Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Lasnamäele hakatakse suurhaiglat kavandama

22.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga rajada alale Tallinna uus haiglakompleks.

„Uue haiglakompleksi valmimisel ühinevad praegused linna keskhaiglad Tallinna Haiglaks,“ ütles abilinnapea Merike Martinson. „Tallinna Haigla rajamine parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust. Uuest haiglakompleksist ei saa kasu mitte üksnes Tallinna elanikud, vaid osade erialade lõikes kogu Põhja-Eesti elanikkond.“

Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 27,52 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel äri- ja elamumaa ning ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 8-korruseliste hoonete, sh haiglakompleksi ehitamiseks.

Planeeritav hoonestamata tühermaa asub Lasnamäe linnaosas Narva maantee ja Maarjamäe paekalda vahelisel alal. Teisel pool Narva maanteed paikneb elurajoon. Planeeritaval alal asuvad Tallinna linnale kuuluvad hoonestamata, elamumaa sihtotstarbega Narva mnt 129 kinnistu ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 129b kinnistu. Lisaks jäävad planeeritavale alale osaliselt transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringuala kontaktvööndisse ulatub Maarjamäe peakalda piiranguvöönd.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Detailplaneeringu koostamine on tingitud vajadusest rajada Tallinna uus haiglakompleks ning lisaks kompleksiga sobivaid ärihooneid ning (sotsiaal-)elamuid. Detailplaneeringu koostamise eest vastutab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tallinna Haigla ruumimaht on esialgsel hinnangul vahemikus 100 000 m² kuni 120 000 m². Haigla projekti eeldatav maksumus on 400 miljonit eurot, sellest hoone ehitus 200-240 miljonit eurot, meditsiinitehnika ja sisustus ca 100 miljonit eurot, väliskommunikatsioonid, projekteerimine, projekti juhtimine ja muud kulud ca 60 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

AS Pro Kapital grupp uute aktsiate märkimise tulemused

22.06.2016 Tõnu Toompark

17.06.2016 toimunud AS Pro Kapital Grupp aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise kohta aktsiate väljalaskmise teel 67 784 aktsia võrra hinnaga 2,37 eurot aktsia kohta.

Esimene märkimisperiood toimus 20.06.2016 – 22.06.2016, mille kestel pakuti märkimiseks 33 892 aktsiat. Aktsiate märkimise õigus oli ettevõtte juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil.

Esimesel märkimisperioodil märgiti kõik 33 892 aktsiat kogusummas 80 324,04 eurot. AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali uus suurus on 10 847 566,00 eurot.

AS Pro Kapital Grupp juhatus otsustas kinnitada märkimistulemused.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinn osaleb erivajadustega inimeste eluaseme kohandamise katseprojektis

22.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsus saatis linnavolikogule eelnõu, kus volikogu otsusega luuakse alus Tallinna linna ja Sotsiaalministeeriumi vahel halduslepingu sõlmimiseks. Sellega võtab linn kohustuse osaleda erivajadustega inimeste eluaseme kohandamise katseprojektis.

Katseprojekti tulemusel kohandatakse Tallinna linnas kuni 45 isiku eluase ning iga kohanduse maksumus kaetakse kuni 4500 euro suuruses summas Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinnal kui partneril on kohustus vastu võtta taotlusi isikutelt, kes puudest tuleneva tegevuspiirangu tõttu vajavad abi eluruumi kohandamisel.

Katseprojektis on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta 4500 eurot. Toetuse kasutamise aeg on kuni kuus kuud taotluse rahuldamise otsusest alates.

Haldusülesande kogumaksumus on 242 619 eurot, millest 216 000 eurot on ette nähtud eluaseme kohandamise kulude hüvitamiseks ning 23 460 eurot haldusülesande täitmise eest. Haldusülesande täitmise kulud sisaldavad projektijuhi palkamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid koos tööjõumaksudega 12 kuuks ning töökohaga seotud kaudseid kulusid.

Halduslepingu kohaselt rahastab Tallinna linn esmalt oma vahenditest eluasemete kohandamise kulud. Kord kvartalis on Tallinna linnal õigus esitada taotlus katta tehtud kulud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja nende kaasrahastamiseks Eesti riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest.

Tallinna linn täidab halduslepingut Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SRV käivitab Jõekaare elamurajooni uue etapi ehituse

22.06.2016 Tõnu Toompark

SRV käivitab Tartus Emajõe ääres asuva Jõekaare elamurajooni uue ehitusetapi, ehitustööde valmimine on planeeritud 2017. aasta lõpuks.

Aadressil Siili 2 asuva elamu autoriks on tunnustatud austria arhitekt Thomas Pucher, kes on ka eelmiste Jõekaare majade arhitektiks. Lahendus valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga 3+1 arhitektid. Kogu elamupiirkond asub unikaalses looduslikus asukohas Emajõe ääres kuid samas Tartu kesklinna lähedal. Välja on ehitatud terviklikud infrastruktuurid sh väike sadamakai, parkla, terviserada, mängu- ja puhkeväljak ning jalgrattatee. Jõekaare majad on hea näide ainulaadse asukoha ja modernse arhitektuuri sümbioosist.

Emajõe kallas on vaatelt imeilus. Jõekaare uue etapi alguse puhul tegi fotograaf Maris Tomba seal looduspilte ning Jõekaare kliendipäeval, kolmapäeval 29. juunil kl 19, avatakse kohapeal vaid üheks õhtuks neist ka eksklusiivne erinäitus.

Kahes eelnevas majas on kokku 90 korterit, lisanduvasse Siili 2 majja tuleb 48 korterit, suuruses 30 – 93 m², igal korteril on privaatne rõdu. Samuti kuulub kõigi korterite juurde panipaik ja autokoht. Valida saab mugavate majaaluste parkimiskohtade ja väliparklakohtade vahel, maja all esimesel korrusel on võimalik osta parklakoht ja panipaik lähestikku. Korterite hinnad algavad 67 000 eurost.

Jõekaare elurajooni arendajaks on SRV Ehituse AS, mis on üks vanimaid kinnisvaraarenduse ja projektijuhtimise ettevõtteid Eestis. SRV Ehituse AS näol on tegemist Soome kapitalil põhineva ettevõttega, millel on Eesti turul rahulolevaid kliente juba 25 aastat – SRV portfooliosse kuulub näiteks Viru Keskuse, Radisson Blu hotelli ja Postimehe Maja ehitus. Pikaajaline kogemus ja kuulumine rahvusvahelisse kinnisvaraarenduskontserni pakuvad kindlustunnet, mis on uue kodu ostu puhul oluline.

SRV Ehituse AS ainuomanikuks on tuntud Soome kinnisvaraarendus- ja ehitusfirma SRV Yhtiöt Oyj, SRV tegutseb edukalt lisaks Eestile ja Soomele ka Venemaal. Ettevõtte põhitegevuseks on elamispindade ja ärikinnisvara arendus ning ehitus.

Telia uue peakontori nurgakivisse valati ka iPhone

22.06.2016 Tõnu Toompark

Kristiine linnaosasse kerkiv Telia uus peahoone sai eelmisel nädalal nurgakivi, kuhu valati lisaks värskele ajalehele ja valguskaabli jupile ka populaarne iPhone’i mudel.

Aadressile Mustamäe tee 3 kerkiv büroohoone tuleb 14-korruseline, millest 11 võtab rentnikuna kasutusele Telia Eesti. Kogu hoone pindala on ca 9000 m2 ning 7200 m2 võtab sellest kasutusele Telia, kelle 2000 töötajast asub uues hoones tööle 600.

Telia valmiv peakontor kannab endas uue põlvkonna IT- ja telekommunikatsiooniettevõtte sõnumit ning valmides eristub see väga selgelt tüüpilisest kontoritöö keskkonnast. Teisisõnu saab endale tegevuspõhise kontori, kus iga inimene saab valida, kus ja kellega ta hetkel koos töötab. Uude majja kolib Telia 2017. aasta kevadel.

Kvartali ühe partneri AS EKE Real juhataja Karl Ader märkis, et valmiv hoone on mitmes mõttes eriline. „Telia hoonet iseloomustavad kõrged laed, peen sisekujundus ja -viimistlus, tipptehnoloogia, maa-alune vaiaküte ja jahutus, läbi kahe korruse kulgev 9 meetri kõrgune naturaalne taimesein ning 40 meetri laiune fassaadiekraan kogu maja laiuses. Tegu on Tallinna ühe ilusama ja omanäolisema ärihoonega.“

Telia uue peakontori hoone on samas vaid üks osa suuremast kvartalist, kuhu kerkib lähiajal kokku ca 33 000 ruutmeetri ulatuses elu- ja äripindu ning mis seetõttu kannab nime WoHo (work & home) kvartal.

„Meie uus kvartal on uut suunda näitav elu- ja ärikeskkond, kus kaks erinevat poolust on omavahel läbimõeldult sulandunud. Kvartali asukoht on ideaalne linna mistahes suunda liikumiseks, mis on ka üks selle piirkonna kiire arengu alustest,“ sõnas WoHo kvartali teine partner Reterra Estate OÜ juhatuse esimees Reigo Randmets.

„Meeldiv töökeskkond on tagatud nii modernsetes bürooruumides kui ka uudse lahendusega eritasapindadega pargialal. Mõnusate istumiskohtadega pargiala pakub võimaluse ka linna keskel rohelust nautida. Avaratest akendest ja terrassidelt avanevad lummavad panoraamvaated kogu linnale ja merele. See kõik pakub võimaluse keset argipäevast kiirustamist aeg korraks maha võtta,“ lisas Randmets.

Esimesena kerkib kvartalisse 14-korruseline Telia maja, mis valmib juba 2017. aasta alguses, sellega koos ka uus parkimismaja. Seejärel jõuab arendus teise kõrghoone kätte, kuhu tulevad uued bürood ja korterid.

Telia uue peahoone ehitust finantseerib Swedbank. „Meil on suur rõõm olla selle projekti partneriks ning näha Tallinna büroopindade turgu mitmekesistumas,“ ütles panga kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Saaremaa suvilaturu väike välimääraja

22.06.2016 Jüri Aljas

Saaremaa on Eesti inimeste ja ka paljude välismaalaste jaoks armastatud suvituspaik. Teeme ülevaate saare suvilate ja suvekodude turul toimuvast.

Mida osta tahetakse?

Levinuim kirjeldus kõlab nii: rikkumata ehk kaasaegse remondita rehetare, mida oma maitse järgi renoveerida. Seinapalgid ja katus peaksid olema korras. Kiviaed ja põlispuud on kohustuslikud.
Privaatne peaks olema, aga kui pererahvast kohal ei ole, võiks naabrivalve toimida. Tore oleks, kui saaks naabrimemme käest mune ostmas käia, aga kukk võiks küll hommikuti vait olla. Ja hind ei tohiks üle 20 000 euro olla, kuid meri peaks aknast paistma.

Eelistatakse väiksemaid krunte, et muruniitmine ei kujuneks suvekodus põhitegevuseks.

Mida pakkuda on?

Rehetaresid on, aga 20 000 euro eest leiab maja, mille alumised palgiread vajavad vahetamist ning lookas katust katab sammaldunud eterniit.

Odavamalt kui 30 000 eurot jõuab korras palkide ja katusega talumaju avalikku müüki üksikuid. Maaklerite portfellides leidub küll korras maju, kuid pahatihti jäävad need pikemalt seisma, sest omanike hinnaootus on 50 000 euro kandis.

Aeg-ajalt tuleb müüki nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide suvilaid Kuressaare lähiümbruses. Need on reeglina amortiseerunud, hind kuni 30 000 eurot. Ostetakse neid pigem linnalähedase asukoha pärast, eesmärgiga elamuks ümber ehitada.

Veel üks kinnisvara tüüp on korralikult renoveeritud talukompleksid. Nende hinnaklass on 100 000 eurot ja rohkem. Ostjaid neile palju ei ole, sest majade renoveerimisel on rohkem panustatud heale väljanägemisele kui näiteks energiasäästlikkusele.

Omaette klass on hästi hooldatud õuede ja taastatud kiviaedadega Muhu talud. Triibuliste uste taha peitub maitsekas, et mitte öelda luksuslik sisekujundus, kallima hinnaklassi materjalid ning tehnilised lahendused, mis viitavad omanike kõrgele elustandardile. Hinnatase on ka samast klassist – 200 000 eurost ülespoole.

Kes müüvad?

Linna kolinud keskealised pärijad müüvad kadunud vanemate maamaja. Inimesed, kes müüvad enda lapsepõlvekodu, on paraku valmis uskuma kõike muud kui maakleri pakutavat turuanalüüsi. Ja nii tõstavadki isiklikud mälestused, vanaisa valatud higi ning naabri Vellolt kuuldud lugu soomlasest, kes 10 aastat tagasi samasuguse maja eest olla miljon krooni maksnud, hinna pilvedesse. Maaklerit hakatakse kuulama ja hinda reaalsusesse tagasi liigutama umbes aasta pärast. Järgmine põlvkond, kes vanavanemate maju müüb, on veidi ratsionaalsem.

Soomlaste „Saarenmaan valssi“ põlvkond müüb. Need on eakad soomlased, kes 1990ndate alguses Eestis kinnisvara soodsalt kokku ostsid, kuid nüüd hakkavad suvekodu pidamisest väsima ja eelistavad puhata lõunamaades. Hinnaootused on väga kõrged, keeldutakse unustamast nn buumiaegseid numbreid.

Kes ostavad?

Ostjad on muutunud teadlikumaks ja kaaluvad valikuid väga põhjalikult. Tavaline suvekodu ostja on 30–40ndates eluaastates, lastega, tõenäoliselt Harjumaa ettevõtja pere. Inimesed, kel on vabadus oma aega planeerida ja rahaliselt võimalik sõita nädalavahetusi Saaremaale veetma. Nemad ostaks pigem korras maja. Eelistatud on Muhu ja Ida-Saaremaa, sest sõiduaeg Kuivastust suvilasse on väga oluline valikukriteerium.

Kuressaarest 20 km raadiuses asuvatele majadele konkureerivad koos väljastpoolt Saaremaad tulevate ostjatega kohalikud noored pered. Nemad ostavad remonti vajavaid maamaju endale koduks. Hinnad on tõmbekeskuse lähedusele vastavalt ka kõrgemad. Üks äratuntav grupp ostjaid on interneti abil kaugtöö tegijad. Nemad suudavad kohe investeerida ka hoone energiasäästlikkusse, et sõltumata aastaajast suvekodus periooditi tööd teha.

“Ole sa mulk, setu või isegi hiidlane, Saaremaale oled ikka oodatud ja küll me sulle ka sobiva suvekodu leiame.”

Jüri Aljas
Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

22.06.2016 Tõnu Toompark

Praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Sadamaalale kavandatakse teenindus-, äri- ja eluhooneid

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu koostamise, mille eesmärgiks on võimaldada rajada alale sadama teenindamiseks vajalikud hooned ning Reidi tee äärde tankla ja äri- ja eluhooned.

Detailplaneering hõlmab 23,37 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid ning määrata ehitusõigus kuni 8 maapealse korrusega sadama teenindamiseks vajalike hoonete ehitamiseks ning Reidi tee äärde tankla ja kuni 7 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ja ärihoonete ehitamiseks.

Planeeritav ala asub Uus-Sadama tänava, Reidi tee ja mere vahelisel alal, valdaval osal alast asuvad sadama kasutuses olevad ehitised. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi AS Tallinna Sadam. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali on koostanud K-Projekt AS.

Kuna antud detailplaneeringuga taotletakse kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvete muutmist, siis on vajalik eelhinnangu läbiviimine, lähtudes planeeringu iseloomust ja sisust, planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu koostamine on tingitud tulevase Reidi tee äärse ala, samuti sadama uue logistikaala arendamise vajadusest, et kujundada terviklik süsteem sadamaga seotud veoste liikumisel. Planeeringuala hõlmab ebaefektiivselt kasutuses olevat Kagukai ja Reidi tee vahelist ala, millele oli varem kavandatud ooperiteatri (või mõne muu suurema avaliku hoone) püstitamine, mis praegusel ajal ei ole enam päevakorras. Sellel kohal on tegemist valdavalt hoonestamata tühermaaga. Ülejäänud planeeringuala merepoolne osa, Edelakai ja Kagukai, on kasutuses sadamana. Planeering näeb ette mitmekesistada maakasutuse funktsioone ning kavandada erineva kasutusotstarbega hooneid, vähendades ühtlasi suletud sadamaterritooriumi ulatust.

Planeeringuala merepoolne osa jääb väärtuslikesse vaatesektoritesse Merivälja muulilt vanalinnale ning Pirita sadama kailt vanalinnale. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et säiliks vaated vanalinnale, samuti ka vaated merele. Muinsuskaitseliste piirangute täpsustamiseks koostatakse detailplaneeringuga koos muinsuskaitse eritingimused.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Keskturu alale asutakse uut detailplaneeringut koostama

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Keskturu ala tänapäevasesse linnaruumi sobivaks keskkonnaks arendada võimaldava detailplaneeringu.

Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada ärimaa sihtotstarbega kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega ning üheks või mitmeks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus kruntidele 6–7-korruseliste hoonete, turukompleksi ja äriruumidega elamute ehitamiseks. Detailplaneering hõlmab 2,7 ha suuruse maa-ala.

Planeeritav ala asub Kesklinnas Keldrimäe asumis Lastekodu, Keldrimäe, Mardi ja Liivamäe tänava vahelises kvartalis. Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, kus asub nii elu- kui ka ärihooneid ja äriruumidega elamuid. Maa-ala jääb osaliselt II at eKr–16. sajandist pärit Keldrimäe asulakoha kaitsevööndisse.

Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu omanik on Turukaubanduse Aktsiaselts. Kinnistul paiknevad turuhoone, administratiivhoone, paviljon-külmladu, kaupluse- ja laohoone, müügipaviljon, müügi- ja toitlustuskompleks, kalapaviljon ning ajutised kauplused ja toitlustuskohad.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Turukaubanduse AS. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad pärast detailplaneeringu koostamise algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Väärtuslikud Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses oleva, kuid uue administratiivhoone valmides vakantseks jääva kinnisvara. Lisaks on enampakkumisel veel mitmeid erinevates linnajagudes paiknevaid korteriomandeid.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 77 kinnistu pindalaga 2700 m2 on enampakkumisel alghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1513 m2 suuruse Nõmme-Kase tn 12b kinnistu alghind on 318 000 eurot. Mõlemad kinnistud müükase tingimusega, et kinnistutele seatakse nende võõrandamisel tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, tagamaks Nõmme linnasoa valitsusele seniste ruumide kasutamise võimalus kuni aadressil Valdeku tn 13 uue haldushoone valmimiseni ehk 1. oktoobrini 2017.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 22 kinnistu pindalaga 2134 m2 on enampakkumisel alghinnaga 150 000 eurot.

Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu koondatakse kokku kodanikele linnateenuseid pakkuvad asutused, mis praegu paiknevad eri asukohtades. Ehitustööd lõpetatakse 2017. aasta kevadel.

Nõmme Majja tuuakse kokku seni linnaosas laiali asuvad teenused, mis teeb linnaosa elaniku elu palju mugavamaks. „Kunagisse koolimajja saavad endale uued ruumid praegu üsna kitsastes tingimustes tegutsev Nõmme vaba aja keskus ja noortekeskus,“ ütles linnaosa vanem Tiit Terik. „Ühtlasi tulevad hoonesse linnaosavalitsuse tööruumid ning Nõmme halduskogu koosolekusaal, veel üks väiksem spordisaal ja aula, samuti mõned rendipinnad.“

Enampakkumisel on ka viis Põhja-Tallinna linnaosas paiknevat korteriomandit. Telliskivi tn 31 // 31a-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 13,4 m2, on enampakkumisel alghinnaga 22 400 eurot ning Kungla tn 5a-19 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,3 m2, alghinnaga 19 800 eurot. Volta tn 20-9 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 26 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 20,1 m2.

Kopli tn 88-28 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 25,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 17 800 eurot. Alghinnaga 28 200 eurot on enampakkumisel Paldiski mnt 34-4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 23,8 m2.

Lisaks on alghinnaga 21 090 eurot enampakkumisel Mustamäe tee 96-94 korteriomandi 42/100 mõtteline osa, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,5 m2.

Alghinnaga 39 500 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv, hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnistu, mille pindala on 1475 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Õismäele rajatakse pallimänguhall

21.06.2016 Tõnu Toompark

Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise võitis Tallinna Spordibaasid OÜ.

Tallinna linnavalitsus kinnitab homsel istungil Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise tulemused, mille kohaselt tegi parima pakkumise Tallinna Spordibaasid OÜ.

„Tallinna linnavalitsus seab ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Eesmärgiks on rajada kinnisasjale pallimängude keskus. Ühtlasi rajab hoonestaja pallimängukeskuse juurde rahvusvahelisi võistlusi läbi viia võimaldava kuni 200 kohalise spordihosteli.“

Võrgu sõnul on mitmed spordiorganisatsioonid avaldanud soovi rajada Tallinnasse rannaspordialade ning rannapallimängude kinnine keskus, kusjuures taolist sisehalli vajaks just Haabersti ja selle lähialad. „Sellest johtuvalt otsustas Tallinna linnavalitsus Õismäe tee 130 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada,“ selgitas Võrk.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud Haabersti elanikud sisukalt vaba aega veeta. „Rannavõrkpalli ja , -jalgpalli populaarsus on nii harrastajate kui profisportlaste seas aastast aastasse kasvanud,“ kinnitas Jürgenson.

Õismäe tee 130 kinnisasjal asus amortiseerunud koolihoone, mis lammutati 2014. aastal. Linnaehituslikult on põhjendatud sellele Väike-Õismäe tiigi ääres asuvale alale uue, tänapäevaste nõuete ja vajaduste kohase hoone püstitamine.

Õismäe tee 130 kinnisasjale seatakse hoonestusõigus Tallinna Spordibaasid OÜ kasuks tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõigus ulatub kinnisasja osale pindalaga 17 435 m²; hoonestusõiguse aastatasu on 1560 eurot. Hoonestaja kohustub ehitama kinnisasjale kinnise pallimängude keskuse, mis peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali, suurusega vähemalt 36 x 18 m, ning kuni 200 kohalist spordihostelit. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised. Hoonestaja kohustub lõpetama hoone ja rajatiste ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusload hiljemalt 31. detsembriks 2018.

Projekteerimistingimuste kohaselt on kinnistu suurim lubatud ehitusalune pind 4500 m2. Ehitataval hoonel on üks maa-alune ja neli maapealset korrust.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Mida vaadata uusarendusse korteri valimisel

21.06.2016 Tõnu Toompark

Asukoht ja arendaja

Kinnisvara ostu puhul on kõige tähtsam sobiv asukoht. Lisaks sellele on oluline leida arendaja, kelle ettevalmistatud tootes võib kindel olla ja kelle poole võib pöörduda ka probleemide tekkimisel. Sobiva eluaseme leidmisel tuleks ka uurida, milline on hoone ümber olev keskkond: kas on olemas nõuetekohane parkla ja kas õuearhitektuur on perele sobiv (lasteala, piisav haljastus).

Pöörake tähelepanu detailidele

Uue eluasemega tutvuma minnes alustage välisuksest – tuleb veenduda, et see oleks korralik ja turvaline. Hea märk on see, kui uksel on kaks lukku: üks tagab kasutusmugavuse ja teine turvalisuse.

Esiku puhul jälgige, kas planeeritav kapp oleks piisavalt mahukas: laius peaks olema vähemalt 2 meetrit ja kapi sügavuseks tuleb arvestada vähemalt 70 cm, et saaks muretult paigaldada lükanduksed. Ühtlasi peaks kapp varjama esikus olevaid tehnosüsteeme, näiteks ventilatsiooniagregaati, põrandaküttekollektorit või elektrikilpi.

Vannitoas ja köögis on esmatähtsad tehnosüsteemid

Vannitoas tuleb tähelepanu pöörata ruumikusele, et sinna mahuks kõik vajalikud asjad. Lisaks kontrollige ventilatsioonitõmmet – asetades paberilehe lakke ava juurde, peaks see püsima tõmbe tõttu laes. Selle testi abil saab veenduda, et ventilatsioon töötab korrektselt.

Köögis mõõtke üle ala, kuhu mööbel peaks tulema: pöörake tähelepanu sellele, kas kõik soovitud kapid ja tehnika mahuks vajadusel ära. Kontrollige, et kõik tehnikakohad oleks varustatud pistikupesade ja veeühendustega. Samamoodi tuleks üle loendada töötasapinna lähedal asuvad pistikud. Oluline on ka üle vaadata, kas pliidi kohale planeeritava kubu asukoht on õigesti ja sobilikult – seda on hiljem raske muuta.

Mürapidamise suhtes tuleb kontrollida seinamaterjale – kindlasti on hea, kui sein on betoonist.

Helen Külaots
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kodu/video-mida-vaadata-uusarendusse-korteri-valimisel

E. Vilde tee 118 hoonekompleksi ideekonkursi võitja on selgunud

21.06.2016 Tallinn.ee

Kes on ideekonkursi võistlustöö märgusõnaga „MAJAKAJA“ taga, selgus 20. juunil kell 12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse esimese korruse saalis.

Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutas 18. märtsil välja ideekavandi konkursi hoonetekompleksi – kultuurikeskus ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – ehitamiseks aadressile Vilde tee 118. Ideekonkursi eesmärgiks on saada parima arhitektuurilise lahendusega ning Mustamäe kogukonna soove ja huve parimal moel arvestav eskiisprojekt hoonetekompleksile, mille koosseisu kuulub peale kultuurikeskuse ka linnaosa valitsuse uus administratiivhoone. Konkursi võitjale on MLOV välja pannud preemia 10 000 €, II ja III koha omanikele vastavalt 3000 ja 2000 €.

Ideekonkursi võitis žürii otsusega võistlustöö märgusõnaga „MAJAKAJA“. Märgusõnadega ümbrike avamine ja autorite avalikustamine toimus 20. juunil kell 12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse esimese korruse saalis.

I auhind: märgusõna „MAJAKAJA“, esitajad AS Amhold ja BOA OÜ, ideekavandi autorid: Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets

II auhind: märgusõna „Mocha“, esitajad KAOS Arhitektid OÜ ja Projekt O2 OÜ, ideekavandi autorid: Laura Ojala, Katrin Vilba, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda rõhutas oma kõnes, kui suur samm on see ideekonkurss Mustamäe jaoks: „Peatselt 55-aastasel Mustamäel pole kunagi olnud korralikku kultuurikeskust – Kultuurikeskus Kaja on ju tegelikult 60-ndatel ehitatud kinomaja. Nüüd oleme astunud lõpuks sammu edasi uue, kaasaegse kultuurikeskuse ehitamise suunas.“ Eriliselt tänas linnaosa vanem kõiki žüriiliikmeid ja eksperte: Endrik Mänd – Tallinna peaarhitekt, Rein Murula – volitatud arhitekt, Viljar Meister – Tallinna linna haldusdirektor, Kertu Lipand – Tallinna Linnakantselei haldusteenistuse hankekeskuse juhataja, Mari Suvi – Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja, ning samuti linnaosa valitsuse töötajaid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: elamispindade turu laenumahud kasvavad

21.06.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartalis oli eluasemelaenude käive Eesti panga andmetel 200 miljonit eurot. Seega väljastati eluasemelaene 4,1% sama perioodi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kinnisvaralaenude ehk eluasemelaenude käive SKT suhtes on indikaator, mis näitab elamispindade turu aktiivsust rahalisest vaatevinklist.

Käesoleva aasta I kvartali laenukäibe osakaal SKTst on küll madalam eelmise aasta teises-kolmandas-neljandas kvartalis, kuid siiski kõrgem märksa kõrgem kui varasema seitsme aasta esimeses kvartalis, mil madalaim laenukäibe osakaal SKTst on olnud 2,2%.

Aasta alguse madalama laenukäibe osakaalu taga on tõsiasi, et aasta algus on reeglipäraselt madalama kinnisvaratehingutega periood. Seetõttu on ka laenuturu aktiivsus aasta esimeses kvartalis madalam.

Olukorras, kus majandus kasvab aeglaselt, kuid kinnisvaratehingute arv on kõrge ja kerkinud hinnad nõuavad kõrgemat laenusummat, võib prognoosida laenukäibe osakaalu jätkuvat suurenemist.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tasa sõuad, kaugele jõuad

20.06.2016 Rasmus Kattai

Eesti jagab suhtelise sissetuleku arvestuses 28 Euroopa Liidu riigi hulgas 20.–21. kohta
Nominaalse sissetuleku vallas on Eesti edusammud alates 2000. aastast olnud suurimad terves Euroopa Liidus
Rikkamatele riikidele järelejõudmine on aeglane protsess, kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada

Hiljuti avaldas Eurostat värsked andmed Euroopa Liidu riikide sissetulekutaseme kohta, mis võimaldavad vaadelda Eesti edusamme rikkamatele riikidele järelejõudmisel. Näitajaid, mille alusel riike omavahel võrrelda, on mitu, aga peaasjalikult kõrvutatakse sisemajanduse kogutoodangut või elanike tarbimist. Seejuures on toodangut ja tarbimiskulutusi võimalik vaadelda eurodes nii vahetu väärtusena kui ka riigi hinnatasemega korrigeeritult. Ei saa öelda, et üks mõõdik on parem kui teine, sest nende abil saab olukorda tõlgendada eri nurkade alt.

Hinnataseme erinevusi arvesse võttes oli Eesti kogutoodang inimese kohta eelmisel aastal 74% Euroopa Liidu keskmisest, st väiksem kui aasta või kaks tagasi. See ei ole üllatav, sest viimasel paaril aastal on Eesti majanduskasv olnud vilets, kehvem kui ülejäänud Euroopas. Siiski tuleb rõhutada, et majandusarengu puhul loeb kasvu kestus ja püsivus, ühe või paari aasta sisse jäävaid muutusi ei maksa üle tähtsustada.

Eelmiste aastate majanduskasvu takistas mitu meist sõltumatut asjaolu, nende hulgas Venemaa sanktsioonid, rubla nõrkus, nafta hinna langus, transiitvedude Eestist ümber suunamine ja Soome heitlus majanduse uuesti jalule seadmisel. Neil põhjustel aeglustunud majanduskasv ei tähenda, et Eesti on rikkamaks saamise kursilt kõrvale kaldunud.

Suhtelise sissetuleku arvestuses jagas Eesti eelmisel aastal 28 Euroopa Liidu riigi hulgas Leeduga 20.–21. kohta, meist tahapoole jäid Kreeka, Poola, Ungari, Läti, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Suhtelise sissetuleku taseme puhul pole suurim uudisväärtus selles, mitmendal kohal Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses parasjagu on, vaid kas ja kui palju on näha edasiminekut. Eesti puhul tuleb meeles pidada, et alustasime väga madalalt suhtelise sissetuleku tasemelt: 1995. aastal oli see 35%.

Sellegi protsendi saavutasime üksnes tollase väga madala hinnataseme tõttu – tagantjärele eurodesse arvutatuna oli sissetulek väga väike, kuid kaubad ja teenused maksid ka märkimisväärselt vähem kui rikkamates riikides, st ühe euro ostujõud oli tollal Eestis palju suurem kui vanas Euroopas.

Ühest küljest on sissetuleku korrigeerimine hinnatasemega õigustatud, sest kaupade ja teenuste tegelikult tarbitav kogus ei olene üksnes sissetulekust, vaid ka sellest, kui palju kaubad ja teenused maksavad. Teisest küljest on hinnatasemega korrigeeritud sissetulek kasutu mõõdik, kui reisida välisriiki või tellida sealt tooteid.

Hinnatasemega korrigeerimata oli Eestis sissetulek inimese kohta 1995. aastal vaid 13% Euroopa Liidu kodaniku omast*. Praegu teenib keskmine eestlane umbes 54% keskmise Euroopa Liidu elaniku sissetulekust, 2005. aastal oli see veel 35%. Edasiminek on olnud märgatav, kui kas see on olnud piisav? Kui järjestada kõik Euroopa Liidu riigid selle järgi, kui suur on olnud muutus nominaalses tulutasemes elaniku kohta alates 2000. aastast, siis on suurim edu saatnud just Eestit (vt joonis).

Kuigi edasiminek on olnud tuntav, pole teiste riikidega võrreldes umbes pooleni ulatuv sissetulek elaniku kohta kindlasti see, millega rahule jääda. Paraku on tulutaseme poolest rikkamatele riikidele järelejõudmine aeglane protsess ja kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada. Põhjused võivad olla erinevad. Buumist tingitud jõuline majanduskasv viib tihtilugu ebaefektiivsete investeeringuteni, sageli on selle põhjus ülehinnatud kinnis- või muu vara. Samuti kasvab buumiperioodil ehitussektor tüüpiliselt suuremaks kui pikemaajalise kasvu seisukohalt optimaalne.

Valed otsused majanduse juhtimisel võivad päädida ulatusliku tagasilöögiga. Silmatorkavaim näide on Kreeka, kus suhteline sissetulek inimese kohta suurenes 67%lt sajandi alguses 88%ni 2009. aastal, kuid vähenes seejärel vaid loetud aastatega 56%ni. Eestis langes suhteline tulutase pärast buumi küll „kõigest“ 47%lt 43%ni, kuid see andis siiski olulise õppetunni. Majandusele pikemaajalisi ja kaugemaid sihte seades kehtib vana hea tõde: tasa sõuad, kaugele jõuad.

* Arvestatud praeguse 28liikmelise koosseisu suhtes

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist