Aastases võrdluses langesid energeetikas tootjahinnad 36 protsenti, kuna kuu teisel poolel tuli turule tagasi Estlink2, mis viis Eesti elektrihinna lähemale Soomele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Karel Lemberi sõnul on tegu olulise sisendiga, mis võib järgnevatel kuudel omakorda tuua alla ka teiste sektorite kulusid ning läbi selle ka hindu.
Suurem hinnatõus toimus juunis nendes töötleva tööstuse sektorites, mis baseeruvad suuresti kodumaisel toorainel ehk siis toiduainete tootmises, kus hinnad kasvasid aastaga 5,7 protsenti, ja puidutööstuses, kus hinnad kasvasid 6,5 protsenti. Kiire langus iseloomustas paberitööstust, kus hinnad kukkusid aastaga 21 protsenti. Üheks aspektiks, mis tootjahindu mõjutab on üha enam valuutakursside mõju. Aastaga on euro dollari vastu tugevnenud ca kümnendiku ning neil sektoritel, kus lepingud on dollarites, vähenevad hinnad eurodes. Lähtudes hetkeoludest valuuta- ja võlakirjaturgudel, siis kiiret dollari tugevnemist ei ole lähiajal näha ning hinnalangus dollarit kasutavates sektorites pigem jätkub.
Eesti jaoks on positiivne trendi jätkumine, kus ekspordihinnad kasvavad kiiremini kui impordihinnad, ehk siis meie konkurentsivõime kasvab. Juunis kasvasid töötleva tööstuse ekspordihinnad 1,7 protsenti, kuid impordihinnad jäid aastatagusega võrreldes samaks. Samas on keeruline meie õlitootjatel, keda lisaks odavnevale dollarile pitsitab ka madal õlihind maailmaturul. Tihe konkurents tootjate vahel ning Venemaa sanktsioonid koos Trumpi valimislubadustega kütuse hinna osas on tekitanud olukorra, kus isegi sõjad Lähis-Idas ei suuda märkimisväärselt naftahinda mõjutada.
Järgnevatel kuudel on oodata pigem tootjahindade vaikset kõikumist senistes koridorides.
