Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal - Leht 1038

Veebruar 2016 ülevaade: kinnisvaraturg võtab vaikselt hoogu üles

11.03.2016 Kadri Lest

Käesolev aasta on alanud sarnasel 2015. aastale – jaanuar oli tehingute arvu poolest väga vaikne ning veebruaris oli näha turu mõningast aktiviseerumist. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta veebruaris Eestis kokku 3337 ostu-müügitehingut koguväärtusega 203,648 miljonit eurot.

Jaanuariga võrreldes teostati 21% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 41%. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta veebruariga tõusnud 5%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht on viimase 12 kuu keskmisest 14% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1571 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 142 763 238 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 35% ja tehingute koguväärtus 53%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10%, samas tehingute koguväärtus on langenud 10%.

Veebruaris toimus Tallinnas 692 korteriomandi tehingut, mis on 145 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 24 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on püsinud viimased seitse kuud vahemikus 1545-1570€/m², olles veebruaris – 1554 €/m² (mediaan 1460 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusnud 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 27 ostu-müügitehingut (maakonnas 109), mis on jaanuariga ja 2014. veebruariga võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 12 tehingut (maakonnas 72). Jaanuaris teostati 13 ja aasta tagasi veebruaris 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati veebruaris 318 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 999 387 eurot. Jaanuariga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ning koguväärtus 53%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi tehingute aktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 59%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing Ülenurme vallas, tehingu koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.

Veebruaris toimus Tartu linnas 105 korteriomandi tehingut, mis on 14 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 13 tehingut vähem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind jäi jaanuari ja 2014. aasta veebruari keskmise hinnaga samale tasemele, olles veebruaris 1244 €/m2 (mediaan 1159 €/m2).

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati veebruaris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 29), jaanuaris müüdi 6 ja aasta tagasi veebruaris 2 eramut rohkem. Nii nagu varasematel aastatel oli veebruaris tunda maakonna hoonestamata elamumaade turu aktiviseerumist. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 35), kuu varem jaanuaris toimus 5 ja 2014. aasta veebruaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 203 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 7 373 254 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus ja tehingute koguväärtus 13%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv 14% ja koguväärtus 8% tõusnud.

Pärnus toimus veebruaris 53 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind veebruarikuus oli 911 €/m² (mediaan 940 €/m2), mis langes võrreldes jaanuariga 6% ja tõusis võrreldes 2014. aasta veebruariga 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 17), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti 2 tehingut (maakonnas 10). Jaanuaris ja aasta tagasi veebruaris teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 105 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 467 451 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 12% ja tehingute koguväärtus 22%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 23%.

Veebruaris toimus Viljandi linnas 18 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 4 tehingut rohkem eelneva aasta veebruarist. 2015. aasta veebruari keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 10%, jõudes hinnatasemeni 553 €/m² (mediaan 548 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 9% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii käesoleva aasta veebruaris kui ka 2014. aasta veebruaris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 14). Jaanuariga võrreldes tehti 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti veebruaris 1 tehing (maakonnas 1). Jaanuaris toimus 2 tehingut, kuid 2014. aasta veebruaris hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 97 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 367 977 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 18%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 6%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 31% ja koguväärtus 2%.

Veebruaris teostati Kuressaares 19 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2014. aasta veebruaris. Veebruarikuu keskmine hind oli jaanuariga võrreldes 6% madalam, olles 660 €/m² (mediaan 685 €/m2). 2014. aasta veebruariga võrreldes keskmine hind langes 10%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares teostati veebruaris 3 (maakonnas 9) eramutehingut. Jaanuaris ja 2014. aasta veebruaris eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Hoonestamata elamumaaga veebruaris (maakonnas 3) ega jaanuaris ning 2014. aasta veebruaris tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas veebruaris 235 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 483 164 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 11%, kuid tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langesid tehingute arv ja koguväärtus 15%.

Veebruaris toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on jaanuariga võrreldes 14% madalam, olles veebruaris 419 €/m² (mediaan 376 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind langenud 17%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehing (maakonnas 19), mis on jaanuariga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes sama tehingute arv. Narva linnas müüdi veebruaris 5 (maakonnas 10) hoonestamata elamumaad. Jaanuaris müüdi 3 ning 2014. aasta veebruaris 2 hoonestamata elamumaad.

Nõrk välisnõudlus pärssis neljanda kvartali majanduskasvu

11.03.2016 Tõnu Toompark

Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti täpsustatud hinnangul aastases võrdluses 0,7 protsenti. 2015. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 1,1 protsenti. Majanduskasv aeglustus 2014. aastaga võrreldes oluliselt, mille peamine põhjus oli nõrk välisnõudlus.

Tänavu aasta alguses võib oodata majandusaktiivsuse püsimist madalal. Kuid suurenenud eksporditellimused, eriti elektroonikasektoris, annavad lootust ekspordimahtude pöördumiseks tõusule. Samas vähendab kiirena püsiv palgakasv ettevõtete konkurentsivõimet, eriti madalamate palkadega sektorites.

Möödunud aastat iseloomustas nõrk välisnõudlus, mis pidurdas ka siinsete eksportivate ettevõtete arengut. Neljandas kvartalis vähenes kaupade ja teenuste eksport 2 protsenti. Kuigi euroala majandus näitas möödunud aasta lõpus stabiilset kasvu ning ka impordinõudlus suurenes hoogsalt, mõjutasid Eesti eksporti laiemad, globaalsemad tegurid ning idaturu ärakukkumine. Kaubagruppidest võib välja tuua suure osatähtsusega sideseadmete vähenenud tellimused ning madalatest toorainehindadest tingitud kütuste väljaveomahtude languse. Tõenäoliselt on ka selle aasta alguse majanduskasv nõrk, samas aasta kokkuvõttes peaksid ekspordimahud kasvule pöörduma. Ekspordi langus Venemaa suunal on nõrga võrdlusbaasi mõjul taandumas.

Sisenõudlus jäi eelmise aasta viimases kvartalis aastatagusele tasemele. Eratarbimise tugev kasv jätkus 7-protsendise palgatulu kasvutempo ning langevate tarbijahindade toel. Tänavu võib oodata palgakasvu aeglustumist ning tarbijahindade kasvule pöördumist, mistõttu eratarbimise kasvutempo aeglustub. Nõrga väliskeskkonna taustal vähenesid ettevõtete varud ning investeeringud põhivarasse. Samas kogumajanduse investeeringute langus peatus, sest eraisikute eluasemeinvesteeringud jätkasid mõõdukat kasvu ning valitsussektori põhivarakulutused pöördusid tõusule. Uue 2014–2020 eurotoetuste perioodi käivitumine on võtnud aega, kuid selle positiivne mõju majandusele sel aastal suureneb.

Lisandväärtuse kasvutempo kiirenes neljandas kvartalis 0,7 protsendini. Suurim mõju oli primaarsektoril, kus lisandväärtuse reaalkasvu suurendas lisaks madalale võrdlusbaasile ka jätkuv hinnalangus. Tänu siseturule toetasid majanduskasvu veel kasv telekommunikatsioon ja infotehnoloogia, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning jaekaubandus. Majanduskasvu pidurdasid sarnaselt eelmisele kvartalile enim ehitus, kus lisandväärtus vähenes 8 protsenti mõjutatuna rajatiste ehitamise ja hoonete rekonstrueerimistööde tugevast vähenemisest. Negatiivselt panustasid kasvu logistikavaldkond ja töötlev tööstus, kus lisandväärtuse langus on seotud välisnõudluse vähenemisega. Logistikasektori langust mõjutas rohkem lisandväärtuse vähenemine laondust ja veondust abistavates tegevustes. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tuli peamiselt toodangu vähenemisest elektroonikas ja metalltoodete tootmises.

OEG: uus hotelli- ja meelelahutuskompleks valmib Tallinnas maikuu jooksul

11.03.2016 Tõnu Toompark

Olympic Entertinament Groupi poolt rajatav uus hotelli- ja meelelahutuskompleks Tallinnas, kus hakkab tegutsema Baltimaade esimene Hiltoni hotell koos OEG uue esinduskasiinoga, valmib maikuu jooksul.

Hoones hakkab tegutsema Baltikumi esimene Hiltoni hotell Hilton Tallinn Park, kus 12 korrusel on 202 tuba, millest 27 on sviidid. Hotellikülastajatele on avatud basseiniga spaa, jõusaal, väliterrassiga restoran, baar ja kohvik. Hotelli kaasaegne konverentsikeskus võimaldab võõrustada 800 külastajat, sisaldades 10 koosolekuteruumi ja linna üht suuremat ballisaali. Hotelli kõrgeimail, 12. korrusel asub äriklassi lounge.

Hotelli- ja meelahutuskompleksis avatav OEG kontserni uus esinduskasiino laiub 1 600 ruutmeetril, kus on eraldi alad mänguautomaatidele, mängulaudadele, turniiripokkerile ja VIP-mängijatele. Tipptasemel kasiinokompleksis saab olema ka avar OlyBeti spordibaar, suur lounge’i ala ja lava.

Hoone asub Tallinna kesklinnas Politseipargi kõrval. Hoone arhitekt on Meelis Press, sisedisainilahenduse kontseptsiooni autor dSign (Vertti Kivi), teostaja Allianss Arhitektid ning ehituse peatöövõtja Merko Ehitus Eesti.

Nipid koduostjale: kelle omandisse kodu osta?

11.03.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Koduostuplaanide juures on oluline seegi esmapilgul tühine detail, kelle nimele ehk kelle omandisse kinnisvara soetatakse. Siin on erinev regulatsioon abielus olevate ja muudel alustel koos elavate inimeste ehk nn vabaabielupaaride puhul.

Abielus olevatel koduostjatel on võimalus soetada vara ühisvarana või lahusvarana. Kolmas võimalus on, et abielus inimesed kasutatavad vara juurdekasvu tasaarvestust.

Kõige enam on levinud abikaasade varaühisus ehk ühisvara. Ühisvara korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Ühisvara käsutavad abikaasad ainult ühiselt. See tähendab, et ühisvaras korterit saavad abikaasad müüa ainult koos, samuti peavad mõlemad abikaasad andma nõusoleku näiteks kinnisvara koormamiseks hüpoteegiga, et selle tagatisel laenu võtta.

Kui koduostja on vallaline, on soetatav kinnisvara lahusvara ja lahusvara käsutamiseks teise isiku, näiteks elukaaslase nõusolekut vaja ei ole.

Kui kaks inimest elavad koos – olgu nad siis abielus või mitte, on ainus põhjus, miks soetatav kinnisvara peaks kuuluma ainult ühele neist, see, kui ainult üks pere liikmetest finantseerib selle ostu kohe omavahenditest ja teine ostu ei finantseeri.

Kui ostu finantseeritakse laenuga, mida kooselu ajal hakatakse ühiselt tagasi maksma, siis oleks äärmiselt mõistlik, et kinnisvara ostetakse mõlema partneri omandisse.

See tähendab, et abikaasad peaksid sellisel juhul ostma ühisomandisse ja abielus mitteolevad elukaaslased peaksid kinnisvara ostma kaasomandisse. Kaasomandi puhul on mõlemad elukaaslased kinnisvara omanikud näiteks proportsioonis pool ja pool.

Kui kodu on soetatud ainult ühe elukaaslase omandisse ja kooselu peaks ühel päeval otsa saama, ei ole abielus mitteolevate elukaaslaste puhul kinnisvaraomanikuks mittesaanul õigust teiselt poolelt poolt kinnisvara endale nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust “NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Arco Vara: Põllumaa hind sõltub maa kvaliteedist ning asukohast

11.03.2016 Reet Värnik

Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.

Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

Põllumaa hindamine

Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.

Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi

Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

Kodus peab olema turvaline olla

11.03.2016 Ants Aguraiuja

Viimasel ajal on kogu Eestis, aga eriti just Tallinnas, olnud palju põlenguid kortermajade keldrites.

Eelmisel kuul sai Tallinnas Mustamäel Vilde teel asuva kortermaja keldris lohakalt kustutatud suitsukonist alguse põleng, millest eritunud suitsu tõttu sai kannatada kaks inimest, neist üks viidi haiglasse.

Harjumaal Maardu linnas elas korrusmaja keldris kodutu, kes pani keldriboksis põlema prahi. Kuna veetorustiku näidik sulas põlemise tõttu torustiku küljest lahti ja kukkus ära, siis torustikust välja jooksnud vesi hoidis ära suurema tulekahju tekkimise. Kahjustada said elektrijuhtmed, nõrkvoolukaablid ning veetorustik.

Selliseid näiteid on veelgi, kõikjalt Eestist. Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, mille taastamiseks tuleb tasuda suuremaid või väiksemaid summasid. Hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu.

Seetõttu palume korteriühistutele meelde tuletada, mida teha selliste põlengute vältimiseks ja majaelanike kaitsmiseks.

Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel.

Kortermajade trepikodades on suitsetamine keelatud. Kui inimesed seda teadmatusest või tahtlikult endiselt teevad, siis on soovitav panna kortermajade trepikodadesse kasvõi igale korrusele suitsuandur, mis nii põlengust kui ka trepikojas suitsetavast inimesest kiiresti märku annab.

Selleks, et kellegi kuritahtlik või lohakas käsi ei süütaks tulekahju, tuleb maja üldkasutatavad ruumid ja keldrid hoida tühjad põlevmaterjalidest. Trepikodadesse tohi ladustada liikumist segavaid ning kergestisüttivaid asju, näiteks ehitusjäätmeid, mööblit, prügi ning isegi lapsevankreid. Miks? Tulekahju korral ei tohi hoone evakuatsiooniteed olla tõkestatud ja kui maja ühiskasutatavatel pindadel ei hoita asju, pole seal ka millelgi põleda. Lisaks trepikodadele, peab põlengute vältimiseks prahist puhtana hoidma ka liftišahte.

Ja kui siis põleng on juba puhkenud, on tähtis, et päästeauto pääseks hoonele ligi.

Selleks peaks veenduma, et majanumber on korralikult nähtav ning parkimine maja ümber korraldatud selliselt, et see ei sega päästetööd. Täna on päästeauto ligipääs eriti just Tallinna korrusmajadele väga kehv, seda just õhtusel öisel ajal kui inimesed on kodus ja majaümbrus tihedalt autosid täis pargitud.

Kuni 3 korrust on võimalik inimesi päästa autol oleva tõmbredeliga. Kõrgematelt korrustelt päästmiseks on vaja redelautot või tõstukit, mille paigaldamiseks hoone juurde on vaja suuremat ruumi kui tavalisele päästeautole.

Heakord korteriühistus

Korterelamus võib keldris hoida põlevvedelikku (nt bensiin või lahusti) koguses kuni 5 liitrit korteri kohta
Prügikast peab asuma põlevast materjalist seinast ja hoone avadest ohutus kauguses või vähemalt 4 meetri kaugusel
Keldri ust tuleb hoida kinnises asendis (soovitatavalt lukus)
Trepikotta ei ladustata jalgrattaid, vankreid, mööblit ega muud taolist, mis võivad raskendada päästetöid ja evakuatsiooni
Korterelamu üldkasutatavad elektripaigaldised peavad läbima regulaarse tehnilise kontrolli
Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks suitsuandur ja üks 6kg tulekustuti
Tuleohutusalast nõu saate küsida päästeala infotelefonilt 1524

Economic growth slowed to 1.1% in 2015

11.03.2016 Tõnu Toompark

In 2015, economic growth amounted to 1.1% in Estonia as the volumes of stocks and exports decreased.
We expect GDP growth to accelerate to 2.3% in 2016 on the back of higher exports and investments.

In 2015, economic growth reached 1.1% in Estonia. Estonia registered one of the lowest GDP growth rates in the EU. By sectors, GDP was negatively influenced by a decrease in the value added in transportation, construction, and manufacturing.

Transportation has been hit by lower trade volumes with Russia. The value added of construction decreased mainly due to a decrease in the construction of structures and repair of buildings. Manufacturing was affected by a decline in export demand and output prices. An increase in the value added of agriculture, professional activities, and domestic trade had a positive contribution to GDP growth.

The contribution of net exports was positive because export volumes fell less than import volumes. Domestic demand fell, mostly because of smaller inventories. Private and public consumption grew. Households’ expenditures on food, recreation and transport supported private consumption. Investment volumes fell due to lower investment volumes of enterprises in equipment and transport. Public investment volumes increased.

GDP growth in Estonia is expected to accelerate this year on the back of stronger export demand as economic activity in the European Union is expected to accelerate. Investment figures will be supported by higher external demand, low interest rates and higher volumes of public investment. Private consumption growth will slow as wage earners’ real income growth will be lower.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub 17/03/2016

11.03.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17/03/2016 koolitus “Omandiõiguse kitsendused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus annab teadmised omandiõiguse ja omandi kitsenduste olemusest ja selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest. Lisaks saab koolitusel konkreetsed nõuandeid oma õiguste kaitseks ja vajaduste realiseerimiseks omandiõiguse kitsenduste olemasolul.

Koolitus on suunatud riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega, kinnisasjade omanikele ja kinnisvaramaakleritele.

Koolitus „Omandiõiguse kitsendused“ toimub neljapäeval 17/03/2016 kell 10.00-15.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Uus aasta tõi uue kinnisvaraportaali

11.03.2016 Terje Oden

2015. aasta lõpul valmis kodanikualgatusel „Maale elama“ kinnisvaraportaal, mis loob uued võimalused maapiirkondade turundamiseks ning seal asuva kinnisvara müügiks.

www.maale-elama.ee pakub kinnisvara omanikele, kinnsvara vahendamisega tegelevatele firmadele ning kogukondadele võimalust avaldada maapiirkondades müügis olevate elukohtade kuulutusi. Maapiirkonna all mõistetakse antud portaali kontekstis kogu Eesti territooriumi välja arvatud Tallinn, Tallinna eeslinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. See, et uus kinnisvaraportaal keskendub ainult maapiirkonnale on esimene oluline erinevus seniste kinnisvaraportaalidega võrreldes. Teine oluline erinevus on see, et iga kinnisvarakuulutuse juurest on võimalik leida informatsiooni kohaliku kogukonna ning lähiümbruses asuvate tööpakkumiste või ettevõtlusvõimaluste kohta. Kogukond on antud portaali mõistes teatud kompaktne piirkond oma elanike ja teenustega, mis võib olla nii kohalik omavalitsus, kui selles asuv piirkond, küla või kant.

Niisiis koosneb uus portaal viiest omavahel seotud osast:

KOGUKONNAD – sisaldab portaaliga liitunud kogukondade iseloomustust ja infot teenuste, vabade elukohtade ning piirkonna tööpakkumiste kohta.

ELUKOHAD – sisaldab kinnisvarapakkumisi, mida edastavad kogukonnad, kinnisvarafirmad ja kinnisvara omanikud. Iga kuulutuse juures on otselink vastavale kogukonnale eeldusel, et kogukond on portaaliga liitunud.

TÖÖKOHAD – sisaldab kogukondade tööpakkumiste infot.

ETTEVÕTLUSVÕIMALUSED – sisaldab ettevõtlusvõimaluste infot.

TAHAN MAALE – siin saavad maale soovijad täita ankeedi oma ootuste kohta nii kogukonna, kui elu- ja töökoha osas ning läkitada selle endale sobivatele portaaliga liitunud kogukondadele.
Käesolevaks ajaks on portaaliga liitunud 46 kogukonda. Sellega on kaetud 25 % sihtrühmana määratletud maapiirkonnast. Kogukondade liitumisaktiivsus ning suutlikus hallata ja hoida värskena edastatavat informatsiooni, saab uue portaali populaarsuse ning edukuse nurgakiviks nii kinnisvarafirmade, kui maakodu otsijate seas, kuna just ristlingitud kogukondlik ehk kohalik informatsioon on see, mis eristab vastloodud portaali seni väga edukalt tegutsenud kv.ee ja city24.ee-st.

IV kvartalis vabade ametikohtade arv vähenes

10.03.2016 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta IV kvartalis ligi 6600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 25,5% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,4%. Vabade ametikohtade arv oli 2015. aastal suurim II ja III kvartalis.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta IV kvartalis 1,2%, mis on 0,1 protsendipunkti väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuses (2,7%) ning info- ja side tegevusalal (2,4%). Finants- ja kindlustustegevuses oli ka kõige suurem vabade ametikohtade arvu kasv – võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas sel tegevusalal vabade ametikohtade arv kaks korda.

Kõige madalam (0,1%) oli vabade ametikohtade määr kolmel tegevusalal – põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, mäetööstuses ja ehituses.

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (sh Tallinn) (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,2%).

Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli avalikus sektoris 1,4% ning erasektoris 1,2%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Diagramm: Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2006 – IV kvartal 2015

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta III kvartalis 88 000 töötajat, mis oli 14,4% suurem kui eelmises kvartalis, kuid 0,9% väiksem kui 2014. aasta III kvartalis. Kõige enam kasvas tööjõu käive 2015. aasta III kvartalis varasema aasta sama perioodiga võrreldes kinnisvaraalases tegevuses (46,2%) ja info- ja side tegevusalal (33,0%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Toetuste taotluste vastuvõtt projektis „Fassaadid korda“

10.03.2016 Tallinn.ee

15. märtsil algab taotluste vastuvõtt projektis „Fassaadid korda“ osalemiseks. Taotlusi võetakse korteriühistutelt vastu digitaalselt või linnaosavalitsustes esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda

Projektiga toetatakse korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ja selle käigus hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või KredEx toetuse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud korterelamu rekonstrueerimise abikõlblike kulude summast. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määrusega nr 23.

Fassaadi rekonstrueerimiseks antakse toetust kuni 20 000 eurot aastas. Lisaks antakse korteriühistule supergraafika teostamiseks toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 8.

Mustamäele rajatakse avaliku sauna ja ujulaga spordikompleks

10.03.2016 Tallinn.ee

„Akadeemia tee 30 kinnisasjale seatakse hoonestusõigus eesmärgiga rajada krundile ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Hoonestaja peab lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning lõpetama ehitustööd ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Läbirääkimistega pakkumise korras eatakse hoonestusõigus Tallinna linna omandis olevale Akadeemia tee 30 kinnisasjale pindalaga 10 227 m2. Detailplaneering annab õiguse ehitada kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega spordi- ja vabaajakeskus koos ujula ning linnasaunaga.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt seatakse Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Lisaks ujula ja saunaga spordi- ja vabaajakeskusele kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 5. aprill 2016 kell 10.00. Enampakkumise tulemused selguvad eeldatavasti maikuu alguses.

Pakkumine peab muuhulgas sisaldama Akadeemia tee 30 kinnisasjale rajatava spordi- ja vabaajakeskuse eskiisi koos seletuskirjaga; äriplaani ning pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud dokumente.

Pakkuja või alltöövõtja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 10 miljonit eurot ning pakkujal peab viie viimase aasta jooksul olema korrektselt ja hea ehitustava kohaselt ehitatud ja üle antud vähemalt kaks sarnast ehitustööd, mille lepingu maksumus iga objekti kohta on vähemalt 5 miljonit eurot. Sarnasteks ehitustöödeks loetakse avaliku ehitise kasutamise otstarbega hoonete ehitustööd.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võidab pakkuja, kes saab hindamisel kõrgeima punktisumma.

Allianss Arhitektid alustasid projekteerimistöödega esindustammiku rajamiseks Tamsalus

10.03.2016 Tõnu Toompark

Riigikantselei algatusel Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks pühendatud 100 tammega tammikute projekt on jõudnud esinduspargi projekteerimise etappi Tamsalus. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka hea ligipääsuga asupaiga tõttu Eesti keskel. Riigikantselei toel on 100 tamme tammikuid plaanis rajada kõikidesse Eesti maakondadesse, kuhu igaühte istutatakse üheskoos koolinoorte ja omavalitsustega 100 tamme 2018. aasta suve alguses.

Esinduspargi avalikul arhitektuurikonkursil tunnistati parimaks Allianss Arhitektide töö “Sõnasalud” (võistlustöö autorid Eve Komp, Grete Veskiväli, Kristi Tuurmann), mille tulemusel Tamsalu vallavalitsus sõlmis Allianss Arhitektid OÜga projekteerimislepingu.

100 tamme pargi ideelahendus on sümbioos linnalikust ja maalähedasest, liigendades olemasoleva heinamaa tundlikult uute elementide ja haljastusega. Lahendus rõhutab pargi kasvamist ning kujunemist koos noorte istutatavate tammedega, jättes piisavalt võimalusi muudatusteks tulevikus.

Iga parki istutatav tamm saab endale märgistuse erinevate Eesti vanasõnade ja mõtteterade näol, mis muudab pargis jalutamise põnevaks ja mõtlemapanevaks. Projekteerimistöö käigus kujundatakse 5 ha suurune pargiala koos 100 tamme ja vanasõnadega, jalgteede võrgustik, pargivalgustus ning Kukelossi hoone välisündmuste korraldamise kohaks.

2018. aastal, EV100 sünnipäeval, valmiva esinduspargi rajab Tamsalu vald Riigikantselei kaasrahastusel.

Merko Ehitus ehitab Bauhausi kaubamaja

10.03.2016 Tõnu Toompark

08. märtsil 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Rannamõisa tee Kinnisvarahaldus OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping BAUHAUS kaubamaja ehituseks Tallinnas Haabersti linnaosas aadressidel Kaeravälja tn 3, Rannamõisa tee 4c ja Rannamõisa tee 4d.

Projekteerimis- ja ehituslepingu raames rajab AS Merko Ehitus Eesti BAUHAUS Tallinn Rocca al Mare ehitus- ja aiandustarvete kaubamaja koos Drive-In Arena, parkla, tehnorajatiste ja juurdepääsuteedega. Osaliselt ühe- ja kahekorruselise keskuse kasutatav müügipind on üle 14 000 m2. BAUHAUS Tallinn Rocca al Mare pakub klientidele üle 120 000 toote ning erinevaid teenuseid, kaupluses saab tööd üle 130 kaubandustöötaja.

Lepingu maksumus on suurusjärgus 7,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad märtsis 2016 ning hoone valmimine on planeeritud 2017. aasta aprilliks.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

BAUHAUS on Euroopa juhtivaid ehitusmaterjalide kaubamajade kette, millel on 18 riigis üle 270 kaubamaja.

2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,1%

10.03.2016 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.

2015. aasta

2015. aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1%.

2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1% ning kaupade ja teenuste import 1,8%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.

Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7%, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides. Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6% SKP-st.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.

2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3% ja 2,8%. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6% ja 1,1%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7%.

2015. aasta IV kvartal

2015. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,4 miljardit eurot.

2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,9% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8%.

2015. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Lisaks andsid majandusele hoogu info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2015. aasta IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKP üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

IV kvartalis kasvas SKP aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini, kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2%.

Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2%. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

2015. aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,0%, kaupade ja teenuste import aga 0,7%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,9%.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,037 1,038 1,039 … 1,574 1,575 1,576 Vanemad uudised ››