Ülemiste Citys algab unikaalse spordiklubi ehitus

12.04.2016

Mainor ÜlemisteÜlemiste City linnakut arendav Mainor Ülemiste alustas muinsuskaitse all oleva klaaskatusega eestiaegse tootmishoone renoveerimist unikaalseks spordiklubiks, investeerides aasta lõpus valmivasse hoonesse üle 2,6 miljoni euro.

2760-ruutmeetri suuruses hoones hakkab tegutsema Baltimaade suurima spordiklubide keti MyFitnessi moodsaim klubi. 8,5-meetriste lagedega majas saavad olema suur jõusaal ja rühmatreeningute ruumid, 25-meetrine ujumisbassein, massaažibasseinid ning erinevad saunad. Hoone teeb erakordseks ka selle haruldane renoveeritav saagkatus, milles on kasutatud ligi tuhat ruutmeetrit klaasi.

“Uus MyFitness spordiklubi saab olema erakordselt omanäolise interjööriga. Kuna tegemist on meie jaoks suureformaadilise klubiga, siis saame seal pakkuda senisest veelgi mitmekülgsemat treeningplaani,” märkis My Fitness AS juhatuse esimees Erkki Torn. “Ülemiste City MyFitnessist saab meie teine klubi Eestis, kus on kõigi spordisõprade rõõmuks ka tipptasemel 25-meetrine ujumisbassein, seal hakkavad toimuma ka laste- ja noortetreeningud” kinnitas Torn.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on uhke spordiklubi ehitamine kindlasti väga hea uudis kõigi linnakus täna töötava 7000 inimese jaoks, ent põhjust sedavõrd mitmekülgses spordiklubis käima hakata on kindlasti ka kaugemal elavatel ja töötavatel inimestel. “Ülemiste City kasvab täna suure hooga ja iga sarnane täiendus muudab linnaku veelgi täisväärtuslikumaks elu- ja töökeskkonnaks tuhandete inimeste jaoks,” märkis Nõlvak.

Spordiklubi jaoks renoveeritav paekivist hoone on 1920.-1930. aastatel ehitatud Dvigateli tehase mehaanika-montaažitsehh. Majal taastatakse täies mahus ajalooline raudbetoonist saehambaid meenutava kujuga saagkatus, mille näiteid on Eestis vähe säilinud.

Tänapäeval on see hoone osa Ülemiste Citys renoveeritavatest vanade tehasehoonete kompleksist, kus hakkavad asuma restoran, büroopinnad, eluruumid ning parkimismaja. Juba sel aastal avatakse selle vastas Eesti suurim moodne büroohoone Öpiku maja.

Spordiklubi hoone ehitusmaksumus on üle 2,6 miljoni euro. Ehitustööd on kavas lõpetada detsembris 2016. Hoone renoveerimistöid teostab Vanalinna Ehitus OÜ.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 100 000 ruutmeetrit üüritavat kontoripinda. 2025. aastaks plaanitakse lisaks sel aastal valmivale spordiklubile rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Linnak pakub innovatsiooni toetavat keskkonda, atraktiivseid, paindlikke ja keskkonnasõbralikke kontoripindu, head transpordiühendust ning mitmekülgset teenusevalikut ettevõtetele ja nende töötajatele. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

MyFitness on Baltikumi suurim spordiklubide kett, opereerides hetkel 14 spordiklubi üle Eesti ning 6 klubi Riias. MyFitnessi teenuste sekka kuuluvad rühmatreeningud, jõusaal, spinning, ujumistreeningud, laste- ja noortetreeningud ning personaalsed konsultatsioonid ja kaalunõustamine.

Valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart

12.04.2016

Maa-ametMaa-ametil valmis 2016. aasta digitaalne Eesti põhikaart, mis on nähtav Maa-ameti geoportaalis ja kasutatav avaliku WMS teenuse kaudu.

Põhikaart luuakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ruumiandmete põhjal kogu Eesti ulatuses iga aasta alguse seisuga tervikuna uuesti ning avaliku sektori asutused kasutavad seda järgneva aasta jooksul otsuste tegemisel.

Tänavuste uuenduste peamised märksõnad:

  • Lausaliselt kaardistati kõlvikuid Saaremaal, Virumaa lõunaosas ning Kesk-Eestis.
  • Veekogusid uuendati Kesk-Eestis, Peipsist kuni Raplamaani ning Emajõe Suursoo ümbruses.
  • Ehitiste uuendamisel sai põhilise tähelepanu osaliseks Kesk-Eesti (2014. aasta aerolennu ala).
  • Teise ringi (2012-2015) aerolaserskaneerimise (LIDAR) lendude alusel loodi tervikuna uuesti reljeef (samakõrgusjooned ja iseloomulikud kõrguspunktid).
  • Suuremat tähelepanu pälvisid taas kohanimed, juurde lisati 10 000 maaüksuse nime.

Allolev joonis illustreerib ETAK andmebaasis olevate kõlvikute, hoonete, teede ning veekogude ruumiobjekte, mille geomeetriat on viimase aasta jooksul muudetud. /Pildil eristuvate Saaremaa ja Virumaa teede- ja vetevõrgu objektide puhul on pigem tegemist kõlvikute kaardistamise kaasnähtusega (kõlvikupiiride muutumisest tuleneva kaasa-nihutamisega), mitte iseseisva uuendamisega./

 

pohikaart_2016_uuendused

Kaardi aluseks on ETAK väljavõte seisuga 27. jaanuar 2016.

Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:5 000 – 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev kaart, mida aluskaardina kasutab oma töös Eesti avalik sektor.

Eesti suurimat ehitusmessi külastas paar tuhat inimest mullusest enam

12.04.2016

Eesti Näitused6.-9. aprillini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud neli päeva väldanud 20. rahvusvahelist ehitusmessi külastas sel aastal paar tuhat inimest enam kui mullu, kokku 35710 inimest.

Eesti ehitab 2016. Eesti suurimal ehitusmessil tutvustasid oma tooteid ja materjale ligi 300 ehitusmaterjalidega või ehitusega seotud ettevõtet.

„Ehitusmess õnnestus ootuspäraselt hästi. Ühelt poolt seepärast, et tegu on traditsioonilise ehitusettevõtjate aasta tippsündmusega. Teisalt pingutavad ehitusettevõtjad iga-aastaselt, et just ehitusmessil tutvustada oma uusi tooteid. Nii oli ka sel aastal,“ ütleb Eesti Ehitab 2016 messi projektijuht Epp Sultsmann. „Loomulikult pakuvad uued materjalid ja tooted huvi nii ehitusettevõtetele kui kõigile, kes tahavad oma maja ehitada või renoveerida“

Eesti Näituste messikeskuses toimuv Eesti suurim ehitusmess on juba paarkümmend aastat olnud kevadise ehitushooaja avalöögiks.

Messikeskusese 4 statsionaarset halli, spetsiaalselt ehitusmessiks püstitatud kerghall ning avaväljakud mahutasid 6.-9. aprillini ligi 300 messil osaleva ettevõtte viimaste aastate esinduslikuma väjapaneku.

Suurimate väljapanekutega osalesid käesoleval aastal Velux AS, Rautakesko AS, Espak AS, Balteco AS, Lasita Aken AS, Wienerberger AS, Paroc AS jne.

Käesoleva aasta ehitusmess erines varasematest selle poolest, et osales palju energisäästlikke ehituslahendusi pakkuvaid ettevõtteid.

Messi raames kuulutati 6.aprillil välja ka Eesti Puitmajaliidu ja –klastri poolt korraldatava konkursi „Aasta tehasemaja 2016“ võitjad. 7. aprillil avalikustati konkursi „Aasta Katus 2015“ võitjad Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit.

Bonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

12.04.2016

NCCBonava – uus kaubamärk NCC elamuarenduse ärivaldkonnale

NCCst on välja kasvanud uus kaubamärk Bonava. See bränd on keskendunud väärtuse loomisele klientidele ja võtab tulevikku kaasa NCC pärandi, inimesed ja teadmised.

Rootsi keeles tähendab “bo” elamist ja “nav” keskust. Just see Bonava ongi. Bonava ei ehita pelgalt maju, vaid loob kodusid ja naabruskondi,
kus inimesed oma igapäevaelu elavad.

See eristab meid teistest ehitusfirmadest. Meil on suuremad ambitsioonid ja me tõesti tahame, et inimestel oleks parem elu, sõnab Michael Björklund, NCC juht Eestis ja Lätis.

Nimigi ütleb, et Bonava loob nii kodusid kui ka naabruskondi. Bonava visiooniks on luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet.

See tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju ja võib ajas muutuda. Sellegipoolest on Bonava otsustanud proovida see koos klientide ja partneritega teekonna alguses välja selgitada.

Kaubamärk plaanitakse lansseerida 2016. aasta jooksul kõigil kaheksal turul.

Bonavast

Bonava on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas. See on välja kasvanud NCCst ja loonud kodusid ning naabruskondi alates 1930ndatest aastatest. Praegu töötab Bonavas 1400 inimest. Ettevõte tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis ja Lätis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni.

Apollo alustas Narvas kino ehitust

12.04.2016

Apollo KinoEesti suurim kinokett Apollo Kino alustas Narva Astri keskuses uue kino rajamist.

Tipptasemel Apollo kinokeskus on kavas narvalastele avada juba mai lõpus.

Apollo Kino turundusjuht Liisi Vaik ütles, et Narvas avatav kino on neljas Apollo kinokeskus Eestis.

“Senine kino Narvas suleti märtsi lõpuga ning tänaseks on ehitustööd uue tipptasemel kino avamiseks suure hooga käima lükatud,” märkis Vaik, kelle kinnitusel investeerib Apollo Kino ligi miljon eurot, et avada kolme saaliga Narva kino juba mai lõpus.

Senisega võrreldes uuendatakse täielikult kino välist ilmet, paigaldatakse ka kaasaegseimad premium-toolid ning tipptasemel projektsiooni- ja helitehnika.

Vaik selgitas, et Apollo Kino avas oma esimese kino kõigest kaks aastat tagasi Pärnus. “Oleme hoogsalt tegevust laiendanud ja kasvanud tänaseks Eesti suurimaks kinooperaatoriks,” selgitas Vaik ja tänas kõiki kinokülastajaid, kes on kaasaegsed ja kvaliteetse teeninduskontseptsiooniga Apollo kinod lühikese ajaga omaks võtnud.

Pärast Narvas Astri kaubandus- ja meelelahutuskeskuses kolme saaliga kinokeskuse avamist on Apollo Kinol Eestis kokku 19 kinosaali.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2016

12.04.2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidMärtsikuus tehti Tallinnas jälle üle 800 korteriomand müügitehingu, täpsemalt 817, mis on 18% rohkem kui veebruaris (692 tehingut) ja 13,3% rohkem kui 2015 aasta märtsis (721 tehingut).

Tehingutest ca 140 ehk ca 17,5% tehti uute korteritega. Tehingute aktiivsuse muster sarnaneb eelmisele aastale, kus samuti aasta alguse vaiksemale perioodile järgnesid vägagi aktiivsed kuud.

Esimeses kvartalis kokku tehti 2059 tehingut, mis on alates 2007 aastast kõige suurema tehingute arvuga esimene kvartal.

Seega on korteriturg Tallinnas aktiivne ja eeldatavasti jätkub seda aktiivsust ka järgnevateks kuudeks.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli märtsis 1569 EUR/m2, mis on 1% kõrgem kui veebruaris (1554 EUR/m2) kuid 0,7% väiksem kui 2015 aasta märtsis (1580 EUR/m2). Nagu ka varem oleme nentinud, siis müügihind on sisuliselt paigal ja selles osas mingeid järske muutuseid me ei oota.

Korterite üüripakkumiste arv on kerges tõusus, üürihind on suhteliselt stabiilne.

Hoonestatud elamumaade tehingute arv esimeses kvartalis oli sarnane eelmise aasta esimesele kvartalile: Harjumaal kokku müüdi 295 hoonestatud elamumaa kinnistut (2015. a. 303) s.h. Tallinnas 75 (2015. a. 77).

Hoonestamata elamumaade müük Harjumaal langes eelmise aastaga võrrelduna märgatavalt: käesoleval aasta esimeses kvartalis tehti 204 hoonestamata elamumaa tehingut (2015. a. 282). Tallinnas hoonestamata elamumaade tehingute arv eelmise aasta esimesest kvartalist palju ei erinenud: vastavalt 2016. a. 34 tehingut ja 2015. a. 31 tehingut.

Hoonestatud ärimaade tehingute arv esimeses kvartalis jäi eelmise aasta sama kvartali omast väiksemaks: Harjumaal tehti 2016.a. esimeses kvartalis 33 hoonestatud ärimaa tehingut (2015. a. 54), s.h. Tallinnas oli tehingute arvuks 11 (2015. a. 25). Hoonestamata ärimaade tehingute arv 2016.a. esimeses kvartalis oli Harjumaal 23 (2015. a. 30), millest Tallinnas tehti 12 tehingut (2015. a. 11).

Silmas tasub pidada, et konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav tarbija kindlustunde indikaator on viimase kolme kuu jooksul olnud langustrendis. Selle pikemaajaline jätkumine või süvenemine avaldab kindlasti mõju ka kinnisvaraturule.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: UPC: Turugraafikud aprill 2016

Järgnevalt mõned esimese kvartali huvitavamad kinnisvaratehingud.

Kvartali kallimad tehingud:

  • Olümpia hotelli vastas olevate Liivalaia ja Juhkentali tn aadressiga kinnistute müügitehing hinnaga 11,2 miljonit EUR
  • Pirita kaupluse müügitehing hinnaga 4,3 mln EUR
  • Vanalinnas asuva kinnistu müügitehing hinnaga 4,29 mln EUR

Kaks müüdud miljonikorterit:

  • Toompeal asuv ca 147 m2 korteriomand müüdi hinnaga 1,3 mln EUR
  • Kentmanni tn asuvas uues korterelamus müüdi ca 165 m2 suurune korteriomand hinnaga ca 1,1 mln EUR

Kokku tehti kvartalis 5 üle 500 000 EUR hinnaga korteri müügitehingut.

Kallima m2 hinnaga müüdud korterid:

  • 1. ja 2. on eelnimetatud korterid m2 hinnaga vastavalt 8813 EUR/m2 ja 6665 EUR/m2
  • 3. 38 m2 suurune korter Vanalinnas, Toompeal m2 hinnaga 6283 EUR/m2

Kallimad müüdud eramud:

  • 420 m2 suurune suure krundiga eramu Pirital hinnaga 1 mln EUR
  • 470 m2 suurune suure krundiga elamu Meriväljal hinnaga 0,9 mln EUR
  • 360 m2 suurune uus elamu Meriväljal hinnaga 775 tuh EUR

Kvartalis müüdi 8 üle 500 000 EUR müügihinnaga elamut.

RKASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande

12.04.2016

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 8. aprillil toimunud koosolekul heaks ettevõtte 2015. majandusaasta aruande, mille järgi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni.

Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis juhatuse esimees Urmas Somelar esile kinnisvarainvesteeringute kasvu, mis ulatus 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot). Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on kuueliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Tarmo Porgand (esimees), Kalev Lillo, Teet Reedi, Tõnis Rüütel, Yoko Alender ja Olle Koop.

Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 13/04/2016 – VIIMASED KOHAD!

12.04.2016

andres-teder-300x300Kinnisvarakoolis toimub 13/04/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid,  kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi kinnisvara väärtuse mehhanismide vastu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: omal jõul tehtud ehitustööde maht vähenes aastaga 5%

12.04.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli  2015. aastal statistikaameti andmetel 3,1 miljardit eurot. See on enam-vähem täpselt samal tasemel, kus oli ehitustööde maht aasta tagasi.

Ehitustöödest omal jõul tehtud tööde maht oli 2015. aastal 2,05 miljardit eurot. Omal jõul tehtud tööde maht vähenes 2014. aasta 2,15 miljardi euro tasemelt aastaga 5% võrra.

Ehitustööde mahu näitajatega oleme kaugel kinnisvarabuumi tippaegadest, mil näiteks 2007. aastal küündis ehitusööde maht pea 4 miljardi euroni ja sellest omal jõul tehtud tööde maht oli 2,63 miljardit eurot.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uuring: iga neljas Tallinna korter ostetakse investeeringuks

11.04.2016

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara analüüsis viimase aasta jooksul elupinda vahetanud saja kliendi kolimise põhjuseid ja selgus, et 23 protsenti pealinna korteritest osteti investeeringuks.

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on investeerijate osakaal hämmastavalt suur. “Inimestel on praegu vaba raha ja kasutatakse ära ka odavat laenuintressi. Investeerimine on massidesse jõudnud ja tõenäoliselt on päris paljusid eestlasi otseselt mõjutanud Robert Kiyosaki filosoofia ning soovitus paigutada raha üürikorterisse,” rääkis Oiderma ja lisas, et investeeringuks ostetakse kindlat tüüpi pindasid.

Kinnisvaraeksperdi kinnitusel suurenes Tallinna elanike arv mullu 5200 ning viimase viie aastaga 33 000 inimese võrra. “Kasvav turg ootab soodsaid elamukvartaleid, niiöelda uut Lasnamäge. Arendajatele meeldib aga rajada kolme-nelja tuhande eurose ruutmeetri hinnaga esindusprojekte.”

Teine peamine kolimise põhjus on iseseisva elu alustamine, mida tehakse järjest varem. “Rahval läheb hästi, 22 protsenti vahetas elukohta tingimuste parandamiseks ning vaid kolm protsenti kolis kokkuhoiuks odavamale pinnale,” rääkis Oiderma ja lisas, et praegu on iga eestlase kohta rohkem eluruumi ruutmeetreid kui kunagi ajaloos.

Tallinlaste uue elupinna soetamise põhjused:

  • Iseseisva elu alustamine: 27%
  • Investeeringuks: 23%
  • Uuemale või suuremale pinnale ning elukvaliteedi parandamiseks: 22%
  • Tööle või perele lähemale kolimine: 18%
  • Suhtest tulenev kolimine (kokku/lahku): 7%
  • Kulude kokkuhoiuks väiksemale pinnale kolimine: 3%

EfTEN loodab emissiooniga kaasata sadakond investorit

11.04.2016

EftenEfTEN loodab 15. aprillini kestva alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS aktsiaemissiooni käigus kaasata sadakond investorit. Emissiooni maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul sujub emissioon ootuspäraselt ja investorite huvi on olnud suur. „Pooled kavandatud investorkohtumistest on tehtud ja selle tagasiside põhjal on meil alust arvata, et suudame kaasata kümneid uusi investoreid. Lisaks kapitali kaasamisele peame vajalikuks just aktsionäride ringi laiendamist,” lisas Arakas.

Minimaalne investeerimismaht on 1000 aktsiat ühe investori kohta, hinnaga 11,0378 EUR/aktsia. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldavad kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood,5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides.

EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Veebruaris kaubavahetus elavnes

11.04.2016

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot (2015. aasta veebruaris 151 miljonit eurot).

Veebruaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (osatähtsus 20%), Soome (16%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi (23 miljoni euro võrra), Kanadasse (20 miljoni euro võrra) ja Soome (12 miljoni euro võrra). Eksport kahanes enim Hollandisse (16 miljoni euro võrra).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Kahanemine toimus mehaaniliste masinate kaubagrupis.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70%. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani (94%) ja Suurbritanniasse (89%) ning väikseim Venemaale (20%) eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (osatähtsus 13%), Saksamaalt (11%), Lätist (9%) ja Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt (18 miljoni euro võrra), Lätist (14 miljoni euro võrra) ja Rootsist (13 miljoni euro võrra). Samal ajal vähenes enim import Venemaalt (19 miljoni euro võrra).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.

Võrreldes tänavu jaanuariga kasvas veebruaris kaupade eksport 11% ja import 8%.

042.et

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2016
Sihtriik,
riikide ühendus		 Eksport,
mln eurot		 Osatähtsus,
%		 Muutus
eelmise
aasta sama
kuuga, %		 Saatjariik,
riikide ühendus		 Import,
mln eurot		 Osatähtsus,
%		 Muutus
eelmise
aasta sama
kuuga, %
KOKKU 921,1 100 7 KOKKU 1 060,8 100 5
EL28 699,9 76 5 EL28 883,5 83 9
Euroala19 419,9 46 1 Euroala19 608,9 57 7
EL välised riigid 221,2 24 12 EL välised riigid 177,3 17 -10
1. Rootsi 188,4 20 14 1. Soome 135,8 13 -3
2. Soome 143,5 16 9 2. Saksamaa 119,4 11 18
3. Läti 83,6 9 0 3. Läti 99,1 9 16
4. Leedu 55,9 6 23 4. Rootsi 95,6 9 16
5. Saksamaa 49,2 5 5 5. Leedu 88,5 8 10
6. Venemaa 45,0 5 -12 6. Poola 81,0 8 8
7. Norra 34,3 4 10 7. Holland 62,6 6 -4
8. Taani 32,5 4 14 8. Venemaa 54,1 5 -26
9. USA 26,0 3 2 9. Hiina 46,0 4 12
10. Suurbritannia 24,9 3 13 10. Ungari 33,9 3 42
Eksport ja import kaubajaotise järgi, veebruar 2016
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss,
mln eurot
mln
eurot		 osatähtsus,
%		 muutus
eelmise
aasta
sama
kuuga, %		 mln
eurot		 osatähtsus,
%		 muutus
eelmise
aasta
sama
kuuga, %
KOKKU 921,1 100 7 1 060,8 100 5 -139,7
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 87,4 9 1 106,7 10 6 -19,4
Mineraalsed tooted (V) 79,2 9 5 86,3 8 -23 -7,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 40,9 4 2 96,5 9 11 -55,6
Kummi- ja plasttooted (VII) 28,8 3 1 56,0 5 7 -27,3
Puit ja puittooted (IX) 103,2 11 8 34,5 3 1 68,8
Paber ja pabertooted (X) 26,8 3 9 23,0 2 16 3,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 30,0 3 6 53,3 5 12 -23,3
Metall ja metalltooted (XV) 61,8 7 6 82,3 8 7 -20,5
Mehaanilised masinad (84) 56,5 6 -4 108,2 10 21 -51,7
Elektriseadmed (85) 202,0 22 5 208,4 20 -1 -6,4
Transpordivahendid (XVII) 54,7 6 19 103,0 10 19 -48,3
Mitmesugused tööstustooted (XX) 87,5 10 20 29,0 3 10 58,4
Muu 62,4 7 19 73,5 7 6 -11,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Alates 2016. aasta jaanuarist avaldab Statistikaamet igakuiselt Eesti päritolu kaupade eksporti. Andmed on kättesaadavad andmebaasis. Aegrida algab 2013. aastast.

TPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

09.04.2016

Trigon Property DevelopmentTPD: Nõukogu koosoleku otsused 8.04.2016

8. aprillil 2016 toimus AS-i Trigon Property Development nõukogu koosolek koosseisus Joakim Johan Helenius, Martin Mets ja Toomas Uibo ning nõukogu otsustas valida nõukogu esimeheks Joakim Johan Heleniuse ning pikendada juhatuse liikme Aivar Kempi volitusi kuni 7.10.2019.

LHV Tartu kontori uus hoone sai nurgakivi

08.04.2016

LHV PankTäna sai Tartus nurgakivi Ülikooli 2a büroohoone, kuhu maja valmides kolib ka LHV Tartu kontori klienditeenindus, IT osakond ja teised töötajad.

Tänaseks on uuest büroohoonest püsti mitu korrust ning ehitustööd kulgevad tempokalt. Nurgakivi panekul osalesid arendajad, linna esindajad ja tulevased üürnikud. Nurgakivi sisse asetati LHV poolt tulevastele põlvedele avastamiseks plastikust pangakaart kui täna kõige levinum maksevahend.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul saab LHV uus kontor Tartus olema oluliselt suurem ja avaram kui praegune Kaluri tänaval asuv esindus. „Lisaks praegu Tartus tegutsevatele jaepangandusele ja ettevõtete pangandusele ning IT arendusmeeskonnale on meil plaanis edaspidi Tartusse sisse seada ka osa LHV klienditoest,“ tutvustas Kilu. LHV hakkab üürima kontoripinda büroohoone esimesel ja teisel korrusel, kokku 500 ruutmeetri ulatuses.

„Kuigi LHV teeninduskanalid on eelkõige elektroonilised, on siiski tähtis, et meie klienditeenindus ja kõigile avatud esindusruumid Tartus ja Lõuna-Eestis laiemalt oleksid kergesti leitavad, ligipääsetavad ja LHV-le omase meeloluga. LHV-l on Lõuna-Eestis hulgaliselt era- ja ärikliente ning teeme tööd oma kohalolu laiendamiseks,“ kommenteeris Erki Kilu.

LHV kontori uus hoone aadressil Ülikooli 2a valmib 2016. aasta sügisel. Tegemist on kuuekorruselise büroohoonega, mida arendab Kaarsilla Kinnisvara OÜ ning ehitab Embach Ehitus OÜ. Büroohoonesse on planeeritud 3835 ruutmeetrit üüritavat pinda. Sissepääsud tulevad Ülikooli ja Kitsa tänava ning Vanemuise ülemise parkla poole. Parkimine on lahendatud maa-aluse parklaga, mis mahutab 20 sõidukit.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. LHV-s töötab üle 250 inimese ja LHV pangateenuseid kasutab üle 80 000 kliendi. LHV pensionifondidel on üle 130 000 kliendi.

Veebruaris peatus majutusettevõtetes mullusest enam turiste

08.04.2016

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2016. aasta veebruaris 183 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui 2015. aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 96 000 välisturisti, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Välisturistide ööbimiste arv jäi eelmise aasta veebruari tasemele. Naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus veebruaris 72% välisturistidest. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 3% enam kui eelmise aasta veebruaris. Venemaalt saabunud turistide arv jäi eelmise aasta sama kuu tasemele ning seda juba teist kuud järjest. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 17% enam. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa riikidest, samuti Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. 77% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu ja Tartu linna majutusettevõtetes peatus vastavalt 7% ja 5% välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 87 000, mida oli 4% rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Siseturistide ööbimiste arv suurenes 5% ehk siseturistid jäid majutusettevõtetesse veidi kauemaks kui mullu veebruaris. 60% siseturistidest olid puhkusereisil ja 23% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 17%, Ida-Viru maakonnas 11% ja Tartu maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Pärnu ja Tartu maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta veebruaris. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% vähem siseturiste, välisturistide arv aga suurenes seal 8%.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 874 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 35% tubadest ja 28% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 32 eurot. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 35 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Pärnu maakonnas 26 eur

Majutamine piirkonniti, veebruar 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 874 183 57 101 240 293
Toad 18 021 7 908 1 193 1 422 3 765 3 733
Voodikohad 40 557 16 883 2 548 3 509 8 527 9 090
Tubade täitumus, % 35 43 34 18 30 28
Voodikohtade täitumus, % 28 35 29 14 26 20
Majutatud 183205 100 419 12 871 9 031 32 351 28 533
Ööbimised 326226 173 663 21 280 14 535 63 381 53 367
Eesti elanikud 138 975 37 347 14 438 11 682 38 914 36 594
väliskülastajad 187 251 136 316 6 842 2 853 24 467 16 773
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 32 35 31 34 26 27

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga.

1 2 3 … 1,030 1,031 1,032 … 1,578 1,579 1,580