Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Technopolis Ülemiste puhaskasum oli möödunud aastal 6,5 miljonit eurot

04.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6,5 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital kasvas aruandeperioodi lõpuks 51 miljoni euroni. Aasta olulisemad valminud hooned olid linnaku esindushoone Lõõtsa tn 5 ning ajaloolisesse hoonekarkassi sulatatud moodne parkimismaja.

“2015. aasta oli Technopolis Ülemiste jaoks mitmete varem alustatud projektide realiseerumise aasta,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Majandustulemused on rõõmustavad, mille eelduseks olid mitmed õnnestunud projektid. Tööd oli palju. Jaanuaris avasime linnaku esimese parkimismaja aadressil Valukoja 4c, milles on kuuel korrusel kokku ca 280 parkimiskohta. Parkimismaja oli Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt korraldatud konkursi „Aasta betoonehitis“ nominentide hulgas ning sai eriauhinna arhitektuurile ja ehitajale.”

“Oktoobris avasime linnaku kõrgeima 13-korruselise Bernhard Schmidti nimelise Lõõtsa tn 5 asuva büroohoone, mis vastab kõrgeimatele keskkonna- ja kvaliteedistandarditele ja millele taotleme rahvusvahelist LEED Gold sertifikaati,” rääkis Gert Jostov. “Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis. Hoone pälvis Tallinna linna poolt väljaantava „Tallinna parima arendusprojekti“ tiitli. Pärast uue büroohoone valmimist kasvas Technopolis Ülemiste rendile antav pind ca 74 000m²-ni, millega oleme suurim büroohoonete omanik Tallinnas.”

“Mullu renoveerisime ka aadressil Sepapaja 2 asuva hoone välisfassaadi, kuhu tuleb toidukauplus 7000-le linnaku töötajale,” sõnas Gert Jostov. “Uutest arendusprojektidest on hetkel projekteerimise ja ehitusloa taotlemise järgus uus 13-korruseline büroohoone aadressil Lõõtsa tn 12 ja ca 420 kohaline parkimismaja aadressil Lõõtsa tn 11. Planeeritavate hoonete valmis ehitamiseks on lähiaastatel plaanis investeerida ca 18 miljonit eurot. Jätkame aktiivset kasvu.”

Arhitektuurikavandi kohaselt muutub Ülemiste City ärilinnak järgneva 15 aasta jooksul multifunktsionaalseks ning ööpäevaringselt toimivaks äri- ja elukeskkonnaks, kus inimesed elavad ja töötavad. Linnakus töötavate inimeste arv kasvab eeldatavalt 15 000 inimeseni ning linnaku elanike arv ca 5000 inimeseni. “Ülemiste piirkonnast kujuneb järgneva 10-15 aasta vältel kõige kiiremini kasvav piirkond Tallinnas, millest võib välja kasvada eraldi linnaosa,” lisas Gert Jostov.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc ja 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste. Ettevõttes töötab 20 inimest.

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 9 protsenti

04.05.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Tallinnas müügiks 839 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste kuu keskmine arv vähenenud 9%. Tallinna majade keskmine pakkumishind oli aprillis 1346 €/m² ehk aastatagusest 1% rohkem.

Majade müügipakkumiste arv on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades välja arvatud Haaberstis, kus see on kasvanud 3% võrra. Vastupidiselt pakkumiste arvule on majade keskmine pakkumishind portaalis KV.EE kasvanud enamuses Tallinna linnaosades.

Arvestades seni veel positiivsena püsivaid arenguid korteriturul, mis võimaldavad korterist majja kolimist hõlpsamaks muuta, võib eeldada, et majade pakkumishinnad jätkavad vaikset kasvu ja nende pakkumine tõmbab vähehaaval koomale.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2015	04/2016	Muutus, %	04/2015	04/2016	Muutus, %
Haabersti	139	143	3%	1 546	1 572	2%
Kesklinn	83	77	-7%	1 529	1 526	0%
Kristiine	86	86	0%	1 278	1 299	2%
Lasnamäe	78	51	-35%	347	367	6%
Mustamäe	42	29	-31%	311	319	3%
Nõmme	181	169	-7%	1 403	1 357	-3%
Pirita	232	231	0%	1 596	1 604	1%
P-Tallinn	53	39	-26%	1 002	1 128	13%
Vanalinn	13		NA	3 218		NA

Tallinn	926	839	-9%	1 333	1 346	1%

Eesti	3 365	3 114	-7%	959	1 033	8%
Harjumaa	2 108	2 049	-3%	1 158	1 240	7%

Harku vald	258	233	-10%	992	1 112	12%
Jõelähtme	59	21	-64%	867	777	-10%
Kiili vald	15	21	40%	789	1 167	48%
Rae vald	122	257	111%	1 488	1 551	4%
Viimsi vald	272	239	-12%	1 339	1 417	6%

Narva	21	35	67%	435	453	4%
Pärnu	52	60	15%	954	1 008	6%
Tartu	321	273	-15%	946	944	0%

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

03.05.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 20.04.2016 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) märkimiseks pakkumise protsessiga.

Juhatus on otsustanud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

Pro Kapital emiteerib 150 Võlakirja nimiväärtusega kokku EUR 15 000 000;
Iga Võlakirja nimiväärtus on EUR 100 000;
Iga Võlakirja väljalaskehind on EUR 97 000, mida suurendatakse arvestusliku kogunenud, kuid tasumata intressi võrra;
Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas;
Võlakirjade lunastamistähtpäev on 01.06.2020;
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:

kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA, In Vitam UAB, PK Invest UAB ja Pro Kapital Bonum UAB;
kuna emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis pandib AS Pro Kapital Eesti kooskõlas Võlakirjade tingimustega täiendavalt talle kuuluvad AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);

Võlakirjad on registreeritud Euroclear Sweden AB juures ja võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt.

Tallinna päeval tutvustatakse peatänava projekti

03.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna päeval, 15. mail piiratakse Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Viru ringristmiku vahelisel lõigul autoliiklust, tutvustamaks linlastele ja linna külalistele Tallinna peatänava projekti.

Sellega seoses on nimetatud teelõik kella 13.30-st kella 16.00-ni mootorsõidukite liikluseks suletud, läbi pääseb vaid ühistransport. Ühtlasi kehtestatakse suletud tänavalõigul lubatud suurimaks kiiruseks 30 km/h.

Musumäe parklasse üles seataval laval tutvustatakse peatänava ideed tutvustamine, räägitakse rohelise pealinna tegevustest, propageeritakse linnas jalgrattaga liiklemist ning tutvustatakse Tammsaare pargi rekonstrueerimisega seonduvat.

Ürituse avab abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Kavas on peatänava arhitektuurikonkursi tutvustus ja võitjate autasustamine, Tallinna laste ja noorte lillepeo tutvustus ning ülevaade käimasolevast majade fassaadide supergraafikaga kaunistamise projektist.

Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja ideekonkursi Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks.

„Lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks,“ ütles Taavi Aas. „Peatänava projekt hõlmab Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.“

Aasa sõnul lähtutakse projekti realiseerimisel jagatud linnaruumi kontseptsioonist. „See tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, ajaveetmise võimaluste ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, samuti autoliikluse rahustamist ja turvalisemaks muutmist,“ selgitas Aas.

Tallinna peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti.

Värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

03.05.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni“, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat on abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Haaberstisse rajatakse eritasandiline ristmik

03.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas”.

Linnavolikogu otsuse elnõu kohaselt nõustutakse projekti kogumaksumusega summas 20 016 646 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele

Projekti tulemusena rekonstrueeritakse ja uuendatakse Tallinn-Paldiski maanteelõiku koos ristmiku ja mahasõitudega 3,48 km ulatuses. Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine parandab Paldiski maantee – Rannamõisa tee – Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimet tipptundidel ning muudab liikluse sujuvamaks.

Haabersti ristmik on olulise rahvusvahelise kaubaveo üldvõrku kuuluva Tallinn-Paldiski põhimaantee trassiosa, millel on väga suur liikluse ja raskeliikluse osakaal ning mida kasutavad lisaks linna ühistranspordile ka maakonnaliinid. Ristmik on nii linna kui Harju maakonna seisukohast tähtis liiklussõlm, mis ühendab kesklinna elamurajoonidega (Õismäe, Astangu, Tiskre, Pikaliiva) ja linna lähipiirkondadega (Keila, Tabasalu, Vääna).

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Tallinna läänepoolse lähiümbruse ja lähivaldade elamute ning kaubandus- ja kultuuriobjektide ehitus kriitiliselt suurendanud liikluskoormust. Haabersti ristmiku läbilaskevõime on ammendunud ja, eriti hommikustel tipptundidel, tekivad ummikud. Ummikute tekkimise peamiseks põhjuseks on Paldiski mnt ja Rannamõisa tee läbilaskevõime, mis ei võimalda ristmikult sujuvat väljasõitu. Sõidutee kattekonstruktsioon on amortiseerunud, puudub sadevete kanalisatsioon ja kohati puuduvad asfalteeritud kõnniteed. „Nimetatud probleemid tingivad vaieldamatu vajaduse Haabersti mitmetasandilise ristmiku investeeringuprojekt ellu viia,“ selgitas Klandorf ja lisas, et Haabersti ristmik on ka kõige suurema liiklusõnnetuste arvuga ristmik Tallinnas.

Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 määruse nr 10 „Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019“ peatükis „Saadavad toetused“ on tõdetud, et vastu võetud siseriiklikest määrustest on üks olulisemaid majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020”, mille alusel koostatud investeeringute kavasse on arvatud Tallinnast Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Reidi tee ehitus, Gonsiori tänava rekonstrueerimine, Rail Balticu terminali lennujaamaga ühendamine ning vanasadama ja kesklinna vahelise liikluskeskkonna arendamine maksimaalse võimaliku toetusega kokku 72,1 miljonit eurot.

Eelarvestrateegia peatükis „Olulisemad investeeringute objektid ja projektid“ on märgitud, et teede ja tänavate valdkonnas on strateegiaga hõlmatud perioodil kavas teostada mitmeid suuremahulisi teeobjekte välisraha toel koostöös riigi ja teiste partneritega. 2016. aastal on kavas alustada Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega ja Reidi tee ehitustöödega ning lõpetada nimetatud tööd 2017. aastal.

Projekti kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega on 20 016 646 eurot, millest välistoetus on 16 703 520 eurot ning linnaeelarve kokku (omafinantseering ja projektiga seotud lisafinantseering) 3 313 126 eurot.

Koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 05/05/2016

03.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/05/2016 koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraomanikele, kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega, korteriühistute juhtidele ja liikmetele ning kinnisvaramaakleritele, kes vahendavad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 05/05/2016 kell 9:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 2015. a valmis kõige enam neljatoalisi eluruume

03.05.2016 Tõnu Toompark

2015. aastal sai statistuikaameti andmetel Eestis kasutusloa 3987 eluruumi. Mõnevõrra üllatusena selgub, et kõige enam on kasutusloa saanud neljatoalisi elamispindu.

Neljatoalised eluruumid moodustasid kasutuslubade koguarvust 28%. Sedavõrd suurte eluruumide valmimise taga on asjaolu, et lisaks korterite arendamisele on aktiivne ühepereelamute arendamine omatarbeks.

Samuti on elamispindade valmimise struktuuri tõenäoliselt kallutanud suuremate pindade poole Tallinna linna tänaseks tühistatud nõue eluruumide keskmise suuruse kohta, mis nõudis suuremate korterite arendamist.

Arvuliselt teisena platseerub pjedestaalile kahetoaliste korterite valmimine. Kahetoalised korterid moodustasid valminud eluruumidest 26% ehk 1040.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tallinna südalinn saab uue ilme ja peatänava

02.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna südalinn saab 2020. aastaks uue ilme ja peatänava, kui käesoleval aastal algava piirkonna arenduse käigus renoveeritakse Rävala ja Estonia puiestee vaheline Rävala kvartal, millele lisanduvad Kaubamaja ja Viru keskuse ning nende ümber jääva avaliku linnaruumi arendused.

“Aeg on inimesed südalinna tagasi tuua. Mugavad liikumisteed Postimaja, Viru keskuse, Kaubamaja, Rävala ja Solarise vahel ning maitsekalt kujundatud jalakäijate ala saab Tallinna elanikele atraktiivseks tõmbenumbriks, mis toob nad igapäevaselt linna tagasi,” ütles Rävala Galerii arhitekt KOKO Arhitektid partner Andrus Kõresaar. “Piirkonnas suureneb turvalisus, sest pärast tööpäeva kaasaegsetes kontorites ei jää südalinn tühjaks, vaid see saab kokkusaamiskohaks, kuhu inimesed tulevad linna eri nurkadest, et hästi aega veeta.”

Kompleksse arenduse eesmärk on tekitada Tallinnasse euroopalik atraktiivne keskus, kus inimestel on võimalik büroodes tööl käia ning pärast tööpäeva restoranides, meelelahutuskohtades, laste mänguväljakutel ja poodides kvaliteetselt aega veeta.

Südalinna läbivaks tuiksooneks kujuneb Estonia puiestee, mis hakkab olema senisest rohkem jalakäijate ja jalgratturite päralt. Samuti muutub jalakäijate tänavaks Rävala galerii ning Kaubamaja vahele jääv lõik, sest osa autoteedest suunatakse maa alla, et maapealne osa jääks suures osas jala liikujatele. Juurde tekib puude ja purskkaevuga väljak.

“Ligipääs autoga jääb endiselt alles ning muutub isegi mugavamaks, sest ainuüksi Rävala Galerii arendusega tekib ligi 500 valvega parkimiskohta nii autodele kui ka jalgratastele. Kogu piirkonda tuleb juurde üle 1000 parkimiskoha,” märkis Kõresaar.

Linnasüdame arendus algab juba sel aastal Rävala kvartali ettevalmistustöödega. Praeguse Rävala puiestee ja Estonia puiestee vahelisele alale kerkib kaht tänavat ühendav 70 000 m2 suuruse üldpinnaga Rävala Galerii, mis hõlmab endas ca 30 000 m2 teenindus- ja kaubanduspinda ning ligi 10 000 m2 büroopinda.

“Kaubanduse osakaal jääb Rävala Galeriis kolmandiku ümber, ent kogu piirkonna peale tuleb seda kokku 100 000 m2, mis toob ostlemisest huvitatud linlase ja turisti südalinna. Rävala Galeriis plaanivad kaupu pakkuma hakata mitu suurt ja seni Eestis puudu olnud jaeketti, seega võidab kaubanduspindade koondumisest südalinna tarbija, kelle jaoks on valik edaspidi veelgi laiem,” ütles Rävala Galerii arendust vedava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.

Rävala Galerii ehitustööd kestavad pärast tööde alustamist orienteeruvalt kaks aastat, arhitektuurilahendused ja projekti koostas KOKO Arhitektid. Südalinna keskuse projekteerimisse on kaasatud veel maailmas väga tuntud linnakeskuste projekteerija Benoy Londonist ja RStudio Göteborgist.

“Oluline on see, et südalinn ei jää tühjaks, vaid inimesed saavad seal tulevikus kvaliteetselt aega veeta, ostelda ja sõpradega kohtuda, ent ka kaasaegsel viisil tool käia: näiteks tulevad büroopindadele riietusruumi ja pesemisvõimalused neile, kes tahavad tööle jalgrattaga või jala tulla,” sõnas Kuusk. “Lisaks saab Postimajast Solariseni kuiva jalaga liikuda, sest kvartalid on loogiliselt ja jalakäijale ja jalgratturile sobivalt ühendatud.”

Rävala kvartali ehitustööde maksumus on ca 60 miljonit eurot.

Linnaosa vanem: Reidi tee annab piritalasele liikumisvabaduse

02.05.2016 Tallinn.ee

Aastaid populaarse valimislubadusena kasutatud Põhjaväil, praeguse nimega Reidi tee, on sattunud kriitika alla, millest päris lõpuni aru saada on keeruline. Kauaigatsetud tee on nüüd enne ehitust mõnede arvates liiga suur, liiga mere ääres, liiga Kadriorus, liiga vanamoeline.

Teed ehitame selleks, et inimeste liikuvus Piritalt ja Viimsist kesklinna ning tagasi oleks efektiivsem ja kiirem ning et transiitveod sadamast läheksid loogilist, kiiret ja turvalist teed mööda linnast välja. Reidi teed tuleb vaadata suurema osana linna tulevasest liiklusskeemist. Täna on tõsine plaan rajada tulevikus Tallinna peatänav, mis kulgeks mööda Narva ja Pärnu maanteed. Peatänava idee on hetkel veel küll toores, kuid eesmärk oleks autoliikluse kadu või vähenemine. Reidi tee on peatänava eelduseks, sest Narva maantee sulgemine autoliiklusele täielikult või osaliselt jätaks piritalased ebaõiglaselt lõksu.

Uuringute järgi kasutab rohkem kui 50% pealinlasi eelistatult autot ja ei ole aus oma liiklemiseelistusi kõigile peale suruda. Ilmad ei võimalda aastas üle paari kuu ratast igapäevase liiklusvahendina kasutada ja ühistranspordiga ei ole tihtipeale võimalik ega mugav oma igapäevaseid toimetusi teha.

Autoga sõitmist ei tohi teha liiga mugavaks, kuid siin ei tohiks langeda absurdsusesse. Kui vastusõdijate elukeskkonda tee otseselt ei mõjuta, siis Pirita inimeste igapäevaelu sõltub sellest tunduvalt. Hommikul 45 minutit ummikus ja õhtul teist samapalju on ilmselgelt iga inimese elust liiga palju. Kui Reidi tee annab veidigi rohkem aega olla kodus perega, on see seda väärt enam kui praegune kaitstav tühermaa.

Osa vastalistest rõhutab, et tee vastu tegelikult ei oldagi ja probleem ongi selles, et ära võetakse mereäär. Kes on plaanitaval alal käinud, teab, et midagi roosilist kaotada ei ole. Asemele tuleks koos Reidi teega promenaad, kus ruumi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele. See oleks Pirita promenaadile loogiline jätk, mis tähendab, et võimalused merd nautida ja sportida hoopis suurenevad, tühermaa ja sadamaala avatakse rahvale.

Teiseks kritiseeritakse, et tee on liiga lai ja nelja rea asemel piisaks kahest ehk rida ühele ja rida teisele poole. Tulles tagasi peatänava mõtte juurde oleks kaks rida täiesti ebapiisav ja tegelikult on liiklusvooge arvestades ka neli rida kompromiss. Tegelik vajadus oleks veelgi suurem. Kui kaherealisel teel juhtub õnnetus või tehniline rike masinaga, oleks tee hommikul ilma möödapääsuta suletud nii tööle-kooli minejatele kui ka hädaabile ja ühistranspordile. Pirita tee on neljarealine ja kas keegi julgeks praegu öelda, et tegemist on mõttetult suure ja ebavajaliku teega?

Kolmandaks oluliseks vastuargumendiks on muutunud Russalka monument, mis Kadrioru pargist saaks justkui äralõigatud ning vahele jääks palju ülekäigukohti. Ma pole kindel, kuivõrd oluliseks saab pidada liiklusvoogu Kadrioru pargi alleest Russalkani ja kui tihti üks inimene seda teed käib, et teeületus niivõrd piinav oleks, kuid olgu. Kui teeületust saab paremini korraldada, siis tuleb seda muidugi teha ja loodan, et siin tulevad kodanikud heade ideedega projekteerijatele appi.

Välistatud on praeguseks tõenäoliselt jalakäijate tunnel nii linna kui ka Reidi tee vastaliste poolt ja seda mitmel põhjusel – jalakäijatele ei meeldi tunnelid, kaob allee mõte kui vaateks tunneliseinad ja tulevad suuremad kasutus- ja rajamiskulud. Ka autode viimine tunnelisse on ebarealistlik. Esiteks jääks eelkõige Euroopast tulevast rahast selgelt puudu ja teiseks põrkutaks vastu keskkonnaprobleemidele, eriti põhjavee äralõikamisele Kadrioru pargi puudest.

Kui on võimalik teha paremini, siis tuleb seda teha, kuid igale asjale vastu seista vaid oma tõekspidamisi arvestades on rumal ja ebaõiglane teiste suhtes. Eriti piinlik on nende pärast, kellele on piritalased oma hääle usaldanud ja kes nüüd seisavad vastu sellele, et linnaosa elanike igapäevast elu parandada. Kaugemale vaadates kaitstakse tegelikult hoopis Reidi teega külgnevate alade arendajate huve, mitte linnakodanikku.

Sõnum on lihtne: Reidi tee peab tulema. Kriitika on teretulnud, kuid see peab olema konstruktiivne ja edasiviiv, mitte projekti peatav. Reidi teest loobumine ja 30 miljoni mittekasutamine oleks kuritegelik rumalus.

Tõnis Mölder
Pirita linnaosa vanem

Millele pöörata tähelepanu kodukindlustuse sõlmimisel

02.05.2016 Gerli Ramler

Kodukindlustus peaks andma kindlustunde, et kui meie kinnisvaraga juhtub õnnetus, siis me ei pea muretsema, sest saame toetuda kindlustusfirma abile oma eluaseme taastamisel. Lisaks hoone neljale seinale, katusele ja põrandatele kuulub kodukindlustuse kaitse alla ka kodune vara.

Kodust vara ei tasu alahinnata

Tuli, vesi või vargad ei tekita kahju mitte ainult majakarbile, vaid ka mööblile, tehnikale ja muule varale. Enamasti tundub inimestele kummaline oma koduse vara summat arvutades arvestada selle hulka näiteks 20 aastat vana voodi, koolikott, kasutatud suusad-jalgrattad ning aastakümnete jooksul kogunenud raamatukollektsioon. Nii kiputakse oma kodust vara alakindlustama, aga kui toimub põleng ja kogu magamistoa sisustus hävineb, siis on ju edaspidi ikka voodit, kappi, vaipa ja lampi vaja. Ja mõelge, kui suur võiks olla raamatute soetamisväärus, kui peate need uuesti ostma.

Niisiis võiks alati koduse vara kindlustussummat määrates mõelda rahale, millega suudate oma uue kodu sisustada. Juba pelgalt vannitoa renoveerimine ja sisustamine võib maksta 10 000 eurot, mis on paarikümne euro võrra suureneva kindlustusmaksega võrreldes väga suur rahaline väljaminek. Ka siis, kui kodus peaks toimuma tulekahju ja hävib vaid üks tuba koos sisustusega, immitseb suitsuving ning tahm ka teiste tubade mööblisse ja riietesse. Sellisegi kahju likvideerimine võib kokkuvõttes olla päris kulukas.

Ärge unustage kindlustamast ka kuuri, garaaži ja keldrit

Kindlustusfirmadel on erinevate tingimustega kodukindlustused või eri tasemega kindlustuspaketid. Uurige kindlasti järele, kas teie kodukindlustuspakkumise juurde kuulub ka keldriboksis või panipaigas olev vara, nagu jalgrattad, spordivarustus või lapsevanker. Ja oluline on, kas lepingus on märgitud sellise vara kindlustatud piirmäär. Enamasti laieneb kodukindlustuse kaitse ka teatud suurusega kõrvalhoonetele ning seal hoitavale varale (tööriistad ja muruniiduk garaažis või saunatarvikud saunas). Suurematele kõrvalhoonetele tuleb sõlmida lisakindlustus.

Vastutuskindlustus kaitseb teid teistele tehtud kahjude eest

Vastutuskindlustus hüvitab teie poolt kolmandale isikule tekitatud kahju üle kogu Eesti. Milleks seda vaja on? Näiteks kui remonditööde ajal saab teie korterist alguse veeavarii ja tulekahju, katab kindlustus ka teie naabrite kahjud. Vastutuskindlustus aitab ka nende kahjude puhul, mis teie pere võib kolmandatele isikutele tekitada väljaspool kodumaja. Näiteks kui teie majalt kukkunud jäätükk vigastab jalakäijat või kui teie laps lõhub kaubanduskeskuse ukseklaasi, katab need kulud kindlustus.

Kaitske end võimalikult hästi

Nagu öeldud, on kindlustuste pakkumised väga erinevad. Kindlustuspoliisi ostmisel võtke aega selle lugemiseks, sest võib juhtuda, et klient ja poliisi müüja ei saanud üksteistest ühtmoodi aru. Selleks et saada soovitud kindlustuskaitse, pöörduge julgelt kindlustusseltsi poole ning paluge endale segaseks jäävaid tingimusi selgitada. Pigem maksta parema kindlustuse eest veidi rohkem, sest sellega kaitseme ju ennast ja oma asju.

Kindlustus kaitseb teid ebameeldivuste eest – tuleb vaid koostöös kindlustusspetsialistiga õige kindlustuskaitse valida.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kindlustus/millele-poorata-tahelepanu-kodukindlustuse-solmimisel

Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

29.04.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 25. mail 2016. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 18. mail 2016. a kell 23.59.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 24. maiks 2016. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 27. aprilli 2016. a otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine;
Seltsi aktsiakapitali vähendamine.

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1 Kinnitada Seltsi 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

1.2.Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2015. aasta konsolideeritud puhaskasum on 179 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 791 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2015. a seisuga seega 10 970 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 10 047 tuhat eurot. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 06.06.2016 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 22.06.2016.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2014 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2014–2016) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2015. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid Audiitorühing KPMG Baltics OÜ 2015. a sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1.Valida 2016. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

3.1.Vähendada Seltsi aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

3.2.Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,03 eurot aktsia kohta, kokku summas 922 701,84 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele hiljemalt kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

3.3.Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

3.4.Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 06.06.2016 kell 23.59.

________________________

Seltsi 2015. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ OMX Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqomxbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2015. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 29. aprillist 2016. a tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 22. maini 2016, esitades selle kirjalikult aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 10. maini 2016, aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus märtsis veelgi

29.04.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta märtsis 2015. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ning veebruaris aeglustus kasv 5%-ni, siis märtsis aeglustus müügitulu kasv veelgi.

2016. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 494 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta märtsiga võrreldes 6%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 22%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates ettevõtetes (kasv 20%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta märtsiga võrreldes 1%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris langust näitas, pöördus märtsis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 12%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2016. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5,5%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Nipid koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

29.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Annuiteetlaenu ehk igakuiste võrdsete maksetega laene laenuperioodi alguses moodustab laenumaksest suurema osa intressimakse ja väiksema osa laenu põhiosamakse. Mida enam laenuperioodi lõpu poole seda enam muutub tasakaal ja intressimakse osakaalu vähenemise juures hakkab põhiosamakse osakaal suurenema.

Näiteks perioodiga 25 aastat 50000-eurose eluasemelaenu, mille aastane intressimäär on 3%, põhiosamakse moodustab laenuperioodi alguses kõigest pool kogu laenumaksest. Teise poole moodustab intresimakse. 10 aasta pärast moodustab intressimakse kolmandiku ja põhiosamakse ligi kaks kolmandikku kogu laneumaksest.

Kaaludes eluasemelaenu intressimäära fikseerimist tasub sellele mõelda eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem.

Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine laenuvõtja jaoks sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist pisut hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Märtsis tööstustoodangu maht vähenes

29.04.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta märtsis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Mäetööstuses vähenes toodang põlevkivi kaevandamise languse tõttu 40%. Languse põhjuseks oli nafta- ja põlevkivisaaduste madalast hinnast tingitud vähene nõudlus.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja metalltoodete tootmise jätkuv langus. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete ja kemikaalide tootmises. Ligi pooled töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud märtsis eelmise aasta mahtu. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puittoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi märtsis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta märtsiga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 6%, müük kodumaisele turule jäi samale tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta märtsis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 4% vähem.

2015. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 8% vähem ja soojust 10% rohkem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU	-3,4	-4,8	-4,8
Energeetika	1,1	-0,7	-0,7
Mäetööstus	-21,5	-40,5	-40,5
Töötlev tööstus	-3,7	-2,9	-2,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-0,7	-10,2	-10,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,2	5,4	5,4
toiduainete tootmine	1,7	-2,1	-2,1
metalltoodete tootmine	0,4	-3,7	-3,7
elektriseadmete tootmine	-2,1	8,9	8,9
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-19,0	-25,4	-25,4
mööblitootmine	-5,5	2,5	2,5
mootorsõidukite tootmine	-8,9	-0,7	-0,7
ehitusmaterjali tootmine	-8,3	-5,0	-5,0
masinate ja seadmete tootmine	-2,2	1,2	1,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.04.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,017 1,018 1,019 … 1,573 1,574 1,575 Vanemad uudised ››

Technopolis Ülemiste puhaskasum oli möödunud aastal 6,5 miljonit eurot

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 9 protsenti

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

Tallinna päeval tutvustatakse peatänava projekti