Linn varjab Tallinna Vee lepingut

Omanike Keskliit pöördus linna poole teabenõudega tutvumaks Tallinna Linna ja Tallinna Vee vahelise teenuselepinguga. Eesmärk on luubi alla võtta leping, mis otseselt või kaudselt mõjutab pea 400 000 pealinlase elutingimusi ning rahakotti. Tallinna linn keeldus lepinguid või nende osasid avaldamast, väites sisuliselt, et vee hinnakujundus ja muu seonduv on täies mahus konfidensiaalne.

Tallinna Linna väited on otseses vastuolus avaliku teabe seadusega, samuti on õiguskantsler öelnud, et kohalik omavalitsus peab põhjendama veeteenuse hinda ning, et kohaliku omavalitsuse põhjendamiskohustus tuleneb ka hea õigusloome tavast, mille kohaselt peavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud.

Omanike Keskliit pöörduski lepingu avaldamiseks Andmekaitseinspektsiooni. Menetlus käib ning Tallinn on tänaseks palunud 30 päeva ajapikendust oma vastuse formuleerimiseks.

Kulukas traditsioon

Tallinna Vee iga-aastased hinnatõusud on saanud juba ebameeldivaks traditsiooniks. Erinevalt teistest olulistest kommunaalteenuste valdkondadest pole vee- ja heitvee hinnad kulupõhised. Hinnad tõusevad olenemata Tallinna Vee enda kulutustest ja majanduse üldisest olukorrast. Iga-aastase kurbmängu lahutamatuks osaks on saanud ka linnavalitususe kangelaslik võitlus, kus suudetakse linnarahva hüvanaguks pool protsenti uuest veehinnast kärpida. Sellega kaasnevad väited, et tegime kõik, mis meie võimuses, aga leping on selline.

Tallinna Vesi räägib, et vee hind (hinnatõus) on sõltuvuses tarbijahinnaindeksist ja tehtud investeeringute teatud kordajast. Kuid ei saa unustada, et veehinna määrab siiski lõppastmes Tallinna linn. Kui linnavalitsusel on võimalik mängida lahket peremeest ja võimalus pool protsenti hinnast “ alla kaubelda“, siis kas printsiibis oleks lepingus ka rohkem mänguruumi?

Sõltumatu järelvalveorgan

Vee- ja heitvee hindade reguleerimise vajadust sõltumatu järelvalveorgani poolt on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler. Huvide konflikt on ju päevselge – Tallinna Vesi räägib hinna läbi linnaga (kolmandiku Tallinna Vee aktsiate omanikuga). Tallinna Vesi teenis 2007. aastal 820 miljonilise käibe juures 330 miljonit maksustamiseelset kasumit, monopoolse universaalteenuse ettevõtte jaoks on tegemist ülikõrge kasumimarginaaliga

Tallinna Vesi on tuntud kui Tallinna börsi ühe heldema dividendide maksjana. Aastate 2004-2007 aastate eest maksti üle 700 miljoni dividende. Dividendid ning ka kasum kasvas tõusvas tempos – 2007. aasta kasumist maksti välja juba 248 miljonit. See tähendas linna eelarvesse pea 80 miljonit tulu. Tegemist on arvestatava summaga – tõi ju skandaalne maamaksu tõus linnaeelarvesse 200 lisamiljonit.
Lepingut analüüsides tuleb kindlaks teha, millises mahus on Tallinna Vesi jätnud täitmata kohustusi investeerimaks kanaliseerimisse ning veevarustuse parandamisse? Nõmme ja muud Tallinna piirkonnad on vaatmata Tallinna Vee ja linna korduvatele lubadustele tänaseni täielikult kanaliseerimata. Lepingut peavad täitma mõlemad pooled.

Meie eesmärk

Lepingu avalikustamise korral on kõige olulisem küsimus, millised on võimalused leping ümber vaadata koduomanikele soodsamatel tingimustel? Iseäranis aktuaalseks muutub küsimus peale aastat 2010, kui väidetavalt tuleb ümbervaatamisele linna ja Tallinna Vee vaheline leping.

Laiem probleem on sõltumatu järelvalveorgani puudumine. See ei puuduta ainult Tallinnat ega ka valitsevat linnavõimu. Monopoolse universaalteenuse hinna teenusepakkuja suuraktsionäri (kohaliku omavalitsuse) reguleerimise alla jätmine on pikas perspektiivis jätkusuutmatu. Juba natuke üle 10%-line hinnatõus pealinnas tõstis otsese efektina üleriigilist(!) tarbijahinnaindeksit 0,08%, kaudse efekti ulatust võime ainult oletada.

Positiivselt poolelt lähevad ülemäära kõrge vee hinna eest makstavad kroonid vaevalt hingitseva Tallinna börsi hüvanguks. Samal ajal, kui enamik välisfonde müüb forsseeritult börsiosalusi enamasti kohalikele investoritele, ostis Londonis baseeruv riskikapitalifond Parvus Asset Management LLP 275 miljoni krooni eest Tallinna Vee aktsiaid, tõstes oma osaluse üle 11%-i. Talinna Vee aktsiat loetakse kohaliku börsi üheks parimaks dividendilehmaks, kahuks lüpstakse seeläbi just koduomanike rahakotti.

Vaatamata poliitilisele retoorikale vee hinna teemal, pole meie andmetel ükski poliitiline erakond astunud samme Tallinne Vee lepingu ümberavaatamiseks. Omanike Keskliit on seega võtnud oma eesmärgiks tuua selgust Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel sõlmitud teenuselepingu tingimustesse. Kui meie ise koduomanike õiguste eest ei seisa, siis suure tõenäosusega ei tee seda ka keegi teine, kuigi kohalike omavalitsuste valimiste lähenemine annab lootust poliitikute aktiviseerumiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 41 = 47

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine