Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-04

27.04.2016 Diana Nõmme

Pärnu korteritehingute arv kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,2% ja keskmine ruutmeetri hind 12,1%. Pärnumaa korteritehingute arv kasvas 17,8%, kuid keskmine tehingu hind ja keskmine ruutmeetri hind jäid eelmise aasta tasemele.

Keskmiseks korteri hinnaks oli Pärnus 47 733 € ja Pärnumaal 37 178 €. Keskmine ruutmeetri hind oli Pärnus 935 € ja Pärnumaal 719 €.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid.

Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud.

Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
900 – 2 300	750 – 2 250	600 – 2 350

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 150 Pärnu korterit. Uusi kortereid on müügis sadakond. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 60 ringis.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Nii mõnelgi juhul otsustatakse suvituskorteri asemel sobiv kinnisvara hoopis osta. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad eelkõige elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Kommentaar: Diana Nõmme, Pärnu osakonna juht

Kui Pärnumaa korterihinnad püsivad eelmise aastaga enam-vähem samal tasemel, siis Pärnus on tunda pakkumise kahanemist ja sellest tulenevat hinnatõusu.

Suve lähenedes on oodata Pärnu kinnisvaraturu elavnemist ja üürihindade järsku tõusu, mis leiab aset igal aastal.

Kevaditi saab hoogu juurde ka maakodude otsimine. Eriti otsitud on Pärnumaal merelähedased vanemad talumajad, mida ostja saaks oma kätega ning oma maitse järgi korda teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Luksuslik remont paneelmajas – kahe teraga mõõk

27.04.2016 Tõnu Toompark

Korterituru müügipakkumiste hulgas moodustavad ühe osakese „mägedel“ asuvad vanemate elamute korterid, milles on tehtud kas luksuslik või sellele pretendeeriv remont. Kuigi sellised renoveerimistööd on tehtud endale mõnusa elamiskeskkonna loomiseks, peab alati arvestama, et hiljem korteri müükipaneku korral võib selline remont olla justkui kahe teraga mõõk.

Niisuguse karmivõitu hinnangu tingib asjaolu, et müügi korral on omanikul igati asjakohane soov saada tagasi ka vähemalt osa rahast, mis on sellise kalli remondi alla pandud. See tähendab, et antud korter on tavapärasest sama piirkonna renoveeritud korterist oluliselt kallim, võisteldes pakkumishinnalt korteriga uues majas. Ja kuigi teemakohaseid kortereid on ka müüdud, ei saa selle õnnega enamik pakkujaid siiski arvestada. Miks?

Esiteks, nagu juba öeldud, võistleb säärane korter oma hinnalt uue elamispinnaga, kuid ostuhuvilisel tekib küsimus, milleks osta näiliselt uhkem korter vanemasse paneelmajja, mille kommunaalkulud on tihti remondifondi ja laenude tõttu kõrged, kui sama raha eest saab täiesti uute kommunikatsioonide ja moodsamate planeeringutega korteri.

Teiseks, Musta-, Lasna- ja muud „-mäed“ ning sarnased linnaosad on oma kindla hinna- ja kvaliteeditasemega, kus pole kunagi olnud luksuskortereid ning ostjaskond seda ei eeldagi. Nii minnaksegi neisse linnaosadesse otsima taskukohasemat elamispinda, mis kas vajab remonti või on juba lihtsalt, kuid kvaliteetselt renoveeritud.

Seega tasub „paneelikasse“ oma disain- või luksuskodu rajades arvestada, et te ei pruugi leida ostjat, kes selle kõige eest on hiljem nõus täit raha välja käima. Endised magalad on osa meie elamufondist, neid tehakse korda ning pole mõtetki rääkida nende lammutamisest või getostumisest, kuid siiski tasub meeles pidada, et neisse majadesse ostjail on ehk teised rahalised võimalused, eelistused ning luksuskorterite otsijad nõukogude-aegseid paneelmaju tõenäoliselt ei vaatagi.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Kinnisvarahindade aeglasem kasv on vähendanud finantsstabiilsuse riske

27.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on lähiajal väikesed
Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea, seda toetab sissetulekute kiire kasv
Ettevõtete laenumaksevõime võib edaspidi nõrgeneda, kui kasumlikkuse vähenemine jätkub
Rootsi kiire laenu- ja kinnisvarahindade kasv pole vaatamata ametivõimude pingutustele vähenenud
Rootsi kinnisvarahinna kasv kätkeb riske Eesti majandusele ja siin tegutsevatele pankadele
Muutus pankade kapitalipuhvris – alates augustist on kavas nõuda kommertspankadelt 2% asemel 1% suuruse süsteemse puhvri hoidmist
Swedbankile ja SEB Pangale on täiendavalt kavas kehtestada süsteemselt oluliste pankade lisapuhver 2% tasemel

Riskid Eesti finantsstabiilsusele on lähiajal väikesed. Kuigi väliskeskkonnast tingitud määramatus on suur, vähendavad riske finantssektori toimimisele ettevõtete kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord ja pangandussektori omavahendite kõrge tase.

Rahvusvaheline finantskeskkond muutus 2016. aasta alguses varasemaga võrreldes ebakindlamaks. Maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes tekkinud ebakindlus tõi kaasa hinnalanguse rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Lisaks iseloomustab Euroopa Liidu pangandust halbade laenude suur osakaal ning väikese majanduskasvu ja madalate rahapoliitiliste intressimäärade keskkond. Riske võimendab ka mitmete Euroopa riikide suur võlakoormus ja võimalus Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.

Eesti majanduskasv oli viimase kuue aasta aeglaseim. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt mitme naaberriigi nõrk majandusolukord ja ahtad ekspordivõimalused. Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea. Majapidamistel toetas seda sissetulekute kiire kasv ja võlakoormuse püsimine samal tasemel. Ettevõtete kasumlikkus vähenes kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kui kasumlikkus jätkab vähenemist, siis võib ettevõtete laenumaksevõime tulevikus nõrgeneda ja seeläbi halveneda pankade laenukvaliteet.

Kuigi Rootsis on tehtud samme kinnisvarahindade tõusuga kaasnevate riskide vähendamiseks, on jätkunud kinnisvara tagatisel antavate laenude ja kinnisvarahindade kiire kasv. Majapidamiste suurest võlakoormusest tulenevalt on Rootsis oht, et kinnisvarahindade languse või laenuteeninduskulude suurenemise korral vähendavad majapidamised tarbimist. See mõjutaks laialdasemalt Põhja-Balti regiooni majandusarengut ja vähendaks nõudlust Eesti ettevõtete toodangu järele. Teiseks võib see suurendada Eestis tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamisriski, kuna Eesti suuremate pankade likviidsusjuhtimine on tihedalt seotud emapangagruppidega.

2015. aastal Eesti kinnisvarahindade tõus küll aeglustus, ent madalate intressimäärade ja suhteliselt kiire palgakasvu keskkonnas püsib endiselt kinnisvarahindade ja laenamise liigkiire kasvu risk. Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kehtestas Eesti Pank eelmisel aastal ennetava sammuna nõuded eluasemelaenude väljastamisele. Eesti Pank on tulevikus valmis kehtivaid nõudeid karmistama ja erandite kasutamist piirama juhul, kui laenuvõtjate omafinantseeringu osa peaks oluliselt vähenema ja riskid suurenema.

Finantssüsteemi toimimise kindlustamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded. Alates 2014. aastast kehtib pankadele 2% süsteemse riski puhver. Puhvri eesmärk on suurendada pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske. Alates selle aasta augustist plaanib Eesti Pank muuta süsteemse riski puhvri põhimõtteid. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast. Süsteemselt olulised pangad – Swedbank AS ja AS SEB Pank – peavad sellele lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske. Muutuse järel kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale kapitalinõuete kogupuhver 13,5% tasemel ja kõigile teistele pankadele 11,5% tasemel.

Loe lähemalt värskest Finantsstabiilsuse ülevaatest

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kuidas aru saada, kas ostetava kinnisvara hind on õiglane?

27.04.2016 Gerli Ramler

Uue kodu otsimist alustatakse tavaliselt kinnisvaraportaalidest, kus saab määrata sobivad kriteeriumid, näiteks asukoha, hinna ja seisukorra. Kui aga korter või maja on leitud, kuidas siis aru saada, kas selle hind on õiglane või on veel tingimisruumi?

Pilt võib olla petlik

Esmalt soovitaks kindlasti hoolikalt kuulutuse pilte vaadata, sest mõnikord võivad hästi tehtud pildid peita korteri kehva kvaliteeti või vastupidi – kehvade fotode taga peitub täiesti heas korras ja ilus eluase. Samuti tasub tähele panna andmeid, sest tihti lisatakse korteri tegelikule pinnale ehk suletud netopinnale rõdu, panipaiga, terrassi vms pind, et näidata korterit avaramana ning teisalt ruutmeetrihinda väiksemana.

Tähtsaimad hinnamõjutajad: koht, seisukord ja hoone tüüp

Hind oleneb väga paljude asjaolude koosmõjust. Esmane mõjutaja on kinnisvara asukoht ja kindlasti seisukord ning hoone tüüp. Eluruumi hinda mõjutab veel planeering, paigutus ilmakaarte suhtes, naabrus jms. Elamu tüübilt tulenevad eelistused võivad oleneda asukohast, aga üldiselt eelistatakse arhitektuurselt väärtuslikke kivimaju, korterelamute puhul näiteks Stalini- või eestiaegseid. Vähem on hinnatud nn nõukogudeaegsed ehitised. Ühtlase hoonestusega puitasumites on tavaliselt kinnisvara hind kõrgem. Omad eelised on nii vanal kui ka uuel korteril.

Hea korter ei ripu kuude kaupa portaalides

Üheks märgiks liiga kõrgest hinnast võib pidada seda, kui kuulutus on väga pikalt sama hinnaga portaalides üleval rippunud. Tihti sisaldavad eraisikutest müüjate kuulutused ka niinimetatud emotsionaalset väärtust ja on seega üle hinnatud. Omanik lihtsalt ei suuda oma kodu soodsama hinnaga käest ära anda ning näeb seda tegelikkusest väärtuslikumana.

Kallim on kinnisvara suuremates asulates nagu Tallinn, Tartu ka Pärnu, samuti looduskaunites kohtades üle Eesti. Mõnedele piirkondadele on väärtust lisanud viimastel aastatel paranenud rongiühendus.

Lisatasu emotsiooni eest?

Võrreldes kinnisvarabuumi ajaga on inimesed praegu palju valivamad ja kaaluvad ostuotsuseid kauem ning hoolikamalt. Sageli sisaldab kinnisvara konkreetse ostja jaoks nii-öelda eriväärtust: kui inimene otsib endale kodu, siis ei mõtle ta sellest kui investeeringust ja on nõus maksma emotsiooni eest. Talle näiteks meeldib just see või teine piirkond või tahab ta leida korterit majja, kus juba sõbrad või vanemad ees elavad. Samas lähtub pank laenu väljastamisel turuväärtusest ostuhetkel ja üle turuhinna ostmisel tuleb seetõttu arvestada, et lõpuks tuleb emotsioon ikkagi omavahenditest kinni maksta. On palju tegureid, millega uue kodu ostmisel tuleb arvestada.

Müümise puhul võib hinna osas konsulteerida maakleriga, kuid ostja võiks küsida konkreetse objekti kohta arvamust suuremate kinnisvarabüroode hindajatelt, kes oskavad juba kuulutuse andmete alusel üldjoontes öelda, kas küsitud hind vastab turutasemele.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuidas-aru-saada-kas-ostetava-kinnisvara-hind-oiglane

KV.EE: Kas üürikorterite puudujääk pöördub ülepakkumiseks?

27.04.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti märtsis 1632 üürikorterit, millest 984 asuvad Tallinnas. Tallinna üüripakkumiste arv kasvas aastataguse ajaga võrreldes 8%.

Üüripakkumiste arv on kerkinud kõikides Tallinna linnaosades välja arvatud Haaberstis ja Mustamäel. Haabersti on vaatamata oma suurusele suhteliselt tagasihoidliku üüripakkumisega linnaosa, kus märtsis oli pakkumises keskmiselt kõigest 37 korterit. See on aastatagusest kolmandiku vähem.

Mustamäe keskmine üürikorterite pakkumiste arv oli märtsis 76 ehk eelmise aasta näitajast 17% vähem.

Suurima pakkumisega on jätkuvalt kesklinna linnaosa, kus portaali KV.EE andmetel asub 435 üüripakkumist, mis moodustab Tallinna üüripakkumiste koguarvust 44%.

Üüripakkumiste arvu suurenemisest võime näha, et veel aasta-paar tagasi ilmselge üürikorterite defitsiit on samm-sammult leevenemas. Aktiivne korterite arendustegevus toob muuhulgas üüriturule järjest pakkumist juurde. Mõnes piirkonnas võib puudujäägi asemel juba rääkida üürikorterite ülepakkumisest. Näiteks on märgatavalt suurenenud kesklinna kahetoaliste hea kvaliteediga üürikorterite pakkumine.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	03/2015	03/2016	Muutus, %
Haabersti	54	37	-31%
Kesklinn	384	435	13%
Kristiine	44	62	41%
Lasnamäe	119	129	8%
Mustamäe	92	76	-17%
Nõmme	20	31	55%
Pirita	23	28	22%
P-Tallinn	105	110	5%
Vanalinn	67	69	3%

Tallinn	915	984	8%

Eesti	1 544	1 632	6%
Harjumaa	937	1 012	8%

Narva	50	44	-12%
Pärnu	36	56	56%
Tartu	371	379	2%

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Ehitajate tee – Stroomi raudteetammile rajatakse kergliiklustee

26.04.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Kergliiklustee raudteetammil lõigus Ehitajate tee – Stroomi rand“. Projekti tulemusena ehitatakse kergliiklustee pikkusega 2,6 km, mis ühendab omavahel Lääne-Tallinna ning Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vahelised kergliiklusteed.

Vanale raudteetammile kavandatud kergliiklustee liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad. „Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee rajamine on osa „Tallinna linnas vanadele raudteetammidele rajatavate kergliiklusteede kavast“, millega pööratakse Tallinna linnas olulist tähelepanu rohekoridoride loomisele, mis võimaldab inimestel autoliiklusest häirimatult linnas liikuda,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

Abikõlblik projekti kogumaksus on 2 700 000 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 2 295 000 eurot ja projekti omafinantseering 405 000 eurot, millele lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks summas 12 898 eurot. Projekti indikatiivne kogueelarve koos mitteabikõlblike kuludega on 2 712 898 eurot.

Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevuse „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames.

Projekti tegevuste kavandatav elluviimise aeg on mai 2016 – juuni 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Valitsus kiitis heaks riigile tähtsate kinnisvaraprojektide rahastamise

26.04.2016 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, mis teiste seas toovad kaks uut päästekomandot, kaunite kunstide koolile uue õppehoone ning CO2 kvootide müügitulu toel lasteaedade renoveerimise.

„Valitsus investeerib aastas keskmiselt 70 miljonit eurot selleks, et ehitada uusi ja korda teha seniseid riigile vajalikke hooneid,“ nentis peaminister Taavi Rõivas.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 raames kindlustas valitsus rahalise katte kokku kaheksale projektile, mille projekteerimist või ehitamist saab alustada juba sel aastal.

Suuremahulistest projektidest otsustati:

Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas,
Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool,
Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone,
Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018,
Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik,
Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus,
Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine.

Lisaks otsustas valitsus CO2 kvootide müügitulu arvelt toetada kohalikke omavalitsusi, et renoveerida lasteaedu ja hooldekodusid. Sellega väheneb hoonete energiatarbimine ja vähenevad ülalpidamiskulud. Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot.

Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT-agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist.

Alates 2019. aastast on kavas suurendada riigieelarves remondifondi makseid eesmärgiga tagada riigi hoonete stabiilsem rahastus, vähendada ühekordsete investeeringuotsuste mahtu ja ennetada remondivõla tekkimist.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eestis on üle 170 tuhande hektari mahemaad, 17% kogu põllumajandusmaast on mahe

26.04.2016 Tõnu Toompark

2015. aasta lõpu seisuga oli Eestis 1629 mahetootjat, lisandus 226 uut. Kõige rohkem mahetootjaid oli Võrumaal – 196, enim mahemaad Saaremaal – 19 251 hektarit. Mahepõllumajandusmaad oli mahepõllumajanduse registri andmetel kokku 170 797 hektarit ehk ligi 17% kogu Eesti põllumajandusmaast. Eesti oli mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest ELi riikide seas kolmandal kohal pärast Austriat ja Rootsit.

2015. aastal suurenes ka mahetöötlejate arv, neid oli üle 120. Töötlejateks on enamasti väikesed, käsitööndusliku tootmisega ettevõtted. Nende hulgas on 52 mahepõllumeest, kes on oma ja osalt ka teiste mahetootjate toodangu väärindamiseks hakanud tegelema töötlemisega. Samas on ka suuri töötlemisettevõtteid, mis on oma valikusse lisanud mahetooteid, nagu nt Salvest, Saaremaa Piimatööstus, Liviko, Kulinaaria. Eestimaine töödeldud mahetoodang jõuab ka piiri taha – Taani, Soome, Rootsi, Inglismaale, Šveitsi jm.

Eesti Konjunktuuriinstituudi sortimendivaatluse andmetel müüdi 2015. aastal 1300 kodumaist mahetoodet, suurima kodumaise mahetoidu valikuga kauplus oli jätkuvalt Ökosahver, järgnes Rimides asuv Talu Toidab müügiala. Kodumaised tarbijad on mahetoidust järjest rohkem huvitatud.

Rimi keti poodides tegutseva Talu Toidab OÜ ühe eestvedaja Margus Lille sõnul on mahetoidu müük kasvanud. „Mahetoidul on minekut – müük kasvas möödunud aastal päris märkimisväärselt. Eriti hästi meeldivad inimestele nt mahemuna, piimatooted, jäätis ja maiustused, järjest rohkem ka mahlad, maheliha ja toortatar“ rääkis Margus Lille.

Sellel aastal on turule jõudnud mitmed uued kodumaiseid mahelihatooted, nt MTÜ Liivimaa Lihaveis ja SirLoin OÜ pakkumisel. „2015. aastal jõudsin esimest korda oma maheloomade lihaga jaekaubandusse. Kliendid on tooted väga hästi vastu võtnud ja nõudlus maheliha järele järjest suureneb,“ sõnas Harjumaa mahetootja Krista Kanniste.

„Eksporditurgudel jõuti esmakordselt väljapoole Euroopat – 2015. aasta saagist läks esimene laevatäis Eesti põldudel kasvatatud mahekaera Ameerika Ühendriikidesse,“ sõnas Kuresoo OÜ agronoom Margus Ess. „Meie mahekaera käisid juba kasvuajal uurimas mitmed huvilised, kõik olid positiivselt üllatunud meie heast tasemest,“ lisas Ess.

Mahepõllumajandusmaa pind ja mahetoidu turg suureneb ka mujal maailmas. 2014. aastal suurenes mahetoidu turg Euroopas 8% ja USAs 10%. Mitmetes riikides kasvas tarbijate nõudlus aga veelgi kiiremini, nt Rootsis suurenes mahetoidu müük 2015. aastal 39% ja 2014. aastal 38%. Tarbijate kiiresti suureneva nõudluse peamisteks põhjusteks peetakse inimeste kasvavat huvi tervisliku eluviisi ja toitumise ning toidu päritolu vastu, lisaks ka muret looduskeskkonna seisundi ja loomade heaolu pärast.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“

26.04.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

RKASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande

26.04.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja riigihalduse minister Arto Aas kinnitas täna ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande.

RKASi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni. Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringud kasvasid möödunud aastal 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse. Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot).

Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõtte puhaskasum summas 15 685 355,99 eurot otsustati jaotada alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 784 267,80 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 14 901 088,19 eurot;
dividendideks 0 eurot.

Millal on mõistlik kodu vahetada?

26.04.2016 Gerli Ramler

Keskmisest lärmakamad naabrid, majast mööduvad kolisevad rongid,lapsed peavad hulkuvate kassidega liivakasti jagama – see kõik häirib teid juba pikemat aega. Kas need on mõistlikud põhjused uue kodu otsimiseks?

Elu käibki ringiratast ning põhjused, mis veel viis aastat tagasi inimest ei häirinud, võivad äkitselt muutuda nii segavaks, et ta tahab kodu vahetada. Samas on oluline kindlaks teha, kas uues kohas pole uusi, teistsuguseid häirivaid faktoreid.

Kirev sotsiaalne elu vs rahulik pereelu looduses

Kui noorte hulgas on pigem populaarne elada kesklinnas, võimalikult südalinnas, siis veidi vanemaks saades on vastupidi: kolitakse linna äärde, et oleks rahu ja vaikus ning võimalus sportida. Samas on aina enam vanemaid paare, kes tahavad äärelinnast kesklinna kolida, sest siis on hea teatris ja kinos käia ning sotsiaalne elu on kirevam. See ongi tänapäeval tavapärane, et 5–10 aastat elatakse ühes korteris ja seejärel soetatakse uus elamine.

Pere suurenemine seab uued tingimused

Mõistlikuks kodu vahetamise põhjuseks on näiteks pere suurenemine. Vahel arvatakse, et esimese lapse sünni järel ei peaks kohe hakkama uut korterit või maja otsima, sest esimesed aastad on niikuinii laps vanematega tihedalt seotud ja saab kenasti ühist magamistuba jagada. Laste sündi ei saa aga lugeda pseudopõhjuseks uue kodu soetamisel, sest siis ei pea hiljem, kui lapsega on niigi palju tegemist, hakkama uut eluaset otsima, kolima ja kujundama.

Ka maaklerile peaks olema kõige olulisem kliendi rahulolu ning vajadused. Pealegi tuleb varem või hiljem välja, kui klient on valel teel. Näide: lapseootel noorpaar käis vaatamas viiendal korrusel asuvat korterit. Meilt küsiti, kuidas nad plaanivad ilma liftita majas hakkama saada, kui laps on sündinud. Kotid, vanker, laps… Selgus, et nad polnud sellele mõelnudki, ehkki korter iseenesest meeldis neile väga.

Logistika ei tohiks röövida päevast häirivalt palju aega

Üheks mõistlikuks põhjuseks on ka logistika. Selleks ei pea küll kohe hakkama korterit või maja ostma – seda võib ka üürida –, aga järjest enam soovitakse töökohale, koolile või lasteaiale lähemale kolida, et transpordile kuluvat aega ja raha kokku hoida.

Lärmakad naabrid ja ebaturvaline tunne

Samuti on piisavaks kolimise põhjuseks asjaolu, et naabrid on lärmakad või majas on palju üürikortereid ja tundub, et pole turvaline seal elada. Samas võivad sellised asjaolud ka mujal häirivaks muutuda, nii et uut eluaset tuleb hoolega valida, samuti pole paha uute naabritega juba enne kolimist tuttavaks saada.

Majanduslik olukord paneb kolima

Lisaks emotsionaalsetele põhjustele ning tööst ja eraelust tulenevatele vajadustele on oluliseks ajendiks muidugi ka majanduslik olukord: kui ei suudeta näiteks olemasolevat korterit või maja üleval pidada. Pensionärid tahavad sageli oma suure elamise väiksema vastu vahetada, lahku läinud inimesed aga ei soovi tihtilugu oma poolt ühisomandist välja osta. Kui olete sarnases situatsioonis ning teil on pangalaenuga ostetud kodu, tasub alati pöörduda julgelt panga laenuhalduri poole, sest mida varem oma muredest halduriga räägite, seda kiiremini leiate koostöös probleemile lahenduse.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakoolis toimub 28/04/2016 Ärikinnisvara vahendamise koolitus

26.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/04/2016 kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud kõigile inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi ärikinnisvara valdkonnas.

Koolitus annab teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, samuti ärikinnisvara tehingute poolte õigustest ja kohustusest. Osalejad saavad konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 28/04/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: elamufondi uuenemise määr on liiga madal

26.04.2016 Tõnu Toompark

2015. aastal toodeti Eestis elamufondi juurde 0,97% elamufondi pindalast ja 0,60% eluruumide arvust. Kui mitte arvestada, et tegemist on viimase seitsme aasta rekordiliste näitajatega võiks öelda, et tegemist on minimaalse rahuldav tasemega.

Elamufondi pakkumise ja selle kvaliteedi püsimiseks peaks aastane elamufondi juurdetootmise tase olema ligikaudu 1% elamufondist. Viimase 20 aasta jooksul on aga elamufondi eluruume lisandunud keskmiselt 0,63% aastas, mis on juba oluliselt alla elamufondi kvaliteedi hoidmise taset.

Seejuures tuleb arvestada, et aktiivne kinnisvaraarendus on puudutanud peamiselt Tallinnat-Tartut ja teisi maakonnakeskusi. Väljaspool Harjumaad asuv ja maakonnakeskusest väljapoole jääv elamuarendus on haruldus, mida vaid vähesed on näinud.

Seega peab tõdema, et elamufond väljaspool kohalikke suurlinnu vananeb. Investeeringute nappusest tulenevalt tähendab vananemine kvaliteedi allakäiku.

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kristiine linnaosas käivitub uus projekt „Turvaline kodu Kristiines“

25.04.2016 Tõnu Toompark

Kristiine Linnaosa Valitsus käivitas uue projekti „Turvaline kodu Kristiines“, millega toetatakse Kristiine linnaosa korteriühistuid elukeskkonna turvalisemaks muutmisel. Toetust antakse kuni 70% projekti maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on hiljemalt 1. juuni 2016.

Toetust saab taotleda kortermajade elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks. Toetatakse snepper-, taba- või fonolukkude, kaitseriivide jms paigaldamist välisustele, avade katteluukidele, õueväravatele, välisvalgustuse paigaldamiseks/parendamiseks või sensorite lisamiseks olemasolevatele välisvalgustussüsteemile, õuealale turva- või valveseadmete paigaldamiseks, amortiseerunud ja ohtlike hoovielementide eemaldamiseks, hoovi liikluskorraldusvahendite, ohutähiste ja turvapiirete paigaldamiseks ning graffitist hoonete puhastamiseks/kaitsevahatamiseks.

Kristiine linnaosa vanema Vadim Belobrovtsevi sõnul on olukord turvalisusega Kristiines üks parimaid üle Tallinna, aga vahel ikka juhtub väiksemaid korrarikkumisi ja kuritegusid. „Kahjuks oleme saanud politseilt ja korteriühistutelt siiski ka teavet meie linnaosas toime pandud vargustest majade hoovidest ja keldritest. Selleks, et omalt poolt aidata kaasa varguste vähenemisele, otsustasime aidata korteriühistuid turvalisuse tõstmisel. Jagasime oma ideid igakuisel korteriühistute infopäeval ning tagasiside oli igati positiivne,” lausus Belobrovtsev.

“Sellel aastal vaatame, milliseks kujuneb korteriühistute huvi selle projekti vastu – kui palju projektitaotlusi meile laekub, ning sellest tulenevalt vaatame üle järgmisel aastal projekti tingimused ja taotletavad summad. Meie linnaosa elanike turvalisus on jätkuvalt meie jaoks üks tähtsamatest prioriteetidest,” lisas Kristiine linnaosavanem.

Taotlus tuleb esitada Kristiine Linnaosa Valitsusele digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 01.06.2016.

Brave Capital kuulutas välja Pirita promenaadi arhitektuurivoistluse

25.04.2016 Tõnu Toompark

Brave Capitali kontserni kuuluv Pirita Holding OÜ kuulutas tänasest välja Pirita promenaadi avaliku eelvalikuga arhitektuurikonkursi.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on eesmärk leida kinnistule parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus, mis sobib Pirita avalikku ruumi ja loodusesse ning sulandub ühte olemasolevate piirkonna hoonetega “Pirita linnosa on populaarne elurajoon ja ka Tallinna traditsiooniline puhkepiirkond tänu supelrannale, metsapargis olevatele terviseradadele ja purjespordikeskusele. Seoses ülelinnalise tähtsusega puhkefunktsiooniga on alal eriti suur kasutuskoormus just rannahooajal.”

“Arhitektuurivõistluse registreerimistähtaeg on 20. mai. Kõikide registreerijate seast valib žürii välja 5 parimat, kes esitavad oma ideekavandi käesoleva aasta 18. augustiks. Arhitektuurikonkursi võitja kuulutame välja septembris, mille alusel kujuneb elamukvartalile lõplik hoonestusstruktuur ja rütm. Võidutööd kasutame ehitusprojekti alusena,” lisas Kuusk.

Regati pst 1/2/3 kinnistu ostis Brave Capital Tallinna Olümpiapurjespordikeskuselt. Kinnistu suurus on 28 000 ruutmeetrit ehitusoigusega 25 000 ruutmeetrit, kuhu saab rajada üle 200 korteri. Arhitektuurivõistluse tingimustega saab tutvuda kodulehel www.piritapromenaad.ee.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimise ja arendamisega.