Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kortermajade elanikele ja korteriühistutele meelde, et maja põhikonstruktsioonid, samuti kütte- ja kanalisatsiooniseadmeid vajavad regulaarset kontrolli. “Nende unarusse jätmine võib viia halvimal juhul koguni raskete, eluohtlike õnnetusteni ning materiaalse kahjuni, mis võib küündida kümnete tuhandete eurodeni, ” hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Mardi sõnul on põhjust muretsemiseks just vanemate korterelamute elanikel, sest tehnilise järelevalve ameti hiljutise uuringu kohaselt on sadade 1960-1990 ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelid varisemisohtlikus seisukorras.
“Lagunenud nõukaaegsed rõdud kujutavad endast otsest ohtu majaelanike elule ja tervisele,”, rääkis Mardi. “Väljaulatuva rõdu konstruktsioonide remonti praeguses KredExi toetusmeetmes otseselt välja toodud pole, samas kuulub rõdu hoone väliskonstruktsioonide hulka ja on oma olemuselt tihti väga tihti külmasillaks. Meie hinnangul peaks rõdude renoveerimine kuuluma energiatõhususe tõstmise terviklahendusse, kuid võiks kaaluda eraldi toetusmeetme loomist rõdude korrastamiseks või ehituseks – ilus ja korras rõdu loob ju elukeskkonnale lisaväärtust.”
Mardi sõnul paneb muretsema ka gaasiavariide rohkus. “Tehnilise järelvalve ameti ülevaatest selgub, et kõige enam gaasiavariisid leidis enim aset eluhoonetes ning valdavalt oli tegemist kortermajade ühisomandis olevate gaasitorustike pihkamisega,” vahendas ta. Seetõttu tuletab ta meelde, et tsentraalgaasi kasutavas majas vajab gaasitorustik regulaarset kontrolli, mida peab kindlasti läbi viima vastava eriala spetsialist. Ta soovitab pöörata tähelepanu ka vee- ja kanalisatsioonitorustikule, et tuvastada võimalikke lekkeid.
Mardi peab vanema korterelamu puhul ühistule parimaks lahenduseks siiski elamu tervikrenoveerimist. “Tervikrenoveerimine annab energia säästmisel parima tulemuse, aga parandab ka oluliselt elamu sisekliimat ning tagab seeläbi maja elamisväärsena püsimise täiendavateks aastakümneteks,” nentis ta.
