Luminor: majanduskasv jääb tänavu olematuks, kuid pöördub seejärel tõusule

Luminor BankLuminori värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv tänavu minimaalseks, kuid juba järgmisel aastal tõuseb see taas 4%.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitas, et tavaolukorras oleks tänavu koroonast taastumise taustal Eesti majanduskasvuks 3–4%, kuid toormete hinnatõusu ning geopoliitilise olukorra tõttu jääb kasv pea olematuks. „Toormete hinnatõus suurendab kulutusi impordile ja viib majandusest raha välja. Sellele omakorda lisandub Venemaa turu äralangemine Eesti eksportijatele ning transiidisektorile,“ rääkis Uusküla.

Nii langeb Luminori prognoosi kohaselt tänavu Eesti majanduskasv 1%-ni, kuid järgmisel aastal tõuseb majandus juba 4%, sest selleks ajaks on uued tarneahelad sisse töötatud ja toormete vaibub. Keerulises majandusolukorras jõuab Luminori prognoosi kohaselt tänavu 12%-ni, kuid rahuneb järgmisel aastal 3% juures, mil on kasutusele võetud alternatiivsed energialahendused ning toormeturud on uue olukorraga kohanenud.

Tuues välja majanduskasvu mõjutavaid asjaolusid, on Uusküla sõnul ekspordi äralangemisest olulisemgi vähenenud ligipääs puidule, metallidele ja väetistele, mis vähendab Eesti ettevõtjate võimekust kaupu ning teenuseid toota. „Selle mõju on aga väga keeruline hinnata, sest see sõltub iga ettevõtte võimekusest kasutada alternatiivseid lahendusi,“ nentis Uusküla.

Mõningatel juhtudel võib olla võimalik osta toormaterjali, näiteks puitu, Eestist, mis suurendab hoopis sisemaist nõudlust ja toetab kohalikku majandust. „Teistel puhkudel võib olla võimalik tooret tuua kolmandatest riikidest, kuid seda kõrgema hinna ja suurema tööpanuse eest. Kolmandatel juhtudel ei ole võimalik aga tooret asendada,“ kirjeldas peaökonomist.

Uusküla tõi välja, et nii tööstuse kui ka ehituse juures on väga suureks probleemiks saanud lepingutes võetud sisendite hinnariskide realiseerumine, mida ei osatud lepinguid sõlmides arvestada. „Ehituses võib ette tulla olukordi, kus juba pooleliolevad projektid võivad jääda lõpuni ehitamata, tuues kaasa arendaja või pankroti,“ nentis Uusküla, lisades, et edasivaatavalt võib nii era- kui avalik sektor jätta osad projektid realiseerimata.

Peaökonomisti sõnul on majandust toetavaks faktoriks Euroopa Liidu programmide avanemine käeoleval aastal ning Eesti valitsuse võimalus teha lisaeelarveid, mis toetaks Eesti majandust. Tööturul on veel vabu töökäsi kohalike hulgas ning lisandunud on Ukrainast saabunud ja tööd otsivad põgenikud.

Pikas vaates võib Uusküla sõnul Eesti jaoks kõige suuremaks väljakutseks saada n-ö maailma serval paiknemine. „Kui enne nähti Balti riike platvormina sisenemiseks Vene turule, siis pole see praeguses olukorras enam oluline ja Eesti võib jääda kõrvale olulistest transpordikoridoridest,“ märkis peaökonomist. Nii on Hiina siiditee koridori arendamine läbi Venemaa vähemalt mõneks ajaks päevakorrast maas.

Maailmamajanduse arengute kohal on mitmeid riske, sealhulgas võib sügis tuua uue ohtliku koroonalaine ning siin on ohukohaks ka Eesti madal vaktsineerituse tase.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC