SEB nädalakommentaar: Luik, haug ja vähk ning majandusseisak

Võttes kokku eelmise nädala makronumbrid, näeb majanduspilt välja nagu luik, haug ja vähk, kes ei suuda omavahel kokku leppida, kuhupoole vankrit tirida. Seetõttu seisab vanker paigal.

Eelmise aasta lõpus oli meil tegemist majandusseisakuga. Selleks aastaks suunda näitavaid makronumbreid tuli jaanuaris vastakaid: ühelt poolt eksport langes 20 protsenti, teisalt suurenes turistide arv 11 protsenti.

Majandus kasvas täpsustatud andmetel 2013. aasta neljandas kvartalis 0,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning 0,2 protsenti võrreldes eelmise kvartaliga. Mõlemad kasvud aeglustusid.

Tarbimispoolelt tõmbasid kasvu alla investeeringud (mis eelmisel aastal olid enamjaolt kuhjunud kolmandasse kvartalisse). Majandussektorite poolelt süvendas langust peamiselt veondus- ja laondussektor. Peamine vedur nii tarbimis- kui ka tootmispoolelt on loogiliselt eratarbimine ning sellega seotult hulgi- ja jaekaubandus, kuid selle positiivne panus on samuti hakanud vähenema. Niisiis, siiani on kasvavate ja kahanevate sektorite jõuvahekord olnud võrdne ning keskmistunud nullkasvu juures.

See, et turistide arv jaanuaris 11 protsenti suurenes, on majanduskasvule hea uudis. Turistide panus majanduskasvu on päris oluline, kuid siiski väiksema tähtsusega kui ekspordi arengud.

Ekspordi osas aga on jaanuari numbrid üsna murettekitavad. Kuigi see mure pole nii suur, nagu 20 protsendilisest langusest esmapilgul arvata võiks. Nii suurele langusnumbrile viis ühekordne tehing laevadega, mis toimus juba eelmisel aastal. Kui see tehing välja võtta, jääb langusnumbriks 7 protsenti – kuid ka see on siiski suur langus. Langusstruktuuri vaadates on selle taga peamiselt elektroonikaseadmete eksport Rootsi. Selle ekspordi kõikumine tegelikult majanduskasvu kuigi palju ei mõjuta. Aga sellega langus ei piirdunud, ka mitmed teised ekspordiharud – näiteks valmistoidukaubad, keemiatööstuse toodang ja metallid – olid suures languses, mõjutades majanduskasvu juba rohkem.
Kütuste ekspordi jätkuv langus tähendab ka veondus-laondussektori kestvat negatiivset panust majanduskasvu.

Kui ekspordinumbrite kukkumise korral näidatakse kommentaarides juba inertsist valdavalt näpuga Soome poole, siis seekord selleks küll põhjust pole. Näpp tuleks suunata hoopis lõunasse ja itta. Eksport Soome kukkus küll 50 protsenti, aga kui eelmise aasta laevatehing välja jätta, siis püsib eksport samal tasemel, nagu see viimased kolm aastat juba olnud on. Seevastu enim vähenes eksport Leetu. Siin hakkavad sündmused seoses Venemaaga mõju avaldama nii Leedule, Lätile kui ka meile, kus eksport Venemaale on päris suure kaaluga. Lätis juba kahanes tööstustoodang jaanuaris 10 protsenti ja Leedus 7 protsenti. Soomes kahanes tööstustoodang 7 protsenti. Ilmselgelt tähendab see seda, et langus välisnõudluses pole veel lõppenud.

Kokkuvõttes: majanduskasvu väljavaated ei paista esimeses kvartalis kuidagi paranenud olevat. Ma arvan jätkuvalt, et esimeses kvartalis on majanduslangus tõenäolisem kui kasv.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 74 = 80

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!