Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon hakkab ehitama Tapa kaitseväelinnaku depood

16.06.2016 Tõnu Toompark

Nordecon ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapale kaitseväelinnaku depoo ehituseks. Ehituse kogumaksumus on 4,75 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

Sõlmitud lepingu raames rajab Nordecon Tapa kaitseväelinnakusse asfalt- ja killustikkattega seisuplatsid sõjaväetehnikale, garaaži, lao, õppehoone ja varjualused. Ehitustööd algavad lähiajal ning töö üleandmine on planeeritud 2017. aasta aprillis.

Rajatavaid ehitisi hakatakse kasutama Eestis asuvate NATO liitlasüksuste tarbeks ning kaitseväele hangitud jalaväe lahingumasinate CV90 hoidmiseks ja hooldamiseks.

„Tapal asub juba praegu suurim ning jätkuvalt kõige kiiremini kasvavav kaitseväe linnak,“ ütles kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Kaupo Kaasik. „Sinna koondub Eesti soomusmanöövervõime arendamine ning ka liitlaste üksused. Kogu see tehnika vajab täiendavaid seisu-, hooldus- ja remondirajatisi, mida käesoleva lepingu raames hakataksegi ehitama.“

„Kaitseministeerium on nõudlik tellija, kes sunnib ka ehitajat pingutama parema tulemuse nimel. Seni on meie koostöö sujunud väga hästi – ehitame hetkel Tapale liitlaste kasarmut ja anname selle üle juba juunikuu lõpus,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ülemiste Citys valmis majasuurune seinamaaling

15.06.2016 Tõnu Toompark

Täna panid kustnikud Maarit Murka ja Sänk Ülemiste Citys allkirjad hiiglaslikule, 1640-ruutmeetrisele seinamaalingule, mille valmimiseks kulus kaks kuud.

Kunstnik Maarit Murka sõnul on Ülemiste piirkond viimaste aastatega muutunud mahajäetud tehasemaastikuga hooneterägastikust moodsaks ning terviklikuks ärilinnakuks. “Suured seinamaalingud sobivad hästi industriaalse arhitektuuriga, annavad üksluistele hoonetele uue hingamise ning on linliku keskkonna tunnus,” ütles kunstnik.

“Teose nimi “You are not alone/ Sa pole üksi” on kantud maalile morsekoodis. See on ülipositiivne ja lootustandev sõnum, mis haakub hästi Ülemiste kui targa IT-linnaku filosoofiaga – kõik on võimalik, kui vaid ise soovid ja oskad tahta,” rääkis Murka.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on maali eesmärk rikastada olemasolevat arhitektuuri ning Maariti stiil on värske ning eristuv. “Seinamaaling on piisavalt suur, et paistab ka maanduvast lennukist ning tervitab Eestisse saabuvaid külalisi,” rääkis Nõlvak.

Suurteose kavandi tegi kunstnik Maarit Murka ning maalis Sänk. Seinamaalingu teostust koordineeris NOAR.eu. Ülemiste City-s on juba ees ka Baltimaade suurim seinamaaling, 1780-ruutmeetrine “Ülemiste tüdruk”.

You are not alone/ Sa pole üksi” maalingu avamine on ka Tallinn Art Weeki programmi osa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordea Eesti majandusprognoos: heaolu arengu võtmeküsimuseks on tootlikkus

15.06.2016 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini- vastavalt 1,9% 2016. aastal ja 2,7% 2017. aastal. Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2%. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6%ne tööjõus osalemise määr 2016 I kv oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises,“ kommenteeris Nordea peaökonomist Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust.“

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu osas märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja „integreerumises“. IKT, kutse-, teaduse ning insener- tehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKT-st aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogia-alaseks tiigrihüppeks täna soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses,“ lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT- sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud,“ sõnaS Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.

Pikemat majandusülevaadet näed: nordea-eesti_pikem_majandusylevaade

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kui kaua püsivad madalad intressimäärad?

15.06.2016 Reet Reedik

Arenenud suurriikide keskpangad suhtuvad intressimäärade tõstmisse ettevaatlikult
Riikides, kus prognoositakse suuremat inflatsiooni, eeldatakse ka kiiremat intressitaseme tõusu
Eurorahaturul usutakse, et intressimäärad püsivad veel mitu aastat negatiivsed

Finantsturgudel on mõned laenuandjad praegu nõus lausa peale maksma, et oma vabad rahalised vahendid kuhugi paigutada. Mõistagi ei tee nad seda heategevuslikul eesmärgil, vaid ikka seetõttu, et raha hoidmine keskpangas või mujal tooks kaasa veel suurema kulu. Näiteks euroala pankadevahelisel rahaturul tõotab 3 kuu EURIBOR olla veel pikemat aega negatiivne. Kaua selline olukord kesta võiks?

Arenenud suurriikide rahapoliitika on olnud alates üleilmse finantskriisi algusest ülileebe. Keskpankade seatavad intressimäärad on püsinud juba kaua aega väga madalal nii euroalal, USAs kui ka Ühendkuningriigis (vt joonis). Keskpangas raha hoiustamise eest tuleb euroala pankadel alates 2014. aasta suvest aga hoopiski peale maksta.

Lisaks hoitakse raha hinda madalal mitmesuguste erakorraliste rahapoliitika meetmetega. Kõike seda selleks, et turgutada investeerimist ja tarbimist ning seeläbi inflatsiooni. Nagu Euroopa Keskpank, sihivad ka USA föderaalreserv ja Inglise keskpank 2% lähedast hinnakasvu.

Laskumata siinkohal detailidesse eri inflatsioonieesmärkide täpse sõnastuse teemal, on fakt see, et juba pikemat aega on tegelik inflatsioon kõigis mainitud majandustes sellest eesmärgist aeglasem (vt joonis).

Suures osas on see tingitud nafta hinna langusest, mis on oma iseloomult küll ajutine nähtus, kuid püsinud juba viimased paar aastat. Peale selle on paljude riikide majanduskasv jäänud alla oma pikaajalisele suutlikule kasvule, mistõttu on madalaid intressimäärasid vaja kasvu turgutamiseks.

Möödunud aasta detsember tõi olulise uudise: USA föderaalreserv tõstis oma baasintressimäära. Seda otsust oodati juba üsna pikalt, kuid alles eelmise aasta lõpus hindas keskpank USA majanduse väljavaateid piisavalt tugevaks, et raha hinda ettevaatlikult (esialgu vaid 0,25 protsendipunkti võrra) tõstma hakata. Euroopa Keskpank teatas aga käesoleva aasta 10. märtsil hoopis täiendavatest leevendusmeetmetest.

Kuivõrd pikka aega liiga madalal püsivatel intressimääradel on ka soovimatud kõrvalmõjud, üritavad keskpangad tabada hetke, kus intresside suurendamine ei ohustaks vast tärganud majanduskasvu. Majanduste kriisijärgne taastumine on aga olnud kõike muud kui sujuv ning majandusnäitajate tõlgendamine keeruline.

Keskpangad muidugi ei ütle täpselt, millal ja kui palju intresse muudetakse. Ka need vähesed, kes avaldavad tõenäolise baasintressitaseme prognoosigraafiku (näiteks Rootsi keskpank), toonitavad, et lubadused ei ole absoluutsed, vaid sõltuvad tegelikest majandusoludest.

Mida aga arvavad intresside edasisest väljavaatest finantsturgude osalised, kes ka ise jälgivad nii majanduse arengut kui ka keskpankade otsuseid? Juuresoleval joonisel on kujutatud finantsinstrumentide põhjal tuletatud intressiootused. Sellest võib järeldada, et turg ei oota euroalal intressikasvu enne 2018. aastat ning positiivsesse tsooni jõuaks 3 kuu EURIBOR alles 2020. aasta teisel poolel.

Ootused on siiski pelgalt teatud eeldustele rajatud hinnangud ning keskpankade tegelikud otsused olenevad iga konkreetse majandusruumi hetkeolukorrast ja väljavaadetest. Ebakindlus majanduskasvu väljavaate osas aga püsib. Sellest annavad tunnistust ka turuosaliste pidevalt muutuvad ootused intressimäära tõstmise suhtes.

Kui veel detsembris arvati, et USA keskpank suurendab käesoleval aastal intresse mitmel korral, siis praegu peab enamik finantsturgude eksperte võimalikuks maksimaalselt ühte 0,25 protsendipunkti suurust tõusu. Kui eelmisel suvel vihjas Inglise keskpanga president Mark Carney, et 2015. aasta lõpus on majandus ehk juba nii tugev, et võiks hakata mõtlema intressimäärade tõstmisele, siis nõrk inflatsiooni- ja palgasurve on keskpanga sõnumite tooni märkimisväärselt muutnud ning turud ei oota Ühendkuningriigis intressikasvu isegi käesoleva aasta lõpus.

Nii Inglise kui ka USA keskpank on lubanud, et kui intressid kord suurenema hakkavad, siis toimub see äärmiselt ettevaatlikus tempos. Euroalal aga räägitakse veel pigem jätkuva rahapoliitilise stiimuli vajadusest ning intressimäärade tõstmine pole seni üldse jutuks olnud. Kuni inflatsioon oluliselt kiirenema ei hakka, püsivad madalad ka intressimäärad.

Reet Reedik
Eesti Panga ökonomist

5 sammu targa majani suuri investeeringuid tegemata

15.06.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvara omanikuna oled kindlasti ka ise vahel mõelnud, kuidas energiakulusid kokku hoida, samas üleliigseid investeeringuid tegemata. Meedias mõneti populistliku tähenduse saanud teema on muutunud ühtlasi üheks põhiliseks müügiargumendiks. Kuidas aga tavakasutajana siis eristada, mida tegelikult vaja?

Mis teeb ühe korteri või maja targaks?

Targa maja mõiste on oma sisu poolest laiema tähendusega, mille puhul lahendatakse lisaks energiasäästu meetmetele ka kasutaja vajadustest lähtuvad hoone funktsionaalsused, mis integreeritakse automaatika abil ühte süsteemi ning tavakasutajal on võimalik neid läbi moodsa rakenduse vaadata ja juhtida.

Energiasäästu vaatenurgast on oluline lahendada küte, ventilatsioon ja jahutus vajadusepõhiselt (lisaks ei tohi tähelepanuta jätta katuse, seinte, aknende lahendusi). Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks tuleb kogu valgustuse ning koduseadmete targa kasutamise võimalused läbimõelda.

Lihtsamatest asjadest saad näiteks paigaldada valgustuse süsteemi, mis saab aru, millal ja kui palju valgust tuppa vaja, paigaldada nutikad pistikupesad jne. Olulise kokkuhoiu või vähemalt kontrolli ruumi temperatuuri üle saad radiaatoritele kaugelt juhitavate termostaatide paigaldamisega. Kodust eemal olles on abiks ka veelekke andurid, mis annavad probleemist kohe teada.

Hoone kasutamise funktsionaalsuse vaatenurgast võib teha lahendusi niipalju, kui fantaasia ja rahakott lubavad. Jooksma minnes ei ole vaja võtmekimpu kaasa võtta, sest on olemas nutilukud. Elutuba võib olla ühtlasi ka kino või peosaal ning magamistuba kabinett ja seda ühe nupu vajutusega. Kui ruumi vähe, paiguta 2×3 meetrisele alale nii köök, söögilaud, voodi kui ka kapid. Kodust eemal olles saad turvasüsteemi lahenduste abil jälgida vajadusel igat liigutust, mis majas tehakse. Või suhtle ootamatu külalisega telefoni teel uksekella vahendusel.

Seega ühe targa maja loomisel on vaja nii tehnilisi teadmisi kui ka head nägemust, kuidas soovid oma kodus ennast mugavalt tunda ning seal olemist nautida.

Mida saad ise ära teha?

Samal ajal, kui lased oma targa maja ideedel genereeruda, saad teha mõned lihtsad liigutused, mis aitavad vähendada ja/või kontrollida sinu tänaseid energiakulusid:

Võta elektritarbimine enda kontrolli alla – lülita välja seadmed, valgustus, kui neid ei kasuta (sh eemalda telefoni, arvuti jt laadijad pistikupesadest). Soovi korral paigalda nutipistikud ja juhi oma seadmeid telefoni teel.
Kontrolli vee tarbimist – vaheta duši- ja segistiotsikud väiksema vooluhulgaga otsikute vastu. Kasuta kahesüsteemset wc-potti (3/6l).
Ära küta õhku – kaugelt juhitavad radika termostaadid aitavad hoida kütet kontrolli all.
Suvel kasuta kardinaid – päikeselise ilmaga võid kardinad ette jätta, et vähendada ruumide ülekuumenemist. Paigalda elektriajamiga kardinad ning sinu eest tehakse see töö ära.
Tunne oma kodu – vaata järgi, mis seadmed sul veel kodus on ning mis funktsiooni nad täpsemalt täidavad ja millal on neid mõistlik kasutada! Kindlasti leiad vähemalt ühe kokkuhoiu koha juurde!

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon hakkab renoveerima Lutheri mööblivabriku masinasaali hoonet

15.06.2016 Tõnu Toompark

Nordecon sõlmis lepingu Lutheri Ärimaja OÜ-ga Vana-Lõuna tn 39 asuva ajaloolise Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimiseks. Masinasaali rajatakse unikaalse interjööriga büroopinnad. Ehitusmaksumus on üle 5 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks.

„Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik Paasik OÜ-st. „Hoone rekonstrueerimine saab olema suur väljakutse. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi soovime hoida varjus, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri. Loome kaasaegse interjööri, kombineerides omavahel olemasolevaid betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. Olen kindel, et ehitus saab olema kvaliteetne ning omaaegset ja arhitektuurimälestisele nõutavat taset järgiv. Esimesed rentnikud saavad sisse kolida juba tuleva aasta mais.“

ASi Nordecon juhatuse liikme Avo Amburi sõnul on Lutheri masinasaali hoone renoveerimine Nordeconi jaoks põnev ülesanne. „Hoone on ainulaadne juba kas või selle poolest, et siin on klaasist katus, mis oli omal ajal suurim, täna üks suuremaid Baltimaades,“ rääkis Avo Ambur. „ Masinasaali sisemuses jääb ühes lõigus avatuks kõik kolm löövi. Raudbetoontarindid renoveeritakse, taastatakse fassaadide esialgne kuju, sisekliima tagamiseks rajatakse uued kaasaegsed tehnosüsteemid.“

Kokku on pinda ca 7 000 m2, maja on jagatud 17 büroopinnaks, millest ca pool saab olema ankurüürniku – ASi Äripäev kasutuses. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass. Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes mh projekteerisid ka Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Draamateatri. Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg. Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tartu elamuprognoos 2035

15.06.2016 Kersti Luik

Tartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale. 2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena.

Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?

Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.

Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse.

Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka teistes linnaosades – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).

Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades.

Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.

Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi.

Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.

Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks.

Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.

Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.

Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt.

Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.

Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring – Tartu Ülikool: Tartu-elamuprognoos-2035

Kersti Luik
Domus Kinnisvara maakler

KV.EE: Tõmbekeskuste maade müügipakkumiste hinnad vähenevad

15.06.2016 Tõnu Toompark

Mai kuus pakuti portaalis KV.EE müügiks 3874 maatükki keskmise hinnaga 34 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste arv vähenenud 11 ja hinnad 1% võrra.

Maade müügipakkumiste arv on vähenenud kõikides piirkondades peale Rapla ja Põlva maakondade. Kõikides ülejäänud maakondades on portaalis KV.EE maade müügipakkumisi vähemaks jäänud kolmandiku võrra või isegi enam. Harjumaal kui suurimas turu piirkonnas, kus asub 62% maade müügipakkumistest, on ostjaid otsivaid maatükke aastaga jäänud 3% vähemaks.

Pakkumise vähenemine viib loogilise sammuna hindu ülespoole. Maakondade lõikes on portaali KV.EE maade müügipakkumiste hinnad ehk kinnisvaramüüjate ootused pigem kerkinud. Seda aga siiski väiksemates turupiirkondades.

Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal, kus asub enamus maa müügipakkumistest on pakkumiste arvu kõrval vähenenud maade müügipakkumiste keskmine hind vastavalt 5%, 17% ja 10%. Suurimate tõmbekeskuste maade müügipakkumiste hinnalanguse taga portaalis KV.EE ei ole turu langusesse pöördumine. Pigem on tegemist asjaoluga, kus tavapäraselt turutasemest olulisemalt kõrgemal asuvad maade müügipakkumiste hinnad on korrigeeritud reaalsetele tehinguhindadele lähemalt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2015	05/2016	Muutus, %	05/2015	05/2016	Muutus, %
Eesti	4 366	3 874	-11%	35	34	-1%
Harjumaa	2 482	2 399	-3%	47	45	-5%
Hiiumaa			NA			NA
Ida-Virumaa	168	137	-18%	27	30	12%
Jõgevamaa	55	37	-33%	14	16	14%
Järvamaa	4		NA	22		NA
Läänemaa	160	108	-33%	8	11	28%
L-Virumaa	72	40	-44%	14	11	-16%
Põlvamaa	14	15	7%	9	8	-11%
Pärnumaa	392	381	-3%	25	22	-10%
Raplamaa	76	102	34%	12	13	8%
Saaremaa	115	97	-16%	11	14	24%
Tartumaa	708	467	-34%	21	18	-17%
Valgamaa	66	56	-15%	3	5	77%
Viljandimaa	16	11	-31%	19	49	163%
Võrumaa	38	24	-37%	11	16	47%

Narva	8	12	50%	42	47	12%
Pärnu	26	22	-15%	83	73	-12%
Tallinn	444	385	-13%	132	154	17%
Tartu	195	72	-63%	41	28	-32%

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Maa-ametit pikka aega peadirektori või peadirektori asetäitjana juhtinud Raivo Vallner jääb pensionile

14.06.2016 Tõnu Toompark

Raivo Vallner on Maa-ameti eesotsas olnud alates ameti loomisest jaanuaris 1990 ehk enam kui 26 aastat. Tegelikult on ta Eesti maaküsimustega tegelenud üle 34 aasta ehk 1982. aastast, kui alustas tööd tollase Põllumajandusministeeriumi Maakorraldusvalitsuse juhataja ja maa kasutamise ning kaitse riikliku peainspektorina.

“Maaga seonduv oli ja on valdkond, mis puudutab meid kõiki, seega on korrastatud maasuhted väga olulised. Mul on olnud erakordne võimalus osaleda Maa-ameti ülesehitamisel ja selle kaudu ka maareformi läbiviimisel ja maainfo andmebaaside loomisel ning arendamisel,” ütles praegu peadirektori esimese asetäitjana töötav Raivo Vallner. “Maa-ametist on saanud tunnustatud riiklik kompetentsikeskus nii maaküsimustes kui ka maaga seonduvate andmete, näiteks kaardiandmed, tootmises ja jagamises.”

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ainuke asutus, mis on püsinud juba Eesti taasiseseisvumisajal rajatud vundamendil, ja seda suuresti tänu Raivo Vallnerile. “Ma ei tea meil teist nii staažikat ja visa kõrget riigiametnikku, kes läbi keeruliste aegade ja 16 erineva ministri alluvuses töötades on üht valdkonda nii kindlalt hoidnud ja arendanud,” ütles minister. “See on suur ja austusväärne panus Eesti riigi arengusse.”

“Raivo Vallner pani Maa-ametile aluse, oli ameti suuna määraja ja hoidja,” rõhutas ka Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “See on olnud väga suur ja väga tänuväärne töö. Kuid lisaks sellele pani ta aluse ka kogu Eesti maamõõdistamisele. Need tema seatud asimuudid jäävad nüüd meie hoida ja kaitsta,” lisas Tiits.

Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel, varustab ühiskonda maa kohta käiva infoga ning tagab riiklike ajakohaste ruumiandmete kättesaadavuse ja kasutuslihtsuse.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 05-2016 – Harjumaal toimus rekordiliselt 179 elamutehingut

14.06.2016 Kadri Lest

Maikuus oli Eesti kinnisvaraturg aasta esimesest viiest kuust kõige aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga 11% kõrgem.

Käesoleva aasta mais teostati Eestis kokku 4496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 227,947 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes teostati samuti 11% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 12%. Tehinguaktiivsuse kasvu põhjusena ei saa tuua välja ühte kindlat sektorit, kuna kinnisvaraturg oli kõigis segmentides aktiivsem kui kuu varem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1829 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 337 038 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 8%, samas tehingute koguväärtus langes 21%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid samas koguväärtus langenud 10%. Tehingute arvu tõusu taga on nii korterituru, elamuturu kui ka kruntide turu aktiviseerumine.

Mais toimus Tallinnas 804 korteriomandi tehingut, millest sarnaselt eelmise aasta sama perioodiga teostati ligi neljandik uute korteritega. Maikuus toimus 56 tehingut rohkem kui aprillis, kuid 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta mais. Tallinna keskmine ruutmeetri hind püsis aprilliga samal tasemel – 1569 €/m² (mediaan 1508 €/m²). 2015. aasta maiga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 1%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas sooritati mais eramutega 40 ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga toimus 20 tehingut ja aastatagusega 6 tehingut rohkem. Harju maakonnas müüdi rekordiliselt 179 elamut. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut (maakonnas 92). Aprillis teostati 11 ja aasta tagasi mais 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati mais 452 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 24 818 272 eurot. Tartu maakonna tehinguaktiivsus tõusis aprilliga võrreldes 11%, kuid tehingute koguväärtus jäi eelnenud kuuga samale tasemele. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korteri- ja elamuturu tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja koguväärtus 12%.

Mais toimus Tartu linnas 156 korteriomandi tehingut, mis oli 34 tehingut rohkem kui aprillis ja 38 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Tõusis nii järelturu kui ka uute korteritega tehtud tehingute arv. Kõigist Tartu linna korteritehingutest teostati ligi 20% uute korteritega. Võrreldes aprilliga langes keskmine hind 5%, olles mais 1202 €/m². 2015. aasta maiga võrreldes langes keskmine hind 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati mais 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 57). Kevadine eramuturu tehingute tõus jõudis maikuus ka Tartu lähivaldadesse – Tartu maakonnas toimus kokku 22 eramutehingut rohkem kui aprillis, seal hulgas müüdi Tartu linnas 5 elamut rohkem, kui eelmisel kuul. Võrreldes aastatagusega müüdi Tartus 3 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Aprillis toimus 10 ja 2015. aasta mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati mais 387 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 908 526 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 33% ning tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ning koguväärtus 11%.

Pärnus toimus mais 89 korteriomandi tehingut (seal hulgas 6 korteriga komplekstehing), mis on 26 tehingut rohkem kui aprillis ja 2015. aasta mais. Keskmine hind oli 2015. aasta maiga võrreldes samal tasemel – 983 €/m² (mediaan 954 €/m²), kuid 2016. aasta aprilliga võrreldes 5% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis võrreldes eelneva kuuga oli 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati mais 8 tehingut (maakonnas 26). Kuu varem aprillis toimus 5 ja aasta tagasi mais 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 172 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 413 678 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 29% ja koguväärtus 113%. Tehinguaktiivsuse tõusu tõi kaasa elamute ja maakonna korterite tehingute arvu tõus. Koguväärtuse hüppelise tõusu taga on mitme kalli maatulundusmaa kinnistu tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 21% ja koguväärtus 60%.

Viljandi linnas toimus 24 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem kui käesoleva aasta aprillis ja 3 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2016. aasta mai keskmine ruutmeetri hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 12%, jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 621 €/m²). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 8 tehingut ja aastatagusega võrreldes 6 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus aprillis kui ka mais 2 tehingut (maakonnas 7). 2015. aasta mais hoonestamata elamumaaga tehinguid ei teostatud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 205 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 699 799 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 49%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Maikuu tehingute arv tõusis, kuna Saare maakonnas toimus paar maatulundusmaa komplekstehingut ning korterituru aktiivsus taaskord tõusis, mis viisid tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 60%.

Mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem kui 2015. aasta mais. Maikuus teostati rohkem tehinguid heas seisukorras olevate korteritega (kuuel korteril oli keskmine ruutmeetrihind üle 1000 euro), mille tulemusel oli keskmine hind aprilliga võrreldes 24% kõrgem, olles 841 €/m² (mediaan 883 €/m²). 2015. aasta maiga võrreldes tõusis keskmine hind 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mais toimus sarnaselt käesoleva aasta aprilliga Kuressaare linnas 7 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais müüdi 4 elamut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis ja mais 3 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais toimus 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehing.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas mais 295 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 291 387 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 4%, kuid koguväärtus langes 10%.

Mais toimus Narvas 42 korteriomandi tehingut, mis oli 22 tehingut vähem kui aprillis ja 17 tehingut vähem kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 458 €/m² (mediaan 426 €/m²). Aprillikuuga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel, kuid aastatagusega võrreldes langes see 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), mis oli 2015. aasta aprilliga võrreldes 6 tehingut rohkem. 2015. mais teostati sarnaselt käesoleva aasta maiga 19 tehingut. Narva linnas müüdi mais 3 (maakonnas 13) ja aprillis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Tallinna lähivaldade korteriturg kidub

14.06.2016 Christian Ayrer

Tänavuse aasta viie esimese kuuga on Tallinnaga piirnevates omavalitsustes korteritehingute arv võrreldes aastatagusega 6% kahanenud. Siiski on ruutmeetrihinnad mitmes vallas kerkinud.

Kokku tehti Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vallas ning Maardu linnas tänavu esimese viie kuuga 551 korterite ostu-müügi tehingut. Aasta tagasi samal perioodil oli tehingute arv 589. Tehingute arv on kasvanud üksnes Viimsi ja Jõelähtme vallas.

„Tallinna kinnisvaraturg on justkui pudrupott, mis üle ääre ajab ja siis üle linna piiri laiali valgub. Tallinnas toimuv mõjutab otseselt ka ümbruskonda. Nii et selline turu mõningane kokkutõmbumine on pigem ootuspärane. Oma rolli mängib siin ka see, et korterite pikk ja pidev hinnatõus on pannud paljud mõtlema oma maja või ridaelamu soetamise peale ning linnapiiri taga on nende osakaal palju suurem. Ka see on üks põhjus, miks korteriturg seal paigal tammub,“ selgitas Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.

Keskmine ruutmeetrihind jääb kõigis Tallinna ümbritsevates omavalitsustes pealinna omale (1565 eur/m2) alla. Kõige rohkem eurosid ühe ruutmeetri eest tuli välja käia Rae vallas, kus keskmine hind m2 kohta oli 1481 eurot. Rae valla korterite hinnad on aastaga teinud ka korraliku kasvu – 10%. Statistiliselt kõige suurema hüppe – 37% – on teinud Jõelähtme korterite ruutmeetrihinnad, kuid seal on tehingute arv statistilise üldistuse tegemiseks liialt väike. Mõõdukat tõusu on näidanud ka Viimsi ja Harku vald (+2%) ning Maardu linn (+7%).

CKV tallinna lähiümbruse korterite hind m2 160610Andmed tehingute arvu kohta on pärit Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pro Kapital Latvia tütarettevõte allkirjastas ehituslepingu River Breeze Residence´ rajamiseks Riias, Kliversalas

14.06.2016 Tõnu Toompark

13. juunil, kinnitati River Breeze Residence´i ehituskonkursi lõpptulemused ning allkirjastati ehitusleping.

Riia Kliversala piirkonna uue korterelamu ehitajaks on ettevõte „LNK Industries”. Ehitus algab juulis ning ehitusperioodiks on 18 kuud, eeldatava valmimistähtajaga 2017. aasta talvel. Ehituslepingu maksumuseks on 12,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Konkursil osales 7 Lätis registreeritud ehitusettevõtet. Peatöövõtuleping sisaldab kogu ehitusmahtu koos nii tehnovõrkude ühenduste kui ranna-ala heakorrastusega.

River Breeze Residence, aadressil Kugu tn. 28, on esimene hoone Kliversala piirkonna hoonestusprojektis, mille arendajaks on AS Pro Kapital Latvia tütarettevõte AS Kliversala.7-korruselise hoone pindalaks on 12 850 m2 koos 2 maa-aluse parkimistasandiga. Kokku on kavandatud 48 korterit suurustega 56 kuni 316 ruutmeetrit. Käesolevaks hetkeks on allkirjastatud 8 eelmüügilepingut.

Iga korteril on terrass ning individuaalne energiasäästlik ventilatsioonisüsteem. Kõrgemate korruste korterites on ka sisseehitatud kaminad. Esimese korruse korterid on kavandatud ridaelamu stiilis kahel tasandil privaatse aiaga, luues eramaja tunnetuse Riia südalinnas.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees: „Me teame Kliversala piirkonna tähtsust Riia jaoks ning arendame seda ala suure vastutustundega. Arhitektid on kavandanud hoonestuse ümbruskonda sulavana, planeerides katustele ning terrassidele ohtralt rohelust”.

Statistika: eraisikute laenukoormus võtab kasvusuuna

14.06.2016 Tõnu Toompark

Vaatamata eraisikute hoogsale laenamisele on inimeste laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes vähenenud. Seda põhjusel, et uued laenuvõtjad on eluasemelaene võttes tavapäraselt suure osa vanast laenusummast kustutanud ja seega ei ole laenuportfelli jääk liiga kiiresti kasvanud.

2016 I kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk Eesti panga andmetel 7,4 miljardit eurot. Seega on tagasimaksmisel olevate eraisikulaenude jäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe ehk laenukoormus 35,8%.

Laenukoormus on 35 ja 36% vahel olnud viimased 2 aastat. Olukorras, kus majandus kasvab väga aeglaselt aeglaselt, kuid laenujääk kerkib aktiivse tehingute tegemise ja sellega kaasneva laenuvõtmise toel märksa kiiremini, võib prognoosida laenukoormuse suurenemist.

Minevikusuunal vaadates tundub, et tänane 35-36% vahemikus olev laenukoormus on igati hea võrreldes seda näiteks 2010. aasta tippajaga, mil eraisikulaenude jääk oli koguni 52-53% SKTst. Samas peab tõdema, et Eesti laenukoormus on Ida-Euroopa üks kõrgemaid. Laenukoormusel võib olla küll kasvuruumi, kuid selle kerkimine viie-kuue aasta tagusele tasemele ei oleks vähemalt lähiaastatek kindlasti positiivne märk.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

SEB: Mida teha, et kodulaenu saamise otsus oleks positiivne?

13.06.2016 Piret Soidla

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?

Mõelge oma vajadused ja võimalused läbi

Esimene samm positiivse laenuotsuse poole on jääda reaalsuse piiresse. Küsige laenusummat, mis vastab teie vajadustele ning arvestab ühtlasi teie sissetulekute, seniste finantskohustuste ja igakuiste kulutustega. Kõik teie laenumaksed kokku ei tohi hõlmata rohkemat kui 30-40% netosissetulekust.

Arvestage ka võimalike ohtudega (näiteks teie majandusseisu halvenemine, baasintressimäära tõus jne) ning analüüsige, kas olete ka sel juhul suuteline laenu tasuma.

Valitud kinnisvara seisukord määrab palju

Äsja remonditud ja korras korter on tihtipeale palju kallim kui renoveerimist vajav elamispind. Kuid ostes eluaseme, mis nõuab remonti, peate arvestama lisakuludega.

Säärast objekti soetades mõtelge kindlasti läbi kogu projekt ehk see, kes teeb renoveerimistööd, kui kulukaks need lähevad ja kust tuleb renoveerimiseks vajalik raha. Pank soovib saada ülevaadet tervest projektist. Mida põhjalikumalt on see läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus saada positiivne laenuotsus.

Te vajate omafinantseeringut või lisatagatist

Üldjuhul nõuab pank kinnisvara soetajalt omaosalust, mis peaks olema vähemalt 20%. Kui omaosalus puudub, võite selle asendada lisatagatisega. Enne laenu taotlemist mõelge järele, kas teil on olemas vajalik omafinantseering või sobilik lisatagatis, mis kuulub kas teile endale või teie lähisugulastele (ema, isa, laps). Muule kolmandale isikule kuuluvat lisatagatist pank kodulaenu andes üldjuhul ei aktsepteeri.

Kinnisvara dokumendid olgu korras

Pank kontrollib enne laenu andmist alati, kas ostetava ja tagatiseks pakutava kinnisvara dokumendid on nõuetekohased. Ostetav objekt peaks olema kantud ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse, sellel peaks olema ehitusluba/ehitusteatis ning kehtiv kasutusluba/kasutusteatis.

Kuna registrid on avalikud, saate juba enne panga poole pöördumist kinnisvaraga seotud dokumentide korrasolekut ise kontrollida.

Senine maksekäitumine peab olema hea

Maksekäitumise puhul räägivad laenutaotleja kahjuks sagedased võlad ja viivitamised seni võetud kohustuste täitmisel ning samuti hasartmänguharjumus.

Kui teie maksekäitumises on olnud probleeme, siis ärge oodake, et pank selle ise avastab. Selgitage laenuandjale omal algatusel, miks niimoodi juhtus. Kui teil on kaastaotleja, siis arvestab pank ka tema maksekäitumist, sest tal tekib panga ees samasugune vastutus.

Olge aus

Pank on laenu andes teie koostööpartner. Mida rohkem infot tal on, seda parem. Ärge varjake näiteks väljaminekuid, ülalpeetavate arvu ega kinnisvara seisukorda. Ausust hinnatakse teie kui koostööpartneri puhul kõrgemalt, seega esitage pangale alati tõene info.

Kõikide nimetatud soovituste täitmine ei garanteeri positiivsest otsust. Küll aga annab pangale positiivse signaali teist kui usaldusväärsest partnerist.

Kui olete korteri või maja üle vaadanud ja sobiva kodu välja valinud, täitke kodulaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge terviknõustamisele.

Piret Soidla
SEB Panga erakliendihaldur

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 14/09/2016

13.06.2016 Margot Toompark

14/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub kolmapäeval 14/09/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.