartner energia valdkonnas ning energia hinnašokid või varustatuse kõikuma löömine kanduvad kiiresti edasi ka mujale majandusse.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC