Maa-amet: Mullune kinnisvaraturu käive oli rekordiline

Maa-ametMaa-ameti andmetel tehti kinnisvaraturul 2021. aastal 71 718 võõrandamistehingut, neist 60 725 ostu-müügitehingut. 2020. aastaga võrreldes kasvas tehingute arv viiendiku. Suur nõudlus tõstis kõikides turusektorites hinda. Tehingute koguväärtus kasvas 2020. aastaga võrreldes poole võrra, ulatudes ligi 6 miljardi euroni, mis on uus kinnisvaraturu rekord. Aastatel 2018–2020 oli tehingute aastane koguväärtus ligi 4 miljardit eurot. Eelmine rekord pärineb 2006. aastast, mil kinnisvaraturu käive oli 4,7 miljardit eurot.

2021. aastal toimus 35 873 kinnisasja ja 35 637 korteriomandi tehingut. Kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kasvas 16%, peamiselt tehingute arvu suurenemise tõttu. Korteriomanditega tehtud tehingute koguarv kasvas aastaga 23%. Korteriomandite tehingute koguväärtus suurenes 0,8 miljardit eurot ja kinnisasjade 1,2 miljardit eurot. Kinnisasjade koguväärtuse kasvu panustasid enim tehingud elamumaaga.

Hoonestamata mediaanhinnad varieerusid 2021. aastal maakonniti oluliselt. Kui Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja maakonnas oli tehingute mediaanhind ligi 10 000 eurot, siis Harju maakonnas 65 000 eurot. Haritava maa keskmine hind oli üle 4000 euro hektari kohta. Haritav maa oli kõige kallim Järva, Põlva ja Tartu maakonnas. Kasvava metsaga metsamaade mediaanhind oli 5500 eurot hektari kohta.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute koguväärtus kasvas 2020. aastaga võrreldes kolmandiku. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas (ligi 2100 eurot ruutmeeter) ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas (kummaski alla 300 euro ruutmeeter). Kui Kiviõlis oli korteritehingute mediaanhind 2000 eurot, siis Tallinna kallimates asumites üle 200 000 euro.

Täiendavat infot saab Maa-ameti hinnastatistika päringukeskkonnast.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC