Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Talve lõpul avatavas Lasnamäe Tervisemajas peeti sarikapidu

Enne talve lõppu nii Tallinna kui selle lähivaldade meditsiiniteenuste kättesaadavust oluliselt parandavas Lasnamäe Tervisemajas võeti pidulikult alla sarikapärg.Lasnamäe tervisemaja

Tervisemaja kerkib aadressile Linnamäe tee 3 ning selles on ühendatud meditsiini täisteenus, sportimisvõimalused ja kaubandus. Ehitus algas märtsikuu lõpus.

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Lasnamäe Tervisemaja ehitus kulgenud sujuvalt ning ambitsioonikas plaan avada see külastajatele enne kevade saabumist, on täitumas.

“Lasnamäe Tervisemaja on oluline projekt ja ehkki ehitusgraafik on pingeline, töötavad kõik osapooled selges arusaamises, et selle suur eesmärk on suurendada piirkonna elanike võimalusi saada ühest kohast kvaliteetset arstiabi ning parandada tohtrite töötingimusi,” ütles Mölder. “Tallinna linn ja YIT Ehitus on olnud väga head koostööpartnerid. Olen kindel, et ka tulevikus teeme koos suuri asju.”

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et Lasnamäe Tervisemaja on ainulaadne, ühendades meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused ja kaubanduse.

“Tegemist on esimese linna maale ehitatava ühiskondlike funktsioonidega hoonega, mille ehitamist finantseerib sajaprotsendiliselt erakapital. Lasnamäe Tervisemaja projekti edukas käivitamine julgustas linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele,” lausus Võrk. “Tervist edendavad rajatised kerkivad linna ja erasektori koostöös veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale Mustamäel ja Õismäe tee 130 kinnisasjale Haaberstis. Mustamäele kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse pallimängude keskus.”

Lasnamäe Tervisemaja kerkib Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse kaks ravieesmärke täitvat basseini, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud oktoober, III 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidSeptembris müüdi Tallinnas 781 korteriomandit, mida on 35 võrra ehk 4,3% vähem kui augustis. Võrdluseks – 2015 aasta septembris tehti 676 korteriomandi müüki. Tehtud tehingutest 138 ehk 17,7% olid tehingud uute korteritega, mis on üsna tavapärane tase.

Kolmandas kvartalis tehti Tallinnas kokku 2324 tehingut (2015.a. kolmandas kvartalis 2152), mis on 62 tehingu võrra rohkem kui teises kvartalis.

Korteriomandite kesmine m2 müügihind tõusis 1686 EUR/m2-ni, mis on 2,9% kõrgem kui augustis (1638 EUR/m2). Aastases võrdluses on hinnatõusuks 8,2% (septembris 2015: 1558 EUR/m2).

Korterite keskmine m2 müügihind oli praegusest tasemest kõrgemal viimati 2007 aasta aprillis, kui see oli 1710 EUR/m2. See on meie kasutuses olevate andmete järgi ka absoluutne tipp, ehk kõigi aegade rekordini on veel minna 24 EUR/m2 (1,4%). Saab näha, kas jõuame uue rekordini juba sellel kuul.

Kokkuvõtteks – korteriturg Tallinnas on aktiivne ja vahepeal aeglustunud hinnatõus on natuke kiirenenud.

Korterite üüriturg Tallinnas on stabiilne, pakkumiste arv septembris mõnevõrra vähenes, mis on, arvestades koolide algusaega, igati loogiline.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv nii Tallinnas kui Harjumaal oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta kolmandas ja käesoleva aasta teises kvartalis. 2016 aasta kolmandas kvartalis müüdi Harjumaal 444 s.h. Tallinnas 100 hoonestatud elamumaa kinnistut. 2015 aasta kolmandas kvartalis oli tehinguid vastavalt 398 ja 86 ning 2016 aasta teises kvartalis 435 ja 89.

Kolmandas kvartalis tehtud hoonestamata elamumaade müügitehingute arv nii Harjumaal kui Tallinnas oli sarnane 2015 aasta kolmanda ja käesoleva aasta teise kvartaliga. Vastavad tehingute arvud olid 2016 aasta kolmandas kvartalis Harjumaal 281 s.h. Tallinnas 26 tehingut ja 2015 aasta kolmandas kvartalis 280 ja 32 tehingut ning käesoleva aasta teises kvartalis 297 ja 41 tehingut. Seega võib seda turusegmenti pidada stabiilseks ja suhteliselt madala aktiivsusega.

Kinnisvaraturu graafikuid saab näha siin: Turugraafikud oktoober 2016

Alljärgnevalt on välja toodud mõned teise kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud Tallinnas ja Harjumaal

Kvartali kõige kallimad müügitehingud:

  • Ärihoonega hoonestatud kinnistu Haaberstis müüdi hinnaga 18,56 mln EUR
  • Logistikakeskus Pärnu mnt ääres Tänassilma tööstuspargis müüdi hinnaga 17,26 mln EUR
  • Büroohoone kesklinnas Tartu mnl müüdi hinnaga 10,56 mln EUR

Kolm kallimat müüdud eramut:

  • ca 235 m2 suurune täielikult renoveeritud eramu Meriväljal hinnaga 645 000 EUR
  • ca 290 m2 suurune uuem maja Kakumäel hinnaga 625 000 EUR
  • ca 310 m2 suurune 2003.a. ehitatud maja Kakumäel hinnaga 610 000 EUR

Sarnaselt teise kvartaliga müüdi kvartali jooksul seitse üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut

Kolm kallima müügihinnaga korterit:

  • 345 m2 suurune korteriomand vanalinnas Vene tn müüdi hinnaga 1 373 000 EUR
  • 172 m2 suurune korter vanalinnas Pagari tn-l müüdi 699 000 EUR hinnaga
  • 190 m2 suurune korter Kadriorus hinnaga 559 000 EUR

Need on ka ainukesed kolmanda kvartali jooksul müüdud korterid, mis maksid üle 500 000 EUR. Võrreldes mitme varasema kvartaliga oli kalleid korteri müügitehinguid oluliselt vähem kuna perioodi ei jäänud ühegi eksklusiivsema arendusprojekti müükide vormistamislainet.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Augustis majutusettevõtetes peatunud turistide arv kasvas

StatistikaametAugustis peatus Eesti majutusettevõtetes 417 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.

2016. aasta augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 24 000 turisti enam kui eelmise aasta samal kuul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes välis- ja siseturistide arv vastavalt 6% ja 5%. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas augustis majutusettevõtete teenuseid 256 000 välisturisti ehk 15 000 enam kui mullu augustis.

38% välisturistidest saabus Soomest, 10% Saksamaalt, 8% Venemaalt ja 7% Lätist. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 78% tuli Eestisse puhkama, 17% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (63% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (10%), Tartu linna (6%) ja Saare maakonna (5%) majutusettevõtteid.

Augustis peatus majutusettevõtetes 162 000 siseturisti, mis on 8000 turisti enam kui eelmise aasta augustis. Puhkusereisil oli 65% ja tööreisil 18% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 20%, Pärnu maakonnas 15%, Ida-Viru maakonnas 9% ning Saare maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1311 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 55 000 voodikohta ehk 1300 voodikohta rohkem kui eelmise aasta augustis. Täidetud oli 56% tubadest ja 47% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli kahe euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Pärnu maakonnas 36 eurot, Saare maakonnas 32 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, august 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 311 230 73 132 492 384
Toad 22 961 8 590 1 548 1 776 6 493 4 554
Voodikohad 55 289 18 792 3 753 4 498 16 399 11 847
Tubade täitumus, % 56 75 45 39 47 43
Voodikohtade täitumus, % 47 64 40 37 40 34
Majutatud 417 242 201 616 23 608 28 010 96 389 67 619
Ööbimised 799 710 375 533 46 921 51 073 201 873 124 310
Eesti elanikud 300 085 58 836 27 984 38 146 94 249 80 870
väliskülastajad 499 625 316 697 18 937 12 927 107 624 43 440
Ööpäeva keskmine maksumus 35 42 27 22 33 25
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Покупка недвижимости – в одиночку или со спутником жизни?

SEB PankПриобретение недвижимости – важный шаг. Одним из серьезных решений, которые нужно принять, покупать ли новый дом совместно с супругом/спутником жизни или брать жилищный кредит в одиночку. Мы составили для вас перечень основных аспектов, которые предварительно стоит обдумать.

Совместное кредитование при разных уровнях доходов

На решение, брать ли кредит совместно с созаемщиком, часто оказывает влияние платежеспособность: регулярного нетто-дохода одного ходатая может не хватать для выполнения уже существующих финансовых обязательств в совокупности с новыми. В то же время некоторые кредиторы могут ожидать, что, если недвижимость используется совместно, то и обязательство следует брать совместно. И все же, большинство кредиторов при выдаче займа исходят из принципа ответственного кредитования, то есть в случае нескольких кредитополучателей для них действуют единые правила: у обоих должен иметься подтвержденный регулярный доход, корректная кредитная история и пр.

Условия договора с несколькими получателями кредита не отличаются от условий договора с одним получателем кредита.
В случае нескольких получателей кредита важно знать, что они несут солидарную ответственность за кредит. Это значит, что каждый получатель отвечает за выплату займа, а также за то, что другие обязательства договора будут выполняться в полном объеме.

На чье имя оформлять новый дом?

На решение покупать ли дом одному или брать кредит вдвоем может повлиять и то, на чье имя будет оформлена недвижимость. Например, если планируется приобрести жилье, которое будет находиться в совместной собственности двух, живущих вместе людей, обычно рекомендуется брать кредит совместно. С юридической стороны, однако, это не устанавливает, в каком объеме кредитополучатели становятся собственниками недвижимости. При согласовании сторон, можно оформить приобретаемый объект недвижимости на имя только одного кредитополучателя.

Немного другие условия для собственника объекта действуют при получении кредита c поручительством KredEx. В случае приобретения недвижимости с помощью поручительства KredEx собственником объекта, а также его пользователем должен стать получатель кредита. Разрешено также приобретение недвижимости в совместную собственность с супругом/супругой или с созаемщиком.

Что будет завтра? Через год? Через 10 лет?

Срок жилищного кредита достаточно продолжительный, в это время в жизни может многое измениться. Может случиться, что в период действия кредитного договора люди, заключавшие его совместно, расходятся. В этом случае следует договориться между собой о том, как поступить с объектом, приобретенным в кредит. Хочет ли кто-либо из получателей кредита переоформить объект на собственное имя и самостоятельно нести обязательства по договору или будет принято решение о продаже недвижимости?

В случае продажи, из полученных от сделки денег в первую очередь необходимо покрыть кредитные обязательства.

Если же один из супругов или сожителей хочет оформить объект, приобретенный в кредит, на собственное имя, следует договорить о разделении обязательств по кредиту. Получатели кредита могут договориться о том, что оба по-прежнему остаются получателями займа, в понимании договора о кредите, однако платежи по кредиту осуществляет только лицо, ставшее собственником объекта.

Вне зависимости от договоренности между супругами, второе лицо все же несет юридическую ответственность за выполнение обязательств по кредиту. Так что, к примеру, в случае возникновения задолженности у банка есть право требовать ее погашения и со второго созаемщика. Кроме того, если лицо, не ставшее собственником объекта по взаимной договоренности, пожелает ходатайствовать о новом кредите, при оценке его платежеспособности банк примет во внимание и ежемесячные платежи по предыдущему обязательству.

Герли Рамлер
журналист

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus koolitus Kinnisvarakoolis “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 24/10/2016

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Muu hulgas saab teada: millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte; mida järelevalvemenetluses saab kontrollida; kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia; millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Ehitusseadustik määrab kindlaks, kes ja millistel juhtudel teevad ehitamise, ehitise ja ehitise kasutamise üle järelevalvet. Seda, kuidas täpsemalt järelevalvet läbi viiakse, ehitusseadustik ei reguleeri.

Koolituse lektor on Martina Proosa, kes on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega jurist, kes on viimased üheksa aastat tegutsenud ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas.

Martina Proosa on käsiraamatu Uus ehitusseadustik ja ehitamine autor.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistika: Tallinna keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 91 kuupalka

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti keskmise korteritehingu maksumus oli 2016 II kvartalis 61 300 eurot. See näitaja on niivõrd kõrge peaasjalikult Tallinna-Harju ja Tartu Eesti keskmisest märgatavalt kõrgematele korteritehingute hindadele.

Keskmistes Eesti netopalkades mõõdetuna tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest välja käia 66 kuupalka. Tegemist on pigem kõrgema, kui madalama näitajaga. Vaatamata palga suhtes kõrgele korteritehignu keskmisele hinnale on ostujõud ometi mõistlikul tasemel. Ostujõu näitajale annavad tuge soodsad intressimäärad, mis mõjutavad ostutehingu tegemise võimekust üksjagu palju.

Tallinna keskmise korteritehingu maksumus ja keskmise netopalga suhe on vähemabstraktne kui Eesti vastav näitaja. Tallinnas tuleb keskmise tehingu eest maksta 91 kuu netopalka egk ligi 7,5 keskmist aastapalka.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti suurima büroohoone esimene torn sai valmis

Öpiku maja Tallinnas saadi valmis Eesti suurimaks kontorihooneks kujuneva Öpiku maja esimene bürootorn – 22 000-ruutmeetrine 13 korrusega esinduslik hoone.

Ülemiste City linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on ambitsioonika hoone esimene pool valmis ja üürnikud oma uutesse ruumidesse sisse kolinud. “Peatselt alustame ka teise torni ehitust, mille tulemusena saab ligi 40 000-ruutmeetrise kogupinnaga Öpiku majast Eesti suurim büroohoone,” selgitas Nõlvak.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja vanalinna vaadetega Öpiku maja esimeses tornis alustab tegevust üle 20 ettevõtte, aga ka seminarikeskus ja uus kohvik Mamo. Hoones on maa-alune auto- ja jalgrattaparkla ning esimesel korrusel avar ja luksuslik fuajee.

“Öpiku maja näol on tegemist Ülemiste linnaku kõige energiasäästlikuma hoonega,” märkis Nõlvak ja lisas, et majas on veel vaid üksikud vabad pinnad, kuhu oodatakse tegutsema keskkonnasäästlikkust ja kõrget ehituskvaliteeti hindavaid ettevõtteid.

Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud hoone saab Ülemiste City linnaku uue kvartali südameks, mille ümber restaureeritakse lähiajal ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja.

Öpiku maja on projekteerinud Arhitekt11 koos Agabus Arhitektidega ning ehitatud vastavalt B-energiaklassi ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi nõuetele. Ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 330 ettevõttes töötab täna juba 8000 inimest. Aastaks 2025 rajatakse 3000 elanikule kortermajade piirkond, ehitatakse uus lasteaia- ja koolikompleks, spordihoone, uued pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Korteritehingute hoog raugenud

ÄripaevKorteriturul on tehingute hoog veidi taandunud, nähtub maa-ameti esimese seitsme kuu statistikast.

Kui tänavu esimesel poolaastal korterite hinnad ning tehingute hulk veidi kasvasid, siis seitsme kuu kokkuvõttes võib öelda, et ruutmeetrihinnad jätkasid endiselt tasapisi tõusu, kuid ostu-, müügi- ja kinketehingud korteritega on mullusega samal tasemel.

Maa-ameti andmeil on tänavu seitsme kuuga Eestis tehtud 11 370 korterite ostu-müügitehingut, mis on vaid 0,2% rohkem kui mullu. Eramajadega tehingud vähenesid tänavu pea 1% – kokku oli neid 1912.

„Tehingute arv on stabiilne,“ kinnitas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Küll aga märkis ta, et see arv on pigem kõrge – kui vaadata Tallinna, siis siin osaleb tehingutes aasta jooksul 6% eluruumidest. Normaalne aktiivsuse tase on 3,5–5,5%, selgitas Toompark. “Kui turul läheb hästi, on näitaja kõrge, kui nii hästi ei lähe, siis on aktiivsus allpool,” kommenteeris ta.

Kinnisvaraturu normaalsust võiks Toomparki sõnul mõjutada makromajanduslik olukord ja stabiilsus, kuid meil midagi rõõmustavat tegelikult ei ole. Tarbijat rõõmustavad madal inflatsioon, kinnisvarahindade paigalseis ja palgatõus, mis annab rohkem võimalusi kinnisvara osta. “See toobki tehingute kõrgarvu optimismi, aga kas kõik ka nii ilus on, kui välja paistab…” esitas ta küsimuse. “Kas see tehingute arv peaks nii kõrge olema.”

Lühiperspektiivis võivad need tehingud minna üles või alla, aga pikemas, aasta-pooleteise perspektiivis võiks need pigem allapoole tulla, uskus Toompark.

Korteriomandite tehingud

Maa-ameti statistika näitab, et üle poolte korteritehingutest tehti esimesel seitsmel kuul Harjumaal, enamik Tallinna linnas. Aktiivsuselt järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. Kõige vähem tehti tehinguid Hiiu maakonnas, kus oli siiski teatav kasv (18%) võrreldes eelmise aastaga.

Kui kõikides teistes maakondades läksid tänavu kaubaks enim veerand- kuni poolsajandivanused eluruumid, siis Valgamaal olid populaarsed 6- kuni 15aastased elupinnad.

Korteriomandite tehingud

Maakondade arvestuses oli korteri mediaanhind seitsme kuu peale kokku 1139,8 eur/m², mis on 6% kõrgem varasemast. Ka siin domineerivad selgelt Harjumaa, seejärel Tartumaa, kus olid ruutmeetri mediaanhinnad üldnäitajast kuni 300 eurot kõrgemad. Samas on kõige madalam ruutmeetri mediaanhind Valgas, kus see on tervelt 13 korda madalam Harjumaa omast.

Toompark ei tahtnud uskuda, et hinnatõus nii suur oli. Tema sõnul võis see jääda paari protsendi juurde. Teatavas mõttes on kinnisvaraturul tekkinud uus olukord. „Kui meil on kogu aeg olnud kiire hinnatõus, siis praegu tundub mõneprotsendiline hinnatõus tõesti seisakuna,“ möönis Toompark. Samas on tema sõnul hinnad praegu väga stabiilsed.

Statistiliselt erinevad kinnisvarahinnad sõltuvad Toomparki sõnul sellest, mis metoodika alusel neid vaadatakse. Pealegi mõjutab hindu tema sõnul mitte ainult vara kallinemine, vaid ka tehingute struktuur nii piirkondade lõikes kui varakvaliteedi klassi lõikes.

„Kui kesklinnas tehakse ühel aastal rohkem tehinguid ja muudes linnaosades tehakse sama palju, siis keskmine hind tõuseb, aga see ei anna vähematki vihjet selle kohta, kas vara väärtus on tõusnud,“ toonitas Toompark.

Teine asi on tema sõnul see, kas tehingud on vanemate või uuemate korteritega. Uuemad on kallimad.

“Võib öelda, et hinnad ja kinnisvara väärtus on tõusus. See tõus on paariprotsendiline, mis on harjumatu, kuna oleme harjunud oluliselt suuremate numbritega, isegi kuni 15% tõusuga,” märkis Toompark.

Üllatavalt tehti tänavu ka euroseid korteritehinguid, ja seda isegi neljas maakonnas: Ida-Viru, Lääne-Viru, Rapla ja Valga maakonnas.

1-euro-tehinguid on olnud varemgi. Uus Maa partner Jaanus Laugus ei osanud kommenteerida, mis selliste diilide taga võis olla. „Ju siis keegi midagi teisele loovutab,“ arvas ta. Ilmselt peab tehingul olema mingi väärtus, et notaritasu oleks madalam, pakkus Laugus.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud

StatistikaametLeibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Leibkonna eelarve uuringu andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40% leibkonna eelarvest ehk 157 eurot. Eelmise, 2012. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 289 eurot, millest sundkulutuste osatähtsus oli 45% ehk 130 eurot. Toidule ja eluasemele tehtavad kulutused on leibkonna eelarves vältimatud ehk sundkulutused ning nende osatähtsuse vähenemine kogukuludes näitab heaolu taseme tõusu, sest muude kulutuste (nt kulutused vabale ajale, sh kultuurile ja reisimisele) tegemiseks jääb rohkem raha ja võimalusi.

2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule (92 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23%. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele (interneti-, mobiili- ja postiteenustele) 18 eurot leibkonnaliikme kohta.

Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta olid kulutused kuus vastavalt 69 ja 56 eurot. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud vabale ajale (linnas 46 ja maal 35 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Maal kulus enam raha aga transpordile: kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 49 eurot kuus, siis maal 55 eurot.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa ja väikseimad Ida-Virumaa leibkondadel, kes kulutasid leibkonnaliikme kohta vastavalt 449 ja 279 eurot kuus.

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2012. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Leibkonna 2015. aasta tarbimiskulutusi tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 10. oktoobril kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 5. korruse saalis.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Reidi tee peatamise ettepaneku taga paistavad erahuvid

TallinnTivoli elurajooni arendaja Metro Capital tegi eile ettepaneku peatada Reidi tee ehitus. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder leiab, et ettepaneku taga paistavad arendaja erahuvid.

Linnaosa vanem lisas, et Metro Capitali juhatuse esimehe Mart Habakuke muret Tallinna rannapromenaadi pärast võib mõista, kuid Habakuke ettepanekust ei saa eraldada arendaja Tivoli elurajooni projekti. „Reidi tee saab olema neljarealine autotee uusarenduse ja mere vahel, seega võib koer olla sinna maetudki,“ tõdes Mölder. Ta sõnas, et arendajad on julgelt toetanud Reidi tee vastaste aktsioone ka rahaliselt ja seetõttu ei näe ta arendajat ega paljusid tee vastaseid lihtsalt muretsevate ja neutraalsete linnaelanikena.

Niisamuti leidis linnaosa vanem, et mõelda tuleks sedagi, kas arendajad käituvad alati ennastsalgavate ühendajatena. „Kas tavapäraselt peavad nad kõige olulisemaks linnakodanikke ning kas püütakse oma projektidega kõigile meelepärane olla?“ küsis Mölder, kes sõnas, et linn on Reidi tee puhul teinud selgitustööd, küsitlusi ja võtnud inimeste mõtteid projekteerimisel arvesse. Vähemalt sama eeldaks ta edaspidi ka arendajatelt endilt.

Siiski rahustas Mölder, et Habakuke mure, et Reidi tee tõmbab kriipsu peale Tallinna rannapromenaadile, pole põhjendatud ning seda kinnitab ka Tivoli uusarenduse enda koduleht, mis kiidab muu seas Reidi tee tulevasi kergliiklusteid, valgustust, suurepäraseid sportimisvõimalusi, mugavat pääsu kesklinna ja Kalamajja ning rõhutab sedagi, et korda saab nukras seisus mereäär.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Maksud tõstsid septembris hinnataset

  • Eesti PankEestis on hinnakasv aeglane, kuid siiski üks euroala kiiremaid
  • Maksutõusudeta oleks hinnad jäänud aastatagusega võrreldavale tasemele
  • Inflatsioon kiireneb lähikuudel veelgi

Eesti tarbijahindade (THI) kasv kiirenes septembris aastavõrdluses 0,3%lt 1%ni. Augustiga võrreldes tõusis hinnatase 0,2%. Turistide poolt Eestis tehtud oste lisaks arvestav ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) kasvas viimase teadaoleva statistika põhjal augustis 1,1% ─ märgatavalt kiiremini kui euroala keskmine näitaja1 ja olles teisel kohal pärast Belgiat. Euroala keskmine inflatsioonitempo on viimastel kuudel kõikunud 0,2%─0,4% vahemikus. Ligi pooltes ehk kaheksas euroala riigis augustis hinnad jätkuvalt langesid.

Eesti hinnakasv kiirenes peamiselt kolmel põhjusel: aktsiisitõusud, riiklikult reguleeritud hinnad ja energiahinna aastatagune madal võrdlusbaas. Valdava osa septembrikuu tarbijahinnaindeksi kasvust eelmise aastaga võrreldes moodustas kõrgem kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiis, mille tõus lisas inflatsioonile 0,8 protsendipunkti. Lisaks on tänaseks lõppenud tasuta teenuste kehtestamise ajajärk, mis algas 2013. aastal Tallinna ühistranspordi muutmisega tasuta teenuseks. Selle aasta septembris lõppes kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis on seni maksutõusudest tingitud inflatsiooni kiirenemist tasakaalustanud. Teenuste hinnakasv kiirenes septembris märgatavalt ehk 0,2%lt 1,9%ni.

Inflatsiooninumbrit mõjutab lisaks viimase kuu jooksul toimunud hinnamuutustele ka kaupade ja teenuste hinnaliikumine 12 kuud varem ehk n-ö baasiefekt. Eelmise aasta teisel poolel langesid nii toornafta kui ka toidutoorme hinnad maailmaturul väga kiiresti, kuid nüüdseks on toorainete languspõhi tõenäoliselt läbitud. Ainuüksi mootorikütuste hindade baasiefekti mõjul kiirenes Eesti inflatsioon augustis ja septembris umbes 0,3 protsendipunkti võrra ning see mõju suureneb uue aasta alguseni. Inflatsioon jätkab seega kiirenemist, kuigi nafta hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel stabiliseerunud.

1 ÜTHI peamine erinevus THIst on see, et ÜTHI hõlmab ka turistide poolt tehtud ostusid riigi territooriumil. ÜTHI on ka euroala hinnastabiilsuse referentsväärtus ning võimaldab paremini võrrelda muutusi erinevate riikide hinnatasemes.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tarbijahindade tõus vastab prognoosile

RahandusministeeriumKuna aasta alguses tarbijahinnad langesid, jääb tänavune tarbijahindade tõus aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks. Septembri tarbijahindade muutus on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise prognoosiga, mis ootab 2016. aastaks kokku 0,2-protsendist hinnatõusu.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 1,0 protsenti. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,4 protsendini.

Toorainete hinnad on välisturgudel aasta algusest saati madalatelt tasemetelt tõusnud, mille tõttu on ka tarbijahinnad viimastel kuudel pöördunud tõusule nii Eestis kui ka euroala teistes riikides. Nafta hind on võrreldav aastataguse tasemega. See tähendab, et kaks aastat peamise tegurina tarbijahindu allapoole toonud mootorikütuste hindade panus nüüdsest hoopis kergitab tarbijahinnaindeksit.

Lisaks saavutas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC septembri lõpus kokkuleppe piirata tootmismahte. Selle tulemusel on nafta hind tõusnud kõrgemale kui 50 USA dollarit barreli kohta, mille mõju jõuab siinsetesse kütusehindadesse oktoobris.
Toit on välisturgudel kallinenud ning toiduainete hinnad olid septembris viimase pooleteist aasta kõrgeimal tasemel. Selle mõjul on ka toiduhinnad meil veidi tõusnud. Rahvusvahelise toiduhindade muutuse ülekandumine siinsetesse hindadesse võtab mõne aja, mistõttu võib lähikuudel näiteks oodata praegu väga odavate piimatoodete mõningast hinnatõusu.

Teenuste hinnatõus kiirenes märgatavalt, 2,3 protsendini. Selle peamine põhjus oli asjaolu, et kõrgharidus on nüüdseks tasuta juba neljandat aastat, nii et möödunud aastaga võrreldes kõrgharidus enam ei odavnenud. Tasuta kõrghariduse rakendumine on teenuste hindade keskmist allapoole toonud viimased kolm aastat. Lisaks mõjutas teenuseid tarbijahinnaindeksi kõige muutlikuma komponendi – lennukipiletite – kallinemine.

Septembrikuine hinnatõusu kiirenemine oli rahandusministeeriumi suvise prognoosiga kooskõlas. Energiahindade languse taandumine jätkub lähikuudel ning toiduhinnad mõnevõrra tõusevad välistegurite mõjul, mistõttu tarbijahindade tõus aasta lõpukuudel kiireneb veelgi. Kuna aasta alguses olid hinnad languses, siis aasta kokkuvõttes jääb hindade tõus siiski tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Neli Eesti väikelinna said oma keskväljakute korda tegemiseks toetust 6,8 miljonit eurot

Eesti Arhitektide Liit / EALEesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ on jõudnud lõpusirgele. Arhitektuurkonkursid linnasüdamete korrastamiseks on enamikes linnades lõppenud ning alanud on projekteerimine. Esimeses taotlusvoorus otsustas EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetada nelja projekti elluviimist – Põlvas 1,38, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ning Võru linnas 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud 12 linnakeskuse projekti rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul.

„Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,“ märkis kultuuriminister Indrek Saar täna Arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul. „Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks.“

„Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,“ sõnas EALi aseesimees ja „Hea avalik ruum“ projektijuht Kalle Vellevoog. „Õigus mitmekülgseid huvisid ja vajadusi rahuldavale ning esteetiliselt nauditavale avalikule ruumile on kõigil, sõltumata elukoha suurusest ja asukohast. Loodame, et meie programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse.“

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärgiks on aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad. Sh muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi jm sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust. Arhitektuurikonkursside tulemused on tänaseks selgunud kokku 14 linnas. Oktoobris kuulutatakse välja kaks viimast, Narva ja Jõhvi linnakeskuste arhitektuurivõistlused.

6. – 30. oktoobrini saab Arhitektuurimuuseumi galeriisaalis näha viimase seitsme võistlusel osalenud linnakeskuse – Elva, Kuremäe, Kuressaare, Põltsamaa, Rakvere, Tallinna ning Viljandi ideekavandeid. Näitusele on kokku välja pandud 40 võistlustööd.

Võistlustööde kavandid leiab: www.avalikruum.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid septembris enim alkohoolsed joogid ja tubakatooted

StatistikaametKaubad olid 2015. aasta septembriga võrreldes 1,4% ja teenused 0,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 2,2% ja mittereguleeritavad hinnad 0,8%.

2015. aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,5% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,9% ja tubakatooted 10,1%. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5% odavnemisel, millest ligi kolm neljandikku andis 9% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 5,2% ja bensiin 1,2% kallim. Eelmise aasta septembriga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek, samuti köögi- ja puuvilja sesoonne odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus septembriks ostetud lennukipiletid olid 14% kallimad kui kuu varem.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2016
Kaubagrupp September 2015 – september 2016, % August 2016 – september 2016, %
KOKKU 1,0 0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,9 -0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 8,5 1,0
Riietus ja jalatsid 3,6 3,1
Eluase -2,2 0,2
Majapidamine 0,5 0,0
Tervishoid 1,3 -0,2
Transport 0,7 0,9
Side -2,7 -0,2
Vaba aeg 0,0 -0,6
Haridus ja lasteasutused 5,4 0,6
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,7 -1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,9 0,5
Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Seminar-töötoas vaeti Skoone ja Telliskivi ala linnaruumilisi lahendusi

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooliga korraldas 27.-29. septembrini rahvusvahelise arhitektide ja urbanistide seminar-töötoa. Töötoa eesmärk oli mõlema ülikooli tudengitest koosneva rühma töös kaardistada Skoone bastioni ja Telliskivi loomelinnaku vahelise ala võimalikke linnaehituslikke lahendusi ning välja pakkuda visioone piirkonna ruumiliste seoste leidmiseks.

Avaseminaril tutvustasid piirkonna ettevõtjad, arendajad ja linnaametnikud loodud visioone ja alusandmeid. Teisel päeval toimus mõttetalgu, et luua sisend kodanikke kaasava nutilahenduse väljatöötamiseks. Nutikas rakendus võiks olla kodanikule mugavaks vahendiks, mille abil linnaruumi arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida ning tutvuda uute planeeringutega ehk nn nähtamatu linnaga.

3-päevane töötuba lõppes tudengite poolt alale koostatud visioonide avaliku tutvustamisega Kultuurikatlas, mida kommenteerisid valdkonna eksperdid Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist ja Linnaplaneerimise Ametist.

Kokku esitati 5 huvitava vaatenurga ja nägemusega rühmatööd, mis lähtusid inimkesksema linnaruumi vajadusest. Magistrantide tööd rõhutasid asukoha olulisust linnaruumis, selle potentsiaali ning keskse siduva ala puudumist, mis koondaks ümbritsevaid piirkondi omavahel. Keskenduti keskse väljaku loomisele Balti jaama ning tulevase Eesti Kunstiakadeemia ette, väga palju mõeldi liikuvusele ja liiklusele, rohevööndite ühendamisele ning linnaruumi kujundavate elementide seoste tugevdamisele. Väljakute kujunduses on kasutatud jagatud ruumi põhimõtet, kus kergliiklejad, jalakäijad, auto- ja ühistranspordisõitjad on ruumikasutuses võrdsed. Väljakut ääristab teenindav hoonestus, näiteks kioskid, toitlustus jm.

Erinevaid lahendusi pakuti ka trammi- ja sõidutee paiknemisele ning päris mitmes lahenduses olid autod suunatud maa alla, luues maapealsel tasapinnal võimalusi avaliku ruumi arendamiseks. Julgemad tööd paigutasid sõidutee bastioni vallikraavi ning tekitasid avara kergliiklusega pargiala Kalamaja poole.

Tööd andsid lahendusi ka Skoone bastioni ja vanalinna ajalooliste seoste tugevdamisele. Pakuti välja autoliikluse väljaviimist Rannamäe teelt või jagatud ruumi rakendamise põhimõtet. Samuti esitleti uusi hoonestamisvõimalusi ja vanalinna ääristava hoonefrondi avamist Rannamäe tee poole.

Mitmed huvigrupid tunnustasid algatust lahendada Skoone-Telliskivi ala koosloome abil ning näitasid valmisolekut ka tulevikus kaasa mõelda ning alale üheskoos parim kasutus leida.

Töötubadest saadud sisendit analüüsivad Tallinna Linnaplaneerimise ameti linnaplaneerijad ja arhitektid ning koostavad huvigruppide ettepanekuid arvestades omapoolse terviklahenduse, mida tuleva aasta alguses huvigruppidele ja arhitektuuri ning urbanistika magistrantidele tutvustatakse.

Töötoad toimusid Kesk-Läänemere programmi projekti Baltic Urban Lab raames, mille Tallinna linna poolseks partneriks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC