Nordea värske majandusprognoos: majanduskasv muutub ekspordi ja ikka veel vaevaliselt kasvavate investeeringute toel laiapõhjalisemaks

NordeaEesti eksport taastub – kasvavad mahud ja hinnad. Energiahindade tõusust hoogu saanud inflatsioon paneb proovile tarbimisvalmiduse. Tööjõunõudlus püsib stabiilne. Pikemaajalise kasvu võtmefaktoriks saavad olema investeeringud tootlikkuse tõstmisse eeskätt eksportivates harudes.

Majandus kasvab vastavalt 2,5% 2017. aastal ning majandusstiimulite (sh suuremahuliste investeeringute realiseerimisel) koguni kuni 2,9% 2018. aastal.

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul muutub Eesti majanduskasv laiemapõhjaliseks, sest aeglustuvat tarbimist tasakaalustab ekspordikasv ja investeeringute hilinenud taaskäivitumine. Täistööhõivele lähenev tööturg ja märtsikuust alates tugevnenud tarbijakindlustunne toetavad taastumist ka edaspidi.

Energia ja toormehindade kasv maailmaturul ja kohalik aktsiiside tõus viivad inflatsioonimäära ajutiselt üle 3%. „Pärast kaheaastast hinnalangust testib oodatust kiirem hinnakasv tarbijate ostuvalmidust. Siiani on tarbimiskulutused olnud majanduskasvu peamine allikas,“ ütleb Palm.

Kuigi peamiselt energiahindadest tulenev inflatsioonihüpe mõjutab negatiivselt tarbijate reaalsissetulekut, on see kasulik eksporditulu seisukohalt. Siiani on madal hinnatase eksportivate sektorite, näiteks elektritootjate, õlitööstuste ja metallitöötlejate marginaale survestanud.

Ekspordikasv on lõpuks nii kaupade kui ka teenuste osas hoogustunud. Teenuste eksporti toetab jõuliselt IKT sektor, mille rekordiline panus majanduse lisandväärtusse (0,5% SKTst) ületas möödunud aastal koguni töötleva tööstuse oma.

Töötleva tööstuse väljavaade on arvestades euroala tugevat kasvuinertsi ja viimase viie aasta kõrgeimat kindlustunde taset selgelt paremas seisus kui varem. Euroala tootjahindade kasv ületab täna energia ja vahetarbekaupade toel 2% läve. Seejuures euroala inflatsiooninäitajad peegeldavad, et üha suurem osa ressursside hinnakasvust kantakse tootjate poolt tarbijatele edasi. See kajastub edaspidi ka tulude taastumises. Põhjamaade majandused koguvad hoogu, seejuures positiivseks üllatajaks on seekord Soome, mille majandus kasvab, tarbija kindlustunne läheneb rekordilisele tasemele ja laiem majanduse kindlustunne on jõudnud ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Rootsi puhul kogub hoogu teenuste eksport. Norra puhul viitavad ärikinnisvara arenduste mahud investeeringute kasvule. Ootame tööpuuduse määra langust ja mõõdukamat alusinflatsiooni kasvu.

„Eesti tööstuse tellimused ja ekspordihinnad on kasvul, tööjõu nõudlus ületab aastatagust taset, mis kõik kinnitab mõõdukat kasvuväljavaadet. Aasta esimese kahe kuu keskmisena kasvasid Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad ca 7% aastatagusega võrreldes. Ekspordihindade kasv sõltub täna paljuski maailma tooraineturgude stabiilsusest. Välisnõudlust ja kindlustunde püsimist mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised riskid. Eksporditulude pikemaajalisem kasv on aga Eestis puhul kinni ennekõike tootlikkuse ja konkurentsivõime arendamises,“ sõnas Palm.

Inflatsiooni kasvav lahknemine euroala keskmisest viitab vajadusele leida uusi kasvustiimuleid rahapoliitika ja sisetarbimise kõrval. Pikemaajalise kõrgema kasvu eelduseks on investeeringud tootlikkuse kasvu, tööjõu arendamisse ja innovatsiooni.

„Eesti majanduse konkurentsivõime edasist arengut määravad tööjõu arendamise kõrval paljuski traditsiooniliste majandusharude teadus- ja arendustegevuste eelarvete kasv ja tootearendus, ning innovatsiooni etturiteks olevate tarkvara ja tehnoloogiaettevõtete lisandumine. Eesti idufirmade ökosüsteem areneb jõudsalt ning on eelmisel aastal loonud tuhat uut töökohta, millest valdav osa asub Eestis. Selleks, et lõhe Eesti ja Euroopa juhtivriikide tööstuste lisandväärtuse vahel väheneks, tuleb muude tegurite kõrval panustada uutesse tehnoloogiatesse sh tööstuse ja teenuste sektori digitaliseerimisse, e-riigi arendamisse ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõimesse.,“ sõnas Palm.

Kokkuvõttes toetab eelseisvatel aastatel Eesti arengut Euroopa ja Põhjamaade majanduste senisest ühtlasem majanduskasv, millele lisanduvad EL struktuurifondide ja Euroopa investeerimiskava pakutavad võimalused investeeringute nutikaks elavdamiseks.

Reflatsioon

Eesti makromajandusnäitajad

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

87 + = 89

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine