Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tallinna ja naabervaldade vaheline trammiühendus on igas suunas tasuv

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEelmise aasta lõpus valminud analüüs näitab, et Harjumaal on sotsiaalmajanduslikult tasuv arendada nii trammiliine kui ka paremini kasutada olemasolevat raudteed, et Tallinna ja naabervaldade vahel saaks tulevikus kiiremalt, keskkonnasõbralikumalt ja mugavamalt liigelda.

Täna tutvustas Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi projektijuht Hannes Luts analüüsi tulemusi, mis näitavad, et trammi- ja rongiliikluse arendamine on parim võimalus inimeste autodest sõltuvust vähendada ning panustada inimsõbralikuma liikuvuskeskkonna loomisesse. Analüüsi kohaselt võiksid Tallinnas hakata liikuma väga kiired, mugavad ja mahukad süstiktrammid.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes, et varem pole nii põhjalikult Tallinna regiooni trammiliikluse tulevikku ja potentsiaali analüüsitud. “Nüüd on olemas väga hea alusdokument, mida saavad meie omavalitsused ning ka ministeerium arvesse võtta investeeringute planeerimisel,“ ütles Aas.

„On moodustatud ka Tallinna-Harjumaa liikuvusnõukoda, mille eesmärgiks on ühendada Tallinna ja Harjumaa ühistransporti võttes aluseks rööbastranspordi arengut väljapoole Tallinna.“ Aasa sõnul on mõne trammilõigu järele kindlasti suurem avalik huvi ning tuleb vaadata, milliseid samme astuda, et kiiremas korras liikuvuskeskkonda parandada.

Tulemustes rõhutati, et trammitaristuga peab kaasnema atraktiivse liikuvuskeskkonna loomine. Et tänavaruum on piiratud, siis trammid võimaldavad seda tõhusamini kasutada, jättes kergliiklejatele rohkem ruumi, puhtama õhu ja vähem müra. Trammiliinide rajamine on küll kallis, kuid arvukate uute mitmetasandiliste ristmike rajamine võib olla kallim ning ei täida tihtipeale soovitud eesmärki, tekitades ühe pudelikaela kadudes järgmised.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Joel Jesse sõnule kulutavad harjumaalased orienteeruvalt 1,5 miljardit eurot aastas autoga liikumisele. „Usun, et kui suudame muuta ühistranspordi kiirused võrreldavaks sõiduautodega, tõsta mugavust, nii transpordivahendites kui ka ümberistumistel, saame sõiduautodega konkureerida ning jääks elanikele kätte pool miljardit. Selleks saab juba esimese sammuna kaaluda ühistranspordi prioriteedisüsteemi arendamist, peatuste ja ümberistumiste mugavuse olulist tõstmist ning transpordiliikide ülest ühtset piletisüsteemi.“

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et transpordiühenduste arendamine on Tallinna üks prioriteet. “Linna elanike arv on 10 aastaga kümmekond protsenti kasvanud ja inimesi on juurde tulnud ka naaberomavalitsustes. Pole saladus, et meie tänavate läbilaskevõime on piiratud. Seetõttu keskendume nii trammiliikluse, aga ka ühistranspordi arendamisele laiemalt,” ütles ta ning lisas, et esimesena on plaanis rajada trammiühendus Tallinna lennujaama ja Vanasadama vahel.

Lisaks tuli analüüsitulemustes välja rongiliikluse olulisus. Rong on Tallinnas hetkel kõige kiirem ühistranspordivahend. Keskmine kiirus Balti Jaamast Ülemistesse on 40 km/h ning linnaliikuvuse arendamisel on nii Tallinnal kui ka Elronil tarvis kaaluda koostöövõimalusi.

Lisaks rongiühendusele toodi esile Kristiine potentsiaal ühisterminali asukohana, eeldusel, et kõik transpordiliigid viiakse kokku mugavasse ja hästi ühendatud sõlmjaama, kus on inimestele olemas ka lisateenused. Ühisterminal tekitaks Tallinnasse keskuse, kus on võimalik transpordiliike sama mugavalt vahetada kui mujal maailma metroodes. Lisaks rongidele ja bussidele, läbiks ainuüksi 100 000 trammireisijat tulevikus igapäevaselt Kristiine ühisterminali.

Teostatavus- ja tasuvusanalüüsi lähteülesandes arvestati, et sellised investeeringud võtavad aega ning määrati 30 aastane teostatavus periood ja seda silmas pidades koostati ka tasuvushinnangud. 2050. aastaks tuleks investeerida üle 1 miljardi euro, et kõik uuringus tehtud ettepanekud välja ehitada.
Eelmise aasta sügisel allkirjastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn regiooni liikuvuse koostöömemorandumi, millele järgnevalt moodustati möödunud aasta lõpus Tallinna regiooni liikuvusnõukoda eesmärgiga jõuda kokkulepeteni tegevuskavade ja investeeringuvajaduste osas perioodiks 2021-2035.

Nõukoja ülesandeks on muuhulgas arutada koostööprojektide rahastamise võimalusi ja värskelt valminud kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on heaks sisendiks trammiliikluse tulevast arendamist ja investeeringuid puudutavate otsuste tegemisel regioonis. Samuti on liikuvusnõukojal prioriteetide seas Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- finantseerimis- ja planeerimismudeli analüüsi koostamine, mis peab kirjeldama erinevaid stsenaariumeid liikuvuse toimivuse parandamiseks regiooni halduspiiride üleselt ja ühtse piletisüsteemi loomiseks kogu Harjumaal. Selge vajadus ühtse piletisüsteemi järele Tallinnas ja Harjumaal on ka kergrööbastranspordi uuringu töö üks peamistest järeldustest.

Nõukotta kuuluvad Tallinna Linnavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, AS Eesti Liinirongid, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs on teostatud INTERREG Läänemere programmi projekt SUMBA kaasrahastusel. INTERREG Läänemere programmi projekti “SUMBA – Jätkusuutlik linnaliikuvus ja pendelränne Läänemere linnades” eesmärk on näidata, kuidas muuta linna- ja perifeersed pendelränded säästvamaks, võimalikult tõhusaks ja kaasata liikuvuse paremaks korraldamiseks erinevaid transpordiliike. Lähemat infot projekti kohta on võimalik leida projekti kodulehel http://sumba.eu/.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

20 − 11 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Üürikoolitus