Swedbank: Käimasolev kriis mõjutab ka Eesti majandust

SwedbankKui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem. Samas näitasid umbes sellist kasvu ka eelmisel nädalal avaldatud ettevõtete majandusnäitajad.

Kiire hinnakasvu tõttu oli SKP kasv jooksevhindades neljandas kvartalis lausa 19% ja kogu aasta jooksul keskmiselt 14%, sealhulgas ettevõtete sektori lisandväärtus suurenes isegi vastavalt 23% ja 16%. Selline lisandväärtuse nominaalne kasv näitab, et ettevõtete tugev käibekasv leevendas oluliselt tootmissisendite hindade tõusu ning aitas ka paremini toime tulla suurenevate tööjõukuludega.

Neljanda kvartali kiire kasvu taga oli peamiselt lisaks töötlevale tööstusele, transpordi- ning ITK sektoritele erakorraliselt tugev kasv kutse- ja tehnikaalases tegevuses, mille lisandväärtus suurenes aastases võrdluses ligi 44% ja mis andis lausa veerandi kogu SKP kasvust. Sellist kasvu põhjustas autotarkvaraga seotud litsentside kasutamisõiguse müük välismaale, mis tõstis omakorda ka teenuste eksporti. Tegemist on ühekordse suure tehinguga, mis käesoleval kvartalil enam sellist mõju ei avalda.

Eelpool nimetatud tegevusalad andsid suurima panuse ka kogu eelmise aasta majanduskasvu. Lisaks toetasid majanduskasvu tugevasti arvestuslikult veel netotootemaksud ehk peamiselt käibemaksu ja aktsiiside laekumise tõus. Aasta viimases kvartalis pidurdasid SKP kasvu aga enim metsamajanduses ja hulgikaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine.

Puhasekspordi suurenemine andis tugeva panuse SKP kasvu

Kui juba nimetatud teenuste ekspordi kasv oli väga kiire, siis kaupade ekspordikasv ootuspäraselt aeglustus. Kaupade ja teenuste ekspordikasv oli aga kokkuvõttes väga tugev, suurenedes aastases võrdluses 23%. Kuna Volkswagen on lõpetanud autotarkvara suurinvesteeringud Eestis asuvasse tütarettevõttesse, mis kajastub ettevõtete investeeringute vähenemises, siis tegi neljandas kvartalis suure languse ka teenuste import. Nimelt arvestati need investeeringud varem impordis, mistõttu see SKP kasvu ei mõjutanud. Kuigi kaupade import suurenes korralikult, siis koos teenuste impordi tugeva langusega vähenes ka kogu kaupade ja teenuste import. Selle tulemuseks oli suur puhaseksport ja selle suurenemine, millel oli omakorda tugev positiivne mõju SKP kasvule.
Kui möödunud aasta esimesel kolmel kvartalil andis varude muutus olulise panuse SKP kasvu, siis neljandas kvartalis vähendasid ettevõtted oma varusid. Varude vähenemine aasta viimases kvartalis on üsna tavapärane – näiteks viimase 10 aasta jooksul on see nii toimunud seitsmel korral.

Tugev eratarbimise kasv jätkus

Kuigi eratarbimise kasv aasta viimases kvartalis veidi aeglustus, oli selle mahu 7-protsendine tõus jätkuvalt tugev. Eratarbimise kasvu toetasid nii septembris teisest pensionisambast väljavõetud raha, millest ligikaudu pool jõuti aasta lõpuks hoiustest välja kanda ja ära kasutada ning millest omakorda ligi 40% suunati lõpptarbimisse. Samuti ergutasid tarbimist erakorraliselt suured hoiused, mis tõsi küll, ei ole ühtlaselt jaotunud ehk siis kasvanud on rohkem suuremad hoiused. Sel aastal täiendavalt väljavõetavad pensionirahad ja erakordselt suured hoiused pehmendavad kiire hinnakasvu lööki elanike ostujõule. Samas võib käimasolev kriis inimeste kindlustunnet veelgi halvendada.

Varem oodatust suurem välisnõudluse nõrgenemine mõjutab ka Eesti majanduskasvu

Venemaa agressiooni tulemusel tekkinud kriisi, sellele riigile suunatud sanktsioonide ja ebakindluse suurenemise mõju Eesti majandusele on veel vara hinnata, sest sõda Ukrainas on kestnud vaid mõned päevad ja sanktsioonid näitavad oma mõju järk-järgult. Küll aga saab öelda, et need sanktsioonid ja rubla nõrgenemine annavad löögi mitte ainult Venemaa nõudlusele, vaid ka välisnõudlusele laiemalt. Samas on mõju Venemaale ja meie kaubanduspartneritele erinevas suurusjärgus.

Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel vähenenud ja viimati oli see ligi 2%. Sellega on Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis on Venemaa osakaal 4,5% ja see riik on 8. positsioonil Eesti kaupade ekspordis. Eesti nii teenuste ekspordis kui impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4% ja 3%, millega see riik on 10. kohal. Ukraina osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis ja impordis on aga vaid 0,5-0,6%. Kaupade impordis on Venemaa Eesti jaoks aga Soome järel oma ligi 10 protsendiga teisel kohal. Venemaa osakaal on suurenenud, kuid see on toimunud paljuski energiahindade tõusu tulemusel. Venemaalt pärit kaupade impordis veidi üle poole ongi mineraaltooted, sh rafineeritud õlitooted. Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne mõju on suurem, kuna me impordime Venemaa maagaasi tegelikult ka Lätist ning Venemaa naftast valmistatud autokütust tegelikult Leedust ja Soomest.

Kuigi Venemaa ja Ukraina osakaal Eesti päritolu ekspordis on väike, siis saab sellest kriisist löögi kogu Euroopa. Seega nõrgeneb Eesti jaoks üldine välisnõudlus arvatavasti rohkem, kui me veel jaanuaris prognoosisime, mis omakorda mõjutab meie SKP kasvu. Energia ja teiste toorainete hinnatõus kiirendavad inflatsiooni ja pärsivad majanduskasvu. Samas ei mõjuta energiahindade tõus ainult Eesti majandust, vaid see puudutab ka teisi riike, mistõttu on veel vara öelda, kui suure löögi saab Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal