Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna südalinna 54 miljoni euro eest rajatav kõrghoone Stellar kerkib kiires tempos

22.05.2026 Adaur.ee

Tallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise kõrghoone Stellar kogu ehitusmahust on ligikaudu pool juba valmis ning kokku 54 miljonit eurot maksev modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.

Novira Capitali tegevjuhi Nikolay Kryzhanovskiy sõnul liiguvad ehitustööd plaanipärases tempos ning senine töö annab kindluse, et kogu projekt püsib graafikus. “Stellari puhul on tegemist tehniliselt väga nõudliku arendusega. Kuna hoone asub Tallinna südalinnas, nõuab kogu ehitusprotsess erakordselt täpset koordineerimist ja läbimõeldud logistikat. Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus hoone hakkab linnapildis juba välja joonistuma,” ütles Kryzhanovskiy, kelle sõnul on ehituse järgmine lõpliku kõrguse saavutamine planeeritud septembrisse.

“Stellar toob inimesed ja elurõõmu südalinna tagasi. Tegime Stellari teadlikult väliselt helge, võttes appi ka valguslahendused, mis muudavad maja hõljuvamaks ja ägedamaks,” lubavad hoone arhitektid Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson büroost Pluss Arhitektid. Omanimelise arhitektuuribüroo peaarhitekt Meelis Press lubab omalt poolt hoonele ka tipptasemel siselahendusi. “Stellar saab olema kõige innovaatilisem eluhoone Tallinnas,” kinnitab Meelis Press.

Tartu maantee 15 aadressile rajatavasse kõrghoonesse on kavandatud 152 ühe- kuni viietoalist korterit suurusega 30–160 ruutmeetrit. Kodude planeeringutes on pandud rõhku avarusele ja loomulikule valgusele ning kortereid iseloomustavad kõrged laed ja suured aknapinnad. Projekteerimisel on keskendutud tänapäevastele ja keskkonnasõbralikele lahendustele ning maja vastab A-energiaklassi nõuetele.

Kryzhanovskiy sõnul on erilist tähelepanu pööratud ka ümbritsevale linnaruumile. “Oleme teadlikult keskendunud sellele, et tuua südalinna tagasi rohkem rohelust. Projekti raames lisame piirkonda märkimisväärselt haljastust – tänavaruumi integreeritud istutusalad, mitmekesine taimestik ning roheline sisehoov, mis loovad pehmema ja inimlikuma linnakeskkonna. See aitab tasakaalustada tihedat linnaruumi, parandada mikrokliimat ning muuta keskkonna meeldivamaks ka neile, kes selles majas ei ela, kuid igapäevaselt sealt läbi liiguvad,” selgitab ta.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev Evernord Group pakub investeerimisvahenduse ning vara- ja fondijuhtimise teenuseid. Kontserni hallatavate varade koguväärtus ületab 350 miljonit eurot. Praegu haldab Evernord kaheksat fondi, mis investeerivad Balti riikidesse, Soome ja Hispaaniasse.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 28.05.2026

22.05.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28.05.2026 koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes;
kinnisvaraarendajad ja projektijuhid, kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid;
kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad);
ettevõtjad, kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu;
üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad);
raamatupidajad ja finantsjuhid, kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid;
juristid ja maksunõustajad, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega;
eraisikud, kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista;
kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud, kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske.

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 28.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for I Quarter and 3 Months of 2026 (Unaudited)

22.05.2026 Adaur.ee

MANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

In Kristiine City, the Group continued to progress the Uus-Kindrali development through ongoing sales and construction activities.
By year-end, 39 apartments in the white building (Talli 3 / Sammu 8) had already been handed over to customers, with further handovers completed during the first quarter of 2026. As of the publication date of this report, 15 of the 91 apartments remained available for sale.

At the same time, construction continued on a second seven-storey residential building with 90 units at Sammu 10/Seebi 24a (the black building), located next to the white building. By the end of the first quarter of 2026, construction completion had reached approximately 60% and is on schedule for substantial completion in October-November 2026. As of the publication date of this report, 36 units in the black building had been sold.

In addition, the Group launched another phase of residential development in Kristiine City. The new project, named Musketäri Majad, located at Sammu 7 / Talli 1 / Rivi 8, comprises two buildings of six and seven storeys with a total of 144 residential units. Reservations commenced during the first quarter and, as of the publication date of this report, slightly more than 15% of the total sales area was already reserved by buyers.

Looking ahead, the Group continued progressing the next stages of its Kristiine City development portfolio through ongoing design and permitting activities for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments are expected to add approximately 35,000 square metres of gross building area (GBA), comprising around 350 units, predominantly residential (approximately 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area. As of the publication date of this report, the Tondi 53 project (“Dunte”) has obtained a building permit and completed the design phase. The project will comprise approximately 160 apartments in a historic building located on Tondi Street. Building permits for the remaining projects are expected in the second quarter of 2026.

In Kalaranna District, construction works have been completed, and sales and marketing activities for the remaining inventory are ongoing. To date, approximately 66% of the total sellable area has been sold.

Riga

In Riga, the Blue Marine Residence project within the Klīversala Quarter continued to progress according to plan during the first quarter of 2026. By quarter-end, all retaining wall works for the construction pit had been completed and the foundation slab had been poured. In addition, the Group had concluded key construction contracts covering the in-situ reinforced concrete works, as well as the production and installation of precast reinforced concrete elements and windows for the above-ground structure.
At the same time, the Group continued active sales and marketing efforts to further enhance the visibility and attractiveness of the Klīversala Quarter.

Vilnius

In Vilnius, construction works at the City Villas development were nearing final completion by the end of the first quarter of 2026. The Attico building, comprising both residential and commercial units, was completed and delivered to the relevant authorities during the quarter. At the same time, the Group continued sales activities and entered into real rights agreements for five additional units. As of the publication date of this report, nearly 43% of the total sellable area within the City Villas and Attico developments had been sold.

The Group also continued preparations for its latest development project in Vilnius, Borgo, located on Naugarduko Street. The project will transform a former school building into a distinctive high-end residential complex comprising approximately 50 luxury apartments. As of the publication date of this report, the building permit has been obtained, and construction is expected to commence during the second half of 2026.

Hotel operations

The hotel’s first quarter performance reflected the typical seasonal softness of the period, with lower occupancy levels resulting from weaker demand from both leisure and business segments. Overall activity levels remained broadly in line with the prior year. While revenue performance was below expectations, profitability improved compared to the same period last year.

Looking ahead, the outlook for the second quarter remains generally positive, supported by gradually strengthening demand from both leisure tourism and the MICE segment. While the operating environment continues to be affected by cost pressures, particularly related to energy prices, the Group remains focused on operational efficiency and is well positioned to benefit from the expected seasonal improvement in market activity.

Other operations

The Group’s Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), operated in a challenging market environment during the first quarter of 2026, reflecting the broader slowdown in the Italian real estate sector. At the same time, changes in market dynamics within the bare ownership segment continued to reshape client acquisition channels and competitive positioning.

In response, the Group continued refining its commercial model and initiated the implementation of new AI-supported tools aimed at strengthening cooperation with local real estate agencies and improving scalability of operations. While market conditions remain cautious, management believes these initiatives may support future growth opportunities in the medium term.

Conclusion

The first quarter of 2026 marked another period of operational progress for the Group, with construction activities, sales execution and development planning advancing simultaneously across all our core markets. While the Baltic operations continued to perform steadily, the Group also continued refining its commercial approach and operational processes in Italy in response to changing market dynamics.

Alongside day-to-day operations, management remained focused not only on current deliveries, but also on preserving long-term value through disciplined project selection, controlled execution and careful capital allocation. Despite a macroeconomic environment that remains selective and, in certain segments, challenging, the Group continues to benefit from a geographically diversified portfolio, a recognised brand and a significant development pipeline with embedded future potential.

Looking ahead, management remains cautiously optimistic. The Group enters the remainder of 2026 with active construction sites, completed inventory available for monetisation, new developments approaching launch phase and a solid medium-term project pipeline across the Baltics and Italy.

On behalf of the Management Board, I would like to thank our employees, clients, investors and business partners for their continued trust and commitment.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group for the three months of 2026 was EUR 15.1 million, which increased by EUR 2.6 million (21%) compared to the same period in 2025 (2025 3M: EUR 12.5 million).

Revenue from real estate sales is recognised at the moment when the notarial sales agreement is signed and legal title to the property is transferred to the buyer. Therefore, revenue from real estate sales is closely linked to the construction cycle and the timing of project completions.

During the three months of 2026, the Group’s revenue was mainly supported by the handover of completed apartments in the Kalaranna District and Uus‑Kindrali developments in Tallinn, as well as in the City Villas project in Vilnius.

Gross profit for the first three months of 2026 amounted to EUR 5.7 million compared to EUR 4.2 million in the same period of 2025.

Operating profit reached EUR 4.0 million during the period (2025 3M: EUR 2.5 million).

The Group’s net profit for the first three months of 2026 was EUR 2.8 million profit, compared to EUR 1.9 million profit in the reference period.

Cash generated from operating activities during the first three months of 2026 amounted to EUR 10.0 million, compared with EUR 1.3 million in the same period of 2025.

Net assets per share were EUR 1.17 as at 31 March 2026 (31 March 2025: EUR 0.94).

Key performance indicators

	2026 3M	2025 3M	2025 12M
Revenue, th, EUR	15 054	12 450	53 162
Gross profit, th. EUR	5 659	4 207	18 795
Gross profit, %	38%	34%	35%
Operating result, th. EUR	3 977	2 542	14 733
Operating result, %	26%	20%	28%
Net profit, th. EUR	2 811	1 890	12 041
Net profit, %	19%	15%	23%

Earnings per share, EUR	0.05	0.04	0.22

	31.03.2026	31.03.2025	31.12.2025
Total Assets, th. EUR	121 180	121 074	124 490
Total Liabilities, th. EUR	55 042	67 963	61 163
Total Equity, th. EUR	66 138	53 111	63 327
Debt/ Equity *	0.83	1.28	0.97
Return on Assets, % **	2.3%	1.7%	9.9%
Return on Equity, % ***	4.7%	3.5%	21.5%
Net asset value per share, EUR ****	1.17	0.94	1.12

*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit / total average assets
***return on equity = net profit / total average equity
****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros		31.03.2026	31.03.2025	31.12.2025
ASSETS
Current assets
	Cash	4 768	3 949	5 143
	Current receivables	5 165	3 181	5 645
	Prepayments	508	397	287
	Inventories	63 501	57 634	57 503
Total current assets		73 942	65 161	68 578
Non-current assets
	Non-current receivables	13	315	324
	Property, plant and equipment	8 364	7 520	7 836
	Right-of-use-assets	836	449	781
	Investment property	34 855	44 335	43 516
	Goodwill	0	863	0
	Intangible assets	1 270	2 431	1 555
Total non-current assets		45 338	55 913	54 012
	Assets held for sale	1 900	0	1 900
Total assets held for sale		1 900	0	1 900
TOTAL ASSETS		121 180	121 074	124 490
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
	Current debt	12 016	17 354	30 046
	Customer advances	5 861	8 616	5 888
	Trade and other payables	6 694	7 202	5 447
	Tax payables	1 150	1 171	2 562
	Short-term provisions	116	5	116
Total current liabilities		25 837	34 348	44 059
Non-current liabilities
	Non-current debt	27 324	31 466	15 053
	Other non-current payables	8	6	8
	Deferred income tax liabilities	1 641	1 950	1 813
	Long-term provisions	232	193	230
Total non-current liabilities		29 205	33 615	17 104
TOTAL LIABILITIES		55 042	67 963	61 163
Equity attributable to equity holders of the parent
	Share capital in nominal value	11 338	11 338	11 338
	Share premium	5 661	5 661	5 661
	Statutory reserve	1 134	1 134	1 134
	Revaluation surplus	2 322	1 977	2 322
	Retained earnings	45 558	32 518	42 691
66 013			52 628	63 146
Non-controlling interest		125	483	181
TOTAL EQUITY		66 138	53 111	63 327
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY		121 180	121 074	124 490

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros	2026 3M		2025 3M	2025 12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue	15 054		12 450	53 162
Cost of sales	-9 395		-8 243	-34 367
Gross profit	5 659		4 207	18 795

Marketing expenses	-294		-286	-1 213
Administrative expenses	-1 419		-1 326	-5 659
Other operating income	44		12	3 824
Other operating expenses	-13		-65	-1 014
Operating profit	3 977		2 542	14 733

Finance income	10		13	40
Finance cost	-639		-745	-2 615
Profit before income tax	3 348		1 810	12 158
Income tax	-537		80	-117
Profit for the period	2 811		1 890	12 041
Attributable to:
Equity holders of the parent	2 867		1 995	12 314
Non-controlling interest	-56		-105	-273

Other comprehensive income
Items that will not be reclassified subsequently to profit
Net change in asset revaluation reserve	0		0	345
Other comprehensive income for the period
Total comprehensive income for the period	2 811		1 890	12 386
Attributable to:
Equity holders of the parent		2 867	1 995	12 659
Non-controlling interest		-56	-105	-273

Earnings per share (Basic) EUR	0.05		0.04	0.22

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q1_2026_ENG

Nordecon: Decisions of the annual general meeting of shareholders

22.05.2026 Adaur.ee

Nordecon AS (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) annual general meeting of shareholders was held on 22 May 2026 at 10.00 a.m. in the conference centre of Nordic Hotel Forum, room Vega (Viru Square 3, 10111 Tallinn).

The shareholders of Nordecon AS made the following decisions according to the proposed agenda:

Agenda item No. 1. Approval of the Company’s annual report for 2025 and proposal for the allocation of profit

RESOLUTION No. 1

To approve the Company’s consolidated annual report for the 2025 financial year as submitted by the management board.

RESOLUTION No. 2

To distribute the profit of the Company as follows: the net loss attributable to the shareholders of the Company for the 2025 financial year amounts to -4,605 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 4,746 thousand euros. To cover the net loss of the 2025 financial year on the account of the retained profit of the previous periods. To leave the retained profit of previous periods undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

Agenda item No. 2. Election of auditor for the financial years 2026-2028 and deciding on the remuneration of the auditor

RESOLUTION No. 3

To elect Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers as the auditor of the Company for the financial years 2026-2028 and to pay for the services according to the agreement.

Agenda item No. 3. Approval of a gender balance goal in the Company’s governing bodies

RESOLUTION No. 4

Pursuant to § 135⁶ (1) and (2) of the Securities Market Act, to set the following gender balance goal for the Company:
4.1. At least 40 per cent of the members of the Company’s supervisory board shall be of the underrepresented gender;
4.2. To maintain the gender balance already achieved on the Company’s management board, i.e. 1/3, 1/4 or 2/5 of the members shall be of the underrepresented gender.

At the annual general meeting of shareholders 17,982,721 ordinary shares entitled to vote were represented, i.e. 55.54% of total ordinary shares outstanding.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Elamispindade turg töötab heal käigul, väljavaade positiivne

21.05.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade keskmist müügipakkumise hinda kajastav KV.EE Indeks on hüpanud 196,7 punktile. Aastatagusega võrreldes on hinnaindeks kerkinud 9,5% ja poole aastaga 4,5%. Müügipakkumiste arvu peegeldav KV.EE objektide arvu indeks on 74,2 punktil, mis on eelmise aastaga võrreldes 6,8% allpool ja poole aasta tagusest 3,1% kõrgemal.

Kevad kasvatab elamispindade pakkumist

Aasta algusest alates liigub portaalis KV.EE elamispindade müügipakkumiste arv tõususuunas. Tegemist on hooajalise trendiga, sest kinnisvaramüüjad aktiveeruvad aasta alguses ja panevad varad müüki. Eelmise aastaga võrreldes liigume siiski mõnevõrra, kuid mitte oluliselt madalamal pakkumise tasemel.

Müügipakkumiste arv on tehingute arvuga heas tasakaalus. Müügipakkumiste arvu suurenemine ei tähenda riski elamispindade hindadele.

Hinnatõus on osalt näilik

Elamispindade müügipakkumiste hind tundub ülespoole lausa rallivat. Hinnatõus on osalt näilik, sest põhineb suuremal hulgal portaalis KV.EE kauem müügipakkumises olevatel Tallinna kesklinna ja Kalamaja kallitel korteritel.

Hinnapakkumises on osalt siiski tõde, sest korterite ostu-müügitehingute hinnad on mõõdukalt madala tempoga kasvamas. Hinnatõus tehinguteturul lubab kinnisvaramüüjatel pakkumiste hinda kergitada.

Väljavaade on positiivne

Elamispindade turg on aktiivne. Reipalt teevad tehinguid nii koduostjad kui flippijad. Vaid üüriinvestorid on ootel. Aktiivne tehingute tegemine ja suured rahalised käibed on turu tervise parim näitaja.

Tasakaal pakkumiste arvu ja tehingute arvu vahel on tavapärane. See tähendab, et survet hindadele ei ole ei tõusu ega languse suunas.

Kallite korterite suurem osakaal pakkumises tahab meid mõnevõrra eksitada. Kahekohalise numbri lähedast hinnatõusu meil ei ole. Elamispindade hinnad on pika paigal tammumise järel mõõdukas tempos kasvamas. Hinnatõus ei ületa palgakasvu, seega liigub elamispindade kättesaadavus paranemise teel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kliimaministeerium: Selgusid tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse parimad tööd

21.05.2026 Adaur.ee

Täna avalikustati kortermajade tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse esimese etapi võitjad. Konkursi eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil tüüpmajad kvaliteetselt korda teha.

„Sajad tuhanded Eesti inimesed elavad kortermajades, mis on ehitatud pool sajandit tagasi. Need kodud on meid hästi teeninud, kuid vajavad nüüd uut nägu ja hingamist, et majad oleksid ka edaspidi soojad, arved mõistlikud, trepikojad ligipääsetavad ja hoovid korras. Vaja on renoveerimislahendusi, mis on läbimõeldud, lihtsasti teostatavad ja korteriühistutele jõukohased. Konkursile laekunud 22 võistlustööd näitavad, et Eesti arhitektid võtavad seda väljakutset tõsiselt,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Kõik laekunud ideekavandid kvalifitseerusid hindamisele. Võistluse esimese etapi auhinnafond oli kokku 40 000 eurot ning žürii määras preemiad järgnevatele ideekavanditele:

“Annekodud”; Architects Paddar Tossava Ltd, autorid Elen Paddar ja Henry Tossava.
“Filigraan”; Spatialist Studio OÜ, autorid Helena Männa, Keiti Lige ja Henri Kopra.
“Naabruskond”; OÜ Stuudio TÄNA, autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Kertu Johanna Jõeste.
“Uus Mustamäe”; BOA OÜ, autorid Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Uusmaa ja Aleksei Tihhonov-Tärn.

“Žürii hinnangul oli ideekavandite üldine tase hea, eriti arvestades, kui keeruline on panna ühte võrrandisse kokku esteetika, energiatõhusus ja piiratud eelarve. Lisaks veel arhitektuursete lahenduste tehnoloogilisus ja praktilisus. Võidutööd suutsid need teemad siduda edukalt üheks tervikuks, arvestades tehaselise renoveerimisega seotud spetsiifikaid. Võistluse teises etapis tuleb rohkem läbi mõelda ka tehnilised detailid, nagu tuleohutuse ja sadevee lahendused, ning fassaadi hoolduse küsimused,” lausus žürii liige ja Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt.

Võistluse teises etapis korraldatakse projekteerimishange ning võitjatega sõlmitakse lepingud ideekavandite edasiseks projekteerimiseks. Ideelahendused valmivad neljale Eestis levinud korterelamute tüüpprojektile: Mustamäe tüüpi korterelamu (1-464), Õismäe ja Lasnamäe tüüpi korterelamu (111-121), “hruštšovka” ehk tellistest või suurplokkidest elamu (1-317) ning Tartu Maja (111-133).

Võidutöödest luuakse arhitektuursete ideelahenduste kataloog, mis on abiks korteriühistutele tehaselise rekonstrueerimise planeerimisel ja ka riikliku renoveerimistoetuse taotlemisel.

Teise etappi jõudnud töödega ning tulemuste avalikustamise ürituse piltidega saab tutvuda siin.

Žüriisse kuulusid žürii esimees ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska, Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekt Tõnis Arjus, Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt ning Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Elina Liiva ja Mihkel Tüür.

Võistlust korraldavad Kliimaministeerium, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Puitmajaliit. Preemiafondi rahastavad Eesti Puitmajaliit ja Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF).

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

1Partner rajab Raplasse 2,7 miljoni euro eest uue kortermaja

21.05.2026 Adaur.ee

1Partner investeerib 2,7 miljonit uue neljakorruselise 20 korteriga elumaja Kuusiku Kodu arendusse Raplas. Hoone valmib 2027. aasta lõpuks.

1Partner Kinnisvara juhi Tanel Tarumi sõnul on päris uude kaasaegsesse majja kodu ostmisel täna selgeks takistuseks kõrge hind, mida pealinnast veidi eemal saavad arendajad hoida noorte perede jaoks jõukohasemana. “Inimesed otsivad täna kodusid kus oleks rohkem ruumi, mõistlikumad kulud ja rahulikum elukeskkond. Kuusiku Kodu pakub võimalust pealinnaga võrreldava eelarve eest osta märksa suurem ja kvaliteetsem kodu,” räägib Tarum.

Rapla on täna kindlasti üks atraktiivsemaid alternatiive neile, kes soovivad päriselt elada linnakärast eemal, kuid samas säilitada hea ühendus Tallinnaga. “Täna on päris Tallinna piirile rajatud uusasumid oma elutempolt sulandumas pealinnaga. Rapla tugevuseks ongi hea tasakaal väikelinna rahu ja pealinna läheduse vahel,” selgitab 1Partneri juht.

Tarum märgib, et energiasäästlikud lahendused on muutunud koduostjate jaoks järjest olulisemaks, mistõttu on Kuusiku Kodu arenduses pööratud suurt tähelepanu energiatõhususele ja madalatele kõrvalkuludele. “Kaasaegne kodu tähendab hea ehituskvaliteedi ja läbimõeldud arhitektuuri kõrval ka seda, et igapäevased kulud oleksid mõistlikud ja kodude sisekliima hea aastaringselt,” selgitab ta. Hoone vastab A-energiaklassile ning kasutab kaasaegseid tehnilisi lahendusi, sealhulgas kaugkütet, vesipõrandakütet, soojustagastusega sundventilatsiooni ja päikesepaneele, mis aitavad hoida igapäevased kulud kontrolli all.

Kuusiku Kodu arenduses valmib 4-korruseline kortermaja, kuhu on planeeritud 20 kahe- kuni neljatoalist korterit suurusega 34–75 ruutmeetrit. Kõik kodud on läbimõeldud ja praktilise planeeringuga ning suurte maast laeni akendega, mis toovad tubadesse rohkelt loomulikku valgust. Iga korteri juurde kuulub rõdu või terrass, mis loovad sujuva ühenduse sise- ja välisruumi vahel. Igapäevast mugavust lisavad hoonesse planeeritud lift, panipaigad ja parkimiskohad.

Arhitekt Aigar Roht projekteeritud hoonet iseloomustab selge ja tasakaalukas arhitektuurikeel, kus domineerivad rahulikud neutraalsed toonid ja suured klaaspinnad. Fassaadile lisavad iseloomu vertikaalsed ribielemendid, mis loovad põnevaid varjumänge, lisavad hoonele sügavust ning tagavad elanikele rohkem privaatsust. Hoone läheduses asuvad koolid, lasteaiad, kauplused ja sportimisvõimalused ning Tallinnaga on hea ühendus nii auto kui ühistranspordiga.

Vaata lähemalt: https://kuusikukodud.1partner.ee/

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Trigon Property Development: 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

20.05.2026 Adaur.ee

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2026 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.03.2026 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2026. aasta esimese kvartali puhaskahjum 23 679 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta 0,00526 eurot.

Seisuga 31.03.2026 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 736 946 eurot. Ühingu omakapital oli 1 731 588 eurot, mis moodustas 99,69% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR	31.03.2026	31.12.2025
Raha ja raha ekvivalendid	161 295	227 911
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	13 151	14 245
Varud	1 562 500	1 562 500
Käibevara kokku	1 736 946	1 804 656
AKTIVA KOKKU	1 736 946	1 804 656
Võlad tarnijatele ja muud võlad	5 358	45 441
Lühiajalised kohustused kokku	5 358	45 441
Kohustused kokku	5 358	45 441
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses	449 906	449 906
Ülekurss	226 056	226 056
Kohustuslik reservkapital	287 542	287 542
Jaotamata kasum	768 084	791 763
Omakapital kokku	1 731 588	1 755 267
PASSIVA KOKKU	1 736 946	1 804 656

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR	I kv 2026	I kv 2025
Üldhalduskulud	-24 980	-24 855
Ärikahjum	-24 980	-24 855
Finantstulud	1 301	3 446
ARUANDEPERIOODI PUHASKAHJUM	-23 679	-21 409
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM KOKKU	-23 679	-21 409

2026 I kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Swedbank: Korterite kättesaadavus paranes esimeses kvartalis märkimisväärselt

20.05.2026 Marianna Rõbinskaja

Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest oluliselt suurem, kuid jääb veel alla pikaajalise keskmise. Kõrgem euribor võib korterite kättesaadavust võrreldes esimese kvartaliga halvendada, kuid 2026. aasta kokkuvõttes peaks korterid olema aastatagusest paremini kättesaadavad.

Kiire sissetulekute kasv toetab elamuturu aktiivsust

Tallinna korteriturg oli aasta alguses aktiivne. Maa- ja Ruumiameti andmetel oli esimeses kvartalis järelturul aastatagusest rohkem tehinguid. Kuigi aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv märgatavalt ka Tallinna uusarendustes, kuna tänavu olulise kasvu teinud netopalk võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu.

Korterite hinnakasv järelturul kiirenes oodatult

Järelturu korterite hinnakasv esimeses kvartalis ootuspäraselt kiirenes – kõrgema turuaktiivsuse toel kasvas see aastases võrdluses 6,5%. Arendajate kodulehtede järgi oli uusarenduste pakkumishindade kasv aeglasem ja ulatus keskmiselt 3,7%ni. Seejuures jõudis müügis olevate uusarenduste korterite arv Tallinnas esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. See loob eelduse, et hinnavahe kahe turusegmendi vahel peaks järk-järgult vähenema, kuna praeguse ostuaktiivsuse juures on pakkumist uusarenduste turul piisavalt.

Netopalga ostujõud eluasemeturul jätkab 2022. aasta madalseisust paranemist. Aasta alguses oli paranemine märkimisväärne tänu tugevale netopalga kasvule, mida toetas tulumaksureform – „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Praeguseks on netopalga ostujõud järelturul taastunud 2019. aasta taseme lähedale, mil korterite hinna ja palga suhe oli viimase kümne aasta soodsamate hulgas. Uusarenduste turul seevastu on see endiselt nõrgem ning ühe palga eest kättesaadavate ruutmeetrite arv jääb veel oluliselt alla 2019. aasta taseme.

Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordset keskmist netopalka teeniv leibkond* esimeses kvartalis endale lubada järelturul kuni 77-ruutmeetrise korteri. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja ligi 70-ruutmeetrit. Arendajate pakkumishinda arvestades oli esimeses kvartalis võimalik osta ligi 44-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi kuni 39-ruutmeetrine korter.

Sõda Lähis-Idas kiirendab varasema prognoosiga võrreldes inflatsiooni ning toob intressimäärade teema taas tugevamalt päevakorda. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra.

Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. Võrreldes esimese kvartali tasemega võib korterite kättesaadavus väheneda. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.

Balti riikide pealinnades oli hinnakasv kiireim Vilniuses

Tugev nõudlus andis hoogu korterite hinnakasvule Vilniuses, mis ulatus esimeses kvartalis üle 13% aastases võrdluses. Palgakasv jäi korterite hinnakasvule alla, mistõttu Vilniuse korterite kättesaadavus halvenes nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Teise pensionisamba säästude väljavõtmine hoiab tõenäoliselt nii aktiivsust kui ka hinnakasvu Vilniuses tänavu kõrgel.

Riias on korterite kättesaadavus üldiselt Tallinna ja Vilniusega võrreldes parem, kuna Riia korteriturul domineerivad tehingud nõukogudeaegsete korterelamutega. Esimeses kvartalis oli palgakasv Riias kiirem korterite hinnakasvust ning intressimäärad aastatagusest madalamad. See parandas omakorda korterite kättesaadavust. Samas saavutas korterite kättesaadavus Riias oma tipu eelmise aasta lõpus, mil korterite hinna ja netopalga suhe oli soodsaim.

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale neljandas kvartalis keskmiselt taskukohane 63-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 49 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 64-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Hepsor AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

20.05.2026 Adaur.ee

Hepsor AS-i (registrikood 12099216; aadress Järvevana 7b, 10112 Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus kolmapäeval, 20. mail 2026, algusega kell 11:00, hotelli Mövenpick Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Lembitu tn 12, Tallinn.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 29.04.2026 ajalehes Postimees ning 27.04.2026 börsiteatena Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu. Seega on korraline üldkoosolek nõuetekohaselt kokku kutsutud.

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrati seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 13.05.2026 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga on Hepsor AS-il kokku 8302 aktsionäri, kellel kuulub kokku 3 912 522 aktsiat.

Korraline üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna seal osales 22 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 3 079 463 häält, st kokku 78,71% Hepsor AS-i aktsiatega esindatud häältest, sealhulgas 3 aktsionär, kes kasutasid võimalust hääletada enne koosolekut ning kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 1 026 161 häält.

Hepsor AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:

1. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Otsustati kinnitada Hepsor AS 2025. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2. Kasumi jaotamine

Otsustati kasumi jaotamine järgnevalt – eelmiste perioodide jaotamata kasum on 7 257 tuhat eurot. 2025. aasta majandusaasta puhaskasum on 399 tuhat eurot. Seega on jaotuskõlblik kasum kokku 7 656 tuhat eurot. Kasum otsustati jaotada alljärgnevalt:

maksta dividendi 0,27 eurot aktsia kohta ehk jaotada kasum summas 1 056 tuhat eurot dividendidena aktsionäridele;
jaotamata kasumi jääk summas 6 600 tuhat eurot jätta jaotamata.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.06.2026 (record date) Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 11.06.2026. Dividend makstakse aktsionäridele 19.06.2026 ülekandega aktsionäri pangakontole.

3. Tehingu heakskiitmine

Otsustati kiita heaks 18.12.2025 sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ, Hepsor AS-i ja AS-i Phoenix Land vahel sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ osanike lepingust tulenevate tehingute tegemine.

4. Audiitori valimine

Hepsor AS-i 2026. aasta ja 2027. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks valiti audiitoriks Grant Thornton Baltic OÜ (registrikood 10384467) ning määrati audiitori tasustamise kord vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule, samuti otsustati Hepsor AS-i juhatusele anda õigus vastava lepingu sõlmimiseks.

Bigbank: Eestlaste kodulaenud on lätlaste omadest üle kahe korra suuremad

20.05.2026 Adaur.ee

Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Eestis oli sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma esimeses kvartalis 131 313 eurot, mis on ligi 2,2 korda suurem Läti 59 984 eurost. “Kaks-kolm aastat tagasi oli laenude suuruse vahe lätlastega alla kahe korra ja tundus, et see pigem aja jooksul väheneb veelgi. Eelmise aasta alguses eestlaste kerkis aga Eestis võetud keskmine kodulaenu summa, kuid Lätis jäi see endisele tasemele ja nii kasvaski vahe enam kui kahekordses. Samas seisus oleme ka käesoleva aasta alguses,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet, kelle sõnul on kinnisvara hinnad Lätis endiselt märgatavalt soodsamad ning see on ka oluline põhjus, miks lõunanaabrite laenusummad püsivad endiselt nii palju väiksemad. “Kui korter võrreldavas uusarenduses on Riias kuni kolmandiku odavam kui Tallinnas, siis ei pea põhjuseid mujalt otsima,” selgitab Taavet.

Eesti ja Leedu keskmine kodulaenulepingu suurus on viimastel aastatel kvartalist kvartalisse olnud kõikuv. “Kaks aastat tagasi oli keskmine laenusumma ligikaudu 110 000 euro tasemel põhimõtteliselt võrdne, kuid sealt edasi on eestlaste võetud laenud muutunud ligi viiendiku võrra suuremaks, kuid leedukatel jäänud endisele tasemele,” kirjeldab Arthur Taavet. Ta lisab, et käesoleva aasta esimeses kvartalis oli vahe viimaste aastate suurim, sest Leedu uute kodulaenude keskmine summa langes Bigbanki portfellis 83 936 euroni. “Turgu ja kinnisvarahindu kõrvutades võib siiski prognoosida, et selline langus oli pigem lühiajaline ning tegemist ei ole uue trendiga,” arutleb Taavet, kelle sõnul on ka varem keskmine hind lühemas perioodis mingit konkreetset tüüpi tehingute rohkuse toel kas suurema hüppe või languse teinud.

Bigbank Eesti juhi sõnul on Leedus huvitav jälgida just järgmiste kvartalite muutusi, sest aprilli alguses jõudis pensionireformi tulemusena teisest sambast loobunud leedulaste kontodele ligi kolm miljardit eurot. “Eks need miljardid otsivad rakendust ja nii on ka lähikuudel näha, kui palju sellest oma eluaseme kvaliteedi tõstmisesse edasi investeeritakse,” kommenteerib Arthur Taavet.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: „AS IS“

20.05.2026 Evi Hindpere

Probleemid seoses „varjatud puudustega“ on paraku tõusuteel. Võimalike vaidluste vältimiseks soovivad paljud müüjad lisada müügilepingusse klausli, mille kohaselt ostja omandab lepingu eseme sellisena, nagu see on („as is“), ega oma müüja vastu pretensioone lepingu eseme seisukorra osas.

Paraku ei välista selline lepingupunkt müüja vastutust lepingu eseme varjatud puuduste eest ega takista ostjal selliste nõuete esitamist müüja vastu.

Seadus võimaldab küll sõlmida müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid, kuid ainult teatud ulatuses. Nimelt ei vabane müüja vastutusest müüdava asja puuduste eest juhul, kui müüja oli puudustest teadlik või pidi neist teadlik olema, kuid jättis selle ostjale avaldamata.

Seega ei aita „as is“ klausel müüjal vabaneda vastutusest nende puuduste eest, millest ta teadis, kuid mille ta ostja eest maha vaikis.

Eesti õiguses puudub mõiste „as is“ otsene regulatsioon. Seetõttu tuleks lepingus täpselt lahti kirjutada, mida pooled selle all silmas peavad.

Näiteks võib kokku leppida, et müüja ei vastuta selliste puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma, ning ostjal puudub õigus kasutada selliste puuduste korral müüja vastu õiguskaitsevahendeid.

Kui soovid lähemalt teada saada, mis on varjatud puudused ja kuidas kaitsta müüjat – aga ka maaklerit – edasiste probleemide eest, tule Kinnisvarakooli koolitusele 4. juunil 2026.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Swedbank: Maailmamajanduse ebaselgus mõjutab majanduskasvu prognoose

20.05.2026 Tõnu Mertsina

Olukord maailmamajanduses on juba mõnda aega väga ebaselge ning eriti ettearvamatult on käitunud nafta hind. Sellele vaatamata näeme Eesti ja naabrite majanduse vaikset kasvamist, mis on küll algselt prognoositust tagasihoidlikum, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskelt avaldatud majandusprognoosis.

Majanduskasvu peamine pidur on nafta hind

Energiahindade tõus ja nende mõju maailmamajandusele sunnib ökonomiste üle vaatama pea kõikide riikide majanduskasvu prognoose ning väljavaadet tuleb kärpida tõenäoliselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Nafta hindadele avaldavad loomulikult suurimat mõju Hormuzi väina ümber toimuv, USA presidendi Donald Trumpi tegevus ja Iraani reaktsioon sellele.

Tihti uuritakse, millise lähiajaloo kriisiga praegust olukorda võrrelda. Aus vastus on, et tegelikult puudub hea võrdlusmoment. 2022. aastal oli nafta hinnatõusu ajend teistsugune ning kui pöörata pilk seitsmekümnendate poole, siis kuigi põhjus võis olla tookord sarnane, oli see aeg praegusest väga erinev, nii nafta kasutuse kui ka varude poolest.

Võrdlusmomendi puudumine ja teadmatus olukorra kestuse osas tekitab palju ebakindlust. Mida kauem Lähis-Ida kriis kestab, seda suurem on selle mõju majandusele. Praegu eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad aasta lõpuks, ning oleme sellega ka oma prognoosides arvestanud. Samas on olukord endiselt väga lahtine.

Euroala kummitab inflatsioonirisk

Olgugi et euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Lähis-Idas, on sealne situatsioon mõistagi seisu halvendanud. Kui veel aasta alguses prognoosisime euroala majandusele 1,2% suurust kasvu, siis värskes kevadprognoosis langetasime selle juba 0,9% peale. Korrigeerisime ka järgmise aasta vaadet ning näeme, et tuleval aastal võiks euroala majandus kasvada 1,3%.

Bloombergi aprillikuise küsitluse andmeil on inflatsioon ja sellega kaasnevad mõjud tõusnud taas euroala üheks suurimaks riskiks. Sellest suurema mõjuga nähakse vaid Iraani sõda. Euroala üldine inflatsioon on juba kiirenenud, viimane näitaja oli 3% juures, mis on selgelt üle keskpanga seatud 2% eesmärgi. Kui jälgida aga ainult alusinflatsiooni, ehk kui võtame välja energia- ja toiduainete hinnad, siis oli see 2,2% juures. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ja järgmisel aastal 2,1%.

Baltikumi tugevaimat kasvu on taas oodata Leedust

Vaadates meie lähinaabrite tegemisi, siis ootame – nagu ka varem – tugevaimat majanduskasvu Leedus. Sealne värske pensionireform annab majandusele kõvasti lühiajalist hoogu.

Kui Eestis võttis 2021. aasta septembris esimese hooga II pensionisambast raha välja ligi viiendik kogujatest, siis Leedus praegu ligi 38%. Eestis võeti välja umbes 1,3 miljardit eurot, Leedus aga 4 miljardit. Inimeste kontole laekus sellest vastavalt 1,1 ja 2,9 miljardit eurot, mis Eestis oli umbes 3% tollasest SKP-st, Leedus aga 3,5%.

Viiendik väljavõetud rahast on Leedus juba jõudnud ka jaekaubandusse. Milline on reformi mõju Eestile ja Lätile, on veel vara öelda, ent kindlasti avaldab suurem nõudlus Leedust positiivset mõju ka Eesti eksportijatele. Omaette küsimus on muidugi reformi pikaajalises mõjus inimestele ja pensionisüsteemile.

Vaadates meie põhjamaiste naaberriikide, Rootsi ja Soome majanduse poole, siis pidime ka nende majanduskasvu ootusi värskes prognoosis vähendama: Rootsis varem oodatud 2,6%-lt 1,8%-le ning Soomes 1,2%-lt 0,9%-le. Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivset arengut, kuid tänavu kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab riigi majandusele täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Vaatamata inflatsioonisurvele jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui ka järgmisel aastal alla 2%.

Ebaselgus on muutnud keskpankade otsuste tegemise keeruliseks

Oleme hiljutistel Euroopa Keskpanga ja USA föderaalreservi kohtumistel näinud, et ebaselgus maailmamajanduses muudab intressimäärade otsuste tegemise keeruliseks. Jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsioonile hoogu juurde annavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära juunis ja septembris kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu.

Kuna eeldame samal ajal, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile pole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärad järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele. USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub.

Nii USA kui ka Hiina majanduskasvu toetavad tehisaruga seotud toimingud

Aasta esimeses kvartalis näitas USA majandus stabiilset kasvu. Ettevõtete investeeringute kasv on tugev ning seda veab eriti jõuliselt tehisarusse panustamine. Muudes valdkondades on investeeringud languses. Selle trendi jätkumist on oodata nii sel kui ka järgmisel aastal. Eratarbimisele võib negatiivset mõju avaldada kütusehindade hüppeline tõus, mis kiirendas märtsis ka nende inflatsiooni.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal 5%, seda peamiselt ekspordi toel. Kasvu toetasid kaupadest põhiliselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Eksporti soosis ka sihtriikide mitmekesistamine. Tugev aasta algus on andnud meile põhjust korrigeerida Hiina majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole. Küll aga peaks kasv edaspidi aeglustuma, sest eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor languses ning erasektori investeeringud vaoshoitud.

Kokkuvõtvalt näeme, et kuigi ajad on muutlikud ning inflatsioon on kiirenemas, on siiski põhjust teatavaks optimismiks. Laual on aga mitu stsenaariumi, mis sõltuvad paljuski prognoosimatutest asjaoludest, nagu sõja kestus Lähis-Idas ja USA presidendi käigud. See kõik muudab majandusnäitajate prognoosimise vägagi keerukaks ülesandeks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB Baltimaade peahoone Talsinki kvartalis sai pidulikult nurgakivi

20.05.2026 Adaur.ee

Täna asetati nurgakivi südalinna suurimale targa raha kvartalile Talsinkile, mille Ahtri 3 hoone ankurüürnikuks saab SEB Baltimaade peakontor.

Talsinki kvartali arendaja on US Real Estate, arhitektuurse lahenduse lõi Arhitekt11, peaprojekteerija on Innopolis. Kvartali esimese etapi ehitab Bildgren Ehitus. Talsinki kvartal valmib etapiliselt aastatel 2028-2029.

US Real Estate’i Talsinki kvartali juhi Rain Pärna sõnul paigaldati täna uueneva piirkonna kõige olulisem nurgakivi. See annab kvartalile tugeva ankurüürniku, selge kvaliteedimärgi ja kinnituse, et Tallinna mereäärne linnasüda liigub uude arenguetappi.

„Minu käest on küsitud, kas täna asetatud nurgakivi on Ahtri 3 hoone, SEB Baltimaade uue peakontori või Talsinki kvartali nurgakivi? Vastus on: kõigi kolme. Ühtlasi on see kogu mereäärse linnasüdame uus nurgakivi, mis on linnaruumi arengus märgilise tähtsusega,“ sõnas Pärn.

SEB panga juhatuse esimees Allan Parik sõnas, et kuna pangandus ja töövormid on ajas oluliselt muutunud, siis vastab SEB uus peakontor hästi muutunud oludele ning loob töötajatele suurepärased tingimused parima kliendikogemuse pakkumiseks. „Pangandus ei ole ammu enam ainult teenus – see on kogemus. Soovime, et SEB uus peakontor oleks koht, kuhu tahetakse tulla nii tööle kui ka kliendikohtumisele. Koht, mis loob usaldust ja kus sünnivad paremad otsused,“ rõhutas Parik ja nentis, et tänane planeerimis- ja ehitusprotsess on esimene kinnitus, et Talsinki just selliseks kohaks on kujunemas.

Talsinki kvartali arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 Illimar Truverki juhtimisel.

Truverk tõi nurgakivi asetamisel esile, et eesmärk oli luua midagi väga erilist, kuna Talsinki on pärl kogu piirkonnas: elamus ja keskkond, kus nautida tööd, aga ka maamärk, mis särab oma materjalide, vormi ja detailidega.

„Hea maja sünnib headest suhetest, kus tellija ja arhitekt loovad seda koos. Tellija on selles protsessis justkui isa, kes annab visiooni ja suuna. Arhitekt on looja ehk ema, kes annab visioonile vormi ja hinge. Nende ühisest loovusest ja sünergiast sünnibki laps – see hoone. Nurgakivi juures on oluline märkida ka ehitajat. Ehitaja on siin justkui ämmaemand, kelle ülesanne on kanda hoolt, et see sünd kulgeks viperusteta ja et tulemus oleks täpselt nii tark ja ilus, nagu me planeerinud oleme,“ sõnas Truverk ja nentis, et uue kvartali sünd on olnud suurepärase meeskonnatöö vili.

Bildgren ehituse juhatuse esimees tõi esile, et Talsinki ehitusega püstitatakse ilmselt mitu Eesti ehitusrekordit.

„Ma ei tea Eestis ühtegi teist nii suurt kvartalit, kus oleks korraga välja ehitamisel kahel maa-alusel korrusel 24 000 m2 pinda. Kogu ehitusprotsessi keerukus tuleneb naabruses asuvate hoonetest, trammiteest, Ahtri tänava liikluskorraldusest ning sadama maa-alast, mis esitab meile, ehitusinseneridele väljakutseid kiires ajagraafikus. Bildgren Ehituse poolt on kogu ehitusprotsess läbimõeldud nii insenertehniliselt kui ka ehitustehnoloogiliselt, et kõik vastaks arhitektide visioonile ja kvartalis tegutsevate inimeste ja ettevõtete vajadustele, nii et hooned valmiksid vastavalt kokkulepitud tähtaegadele“ ütles Bildgren Ehituse juhatuse liige Urmas Kaasik.

Arendust finantseerib Swedbank. „Meil on hea meel toetada oma pikaajalise partneri US Real Estate’i silmapaistvat projekti, mis aitab kujundada Tallinna kesklinna kaasaegsemaks ning loob sobiliku keskkonna nii siinsetele äridele kui ka elanikele. Linnaruumi ja kogukonna arengusse panustavate projektide puhul oleme alati valmis kaasa aitama,“ ütles Mihkel Utt, Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht.

Talsinki kvartali juhi sõnul liigub ehitus plaanipäraselt ning huvi valmivate korterite ja äripindade vastu on olnud oodatust tugevam. „Turul on valmisolek ja ootus sellise tervikliku kvartali järele, kus lisaks hoonetele ja ruutmeetritele on tugevalt juurutatud longevity-lähenemist: linnakeskkonna loomist, mis toetab inimeste tervist, liikumist tasakaalu ja elukvaliteedi paranemist,“ sõnas Pärn.

Ta tõi esile, et nurgakivi asetamise hetkeks on juba veerand kvartalisse loodavatest korteritest müüdud ning läbirääkimised mitme äri-osa ankurüürnikuga on edukalt käimas.

US Real Estate’i eesmärk on, et 2028. aasta lõpuks oleks kvartal põhivalmiduses ning viimased detailid saaksid lõpliku lihvi 2029. aasta alguses. „See on ambitsioonikas eesmärk – luua kompromissitult kvaliteetset linnaruumi Tallinna ühes olulisemais asukohas.

Loomisprotsessis on oluline sujuv koostöö partnerite, projekteerijate, ehitajate, klientidega, sh ankurüürniku SEB pangaga,“ tänas Pärn Talsinki kvartali arenduses osalejaid.

Talsinki on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast pikaajalisest kinnisvaraportfellist Golden Line, kuhu kuuluvad Artius, Rotermann, Golden Gate, Talsinki, Grand Avenue, La Marina, Patarei Merekindlus, Park Tondi Residentsid ja teised projektid.

Talsinki arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri autor on TajuRuum. Sisearhitektuuri kujundavad studio ARGUS (kodud) ja LÄVI (bürood). Esimese etapi peatöövõtjaks on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerijaks Innopolis.

Talsinki kvartali SEB Baltimaade peakontori hoone finantseerijaks on Swedbank Eesti AS. Kvartali büroohooned ehitatakse vastavalt LEED Platinum sertifikaadi ning elamud LEED Gold sertifikaadi nõuetele, tagades kõrgeima taseme energiatõhususes, keskkonnasõbralikkuses ja sotsiaalses vastutuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Luminor: Ekspert selgitab: kuidas valida oma kodule sobiv kindlustus?

20.05.2026 Adaur.ee

Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu üks suurimaid investeeringuid ning selle kaitsmine ootamatute olukordade eest on oluline osa vastutustundlikust koduomanikuks olemisest. Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.

„Kodukindlustust valides tasub mõelda sellele, kas võimaliku õnnetuse korral saaks taastada oma kodu ja vara vähemalt samale tasemele, nagu see oli enne kahju tekkimist. Minimaalne kindlustuskaitse hõlmab tavaliselt vaid hoone põhikonstruktsioone ja sisseehitatud elemente, kuid suuremate õnnetuste korral võivad märkimisväärset kahju saada ka mööbel, kodutehnika ja muu vara,“ ütles Puust.

Kinnisvarakindlustus aitab katta suurimaid riske

Ekspert selgitas, et kinnisvarakindlustus katab kahjud, mis tekivad siis, kui realiseerub mõni kindlustuslepingus kokkulepitud risk. Kõige sagedamini on hüvitised seotud tulekahjude, veelekete, varguste ning loodusõnnetustega, nagu torm, rahe või äike.

„Kõige suuremad kahjud on tavaliselt seotud tule ja veega. Näiteks võivad veelekked põhjustada ulatuslikku kahju kodu siseviimistlusele ja varale ning tulekahju korral võivad kahjustused ulatuda kogu hoone hävimiseni. Sellistes olukordades muutub kindlustuskaitse eriti oluliseks,“ märkis Puust. Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, millist tuge pakub kindlustus olukorras, kus kodus ei ole võimalik ajutiselt elada. „Hea kindlustus aitab katta esmavajalikke kulusid, näiteks ajutise majutuse või esmatarbekaupade ostmisega seotud väljaminekuid. Samuti on oluline, et kindlustus kataks vajadusel pikemaajalised üürikulud, sest taastamistööd võivad võtta kuid,“ lisas ta.

Puusti sõnul pakuvad pangad keerulisemate olukordade puhul klientidele sageli ka individuaalseid lahendusi, mis võivad hõlmata maksepuhkust või laenugraafiku muutmist.

Koduse vara kindlustus ei ole küll kohustuslik, kuid eksperdi sõnul tasub seda kaaluda kõigil koduomanikel ja ka üürnikel. „Sageli saavad suurima kahju just mööbel, kodutehnika ja muud igapäevased esemed. Koduse vara kindlustus võib hõlmata ka hoovis või abihoonetes asuvaid esemeid, näiteks jalgrattaid või muruniidukeid,“ selgitas Puust.

Ta rõhutas, et võimalike kahjujuhtumite puhul tasub alles hoida ostudokumendid või muud tõendid, mis kinnitavad vara kuulumist omanikule. Lisaks oma vara kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võidakse pahaaimamatult põhjustada teistele. Vastutuskindlustus aitab katta olukordi, kus kahju saavad näiteks naabrite korter või muu kõrvaline vara.

„Näiteks võib ootamatu veeleke põhjustada ulatusliku kahju naabritele või tormi ajal kukkunud puu kahjustada kõrvalkinnistut. Selliste juhtumite korral võivad remondikulud kujuneda väga suureks ning vastutuskindlustus aitab neid riske maandada,“ ütles Puust.

Ta märkis, et rusikareeglina levivad tulekahjud ülespoole ja veekahjud allapoole. Korrusmajas elades tasub vastutuskindlustuse kaitsesumma valimisel arvestada ka sellega, mitmendal korrusel korter asub. „Pole harvad juhtumid, kus veekahju mõjutab naaberkortereid mitme korruse ulatuses ning kahjusumma kasvab seetõttu märkimisväärselt. Sama analoogia kehtib ka tulekahju puhul, mille tekitatud kahjustuste võimalik maksumus naaberkorteritele võib kujuneda väga suureks.“

Mida enne lepingu sõlmimist kindlasti kontrollida?

Luminori jaepanganduse juhi sõnul tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanelikult üle vaadata, millised riskid on kaetud ning millised erandid on lepingus välja toodud.

„Turvalisem lahendus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus, kus vara on kaitstud kõigi ootamatuste eest, välja arvatud selgelt nimetatud erandid. Samuti tasub tähelepanu pöörata omavastutuse suurusele ja kindlustussummadele,“ märkis Puust.

Tema sõnul võiks koduse vara kindlustuse puhul koostada nimekirja olulisematest esemetest ja nende ligikaudsest väärtusest, et hinnata, milline summa oleks piisav kogu vara taastamiseks.

„Lisaks hinnale tasub uurida ka kindlustusseltsi mainet, klientide tagasisidet ja võimalusi tasuda kindlustusmakseid osade kaupa. Samuti ei tohi unustada, et kindlustuspoliisi tuleb uuendada igal aastal ning pank peab saama kinnituse uuendatud poliisi olemasolu kohta,“ lisas ta.