Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Pro Kapital ja Nordecon sõlmisid lepingu Tondile Sõjakooli tänavale uute kortermajade kompleksi rajamiseks

24.11.2016 Tõnu Toompark

Pro Kapital Gruppi kuuluv Marsi Elu OÜ ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Tondile Kristiine Citysse nelja kortermaja ja maa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavade Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. I etapi maksumus on üle 3 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks. Kogu neljas etapis ehitatava projekti maksumus on rohkem kui 10 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Kristiine Citys asuvate Kristina majade arendus on suurem projekt, mille oleme jaganud neljaks etapiks: alustame praegu esimese etapiga – Sõjakooli 12a maja pluss maa-alune parkla,“ ütles AS Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Paolo Michelozzi. „Praegu on Kristiine Citys valmis juba kolm maja. Kokku tuleb linnakusse 10 maja, millega loob Pro Kapital Kristiine linnaossa uue tervikliku elukeskkonna, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik, energiasäästlik, moodne ja inimesele mõeldud.“

„Oleme selles väga ilusas ja ajaloolises piirkonnas ehitanud koostöös Pro Kapitaliga juba ka varem. Aastatel 2014–2016 rajasime Marsi tänavale kolmest viiekorruselisest kortermajast koosneva
hoonetekompleksi. Meile teeb suurt rõõmu, et korduvklientide osakaal suureneb ja kliendid valivad teadlikult usaldusväärse koostööpartneri,“ ütles ASi Nordecon juhatuse liige Avo Ambur.
„Esimese etapi – viiekorruselise kortermaja ja nelja maja ühendava maa-aluse parkla ehitustöödega alustame kohe novembris. Tööd on plaanis lõpetada aasta pärast, 2017. aasta detsembriks. Lepingu järgi on Kristiine City Kristina majade kolm järgmist etappi optsioonis ja nende jõustumine toimub jooksvalt sõltuvalt olukorrast turul. Praeguse graafiku järgi on kogu projekt plaanis lõpetada 2019. aasta mais.“

Lepingu raames ehitatakse välja ka Sõjakooli ja Sammu tänavad koos kommunikatsioonidega.

Pärnu maantee ja Tondi tänava vahel asuvale 12 hektari suurusele maatükile on kavas ehitada 10 ühtse lahendusega kortermaja. Ehitised on grupeeritud kolme rühma ning nende vahele on jäetud rohealad ja laste mänguväljakud. Paigutus on läbimõeldud, et jätta maksimaalselt vabaks majadevahelised vaatekoridorid ning vältida fassaadide vastakuti sattumist.

Kristiine City (http://kristiinecity.ee/) on Kristiine linnaosas asuv elamukompleks, mille ehitusmaht on kokku 122 144 m2 ja koguinvesteering ca 108,2 miljonit eurot. Kristiine City on terviklik
linnaosa, mille läheduses asuvad kaubanduskeskus, kool ja lasteaed, Golden Club ja Tere tennisekeskus. Elumajade ehitusel peetakse silmas, et kommunaalkulud oleksid madalad, korterid on avara planeeringu, suurte rõdude ja katuseterrassidega, juurde kuulub ka korterisisene panipaik, saun ning kamina võimalus. Siseviimistluspaketid on kokku pannud koostööpartnerid Reet Elisabeth Karm ja Lilia Kristianson.

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 m2.

Uute korterite tehinguinfo

24.11.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvara arendamisel või müümisel tekitab probleeme teadmatus, mis tegelikult toimub uute korterite turul. Konkurentide hetke tegevustele või hinnakirjale pole raske pilku heita, kuid see ei ava, kas need tegevused või hinnastamise poliitika on endaga kaasa toonud edu.

Iga kinnisvaraarendajat huvitab, kas näiteks konkurendi aktiivset reklaamikampaaniat või allahindluste pakkumist on saatnud edu ehk reaalne müük.

Samuti pakub väljakutset korterelamu projekteerimise faasis otsustamine, millise suurusega kortereid peaks pakkuma ehk milliste korterite müügitempo on parem ja milliste kehvem.

Lahendus oleks kinnisvarapakkumisel silma peal hoidmine pikema perioodi vältel. Selle tegevuse jaoks pole arendajatel enamasti aega.

Tõnu Toompark jälgib igakuiselt, mis toimub uute korterite turul

Turuinfo on kogutud andmebaasi, mis võimaldab teha väljavõtteid nii piirkondade, arendajate kui arendusprojektide lõikes. Samuti saab turuinfo analüüsimisel lähtuda korterite suurusest toalisuse või ruutmeetrite baasil. Näha on, millise suuruse või hinnaga korterid leiavad kiiremini ostja ja millised seisavad arendajal müümata.

Oleme välja töötanud aruandevormid, mis annavad arendajale äriotsusteks vajalikku võrreldavat infot parimal kujul.

Võta ühendust, kui tunned, et uute korterite turuinfo võiks Sinugi jaoks väärtuslik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

III kvartalis keskmise palga kasvu aeglustumine jätkus

24.11.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta III kvartalis 6,62 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,4%.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,8%. See on peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 10,8%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) ja II kvartali aastakasvuga (7,3%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses (18,3%) ning kinnisvaraalases tegevuses (15,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes (12,7%), info ja side tegevusalal (10,2%) ning muudes teenindavates tegevustes (9,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,6%). Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes (7,7%), kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes (3,9%).

Maakonniti oli 2016. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas (9,6%), samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1% väiksem kui 2015. aasta III kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%), mäetööstuses (11,2%) ning finants- ja kindlustustegevusalal (11,2%). Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2016. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,1%.

**Keskmine kuutööjõukulu ning keskmine bruto- ja netokuupalk palgatöötaja kohta, I kvartal 2014 – III kvartal 2016 (eurot)**
Periood		Keskmine kuutööjõukulu	Keskmine brutokuupalk	Keskmine netokuupalk
2014	I	1305	966	769
	II	1379	1023	812
	III	1319	977	777
	IV	1404	1039	827
2015	I	1361	1010	815
	II	1459	1082	871
	III	1408	1045	842
	IV	1492	1105	891
2016	I	1476	1091	882
	II	1568	1163	937
	III	1508	1119	902

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kiire kasv oktoobris jätkus

24.11.2016 Mari Tamm

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell suurenes pikaajaliste laenude toel oktoobris aasta võrdluses 8,4%
Eluasemelaenude kasv on selle aasta teisest kvartalist kiirenenud, oktoobris oli see 4,9%
Oktoobris väljastati uusi eluasemelaenusid kümnendiku võrra suuremas mahus kui aasta tagasi

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas oktoobris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti. Laenu- ja liisinguportfell suurenes eelmisel kuul aastatagusega võrreldes 6,9% ja selle kogumaht moodustas kuu lõpuks 17 miljardit eurot.

Ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell kasvas aastatagusega võrreldes 8,4%. Ettevõtete kodumaiste pangalaenude ja liisingute kasv on sel aastal peamiselt tänu pikaajaliste laenude kasvule olnud oluliselt kiirem kui möödunud aastal. Samas aasta esimesel poolel ettevõtete välismaalt laenamine vähenes ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Oktoobris mõjutasid ettevõtetele väljastatud kodumaiste pangalaenude ja liisingute mahtu oluliselt ka üksikud suured tehingud.

Eluasemelaenude kasv on alates selle aasta teisest kvartalist kiirenenud. Oktoobris kasvas eluasemelaenude portfell aasta võrdluses 4,9%. Uusi eluasemelaenusid anti kuus välja 95 miljoni euro ulatuses, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole uusi laenulepinguid viimastel kuudel sõlmitud oluliselt rohkem kui aasta tagasi ning uute laenude maht on suurenenud peamiselt sellepärast, et lepingute keskmine väärtus on tõusnud. See viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on suurenenud. Majapidamiste muude laenude maht suurenes sarnaselt eelmistele kuudele peamiselt autoliisingu tõttu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 16%.

Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes oktoobris 2,1%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on tulenevalt antud perioodi sattuvate laenuprojektide erinevustest muutlik, kuid aasta keskmisena on see jäänud eelmise aasta keskmise taseme lähedale.

Maksetähtaega ületavate laenude maht jäi väikeseks. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli oktoobri lõpus 181 miljonit eurot. Pikemat aega viivises olevate laenude osatähtsus laenuportfellist on portfelli kasvu tõttu pisut vähenenud, moodustades oktoobri lõpus 1,2%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas oktoobris tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 163 miljoni euro võrra 11,4 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas pisut kiiremini, aasta võrdluses 9,5%. Majapidamiste hoiuste maht suurenes 7,5%.

Mari Tamm

Eesti Panga ökonomist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguporfelli aastakasv

Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Järgmisel aastal jõuab lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimine

24.11.2016 Tallinn.ee

Tallinna linna 2017. aasta eelarve eelnõu kohaselt investeerib linn tuleval aastal enam kui 11 miljonit eurot spordi ja vaba aja objektide ehitus- ja renoveerimistöödeks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkab linn sportimis- ja vaba aja võimaluste parandamist, luues seeläbi linlastele juurde täiendavaid treeningvõimalusi. „Nii jõuavad järgmisel aastal lõpule Kalevi Spordihalli rekonstrueerimistööd ning Põhja-Tallinnas valmib multifunktsionaalne Sõle Spordikompleks, mille tulemusena saab pealinn juurde koguni kaks kaasaegset ja moodsat spordihoonet,“ täpsustas Kõlvart. „Nii saab Põhja-Tallinn endale kauaoodatud spordirajatise, mis koondab ühe katuse alla nii 25-meetrise 8 rajaga ujula, lastebasseini, kolme väljakuga pallimängusaali, üheksa püsirajaga vehklemissaali, jõusaali, spordisaali judo, maadluse ja võitluskunstide harrastajatele ning ühe universaalse saali. Lisaks ehitatakse välja kunstmurukattega jalgpalliväljak, kuhu talvel püstitatakse peale täispuhutav hall. Jalgpalliväljakule tuleb ka 385 istekohaga tribüün.“

Spordi ja vaba aja valdkonna investeeringute mahuks on 2017. aasta eelarve eelnõu järgi kavandatud 11 057 400 eurot. Lisaks eelpool märgitud kahele suurprojektile rajatakse spordiväljakud Lasnamäel aadressil M. Härma tn 14, Lasnamäe Kergejõustikuhallis vahetatakse rajakate ja soetatakse inventari, remonttöid teostatakse Lasnamäe Spordikompleksis (Pae tn 1) ning rajatakse spordipargid (street workout) asukohaga E. Vilde tee 69, Kopli tn 98 ning Kivila, Ilmarise ja Koidu pargis. Lisaks teostatakse muid remonttöid.

Baltic Horizon Fond avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

23.11.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja teatas 8. novembril 2016 uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis.

Fondivalitseja avaldab, et 22. novembril 2016 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

· Täiendada Fondi nõukogu liikmete kohta avaldatud informatsiooni seoses David Bergendahl’i valimisega Fondi nõukogu liikmeks Fondi osakuomanike üldkoosolekul 11. novembril 2016;

· Lubada Catella Bank S.A.-l rakendada osakute märkimise miinimumpiirangut 400 osakut ühe ostukorralduse kohta. Korraldajad Swedbank AB ja LHV Pank AS märgitavate osakute arvu miinimumpiirangut ei rakenda.

· Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 9-kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2016;

· Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 9-kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2016;

· Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõte.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee), Fondi veebileheküljel www.baltichorizon.com ja NASDAQ Tallinna veebileheküljel (www.nasdaqbaltic.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tartu mnt 2, 10145, Tallinn.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juuli 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT.

Fondivalitseja omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapital: Teade võlakirjade lunastamisest

23.11.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on lunastanud 100 „AS Pro Kapital Grupp võlakiri 11.2016“ võlakirja väljalaskehinnas kokku 1 000 000 EUR ning esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.

Võlakirjad kandsid intressi 5% kalendriaastas. Iga võlakirja väljalaskehind oli 10 000 EUR ning võlakirjade lunastuspäev oli 22.11.2016.

Kasutuskorra kokkuleppes tuleks kokku leppida hinnas

23.11.2016 Tõnu Toompark

Kui kinnisasjal on omanikke rohkem kui üks, siis on mõistlik sõlmida kaasomanike kasutuskorra kokkulepe. Kasutuskorra kokkulepe tagab kindla teadmise selles, mida iga omanik võib teha ja millised on igaühe kohustused, seal hulgas, millised on kohustused teistega arvestada. Üldistatult öeldes tagab kasutuskorra kokkulepe selguse omanike vahelistes suhetes ning seeläbi ka hea omavahelise läbisaamise.

Heanaaberlike suhete seisukohast ei ole vähe oluline see, et kasutuskorra kokkulepe on lõpuni läbi mõeldud ja kõik olulised küsimused lepingus kirja pandud. Aeg-ajalt on tulnud ette olukordi, kus kasutuskorra kokkuleppes jääb reguleerimata kaasomanike vaheliste rahaliste suhete küsimus. Oluliseks osutub see küsimus kindlasti siis, kui mõni kaasomanik saab kasutada suuremat pinda, kui tema kaasomandi mõttelise osa suurusele tegelikult vastab. Näiteks ükskord puutusin kokku olukorraga, kus paarismaja omanikud otsustasid elamut laiendada selliselt, et kumbki omanikest pidi enda osale juurdeehituse tegema. Üksmeelselt valmistati juurdeehituse teostamiseks ette kõik dokumendid. Tegelikkuses läks nii, et juurdeehituse teostas vaid üks kaasomanikest.

Seetõttu tekkis peale juurdeehituse valmimist olukord, kus tema kasutas suuremat osa elamust, olgugi et kummalegi kaasomanikule kuulus ½ kinnistust. Ja sellest vaidlused algasid, sest juurdeehituse tegemata jätnud omanikul tekkis kadedus ning talle tundus ebaõiglane, et kuigi kinnistu kuulub neile võrdselt, saab teine kaasomanik kasutada suuremat osa elamust. Sellise olukorra lahendus oleks olnud lihtne, kui kaasomanikud oleksid eelnevalt leppinud kokku selles, et sõltumata juurdeehituse realiseerimisest, ei ole kummalgi omanikul kohustust maksta teisele mingit hüvitist juurde ehitatava pinna kasutamise eest.

Tegelikult on ka lihtsamaid juhtumeid, kus sarnased küsimused tõusetuvad. Sageli on välja kujunenud olukord, mille kohaselt mõni kaasomanikest kasutab ehitisest suuremat osa, kui tema mõttelisele osale tegelikult vastab. Kuigi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise ajal võivad kõik kaasomanikud võtta seda loomulikuna, et tal ei tule selle tõttu teistele rahalist hüvitist maksta, tuleks see kokkuleppesse siiski kirja panna. Senine kohtupraktika on taolisi kokkuleppeid tõlgendanud selliselt, et kui kasutuskorra kokkuleppes tasu küsimust puudutatud ei ole, siis võib iga kaasomanik tasuküsimuse hiljem tõstatada, mis eelkõige tähendab võimaliku hüvitise nõuet selle kaasomaniku poolt, kes tegelikkuses kasutab ehitisest väiksemat osa, kui tema omandiosa (mõttelise osa) suurusele tegelikult vastab.

Seega ei tohi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisel unustada, et kuigi eelkõige reguleeritakse sellise kokkuleppega ühise asja kasutamist, on kinnisvara omamisega paratamatult seotud erinevad rahalised aspektid.

Ahti Kuuseväli
Advokaat

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Lõppeva aasta staar on taskukohane äärelinna uus korter

23.11.2016 Egon Juhanson

Nagu ennustatud, sai kiire tõusu läbi teinud ja sel aastal stabiilsema kinnisvaraturu valguses eriti popiks soodsama hinnaga kvaliteetne uus korter Tallinna kesklinnast eemal. Ja on päris kindel, et nii jätkub see veel pikemat aega.

Kõige paremini müüvad keskmisest madalama lõpphinnaga väiksemad kahetoalised ja alla 150 000 euro maksvad neljatoalised perekorterid. Passiivsemaks on müük jäänud suure üldpinna ja seeläbi kõrge lõpphinnaga kolmetoaliste korteritega. Nõudlus on suur ka ühetoaliste korterite järele, samas pakkumites on neid vähem.

Soodsama hinnatasemega keskmise klassi korterid on tulnud heale pinnasele, sest paljudele peredele, arvestades nende laenuvõimet, ongi just sellised korterid kättesaadavad. Kohati peavad oma valikutes tegema mööndusi ka need, kes ehk muidu eelistaksid elada linnasüdamele lähemal, sest nii mõnedki eramuhindadega võrreldava kallidusega kesklinna ja Kalamaja korterid panevad neid mõtlema hoopis äärelinna korteritele.

Taskukohasem hind ei tähenda kehvemat kvaliteeti, sest tiheda konkurentsi tõttu ei saa lubada halba tööd. Samuti korvab mõistlik planeering ka väiksema üldpinna.

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kolmapäeval tutvustatakse Emajõe kallasraja eskiisi

23.11.2016 Tartu.ee

Kolmapäeval, 23. novembril kell 17 oodatakse tartlasi raekoja saali, kus OÜ KINO maastikuarhitektid tutvustavad Võidu silla ja Karlova sadama vahelise Emajõe kallasraja eskiisi.

„Koos tulevase promenaadi ja kergliiklusteega on linnal kavas korda teha kogu kaldaala. Maastikuarhitektide pakutud lahendus muudab kogu kaldapealse atraktiivseks puhkealaks ja väärtustab Tartu üht olulisemat sümbolit – Emajõge,“ ütles linnapea Urmas Klaas, kes kutsus huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema.

Võidu sillast Karlova sadamani kulgeva kallasraja/kergliiklustee eskiislahenduse koostajad on kallaste mugavaks kasutamiseks välja töötanud 17 erinevat tüüpi kaldalahendust, mis kõik soodustavad erineval moel inimese otsesuhtlust jõega. Eskiislahenduses pakutakse välja erinevaid jõeni viivaid treppe, terrasse ja astmestikke, loodusliku haljastusega kaldapealsed vahelduvad sadama- ja rannaaladega, ette on nähtud pikniku- ja puhkekohad, mitmed põnevad välieksponaadid ja ratturite tarvis teeninduspunktid. Samuti on planeeritud koht tulevasele jõeturule.

„Jõeääre mõtestamisega soovisime saavutada võimalikult väheste takistustega kallasrada, mis on ennekõike hea ruumikvaliteediga ja köidaks võimalikult paljusid inimesi, sest mida rohkem kasutajaid, seda turvalisem ja mõnusam keskkond on,“ kommenteeris Karin Bachmann OÜst KINO maastikuarhitektid.

KV.EE: Elamispindade pakkumine vähenemine surub hindu üles

23.11.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade dünaamikat peegeldav KV.EE indeks on kerkinud 87,0 punktile. See teeb Eesti elamispindade pakkumishindade aastaseks tõusuks 4,6%. Samal ajal ehk aastatagusega võrreldes on elamispindade pakkumiste arv vähenenud portaalis KV.EE 5,7%.

Suve lõpust alates on elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE näidanud vaikset, aga kindlat langusetrendi. Pakkumiste arvu vähenemise üks põhjus seisneb selles, et kinnisvaraarendajad on olnud raskustes uute projektide väljatoomisega.

Arendajate raskuste taga ei ole mitte tahtmatus või julguse puudumine. Neid takistab asjatult pikaks ja komplitseerituks muutunud ehitusloani jõudmise protsess.

Nii on uute projektide pakkumisse lisandumine ajutiselt pidurdunud. Ja kuivõrd iga uue korteri müük toob sageli kaasa koduostja endise eluaseme müügi, on ka vanemate korterite pakkumisse lisandumine tempo maha võtnud.

Vähenev pakkumine on mõningal määral leevendanud konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. See omakorda on andnud võimaluse pakkumishindade tõstmiseks portaalis KV.EE. Kasvanud pole mitte ainult pakkumishinnad. Näiteks on Tallinna korterite tehinguhinnad 2016 IV esialgsete ja poolikute andmete baasilt võetuna aastatagusest 6,4% ülevalpool.

Kinnisvaraarendajate ega ostjate meelsus ei ole viimase aasta jooksul muutunud. Arendajatel on tahtmist ja julgust arendada. Ostjaid soosivad soodsad laenutingimused, kerkivad palgad ja hea valikuvõimalus.

Nii võime pakkumiste arvu vähenemist pidada pigem ajutiseks ja ei peaks ootama, et konkurents kinnisvaraarendajate või -müüjate vahel pehmemaks läheks. See omakorda hoiab ajutise tõusu järel hinnad taas kontrolli all.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn jätkab sotsiaaleluruumide nüüdisajastamist

22.11.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus jätkab sotsiaaleluruumide nüüdisajastamist, järgmisel aastal võetakse ette Paljassaare poolsaarel asuva sotsiaalmaja põhjalik renoveerimine.

„See endine ühiselamu on üks esimesi sotsiaalmajana kasutusele võetud hooneid ning praeguseks vajavad sealsed elamistingimused korralikku ajakohastamist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Võrk tõdes, et praegu puuduvad selles sotsiaalmajas asuvates korterites pesemis- ja söögitegemise võimalused, hoones on ühiskasutusega tualettruumid ja vannitoad ning köögid. 1972. aastal ehitatud 7-korruselises hoones on pärast rekonstrueerimist 230 korterit, sh esimesel korrusel invakorterid.

Hoone rekonstrueerimise projekti koostab Acto Consult OÜ. 2017. aastal teostatakse kõik välitööd (fassaad, katus jm) ning alustatakse sisetöödega, mis lõpetatakse 2018. aasta esimesel poolel. Paljassaare tee 37 (uus aadress Paagi tn10) sotsiaalmajas soojustatakse fassaad ja hoone sokkel, soojustatakse ja renoveeritakse katusekate, renoveeritakse kogu küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem, ventilatsioonisüsteemi täiendatakse väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga ning võetakse kasutusele mitmed nüüdisaegsed energiat säästvad ja soojustagastusega lahendused, katusele paigaldatakse päikesepaneelid; liftid renoveeritakse, rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega jne.

Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on järgmise aasta linnaeelarve investeeringute kavasse planeeritud 4,6 miljonit eurot. Lisaks Paljassaare tee 37 (Paagi tn 10) asuva ühiselamu tüüpi elamu renoveerimisele koostatakse Sõpruse pst 5 hoone renoveerimistööde projekt.

Tallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks sotsiaalmajade ja majutusüksuste ajakohastamise ning keskkonnasäästlikuks muutmise. Käesoleva aasta lõpuks saab nii seest kui väljast värske ilme Tuulema tn 6 sotsiaalmajutusüksus. „Tuulemaa tn 6 korruselamu oli oma väljanägemise ja elamistingimustega ajahambale jalgu jäänud, põhjalikud renoveerimistööd muudavad selle maja 220 elaniku elamistingimused võrreldamatult paremaks,“ ütles Võrk.

Küttekulude kokkuhoiu ja elanike elamistingimuste parendamise eesmärgil renoveeriti kütte- ja ventilatsioonisüsteem, vahetati välja aknad ja välisuksed, soojustati sokkel, fassaad ja pööning. Rekonstrueerimise tulemusena vähenevad hoone küttekulud lausa 60%. Ühtlasi sai Tuulemaa tn 6 asuv sotsiaalmajutusüksus uue moodsasse linnapilti sobiva välisilme. „Arvestades abivajajate suurt hulka plaanime sotsiaalmajutusüksuste rajamist kindlasti ka jätkata,“ lisas Võrk.

Üürituru toob põranda alt välja õiglane maksustamine

22.11.2016 Christian Ayrer

Korterite üüriturg on täna sisuliselt põrandaalune, ning põhjus ei ole selles, et keskmine korteriomanik oleks riukalik suli. Üürituru on varimajanduse poolele tõuganud praegune üürikorteri maksustamise kord, mis eksib nii tulumaksu loogika kui inimeste õiglustunde vastu.

Tänane absurd seisneb selles, et riik vaatab – ja maksustab! – kogu üürnikult saadud summat kui üürileandja puhaskasumit. Tõsi, järgmist tuludeklaratsiooni esitades võib üüritulust küll viiendiku kulude katteks maha arvestada, kuid see leevendab pisut vaid ebaõigluse määra, aga mitte põhimõtet.

Praegune maksustamiskord eksib nii tehingu majandusliku sisu kui kogu tulude maksustamise loogika vastu. Seaduse jaoks on korteri väljaüürija see kõige suurem liigkasuvõtja, keda maksustatakse karmimalt kui palgasaajat, karmimalt kui väärtpaberispekulanti või ettevõtjat, isegi karmimalt kui süllekukkunud päranduse rahakstegijat.

Kuigi maksud ei meeldi kellelegi, on need osa ühiskondlikust kokkuleppest ning on üldine norm, et maksud makstakse ära. On rikkujaid, aga lisaks karistuse ähvardusele valitseb nende suhtes ka ühiskondlik hukkamõist. Tänapäeva Eestis on põhjamaine riik ja keegi ei söanda enam praalida sellega, kui osavalt käibe- või tulumaksu “kõrvale” ajas. Kuid erandiks on praegune korteri üüritulu maksustamine: see on nii loogika- ja õiglusevastane, et “mustalt” üürimine ei pälvi isegi ühiskondlikku hukkamõistu. See ei ole märk halvast kodanikkonnast, vaid halvast seadusest.

Keskmine korteri väljaüürija ei ole kinnisvarasusserdaja, vaid tavaline keskklassi inimene nagu mina või sina. Tema korter ei ole soetanud investeeringuna ega tulu teenimise eesmärgil. Enamasti üürib ta välja pärandiks saadud kinnisvara, oma nn poissmehekorterit või vanemate abiga õpingute ajaks soetatud ühe-kahetoalist, et ise perega suuremas kodus edasi elada. Sageli katab üüritulu napilt laenumakse. Lisades korteri loomuliku kulu, vajaliku hoolduse, remondifondi ning kõik muud kohustused, mis seadus üürileandja õlule paneb, katab üüritulu heal juhul vara säilimise hinna, sageli maksab puht finantsiliselt vaadates üürileandja siiski peale.

See kõik on väga kaugel investeerimistegevusest või ettevõtlusest, see on kõige tavalisem eraisiku tegevus isikliku vara mõistlikuks majandamiseks.

Ma ei ole naiivne, muidugi on ka Eesti üüriturul inimesi, kes varjatult tegutsevad ettevõtjana. Nad üürivad välja mitmeid kortereid, mis ongi soetatud tulu teenimiseks ning teenivad sellega kasumit ja igapäevast elatist. See on kõige tüüpilisem ettevõtlus, ainult asi käib mustalt ja riigil jääb tulumaks saamata. Ent selle probleemi lahendamiseks kõigi üleüldine maksustamine on ühtaegu nii ebaõiglane, lihtsameelne kui ka ebatõhus.

Ma ei ole päris üht meelt ka hea ametivenna Martin Vahteriga, kes tegi ettepaneku kehtestada üüritulule lihtsalt madalam tulumaks. Põhipuudus – üüri võrdsustamine kasumiga – jääb siiski alles, lihtsalt maksumäär on väiksem. Ning põhimõtteline viga ehk kõigi väljaüüritud korterite käsitlemine ettevõtlusena, jääb samuti alles.

Rahva õiglustunde ning ka tulude maksustamise loogikaga oleks kooskõlas, kui iga inimene tohiks üht endale kuuluvat eluaset maksuvabalt välja üürida. Küll kehtiks tulumaks eraisikule alates teisest väljaüüritavast korterist. Kahe ja enama korteri väljaüürimine on oma olemuselt juba ettevõtlusele sarnasem; teise ja järgmiste korterite üüritulu täiemahuline maksustamine suunaks ka nende omanikke enda äri korrektselt ettevõtluseks vormistama, sest ettevõtjana saab ta tehtud kulutused maksustatavast tulust maha arvata. Ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta tulu reaalselt ettevõtlusest välja, tarbimisse võtab. See on ka kooskõlas Eesti tulumaksustamise loogikaga. Usun, et see omaks positiivset efekti ka muudele kinnisvaraga seotud majandusharudele nagu ehitus, remonditööd jms, sest ettevõtja tellib ettevõtjalt teenust ju ikka ametliku arve alusel.

Tänases üüritulu maksustamise korras paistab välja seadusandja soov vältida üüriturul suure, n-ö käest-kätte toimiva varimajandusharu teket. Ent valitud lahendus ei ole mitte üksnes kasutu, vaid enamgi, lausa vastupidise efektiga. Soomest sisserännanuna võin kinnitada, et Eesti ühiskond ei ole sugugi ükskõikne ega hoolimatu, ühiskondlik surve seaduskuulekusele ja ligimesega arvestamisele kasvab iga aastaga. Üldiselt mõistetakse ühiskondlikult hukka mustalt töötamine ja ka mustalt teenimine. Kuna üüritulu praegune maksustamine on ebaõiglane ja absurdne nii paljude jaoks, ei ole üüritulu „mustalt“ vastuvõtmine sotsiaalselt taunitud. Kui maksustame enda korteri väljaüürimise inimeste jaoks mõistetavalt ja õiglaselt, toetab ausat maksukäitumist lisaks maksuameti piitsale-präänikule ka ühiskondlik surve.

Christian Ayrer
Center Kinnisvara juhataja

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Vabastame üürileandja maksupetturi koormast

22.11.2016 Kristina Kolk

Tüüpiline korteri üürileandja ise tunneb end poole kohaga kojamehena: kui kõik seadusega pandud kohustused üürniku ees ära täidad, jagub tööd ülearugi. Panga jaoks on tüüpiline üürileandja selline enam-vähem maksejõuline klient, kel pole midagi ülearust ja kes teenindab mitut laenu-liisingut korraga, kuid laste saamise ajaks suutnud niipalju jalad alla saada, et suurema korteri sissemakseks ei pidanud tingimata vana maha müüma. Seadusandja jaoks on sama inimene hoopis edukas ettevõtja, ning maksuameti jaoks petis.

Suurem osa üüriturgu on põranda all ning tuhanded ja tuhanded tavalised korralikud inimesed on seaduserikkujad, sest viis kuidas riik maksustab korteri üürileandmist, on ühtaegu sisuliselt vale kui ka inimlikult ebaõiglane. See tüüpiline üürileandja üürib enamasti välja oma raha eest remonditud korterit. Kui üüritulust saab makstud korrashoid, kindlustus, ühistu kulud, remondifond, jooksev remont, laenumakse ja kommunaalkulud, jääb tegelikku tulu harva alles.

Samal ajal maksustab riik üüritulu kui puhastulu, vaid viiendiku üürimaksest võib kulude katteks maksustatavast tulust maha arvata. Justkui tegutseks see poole kohaga kojamehest üürileandja 80% kasumimarginaaliga ärikana! Suheldes töös paljude kinnisvaraomanikuga võin kinnitada, et inimesed tajuvad seda nii ebaõiglasena, et ka muidu ontlikud ja seadusekuulekad inimesed ei pea korteri “mustalt” väljaüürimist isegi mitte pisipatuks.

Kuid lisaks hooldus- ja korrashoiukohustustele on üürileandja õlul nii rahaliselt kui ka inimlikult suur risk, et üürnik muutub probleemseks. Need pole päris igapeävased juhtumid, kuid piisavalt sagedased et oma vara pärast siiski muretseda – mõni üürnik osutub hooletuks peremeheks, teine krooniliseks võlglaseks või lausa puuküürnikuks, kolmas võib olla lausa pahatahtlik. Pidin hiljuti ise abistama välismaal elavat korteriomanikku, kelle üürnik polnud lihtsalt võlgu jäänud, vaid oli lahkudes lõhkunud ka mööbli ja korteris asunud asjad, visanud võtmed postkasti ja kadunud nelja tuule poole. Omanik pidi korteri taas sisustama, tasuma kommunaalmaksete võlad, kandma uue üürniku leidmise kulud, ning lõpuks maksma veel kogu üürisuhte jooksul saadud tasust tulumaksu. Sellise riski katteks saad küsida vaid ühe kuu üüri ettemaksu, mis jääb enamasti paari-kolmesaja euro suurusjärku. Niikaua kui oled ettevõtja, on see tavaline rahas mõõdetav risk; kui üürid aga välja isiklikku kodu, on see lisaks ka emotsionaalselt väga raske.

Inimene, kes maksab üüritulult praegu kehtiva tulumaksu, ei saa ka maksukulu hinna sisse arvestada, sest turuhinna määravad tema jaoks ikkagi need ülejäänud, üürivad n-ö käest kätte. Paljud inimesed ei taha end sulina tunda, kuid nii jääb neil ometi valida kahe halva variandi vahel – kas hoida korter tühjana või üürnikule elamisvõimaluse eest peale maksta.
See ei tõesta, et keskmine korteriomanik on lurjus, vaid et seadus ei toimi. Kui enamik inimesi seadust ei täida, siis ei iseloomusta see enam inimest, vaid seadust.

Tõepoolest on inimesi, kes on korterite väljaüürimisest teinud endale äri, mõni teeb seda ametlikult ja korrektselt, mõni askeldab ka käest-kätte. Neid ongi igati mõistlik ettevõtjana maksustadagi – see on õiglane nii sisuliselt kui ka inimlikult. Kuid nemad on erandid: keskmise üürileandja pole mingi ettevõtja ega investor, vaid inimene kes askeldab üheainsa, laenuraha eest ostetud korteriga ning kellele väljaüürimine on kõige tavapärasem argitoiming isikliku vara säilitamiseks ja mõistlikuks majandamiseks.

Me saaksime suure põrandaaluse üürituru päevavalgele, kui maksustaksime seda üürileandja jaoks õiglaselt. Enese korteri väljaüürimine pole mingi arvele tiksuv puhaskasum, vaid tasu mis katab korteri kulud, millest enamasti jääb üle väga vähe. Seepärast ei peaks me eluvõõra seadusega suruma neid inimesi maksupetturiteks, vaid lõpetama tüüpilise üürileandja – ühte eluaset välja üüriva eraisiku – üüritulu maksustamise. Küll aga kehtestama kahe ja enama eluaseme väljaüürijaile, kelle tegevus on sisult juba pigem ettevõtlus, tulumaksu ilma igasuguste mahaarvamiste ja eranditeta. See motiveeriks neid inimesi oma tegevust ka ettevõtluseks ümber vormistama, mis taas tooks selgust nii maksustamisse kui majandusarvestusse.

Selline kord vabastaks maksupetturi sildist kümned tuhanded inimesed ning muudaks ka üürituru maksustamise sisuliselt korrektseks: maksavad need kes teevad äri, ning ei maksa need kes lihtsalt terve mõistuse järgi majandavad isiklikku vara.

Kristina Kolk
Center Kinnisvara juhatuse liige

Kinnisvaratsükkel on jõudnud järgmisse etappi

22.11.2016 Raul Reino

Tuntud laulusõnad ütlevad, et jälle algab kõik, algab uuesti, kõik on jälle nii, nagu ennegi. Kinnisvaraturg liigub teatavasti tsüklitena, tuntuim näide on ajast aega korduvad kinnisvarahinna tõusud ja langused. Kuid teatavad mustrid ja tsüklid ei ole iseloomulikud ainult kinnisvara hinnale ja tehingute arvule.

Uute eluruumide ehitamine on päevakajaline näide selle kohta, kuidas kõik algab uuesti. On igati arusaadav ja põhjendatud, et pärast kinnisvarakriisi end kogunud arendajad hakkasid esmalt ehitama optimaalse suurusega kortermaju kesklinna piirkonda. Olgu kohe lisatud, et nüüd ja edaspidi käib jutt eelkõige Tallinna/Harjumaa näitel. 2015. aastaks oli selge, et kesklinna piirkonnas on ülepakkumise hõngu, seda eriti suuremate korterite ja üle 200 000 euroses hinnaklassis. Turg reageeris suhteliselt kiirelt ja nii kerkisid uued kortermajad juba äärelinna. Aktiivne tegutsemine käis nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Haaberstis. Ostjad vaatasid, et äärelinnas saab korteri ligikaudu kaks korda odavamalt kätte, pakkisid kotid ja on 80 000 eurot maksvas kahetoalises korteris endaga rahul.

Tänavune märksõna: äärelinnastumine

Äärelinnastumist võibki nimetada käesoleva aasta kinnisvaraturu märksõnaks. Aga kuna kõik on jälle nii, nagu ennegi, siis on äärelinna kortermajade pro
jektide edu kasvatanud arendajate julgust ja tegutsemisraadius on liikunud veelgi kaugemale. Uued projektid on käivitatud Sauel, Keilas, Kiilis, Jüris ja teistes lähivaldades. Omapärase tõigana võib välja tuua, et kui kortermajade ehitamine liikus südalinnast äärelinna, siis oli hindade langemine selge ja ostja rahakotile rõõmu tegev, kuid äärelinnast lähivaldadesse liikumine ei ole enam märkimisväärset hinnamuutust kaasa toonud. Üksikud projektid küll müüvad selgelt hinda, kuid sageli pole vahet, kas ostad korteri Mustamäele või sellest 20 km kaugusel asuvasse uusarendusse. Kui mõni arendaja ka tahaks kinnisvaraturul „säästumarketit“ teha, siis tuleb ehitushind vastu ning arendajal on kivisein ees, kust läbi minna pole kuidagi võimalik. Ostja aga rõõmustab, tema valikuvõimalused on oluliselt laienenud, nagu ka pakutav arhitektuur, siseviimistlus ja energiatõhusus.

Ring ei ole veel täis saanud

Kui kortermajade ehitus on end käima tõmmanud nagu tubli poliitik „Foorumi“ telesaates, siis kinnisvaraturu tsüklite kohaselt järgnevad kortermajadele investeeringud maade ja majade turule. Ühe- ja paarikaupa ning mikroarendusi ühepereelamute sektoris on mõistagi juba aastaid tehtud, kuid kortermajade jõudmine lähivaldadesse on kindel märk sellest, et kohe paisub pärmina madaltiheda hoonestuse turg ning uued elurajoonid ümber Tallinna on tõsiasi.

Kui kesklinnas on hulgakaupa valida 200 000–300 000 eurot maksvaid kortereid, siis on aja küsimus, mil kohanev ja kiirelt reageeriv turg pakub samas hinnaklassis välja eramajad. Kui mõned aastad tagasi võistlesid kesklinna lukskorterid pigem omavahel, siis nüüd on neile vääriliseks konkurendiks tulnud samas hinnas soliidsed eramud. Paanikaks pole mingit põhjust ja turu ülekuumenemise trummi ei pea taguma, selline tsüklite kulgemine oli oodatud. Paralleele kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarabuumiga võib meelevaldselt muidugi vedada, kuid üks-ühele pole midagi võrreldavat. Kui toona tähendas uus elurajoon valdavalt detailplaneeringuga (põllu)maad, kuhu pääses läbi porimülgaste, siis praegu on enamik uutest elurajoonidest asfalteeritud teede ja toimivate tehnovõrkudega. Targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks on saanud nii kohaliku omavalitsuse töötajad, arendajad kui ka kliendid.

Ja ühel hetkel jõuab tsükkel jälle niikaugele, et uusarendus keskendub vaid Tallinna kesklinna kortermajadele. Sinna on aga veel jupp maad minna ja seniks nautigem hetke, mil peosaalis vilguvad värvilised tuled.