Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Majanduse kasv jääb aeglaseks

SEB PankEesti majanduskasv jääb SEB uuendatud majandusprognoosi kohaselt sellel aastal madalaks. Kuigi suures osas majandussektoritest lisandväärtus suureneb, on nende seas vähe säravaid edulugusid. Eeldame majanduskasvu kiirenemist järgneval kahel aastal, kuid olukord püsib habras.

Majanduskasv taas alla ootuste

Lõppev aasta on sundinud Eesti majanduskasvu prognoosivaid institutsioone taas ootusi SKP kasvule allapoole korrigeerima. Erandiks ei ole siin ka SEB. Värskes majandusülevaates Nordic Outlook oleme langetanud 2016. aasta kasvuprognoosi 1,3 protsendini varasema 1,7 protsendi asemel. Siiski ei tundu majanduse üldpilt olevat sama nukker, kui SKP kasvunumber. Paljud tööinimesed on osa saanud kiirest palgakasvust ja ka ettevõtete optimism on majanduskindlus-indikaatorite ja julgema laenamise põhjal tõusnud. Mõnes harus, nagu energeetika või mäetööstus, on lisandväärtus esimesel poolaastal seevastu oluliselt langenud. Hoolimata üldisest stabiilsusest, on vähe neid sektoreid, kes osa saanud tõeliselt kiirest kasvust. Küll tuleb meeles pidada, et majanduskasvu protsent ei ole mõni füüsikast pärit konstant. Rahvamajanduse arve¬pidamine põhineb mitmetel uuringutel ja andmeallikatel ning kohati ka hinnangutel. Esialgsed SKP kiirhinnangud võivad hilisemate revisjonide käigus oluliselt muutuda, seejuures viimasel ajal reeglina kõrgemaks. Ökonomistide elu see mõistagi lihtsamaks ei tee, kui mõne aasta pärast selgub, et tegelik majanduskasv 2016. aastal näiteks 3 protsendi lähedale küündis.

Varasemast mõnevõrra negatiivsema stsenaariumi oleme võtnud ka 2017. ja 2018. aasta osas. Mida aasta edasi, seda kaheldavam tundub, et õige pea on taastumas „business as usual“-tüüpi majanduskeskkond. Meie peamist sihtturgu, Euroopat, kelle majanduse tervisest sõltume, painavad suured struktuursed probleemid nagu liigsuur võlakoorem ja rahvastiku vananemine. Keskpankade jõuline rahapoliitika ei ole suutnud Euroopa majanduskasvu kuigivõrd elavdada. Pigem ollakse aina enam valmis leppima mõttega, et nii majandus- kui hinnakasv jääb madalaks pikema aja jooksul. Eesti oluliselt kiirem kasv eeldaks meie ettevõtete paremat konkurentsivõimet välisturgudel ja laienemist teiste arvelt. Kahjuks on reaalsus pigem turu keskmine kasv. Puudujääke lähiregioonis võiks aidata kompenseerida arenguriikide kiire kasv, kuid kauged turud on seni jäänud väikeste Eesti ettevõtete jaoks pigem unistuseks riiklikus arengukavas. Mõningase ekspordikasvu ja investeeringute toel peaks majandus siiski ülespoole rühkima, mistõttu ootame 2017. aastaks 2,2 ja 2018. aastaks 2,8 protsendi suurust majanduskasvu.

Prognoosi koostamisel ei ole veel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni poolt kavandatavaid maksu- ja majanduspoliitika muudatusi. Mitmed väljakäidud ideedest võivad oluliselt mõjutada just 2018. aasta sisenõudlust. Suurim potentsiaalne mõju on ulatuslikul tulumaksukärpel ja riiklike investeerinute suurendamisel. Seekordne maksukärbe puudutab enim just madalat palka teenivaid inimesi, kelle tarbimise piirkalduvus ehk osa igast võidetud eurost, mis poodi viiakse, on suurem kui kõrgema sissetulekuga inimeste puhul. Sarnaselt paisutavad võimalikud tee-ehitusprojektid ja riiklike üürimajade ehitus avaliku sektori investeeringute kontot. Kahjuks on mõlema idee puuduseks see, et nad ei mõjuta kuidagi paremuse poole Eesti väliskaubanduslikku konkurentsivõimet. Seega võime ajutiselt SKP kasvu küll üles saada, kuid jõuame peagi tagasi normaaltasemele. Halvemal juhul võib sisenõudluse elavdamine eksportivate harude konkurentsi¬positsiooni koguni halvendada.

Ebakindluse uus tähendus

Ebakindlatest aegadest maailmamajanduses on rääkinud juba mitu varasemat SEB majandus-prognoosi. Täna tundub, et oleme termini „ebakindel“ kasutanud ära liialt vara. Poliitika, mis kunagi oli majandusalastes diskussioonides taustateadmine, on saanud nende tuumikosaks. Seejuures ei ole sündmuste nagu Brexiti referendum või Trumpi valimisvõit tegelikud võimalikud tagajärjed ka täna kuidagi ennustatavad. Suurbritannias alles otsitakse selgust, millist vahetus¬kaupa ollakse erinevate õiguste ja hüvede näol valmis Euroopa Liiduga tegema, et ka edaspidi oma tooteid ja teenuseid kontinendil vabalt müüa. Veel vähem on meil aimu, millist poliitikat hakkab presidendina ajama Donald Trump. Finantsturud on üllatusena Trumpi võidust koguni hoogu saanud, eeldades senisest heldemat kulutamist ja maksukärpeid. Kui käiku lastakse aga lubatud jõuline kaubanduspoliitika ja tõmbutakse tagasi „maailmapolitseiniku“ rollist, võib olukord kiiresti halveneda.

Kuigi 2016. aasta oli avatud liberaalse maailmakorra jaoks vapustav, kogub poliitiline torm tegelikult alles hoogu. Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ja juba täna on kindel, et üks kahest lõppvooru saavast kandidaadist on Marine Le Pen, kes muuhulgas on lubanud korraldada hääletuse Euroopa Liidust lahkumise osas. 2017. aastat teise poolde jääb ka Bundestagi valimine Saksamaal, mille valijate meeleolu on mõjutanud pagulaskriis. Tähtsat rahvahääletust põhiseaduse muutmise osas ootab veel Itaalia. Lisaks on valimised lähema aasta jooksul toimumas veel mitmes Euroopa riigis, kus head tulemust ootamas „lihtsat lahendust“ pakkuvad parteid.

Kui Eesti oleks sisemajandusele orienteeritud suurriik, võiksime ehk õlgu kehitada. Meie jaoks ei ole aga avatud kaubavahetus ja ideaalidel põhinev välispoliitika küsimus poliitilisest maitsest, vaid eksistentsist kui sellisest. Aina enam meenutavad kogunevad pilved ühte ajastut, mis lõppes Eesti jaoks katastroofiga.

Lähitulevik toob ka positiivset

Rääkides majanduse lähitulevikust meie peamiste ekspordipartnerite juures, leiab siiski palju ka sellist, mille üle rõõmu tunda. Euroala riikides on selge trendina jätkunud töötuse vähenemine, mis soosib sisetarbimise kasvu. Paranema on hakanud ka tööstustoodang, mis aitab tasakaalustada senist, peamiselt teenusmajandusel põhinenud kasvu. Varasemast kõrgem on ka tootmisvõimsuse kasutatuse tase, mis tähendab peagi vajadust suurendada investeeringuid füüsilisse kapitali. Prognoosi kohaselt peaks euroala riikide majandus keskmiselt kasvama nii 2017. kui 2018. aastal 1,6 protsenti.

Eesti ekspordi peamise sihtriigi Rootsi majanduskasv on praeguselt rekordkõrgelt tasemelt aeglustumas, kuid püsib riigi jõukust arvestades siiski kiire. 2017. aastal peaks Rootsi SKP suurenema 2,8 ja 2018. aastal 2,3 protsenti. Prognoosi kohaselt põhineb Rootsi kasv ka lähiaastail peamiselt ehitusturul ja sisetarbimise suurenemisel, mis peaks soosima Eesti puitmajade tootjaid ning mööblitööstust. Tarbijate kindlustunne on tublisti suurenenud ka Soomes, mille turu taastumist paljud ettevõtted pikisilmi ootavad. 2017. aastal peaks Soome majanduskasv jõudma 1 protsendi ja 2018. aastal 1,2 protsendini.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Экономический рост остается медленным

SEB PankЭкономический рост Эстонии остается, согласно обновленному экономическому прогнозу SEB, в этом году низким. Хотя в большей части секторов экономики добавочная стоимость увеличивается, среди них очень мало блестящих историй успеха. Мы предполагаем ускорение экономического роста в следующие два года, но ситуация остается нестабильной.

Экономический рост снова меньше ожидаемого

Уходящий год заставил прогнозирующие экономический рост Эстонии учреждения заново понизить ожидания роста ВВП. Не является исключением и SEB. В свежем экономическом обзоре Nordic Outlook мы понизили прогноз роста 2016 года с 1,7 до 1,3 процента. Тем не менее, общая картина экономики не кажется такой же унылой, как цифра роста ВВП. Многие стали свидетелями быстрого роста зарплаты, оптимизм предприятий также вырос на основе индикаторов экономической уверенности и более смелого кредитования. В некоторых отраслях, как энергетика или горнодобывающая промышленность, добавочная стоимость за первые полгода значительно понизилась. Несмотря на общую стабильность, все же лишь некоторые сектора стали участниками действительно быстрого роста. Однако нужно помнить, что процент экономического роста не является какой-то константой из физики. Учет народного хозяйства основывается на ряде исследований и источников данных, а иногда и оценок. Предварительные скорые оценки ВВП могут в дальнейшем значительно измениться, и принимая во внимание опыт последних лет, могут и вырасти. Жизнь экономистов – это, разумеется, не облегчит, если через несколько лет выяснится, что реальный экономический рост в 2016 году, например, составил 3 процента.

Несколько более негативный сценарий, по сравнению с предыдущими, мы применили и в отношении 2017 и 2018 года. С каждым годом кажется более сомнительным, что в ближайшее время восстановится тип экономической среды „business as usual“. Европу, наш главный целевой рынок, от экономического состояния которого мы зависим, мучают крупные структурные проблемы, например, долговое бремя и старение населения. Мощная финансовая политика центральных банков не сумела сколько-нибудь оживить экономический рост Европы. Скорее все больше готовы смириться с мыслью, что рост как экономики, так и цен останется низким в течение длительного времени. Значительно более быстрый рост Эстонии предполагал бы повышение конкурентоспособности наших предприятий на внешних рынках и расширение за счет других. К сожалению, реальностью является скорее средний рост рынка. Компенсировать недостатки в ближайшем регионе помог бы быстрый рост развивающихся стран, но далекие рынки до сих пор остаются для маленьких предприятий Эстонии скорее мечтой в государственном плане развития. При поддержке незначительного роста экспорта и инвестиций, экономика должна бы все-таки подниматься, поэтому мы ожидаем к 2017 году 2,2% и к 2018 году 2,8% экономического роста.

При составлении прогноза еще не учтены предлагаемые новой правительственной коалицией изменения в налоговой и экономической политике страны. Многие из предложенных идей могут существенно повлиять именно на внутренний спрос 2018 года. Наибольшее потенциальное влияние имеет обширное понижение подоходного налога и увеличение государственных инвестиций. Нынешнее снижение налогов касается в основном именно людей с низком доходом, у которых предельная склонность к потреблению, или часть от каждого выигранного евро, что отдают в магазин, больше, чем у людей с более высокими доходами. Аналогично увеличивают счет инвестиций публичного сектора возможные дорожно-строительные проекты и строительство государственных арендных домов. К сожалению, недостатком обеих идей является то, что они никак не влияют на улучшение внешнеторговой конкурентоспособности Эстонии. Таким образом, мы можем временно поднять рост ВВП, но вскоре снова вернемся на нормальный уровень. В худшем случае оживление внутреннего спроса может даже ухудшить конкурентную позицию отраслей экспорта.

Новое значение неустойчивости

О неустойчивых временах в мировой экономике говорилось уже и в нескольких предыдущих экономических прогнозах SEB. Сегодня кажется, что мы слишком рано использовали термин «неустойчивый». Политика, которая когда-то в экономических дискуссиях была фоном для знаний, стала их ядром. При этом реальные последствия таких событий, как референдум по поводу Брексита или победа Трампа на выборах США, и сегодня все еще не являются легко предсказуемыми. В Великобритании все еще ищут ясности в том, какими товарами в виде различных прав и льгот готовы обменяться с Европейским союзом, чтобы и в дальнейшем свободно продавать свои товары и услуги на континенте. Еще меньше мы имеем представления о том, какую политику будет проводить в качестве президента Дональд Трамп. Финансовые рынки неожиданно получили с победой Трампа новый импульс, предполагая более щедрые расходы и снижение налогов. Если же запустят обещанную мощную торговую политику и отступят от роли «мирового полицейского», то ситуация может быстро ухудшиться.

Хотя 2016 год был потрясающим для открытого либерального общественного строя, на самом деле политический шторм только набирает силу. Во Франции в следующем году пройдут выборы президента, и уже сегодня ясно, что одной из двух кандидатов, которые пройдут в финальный тур, будет Марине Ле Пен, которая, в числе прочего, обещала организовать референдум по выходу из Европейского союза. Во второй половине 2017 года будут проходить также выборы в Бундестаг Германии, где на настроенность избирателей повлиял кризис беженцев. Важный референдум об изменении Конституции ожидается еще в Италии. Кроме этого, в течение ближайшего года выборы будут проходить еще в нескольких европейских государствах, где хорошие результаты ожидают партии, предлагающие «простые решения».

Если Эстония была бы крупным государством, ориентированным на внутреннюю экономику, мы могли бы пожимать плечами. Для нас же открытый товарообмен и основанная на идеалах экономической свободы внешняя политика не являются вопросом политического вкуса, а существования как такового. Затягивающиеся облака все больше напоминают эпоху, которая закончилась для Эстонии катастрофой.

Недалекое будущее несет и позитивные изменения

Говоря о недалеком будущем экономики и наших главных партнеров по экспорту, можем  найти немало причин и для радовсти. В странах еврозоны продолжается тенденция уменьшения безработицы, что благоприятствует росту внутреннего потребления. Улучшилась также промышленная продукция, что помогает уравновесить предыдущий рост, основывающийся главным образом на экономике услуг. Выше прежнего также уровень использования производственной мощности, что скоро будет означать необходимость увеличения инвестиции в физический капитал. Согласно прогнозу, экономика государств еврозоны должна в среднем вырасти как в 2017, так и в 2018 году на 1,6 процента.

Экономический рост Швеции, главной страны назначения экспорта Эстонии, сейчас замедляется на рекордно высоком уровне, но учитывая богатство страны, все же остается быстрым. В 2017 году ВВП Швеции должен увеличиться на 2,8 и в 2018 году на 2,3 процента. Согласно прогнозу, рост Швеции и в ближайшие годы будет основываться в основном на строительном рынке и увеличении внутреннего потребления, что должно благоприятствовать бизнесу производителям деревянных домов и мебельной промышленности из Эстонии. Уверенность потребителей значительно возросла также в Финляндии, восстановления рынка которой очень ждут многие предприятия. В 2017 году экономический рост Финляндии должен достичь 1 процента и в 2018 году 1,2 процента.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Korteriturg näitab rahunemise märke

ÄripaevEhkki arvud näitavad vastupidist, näeb kinnisvarabüroo Center Kinnisvara Tallinna korteriturul esimesi jahenemise märke.

Oktoobris tehti Tallinnas 8,2% enam tehinguid korteritega kui aasta varem samal kuul. Enim kasvas suurte, enam kui 70ruutmeetriste ja kahanes 30–40ruutmeetriste korteritega tehtud korteritehingute hulk. Mediaanihind kerkis 1547 eurole ruutmeetri eest, mis on aasta varasemast 5,4% kõrgem. Kümne kuuga kasvasid hinnad 5,5% ja tehingute arv 4,7%.

Ehkki arvud näitavad endiselt kasvu, näeb Center Kinnisvara maakler Christian Ayrer Tallinna korteriturul kolme jahtumise märki: pangad on kodulaenude väljastamisel ettevaatlikumad, korterite müügiperiood on pikem ja üldine majanduskeskkond on murelik.

Ayreri sõnul näitavad seda kinnisvarabüroo igapäevatöö ja klientide kogemus.

„Pangast laenu saamine ei lähe nii libedalt kui varem ning ka korterite müümine võtab kauem aega,“ selgitas Ayrer. Ta lisas, et müüjad peavad tehinguni jõudmiseks sageli leppima soovitust madalama hinnaga.Ayrer tõdes, et kui murelik olukord majanduses kestab või süveneb, võib see väljenduda kõrgemates intressides ehk laenamine muutub kallimaks. Ayrer rõhutas, et tegemist on turu tavapärase liikumisega ja pöördelisi sündmusi ei näe ta ette ka järgmiseks aastaks.Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark aga ei näe, et langust kuskilt paistaks, sest ostjad on turul. Ostjaid võiks eemale peletada see, kui pangad hakkavad Rootsis tulekahjusid kustutama ja keeravad igaks juhuks laenukraanid kinni ka Baltikumis. „See ei ole sugugi välistatud stsenaarium – seda on siin esile toonud mitu inimest, kes on seal teisel pool lahte asjaga seotud olnud,“ ütles Toompark. „Mis võiks veel olla see põhjus – tööpuudus kasvab meeletult, Eesti Energia vallandab kõik inimesed. Ei ole reaalne,“ lisas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi arvates on kinnisvaraturg lihtsalt korrastumas ja maha rahunemas. Pangad annavad arendajatele laenu konservatiivselt, kuid see näitab, et on õpitud eelmisest buumist ja krahhist. „Minu meelest on see just väga hea, et hoitakse ära seda, et turg võiks hakata üle kuumenema.“

Nõudlus püsib tugev

Toompark tõi välja, et kinnisvaratehingute kasvu püsimist soosivad eraisikutele suurem laenu andmine, soodsad intressimäärad, kerkivad palgad ja kõrge tööhõive. Turul on piisavalt valikuvõimalust ja hinnad püsisid tänavu teise kvartalini suhteliselt muutumatud. „Nüüd on hinnad natuke ülespoole läinud, aga nad ei ole meeletult kasvanud. Palgatõus ja soodsad laenutingimused hoiavad kinnisvaratehingu ikkagi soodsal tasemel,“ leidis Toompark.

Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud ütles, et palgakasv on tasakaalustanud kinnisvara hinna tõusu ning hoolimata kõrgetest hindadest on inimestel jätkuvalt võimalus ja soov elamispinda vahetada või osta esimene korter. „Meil ei ole sellist situatsiooni, kus palgad seisavad paigal ja kinnisvarahinnad kerkivad taeva poole. Pigem on palkade kasv ületanud ruutmeetri hinna kasvu,“ tõdes ta.  

Nõudlus uute korterite järele on nii suur, et Endover on nii mõnelgi objektil korterite hindu tõstnud. „Nõudlus oli nii tugev, et selleks, et projekti algfaasis mitte müüa planeeritust rohkem, oli vaja nõudluse tagasihoidmiseks hinda tõsta,“ kirjeldas Laud hiljutist olukorda.

Tasub teada

Korterite keskmised mediaanhinnad langesid eelmise aastaga võrreldes Kristiines ja Vanalinnas

  • Haabersti: 1479 €/m2. Muutus aastaga +15%
  • Kadriorg: 2329 €/m2. Muutus aastaga +21,4%
  • Kalamaja: 2124 €/m2. Muutus aastaga +13,9%
  • Kesklinn: 2119 €/m2. Muutus aastaga +8,6%
  • Kristiine: 1542 €/m2. Muutus aastaga -10,8%
  • Lasnamäe: 1241 €/m2. Muutus aastaga +1,3%
  • Mustamäe: 1347 €/m2. Muutus aastaga +0,9%
  • Nõmme: 1639 €/m2. Muutus aastaga +14,1%
  • Pirita: 1758 €/m2. Muutus aastaga +7,9%
  • Põhja-Tallinn: 1734 €/m2. Muutus aastaga +13,3%
  • Vanalinn: 2521 €/m2. Muutus aastaga -17,9%

Allikas: Maa-amet

Juba pikemat aega on Tallinnas müüdud korteritest üks kolmandik uued korterid. Laua sõnul läheb uusarenduste müük hästi igas hinnaklassis ja korterid jäävad seisma vaid siis, kui need on valesti hinnastatud. „Me ei saa tuua välja ühtegi turusegmenti hinnaskaalal, kus täiesti vaikus oleks,“ ütles Laud. Ta tõi välja, et näiteks Haaberstis müüsid nad ühes kortermajas üle 30 korteri kuus.

Risto Vähi hinnangul lähevadki praegu kõige paremini müügiks äärelinna mõistliku hinnaga kvaliteetsed korterid ja ka kesklinna väiksemad soodsamad investeerimiskorterid. „Aga kesklinna luksuskorteritega peab olema pakkumisel väga tähelepanelik, väga tugevalt analüüsima, mida turg soovib,“ rõhutas ta, vastasel juhul võivad need korterid pikalt seisma jääda. Langust näeb ta vanemate paneelmajade suurte korterite müügis, kus kommunaalkulud on suured, sest väikese hinnavahe korral eelistatakse uusarendust.

Uued korterid ootavad paisu taga

Toomparki hinnangul oleks uusarendustel pakkumist rohkemgi, kuid ta nentis, et projekte hoiab Tallinnas tagasi ehituslubade pikk ooteaeg. „Siin tuleb selgelt kivi linna kapsaaeda visata. Kui iga arendaja, kelle projekt toppab, ühe kivi viskaks, mattuks Vabaduse väljak kivikuhja alla.“ Kui seadusest tulenevalt peaks ehitusloa saamine võtma aega 30 päeva, siis praegu antakse Toomparki sõnul heal juhul 30 päeva jooksul linnast teada, et nad on kirja kätte saanud.

Laua sõnul on selle taga suur ehituslubade taotlemise aktiivsus, kuid ilmselt samal tasemel püsinud ametnike võimalused lubasid läbi lasta. „Otseselt näpuga näidata kellegi poole pole, aga projekte on palju,“ ütles Laud. Tema sõnul ei ole neil ükski projekt ära jäänud, kuid nad on valmistanud neid kauem ette. „Meil on paar uut projekti turule tulemas, aga oleme natuke esialgsest mõttest ja graafikust maas.“ Laua sõnul on nad arenduseks sobilikke kinnistuid juurde ostnud.

Laud näeb järgmiseks aastaks, et õigesti sihitud ja hinnastatud tootele on nõudlus olemas, kui makrokeskkond on sarnane praegusega. „Me ei ostaks muidu endale uusi arendusobjekte sisse, kui me ei näeks, kellele neid müüa.“ Ta lisas, et kindlasti ei saa turg mitu korda kasvada, aga mõõdukas pakkumise kasv jätkub kõikjal peale kesklinna, kus on suur pakkumine, aga müügitempo on kõige aeglasem.

Vähi sõnul läheb praegu hästi neil arendustel, kus suudetakse kohaneda inimeste soovidega. Luksuskorterid praegu ei müü ja ka järgmise aasta märksõna on endiselt keskklassi kvaliteetne äärelinna korter.

Allikas http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/25/korteriturg-naitab-rahunemise-marke

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon AS tütarettevõte AS Eston Ehitus ja Martensi Maja OÜ sõlmisid ehituslepingu Martensi maja ehitamiseks

NordeconNordecon AS tütarettevõte AS Eston Ehitus ja Martensi Maja OÜ sõlmisid lepingu Pärnusse Pikk tänav 12 rajatava äri- ja eluhoone – Martensi maja – ehitamiseks. Viiekorruselise äri- ja eluhoone brutopind saab olema 4 858 m2 ning selle esimesele korrusele tuleb Rimi kaubanduspind ja ülejäänud korrustele äripinnad ja korterid.

Lepingu maksumus on 3,7 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Tööd lõpetatakse 2017. aasta detsembriks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Palgakasvu kooskõla majanduskasvuga paraneb

RahandusministeeriumViimastel aastatel tootlikkuse suurenemist oluliselt ületanud palgakasv näitab selgemaid aeglustumise märke, kuid on madala majanduskasvu kontekstis endiselt liiga kiire. Palgakasv kasumite arvel ei saa pikalt jätkuda, kuid seni ei ole sellega kaasnenud olulisi tagasilööke.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta kolmandas kvartalis 7,1 protsenti aastatagusega võrreldes, ulatudes 1119 euroni. Keskmine tunnipalk kasvas 5,4 protsenti ning täistööajaga töötajate arvu langus süvenes 2,1 protsendini eelmise kvartali 1,5 protsendilt. Samas maksuameti andmetel kolmandas kvartalis palgasaajate arv sisuliselt ei muutunud aastatagusega võrreldes, mis tähendab, et keskmine töökoormus on vähenenud.

Majandusharude lõikes palgaarengute erinevused püsisid, kuid aeglustumist näitavad valdavalt suurema töötajate hulgaga harud. Palgakasv oli kiirem valdavalt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas suurenenud miinimumpalga tõus survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma. Samas välisturgudele rohkem avatud sektorites, nagu töötlevas tööstuses ning veonduses, püsisid tunnipalkade arengud mõõdukamad, mis on aidanud kaasa ettevõtete konkurentsivõime püsimisele.

Tööjõukulude kasv on majanduskasvu oluliselt ületanud alates 2015. aastast, vähendades ettevõtete kasumeid. Samas ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt normaliseerub tööturu olukord majanduskasvu kiirenemise kaudu, nii et tootlikkuse ja palga kasv ühtlustub.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus

SwedbankKui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara  või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist. Lisaks tuleb tulumaksudeklaratsiooni täites meeles pidada, et tuludest saab maha arvata vaid ühe, koduna kasutatava kinnisvara laenuintressid.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.

Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.

Pere elamistingimuste parandamisse tasub kindlasti investeerida. Seejuures tuleb arvestada, et kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mis eeldab hoolikat kaalumist. Aegsasti tasub raha koguda koduvahetusega seotud ühekordseteks tehingukuludeks ja säästupuhvriks, mis aitab võimalike majanduslike tagasilöökidega toime tulla.

Allikas https://kukkur.swedbank.ee/kodu/mida-silmas-pidada-kui-ees-seisab-koduvahetus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

28/03/2017 toimub koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Andrus LaurenKinnisvarakoolis toimub 28/03/2017 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub 28/03/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank flash comment Estonia: Rapid wage growth continues

Swedbank• Wage growth remained rapid in the 3rd quarter at 7%, over the year.
• We expect average gross wage to slow to around 5% in 2017.

In the 3rd quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,119 euros in Estonia, up by 7.1% over the year. Net average wage grew also rapidly, by 6.8% in real terms. The growth of gross wages will probably remain around 7% in the remaining months of the year as labour market remains tight. There were about 9,500 job vacancies in Estonia in the 2nd quarter of 2016. The number of job vacancies exceeded 9,000 last time in 2008.

The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in the minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. The average gross wage increased in all sectors, except mining, which has been hurt by low energy prices.

The growth of wages in real terms will slow dramatically in 2017, as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise. This, in turn, will limit households’ consumption. The substantially slower growth of wage-earners’ purchasing power will be smoothed by a higher employment rate and an increase in social transfers to pensioners and families.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Rikkaks üüriäris: kui suurt viivist üürnikult küsida?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud maksimaalne suurus, mida üks lepingu pool teiselt võib küsida, ei ole seaduste läbi otseselt piiratud ega paika pandud.

Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui viivis on juba tasutud, ei saa selle vähendamist enam nõuda.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eestlaste start-up tõi turule uudse kinnisvarakuulutuste portaali

nokdorEestlaste start-up NOKDOR.ee tõi turule uudse kinnisvaraportaali, mis võimaldab lisaks kinnisvarakuulutuste kuvamisele hinnata ka kinnisvara müüjaid ja lugeda teiste kasutajate poolt jäetud tagasisidet müüjatele.

Eestlaste start-up NOKDOR toob värskeid tuuli kinnisvaraportaalide maastikul, luues portaali kasutajatele võimaluse hinnata ja jagada teiste kasutajatega oma kogemusi, kinnisvara müüjate ja maaklerite kohta.

„Portaali arendades oleme eesmärgiks seadnud, intuitiivse kasutajakogemuse ning kasutajate kaasamise portaali sisu loomisse. Kes meist ei tahaks enne kinnisvara ostu või rentimist teada, kes on antud objekti müüv maakler, millised on tema tugevused, kas ta tunneb müüdavaid objekte ja piirkonda, kus müüdav või renditav objekt asub“, selgitas NOKDOR.ee juht Kristjan Krevald portaali tutvustades.

„Antud info pakkumiseks, oleme arendanud välja maaklerite hindamise ja kommenteerimise süsteemi, mida kutsume üles kõiki kasutajaid täitma. Et tagasiside ei jääks ühepoolseks on maakleritel võimalus, läbi antud mooduli ennast tutvustada ja vastata kasutajate küsimustele ning kommentaaridele“, lisas Krevald.

Kuna paljud potentsiaalsed kinnisvara huvilised on kolinud sotsiaalmeediasse võib ka NOKDORi leida Facebookist.

„Koostöös mitmete tuntud kinnisvarafirmadega näitame oma Facebooki lehel: kinnisvara-, kodu- ja sisustuse teemalisi (video)uudiseid ning anname kinnisvara teemalisi nõuandeid“, räägib Krevald.

Lisaks, soovib NOKDOR oma kasutajatele pakkuda uudset visuaalset võimalust kinnisvaraobjektide tutvustamiseks- 360 kraadise video näol. „Omame võimekust pakkuda kasutajatele üle Eesti 360 kraadi video valmistamise teenust“, kinnitab Krevald, kelle sõnul  on tegemist ainulaadse võimalusega Eesti turul, mis annab müüjale tavaks saanud staatiliste piltide asemel atraktiivse väljundi oma kinnisvaraobjekti tutvustamiseks.

NOKDORI sihtrühmast ja tulevikuplaanidest rääkides toob Krevald esile, et sihtrühmaks on kõik inimesed, kes plaanivad osta, müüa või rentida kinnisvara üle Euroopa. Juba täna on NOKDOR eesti-, inglise-, vene- ja hispaania keelne ning lisaks Eesti kuulutustele on juba täna leitavad NOKDOR-ist Hispaania kinnisvara pakkumised.

2017 aastal  on plaan laieneda veel vähemalt nelja Euroopa riigi turule.

NOKDOR-i meeskond on aastaid tegutsenud portaalide ehitamise ja haldamisega. Sama meeskond on toonud turule näiteks Eesti suurima kasutajatearvuga siseturismiportaali Turismiweb.ee ja sisustusportaal Sisustusweb.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapital ja Nordecon sõlmisid lepingu Tondile Sõjakooli tänavale uute kortermajade kompleksi rajamiseks

Pro KapitalPro Kapital Gruppi kuuluv Marsi Elu OÜ ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Tondile Kristiine Citysse nelja kortermaja ja maa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavade Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. I etapi maksumus on üle 3 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks. Kogu neljas etapis ehitatava projekti maksumus on rohkem kui 10 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Kristiine Citys asuvate Kristina majade arendus on suurem projekt, mille oleme jaganud neljaks etapiks: alustame praegu esimese etapiga – Sõjakooli 12a maja pluss maa-alune parkla,“ ütles AS Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Paolo Michelozzi. „Praegu on Kristiine Citys valmis juba kolm maja. Kokku tuleb linnakusse 10 maja, millega loob Pro Kapital Kristiine linnaossa uue tervikliku elukeskkonna, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik, energiasäästlik, moodne ja inimesele mõeldud.“

„Oleme selles väga ilusas ja ajaloolises piirkonnas ehitanud koostöös Pro Kapitaliga juba ka varem. Aastatel 2014–2016 rajasime Marsi tänavale kolmest viiekorruselisest kortermajast koosneva
hoonetekompleksi. Meile teeb suurt rõõmu, et korduvklientide osakaal suureneb ja kliendid valivad teadlikult usaldusväärse koostööpartneri,“ ütles ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur.
„Esimese etapi – viiekorruselise kortermaja ja nelja maja ühendava maa-aluse parkla ehitustöödega alustame kohe novembris. Tööd on plaanis lõpetada aasta pärast, 2017. aasta detsembriks. Lepingu järgi on Kristiine City Kristina majade kolm järgmist etappi optsioonis ja nende jõustumine toimub jooksvalt sõltuvalt olukorrast turul. Praeguse graafiku järgi on kogu projekt plaanis lõpetada 2019. aasta mais.“

Lepingu raames ehitatakse välja ka Sõjakooli ja Sammu tänavad koos kommunikatsioonidega.

Pärnu maantee ja Tondi tänava vahel asuvale 12 hektari suurusele maatükile on kavas ehitada 10 ühtse lahendusega kortermaja. Ehitised on grupeeritud kolme rühma ning nende vahele on jäetud rohealad ja laste mänguväljakud. Paigutus on läbimõeldud, et jätta maksimaalselt vabaks majadevahelised vaatekoridorid ning vältida fassaadide vastakuti sattumist.

Kristiine City (http://kristiinecity.ee/) on Kristiine linnaosas asuv elamukompleks, mille ehitusmaht on kokku 122 144 m2 ja koguinvesteering ca 108,2 miljonit eurot. Kristiine City on terviklik
linnaosa, mille läheduses asuvad kaubanduskeskus, kool ja lasteaed, Golden Club ja Tere tennisekeskus. Elumajade ehitusel peetakse silmas, et kommunaalkulud oleksid madalad, korterid on avara planeeringu, suurte rõdude ja katuseterrassidega, juurde kuulub ka korterisisene panipaik, saun ning kamina võimalus. Siseviimistluspaketid on kokku pannud koostööpartnerid Reet Elisabeth Karm ja Lilia Kristianson.

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 m2.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uute korterite tehinguinfo

Tõnu ToomparkKinnisvara arendamisel või müümisel tekitab probleeme teadmatus, mis tegelikult toimub uute korterite turul. Konkurentide hetke tegevustele või hinnakirjale pole raske pilku heita, kuid see ei ava, kas need tegevused või hinnastamise poliitika on endaga kaasa toonud edu.

Iga kinnisvaraarendajat huvitab, kas näiteks konkurendi aktiivset reklaamikampaaniat või allahindluste pakkumist on saatnud edu ehk reaalne müük.

Samuti pakub väljakutset korterelamu projekteerimise faasis otsustamine, millise suurusega kortereid peaks pakkuma ehk milliste korterite müügitempo on parem ja milliste kehvem.

Lahendus oleks kinnisvarapakkumisel silma peal hoidmine pikema perioodi vältel. Selle tegevuse jaoks pole arendajatel enamasti aega.

Tõnu Toompark jälgib igakuiselt, mis toimub uute korterite turul

Turuinfo on kogutud andmebaasi, mis võimaldab teha väljavõtteid nii piirkondade, arendajate kui arendusprojektide lõikes. Samuti saab turuinfo analüüsimisel lähtuda korterite suurusest toalisuse või ruutmeetrite baasil. Näha on, millise suuruse või hinnaga korterid leiavad kiiremini ostja ja millised seisavad arendajal müümata.

Oleme välja töötanud aruandevormid, mis annavad arendajale äriotsusteks vajalikku võrreldavat infot parimal kujul.

Võta ühendust, kui tunned, et uute korterite turuinfo võiks Sinugi jaoks väärtuslik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

III kvartalis keskmise palga kasvu aeglustumine jätkus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta III kvartalis 6,62 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,4%.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,8%. See on peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 10,8%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) ja II kvartali aastakasvuga (7,3%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses (18,3%) ning kinnisvaraalases tegevuses (15,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes (12,7%), info ja side tegevusalal (10,2%) ning muudes teenindavates tegevustes (9,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,6%). Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes (7,7%), kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes (3,9%).

Maakonniti oli 2016. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas (9,6%), samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1% väiksem kui 2015. aasta III kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%), mäetööstuses (11,2%) ning finants- ja kindlustustegevusalal (11,2%). Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2016. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,1%.

Keskmine kuutööjõukulu ning keskmine bruto- ja netokuupalk palgatöötaja kohta, I kvartal 2014 – III kvartal 2016 (eurot)
Periood Keskmine kuutööjõukulu Keskmine brutokuupalk Keskmine netokuupalk
2014 I 1305 966 769
  II 1379 1023 812
  III 1319 977 777
  IV 1404 1039 827
2015 I 1361 1010 815
  II 1459 1082 871
  III 1408 1045 842
  IV 1492 1105 891
2016 I 1476 1091 882
  II 1568 1163 937
  III 1508 1119 902

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, III kvartal, 2015-2016

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv oktoobris jätkus

  • Eesti PankEttevõtete laenu- ja liisinguportfell suurenes pikaajaliste laenude toel oktoobris aasta võrdluses 8,4%
  • Eluasemelaenude kasv on selle aasta teisest kvartalist kiirenenud, oktoobris oli see 4,9%
  • Oktoobris väljastati uusi eluasemelaenusid kümnendiku võrra suuremas mahus kui aasta tagasi

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus  laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris  tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist
 
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguporfelli aastakasv
 
Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajalised laenud ja liisingud
 
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Järgmisel aastal jõuab lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine

TallinnTallinna linna 2017. aasta eelarve eelnõu kohaselt investeerib linn tuleval aastal enam kui 11 miljonit eurot spordi ja vaba aja objektide ehitus- ja renoveerimistöödeks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkab linn sportimis- ja vaba aja võimaluste parandamist, luues seeläbi linlastele juurde täiendavaid treeningvõimalusi. „Nii jõuavad järgmisel aastal lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimistööd ning Põhja-Tallinnas valmib multifunktsionaalne Sõle Spordikompleks, mille tulemusena saab pealinn juurde koguni kaks kaasaegset ja moodsat spordihoonet,“ täpsustas Kõlvart. „Nii saab Põhja-Tallinn endale kauaoodatud spordirajatise, mis koondab ühe katuse alla nii 25-meetrise 8 rajaga ujula, lastebasseini, kolme väljakuga pallimängusaali, üheksa püsirajaga vehklemissaali, jõusaali, spordisaali judo, maadluse ja võitluskunstide harrastajatele ning ühe universaalse saali. Lisaks ehitatakse välja kunstmurukattega jalgpalliväljak, kuhu talvel püstitatakse peale täispuhutav hall. Jalgpalliväljakule tuleb ka 385 istekohaga tribüün.“

Spordi ja vaba aja valdkonna investeeringute mahuks on 2017. aasta eelarve eelnõu järgi kavandatud 11 057 400 eurot. Lisaks eelpool märgitud kahele suurprojektile rajatakse spordiväljakud Lasnamäel aadressil M. Härma tn 14, Lasnamäe Kergejõustikuhallis vahetatakse rajakate ja soetatakse inventari, remonttöid teostatakse Lasnamäe Spordikompleksis (Pae tn 1) ning rajatakse spordipargid (street workout) asukohaga E. Vilde tee 69, Kopli tn 98 ning Kivila, Ilmarise ja Koidu pargis. Lisaks teostatakse muid remonttöid. 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus