Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Поручительство KredEx на покупку и реновацию энергоэффективного жилья

03.07.2016 Gerli Ramler

Теперь для постройки энергоэффективного жилья или реновации своего нынешнего жилья в целях повышения его энергоэффективности существует возможность взять жилищный кредит под поручительство KredEx.

Предварительным условием для получения жилищного кредита под поручительство KredEx является соответствие покупаемой квартиры или малых жилых домов показателю энергоэффективности не ниже класса С. На момент завершения работ по реконструкции жилого дома или его возведения, здание также должно соответствовать классу C.

Класс энергоэффективности необходимо подтвердить действующей маркировкой. В случае строительства нового жилья или реновации уже существующего здания требуется расчет энергоэффективности проекта строительства, предоставленный квалифицированным специалистом, числящимся в Регистре хозяйственной деятельности. Энергетическая маркировка содержит информацию о потребности проектируемого здания в энергии или ее действительном потреблении.

«Инвестиция, направленная на экономию энергии, – бесспорно, мудрое решение, поскольку это позволяет улучшить жилищные условия и сэкономить на расходах на энергию. Энергоэффективные здания обладают более продолжительным сроком эксплуатации, к тому же их стоимость на рынке недвижимости выше. Поэтому для семей, которые планируют ремонт своего жилья, покупку или строительство нового, жилищный кредит под поручительство KredEx – хорошая и выгодная возможность», – отметил директор подразделения розничного банковского обслуживания SEB Тыну Сепп.

По словам руководителя подразделения жилья и энергоэффективности KredEx Трийн Рейнсалу, целью предоставления поручительства по жилищному кредиту является повышение осведомленности населения в области энергоэффективности, а также желание подтолкнуть людей к выбору и строительству более энергосберегающих жилых площадей.

«Поручительство KredEx поможет приобрести жилье, при строительстве которого лучше продуман аспект экономичности здания в целом и существует возможность повышения энергоэффективности жилого дома. Это – первая финансовая услуга в Эстонии, целью которой является создание благоприятных условий для приобретения и возведения энергоэффективного жилья», – сказал Рейнсалу.

Под поручительство KredEx можно ходатайствовать о получении жилищного кредита с 10%-ой ставкой самофинансирования. Размер поручительства, направленного на повышение энергоэффективности, может достигать 24% от стоимости залога, но не более 50 000 евро. Для получения кредита, в том числе, необходимо, чтобы приобретаемое, реновируемое или строящееся жилье являлось собственностью и постоянным местом жительства ходатайствующего. Финансирование может получить и жилая площадь, которая ранее не использовалась в качестве постоянного жилья, однако после окончания реконструкционный работ владельцы планируют использовать ее в качестве постоянного места жительства.

Важное обстоятельство: поручительство KredEx – платная услуга. Это одноразовый расход в размере трех процентов от суммы поручительства.

Для получения жилищного кредита, предназначенного для повышения энергоэффективности, не требуется подавать отдельное ходатайство в KredEx, так как о поручительстве позаботится менеджер по обслуживанию клиентов в банке.

Герли Рамлер
журналист

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Что сделать, чтобы банк выдал вам жилищный кредит?

03.07.2016 Piret Soidla

Банк дает кредит людям, если уверен, что они смогут вернуть полученные деньги. От чего зависит решение финансового учреждения, и как доказать ему, что вы платежеспособны и будете исправно выплачивать кредит?

Проанализируйте свои потребности и возможности

Первый шаг к положительному решению о выдаче кредита – реалистичность. Ходатайствуйте о сумме, которая соответствует вашим потребностям и учитывает доходы, имеющиеся финансовые обязательства и ежемесячные расходы. Все ваши суммарные платежи по кредитам не могут составлять больше 30-40 процентов от нетто-дохода.

Не забывайте и о возможных опасностях (например, ухудшение вашего материального положения, рост процентной ставки и т. д.) и проанализируйте, сможете ли вы возвращать кредит в этом случае.

Многое зависит от состояния выбранной недвижимости

Хорошая квартира со свежим ремонтом нередко стоит намного дороже, чем жилплощадь в плохом состоянии. Но покупая жилье, которое требует ремонта, будьте готовы к дополнительным затратам.

Приобретая такой объект, обязательно продумайте весь проект, то есть кто займется ремонтом, во сколько это обойдется и где взять деньги. Банк хочет иметь представление обо всем проекте, и чем лучше он продуман, тем выше вероятность, что вы получите кредит.

Необходимо самофинансирование или дополнительный залог

Обычно банк требует от покупателя недвижимости первый взнос в размере не менее 20 процентов. Если самофинансирования нет, его можно заменить дополнительным залогом. Прежде чем ходатайствовать о кредите, подумайте, есть ли у вас средства на первый взнос или подходящий дополнительный залог, принадлежащий вам или кому-то из близких родственников (мать, отец, ребенок). Как правило, в случае жилищного кредита банк не принимает дополнительный залог, собственником которого являются другие третьи лица.

Документы на недвижимость должны быть в порядке

Прежде чем давать кредит, банк всегда проверяет, соответствуют ли требованиям документы на покупаемую и залоговую недвижимость. Приобретаемый объект должен быть внесен в регистр строений и крепостную книгу, у него должно быть разрешение на строительство/извещение о строительстве и действующее разрешение на использование/извещение об использовании.

Регистры являются открытыми, благодаря чему вы можете сами проверить, в порядке ли документы, прежде чем обращаться в банк.

Платежное поведение должно быть хорошим

Что касается платежного поведения, то частые долги, невозможность вовремя возвращать имеющиеся займы и пристрастие к азартным играм говорят не в пользу ходатая.

Если у вас были проблемы с платежным поведением, не ждите, что банк сам это обнаружит – объясните по собственной инициативе, почему это произошло. Если вы ходатайствуете о кредите совместно с другим человеком, то банк примет во внимание и его платежное поведение, ведь на нем будет такая же ответственность, как и на вас.

Будьте честны

Выдавая кредит, банк становится вашим партнером. Чем больше у него информации, тем лучше. Не скрывайте, например, свои расходы, число иждивенцев или состояние недвижимости. Честность партнера высоко ценится, поэтому всегда предоставляйте банку достоверную информацию.

Соблюдение всех вышеприведенных рекомендаций еще не гарантирует, что вы получите кредит. Однако это даст банку положительный сигнал о том, что вы – надежный партнер.

Пирет Сойдла
менеджер по обслуживанию клиентов SEB

Mais tööstustoodangu maht vähenes

01.07.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes energeetikas ja mäetööstuses, kuid suurenes töötlevas tööstuses.

Mais toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid eelmise aasta mai mahtu. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puidu, elektriseadmete, elektroonika- ja metalltoodete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang toiduainete ning masinate ja seadmete tootmises.

Välisturule müüdi mais 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta maiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 4% ja müük kodumaisele turule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta mais tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.

2015. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 19% ja soojust 16% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjus oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, mai 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-3,3	3,0	-2,0
Energeetika	-16,6	-18,3	-19,9
Mäetööstus	-8,1	-8,9	-12,5
Töötlev tööstus	-1,8	6,3	0,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	5,8	14,2	7,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	12,5	7,3
toiduainete tootmine	-2,8	-0,6	-3,8
metalltoodete tootmine	-3,4	9,5	2,1
elektriseadmete tootmine	-7,2	12,4	4,3
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	34,2	6,4	0,3
mööblitootmine	-9,4	10,3	2,6
mootorsõidukite tootmine	-6,2	5,3	0,1
ehitusmaterjali tootmine	-4,6	9,5	4,1
masinate ja seadmete tootmine	-3,0	2,8	-3,9

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2015 majandusaasta aruanne

01.07.2016 Tõnu Toompark

25.04.2016 kiitis Mainor Ülemiste AS nõukogu heaks 2015. aasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruande ning aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 02.05.2016. Esmakordselt ajaloos koostas kontsern oma raamatupidamise aastaaruande IFRS põhimõtete kohaselt.

2015. aastal tegeles ettevõte jätkuvalt eelkõige uute hoonete ehitamise, olemasolevate renoveerimise, uute ja renoveeritud pindade väljaüürimisega ning uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega. Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas 2015. aastal 5 084 tuhat eurot (2014: 4 460 tuhat eurot), muud äritulud 376 tuhat eurot (2014: 444 tuhat eurot) ja puhaskasum 5 478 tuhat eurot (2014: 7 234 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital majandusaasta lõpu seisuga oli 78 629 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 2015. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 8 289 tuhat eurot. Uusi laene lisandus 2015. aastal 5 189 tuhat euro väärtuses, millest vanade laenude refinantseerimiseks kasutati 814 tuhat eurot ja investeeringute katteks 4 375 tuhat eurot. Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjad võeti 2015. aasta novembris kauplemisele mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli aasta lõpu seisuga 67 130 tuhat eurot ja suurenes võrreldes eelmise aastaga 9 020 tuhande euro võrra. Mainor Ülemiste AS 49% osaluse väärtus sidusettevõttes Technopolis Ülemiste AS on 24 995 tuhat eurot ja see suurenes aasta jooksul 3 206 tuhande euro võrra. Sidusettevõttelt Technopolis Ülemiste AS saadi dividendide 702 tuhat eurot ja maksti 2015.aastal ettevõte omanikele dividende 740 tuhat eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nüüd on võimalik osta Kinnisvarakooli kinkekaarti

01.07.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakooli kodulehelt on nüüdsest võimalik osta oma kallitele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi kinkija saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eften: Mõned tähelepanekud DSV tehingu teemal

01.07.2016 Viljar Arakas

EfTEN Real Estate Fund III AS (Fond III) tegi oma senise 1-aastase tegevusajaloo jooksul juba kolmanda tehingu, omandades logistikafirma DSV varad kolmes Balti riigis. Tegemist on ostu-tagasiüürimise tehinguga, kus hoonete müüja, DSV, jääb ise hoonete pikaajaliseks üürnikuks.

Tehingu olulisus peitub järgmistes punktides:

Fond III’e kaks esimest investeeringut olid Leedus – Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais ja Ulonu büroohoone Vilniuses. Selles tehingus on ostuobjektiks kolm hoonet igas Balti riigi pealinnas või selle lähiümbruses, mis vastab täpselt meie fondi investeerimismandaadile. Kolmest hoonest suurim hoone asub Eestis, Tallinnasse sissesõidul Laagris, Pärnu maantee ääres;
tehinguga teeme esimese investeeringu logistikasegmenti seniste kaubandus- ja büroohoonete kõrval, mis tagab varade tasakaalustatud jagunemise erinevate ärikinnisvarasegmentide vahel;
pikaajaline katkestamatu üürileping maailma ühe juhtiva transpordifirma DSV-ga tagab fondile stabiilse üüritulu;
portfelli väikseim hoone asub Riias. Oleme DSV’ga kokku leppinud Riia keskuse olulises laiendamises, mis lõpetatakse hiljemalt 2018. aasta alguseks;
tehingu omakapitalina kasutame aprillis avalikult aktsiaemissioonilt kaasatud vahendeid. Arvestades tehingu mahtu, saame peaaegu kogu kevadel kaasatud omakapitali juba 3 kuud peale aktsiaemissiooni toimumist töösse rakendada.

Võib küsida, miks otsustas DSV oma varad müüa. Sõltumata tegevusalast üha enam rahvusvahelisi suurettevõtteid keskendub oma põhitegevusele, müües ära ja samas üürides tagasi oma äriks vajalikku kinnisvara. Kinnisvara on tihti paljude ettevõtete bilansis väga suure osakaaluga põhivara, mida müües saab ettevõte vabastada kapitali ning investeerida vahendid oma põhitegevusse. Lisaks tagab sales and leaseback tehing konkurentidega võrreldes optimaalse varade ja kulude struktuuri. Globaalses mastaabis pole jätkusuutlikud ärimudelid, mille ainsaks kriitiliseks eduteguriks on iseenda kinnisvara omamine.

Arvestades tänast ülisoodsat pangalaenude keskkonda, saame tehingujärgselt tagada oma investoritele hea iga-aastase dividenditulu, mis on meie fondide esmane eesmärk. Briti referendumi järgselt on maailma habras majanduslik tasakaal löödud taaskord kõikuma. Kui finantsturgude reaktsioon oli referendumijärgselt ootuspäraselt terav, siis kaks börsipäeva hiljem on turud taastumas. Ärikinnisvara sektori joviaalne meeleolu võib siit siiski saada teatud tagasilöögi, mis väljenduks tehingute voo vähenemises ja tootlusmäärade languse pidurdumises. Vähemalt ajutiselt, kuniks Briti valitsus vahetub ja asjad lõplikult selginevad.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Alates 1. juulist on Maa-ametil uus struktuur

30.06.2016 Tõnu Toompark

Alates reedest, 1. juulist jõustub Maa-ameti uus struktuur, mis muudab asutuse tegevuse ajakohasemaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, et saaks kiiremini arvestada tänapäeva nõudmistega ning teha paremini koostööd partnerite ja klientidega.

“Ennekõike on Maa-ameti struktuurimuudatused tingitud maareformi lõpusirgele jõudmisest, halduskulude kokkuhoidmisest ja järjest parematest võimalustest korraldada asjaajamist elektrooniliselt,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Kui maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti,” selgitas Tiits.

Kõige suuremad muudatused toimuvadki maakatastri valdkonnas, kus maakondlike katastribüroode ja senise kahe osakonna baasil on loodud neli osakonda, mis lisaks katastriandmete registreerimisele ja arhiveerimisele hakkavad senisest enam rohkem rõhku panema andmete kvaliteedile, ajakohasusele ja avalikustamisele.

Varasemad maakondlikud katastribürood olid vajalikud siis, kui reformi käigus moodustati palju uusi katastriüksusi ja kogu asjaajamine käis paberil. Nüüdseks on maareform lõppemas, Maa-amet on katastriga suhtlemiseks loonud elektroonilised võimalused, sh katastritoimiku esitamiseks elektroonilisel kujul. Senised katastribüroode töötajad viidi enamjaolt üle registriosakonda, kuid valdav osa neist jääb tööle endisesse asukohta. Seega on Maa-amet kodanikele kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Katastritoiminguid saab jätkuvalt maakonniti teha ja toimikuid paberil esitada. Soov on katastrit arendada selliselt, et tulevikus toimuks kogu andmevahetus täisdigitaalselt.

Struktuurimuudatused puudutavad ka ruumi- ehk kaardiandmete tootmist ja avalikustamist – likvideeritakse praegune kartograafia osakond, selle ülesanded lähevad üle moodustatavasse ruumiandmete osakonda.

Mõistagi arvestab Maa-ameti uus struktuur valitsuse seatud sihti hoida kokku riigivalitsemise kulutusi – selleks viidi läbi töökohtade ja tööülesannete põhjaliku analüüs, mille tulemusena täpsustati osakondade ülesandeid, koostööd ja juhtimist. Ümberkorralduste käigus koondati 20 töötajat.

Koos uue struktuuriga jõustub ka Maa-ameti uus põhimäärus.

Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel, varustab ühiskonda maa kohta käiva infoga ning tagab riiklike ajakohaste ruumiandmete kättesaadavuse ja kasutuslihtsuse. Üle poole ameti teenistujatest töötab pealinnast väljaspool.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kehtestati Tartu kesklinna üldplaneering

30.06.2016 Tartu.ee

Volikogu kehtestas Tartu kesklinna üldplaneeringu, mille elluviimisega soovitakse tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone.

Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada.

Kehtestatud planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.

Ligi 190 hektari suurune linna keskuse ala on jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumiks, mille linnaehitusliku olemuse, säilitatavate väärtuste, hoonestuse, haljastuse, liikluse ja muude küsimustega planeering tegeleb. Üldplaneeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 15 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias “Tartu 2030” ja Tartu kesklinna strateegias.

Planeeringus on esitatud Tartu kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid, üldised funktsioonid piirkondade kaupa, hoonestamise tihendamise või uushoonestuse vajadus, puhkealade arengusuunad, liiklusruumi arendamine jms.

Kesklinna üldplaneering oli avalikul väljapanekul möödunud aasta 19. oktoobrist kuni 19. novembrini, arvamusi ja ettepanekuid laekus ligi 160 isikult. Üheks peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks kujunes planeeringus ette nähtud parkide osaline hoonestamine. Küüni tänava parki on ette nähtud võimalus Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoone rajamiseks, Atlantise juurde Holmi parki on planeeritud konverentsikeskus ja nn riigimaja.

Avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel otsustati jätta hoonestamata Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala ning vähendati Holmi parki kavandatud hoonestusala. Tartu linn on seisukohal, et parkide mõningase vähenemise kaalub üles eesmärk tuua kesklinna rohkem teenuseid ja vähendada sundliikumist. Haljasalade vähendamist on kavas kompenseerida nende kvaliteedi tõstmise ja kujundamisega aktiivselt kasutatavateks parkideks.

Kesklinna üldplaneeringu kehtestamise poolt hääletas 28, vastu oli 1 volikogu liige.

United Real Estate Fund I AS ostis Tartus Riia tn 130 ja 132 kinnistud

30.06.2016 Tõnu Toompark

Investeerimisfond United Real Estate Fund I AS ostis Tartus Riia tn 130 ja 132 kinnistud, mille suurim üürnik on Politsei- ja Piirivalveamet.

United Real Estate Fund I AS-i nõukogu esimehe Jaanus Otsa sõnul vastavad soetatud kinnistud fondi investeerimiskriteeriumitele. „Tegemist on heas seisukorras äri- ja büroohoonetega, millest suurem osa on välja üüritud pikaajalise üürilepinguga Politsei- ja Piirivalveametile. Jätkame kinnistute üürnikele kvaliteetse ja nende nõudmistele vastava haldusteenuse osutamist. Samuti on meil plaanis investeeringutega tõsta hoonete energiasäästlikkust,“ ütles Otsa.

Kinnistute müüjad on AS Tartu KEK ja AS Rondam. AS Tartu KEK ja AS Rondam omaniku Neinar Seli sõnul kulgesid läbirääkimised kiirelt ja konstruktiivselt. „Meie kontserni jaoks on aeg liikuda edasi ning tegeleda uute väljakutsetega. Käesolev tehing annab tõestust, et Tartu on kinnisvarainvestoritele hea paik ning usun see annab julgust ka teistel Tartusse investeerida. Soovime omaltpoolt tänada PPA-d ning teisi koostööpartnereid pikaajalise koostöö eest.“

Müüjaid nõustas ja tehingu läbirääkimisi juhtis OÜ Catella Corporate Finance. Catella tegevpartner Aavo Kokk nentis, et tegemist on olulise tehinguga. „See tõestab, et professionaalsed kinnisvarainvestorid peavad Tartut kohaks, kus võib teha ka suuri kinnisvarainvesteeringuid.“

Tehingut finantseeris Nordea Bank AB Eesti filiaal. Poolte kokkuleppel on tehingu maksumus konfidentsiaalne.

2016. aastal asutatud United Real Estate Fund I AS on kinnine mitteavalik kinnisvarafond. Fondi valitsejaks on AS United Asset Management (www.unifund.ee) ning asutajad on Krugman Holding OÜ (osalus 33,3%), OÜ Korso Holdings (osalus 33,3%), AS Irest Ehitus (osalus 25%) ja Buenas OÜ (osalus 8,4%). Fondi tingimused on kooskõlastatud Finantsinspektsiooniga ning fond tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko: Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus Vilniuses

30.06.2016 Tõnu Toompark

30. juunil 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv 100%line tütarettevõte UAB Merko Statyba ja UAB Viešbutis Lietuva lepingu Vilniuses Radisson Blu Hotel Lietuva laienduse projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks, alustades esimese faasiga.

Tööd hõlmavad võtmed kätte projekteerimis- ja ehitustöid uue kaheksa maapealse korruse ja kahe maa-aluse parkimiskorrusega hoone osas. Projekt teostatakse kahes faasis: faas 1 – projekteerimine ja lubade hankimine; faas 2 – hotelli laienduse ehitustööd.

Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 15,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese faasi valmimine on planeeritud 2016. aasta detsembris. Tellija kinnitust teise faasi käivitamiseks on oodata 2016. aasta detsembris ja teise faasi valmimine on planeeritud 2018. aasta esimeses kvartalis.

Tallinnas avaneb juulikuus beetapromenaad

30.06.2016 Tõnu Toompark

Merekultuuriaasta puhul valmib sel suvel Kalasadamast Noblessneri sadamalinnakuni mere äärt mööda kulgev beetapromenaad. Juulikuus avatav mereäärne jalutamisala sünnib Noblessneri ja Linnalabori eestvedamisel ning mereäärsete kruntide omanike ja linnavalitsuse toel.

Beetapromenaadi loomise eestvedaja Teele Pehki sõnul sündis idee tallinlastelt, kelle üheks unistuseks on parem ligipääs ja avatus merele. „Eelmisel suvel korjasime pealinna elanikelt ideid ja unistusi kesklinna mereääre kasutamise kohta. Ideekorje tulemustest kerkis selgel esile soov jalutada kesklinnas piki kallasrada, milleks Tallinna kesklinnas väga palju võimalusi veel pole,“ ütles Pehk. “Tegelikult on linlaste unistust täita üpriski lihtne, mereäärse promenaadi saab ju luua väga lihtsate vahenditega, avades väravaid ja nihutades aiapiirdeid, kindlustades kaldaäärt,” lisas Pehk.

Noblessneri sadamalinnaku arendaja BLRT Grupp kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul rajab beetapromenaadi avamine teed püsiva rannapromenaadi loomisele. “Tallinlased soovivad liikuda mere ääres ning arendajana otsime lahendusi, kuidas seda inimestele võimaldada. Täna loodav testpromenaad aitab meil valmistuda selleks, et koos teiste mereäärsete arendustega luua siia püsiv rannapromenaad,” rääkis Ivar Piirsalu.

Riigi Kinnisvara ASi põhja piirkonna haldur Gert Rahnel tunnustab kõiki asjaosalisi, kes on võtnud vaevaks ja andnud oma panuse pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonna taasavamiseks. „Senine koostöö on olnud väga viljakas ning juba on ka jõutud lõpule Patarei merekindluse kallasraja lõigu rajamisega,“ kiitis Rahnel projekti elujõulisust.

Beetapromenaadi Patarei merekindluse äärne lõik

Beetapromenaadi valmimisse panustavad mitmed mereäärsete kruntide omanikud koos Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega. Algatus on üks merekultuuriaasta ideekonkursi võidutöödest. Beetapromenaadi ettevalmistustööd käivad juba märtsikuust ning ühistöös valmiv jalgrada valmib sel suvel. Beetapromenaadi loomise taga on Linnalabor, Noblessneri sadamalinnak, Riigi Kinnisvara AS, OÜ BMG Arendused, Allianss Arhitektid, Pro Kapital Eesti AS, Tallinna Vesi AS, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kommunaalamet ning Merekultuuriaasta 2016.

7 sammu eduka korterimüügini

30.06.2016 Christian Ayrer

Plaanid korterit müüa? Imelihtne, eks? Mis seal siis ikka keerulist saab olla – telefoniga pildid valmis, kähku kõne maaklerile või kuulutus ise portaali üles. Ja edasi istud jalg üle põlve ning ootad, kuni tuleb huviline, kel raha puuga seljas ning kiirelt käed lööb.

Nii võib minna. Paljudel on ilmselt läinudki. Kuigi kui tegemist pole just metsiku vedamisega ja mitmete asjaolude kokkulangemisega, on selline asjade kulg pigem märk liiga väiksest müügihinnast ning sellest, et müüja saab turusituatsiooni arvestades lihtsalt pügada.

Palju tõenäolisemalt on paljud kinnisvaramüüjad aga olnud olukorras, kus kõik need sammud on justkui astutud, mõni huvilinegi käib kohal, kuid jutt nendega jääb ümmarguseks ning soovitud tehingut ei paista ega paista. Kehvemal juhul saab isegi need, kes telefoni teel huvi tunnevad, üles lugeda ühe käe sõrmedel. Omanik aga muudkui ootab ja ootab..

Mida siis teha? Iga kinnisvaratehing on eriline ja standardseid lahendusi reeglina pole. Siiski on mõned universaalsed soovitused, mida jälgides on suurem tõenäosus suurendada nii huvi oma objektide vastu kui ka lõpuks kiiremini tehinguni jõuda.

Raha, raha, raha…
Peamine põhjus, miks korterite müügiperiood plaanitust oluliselt pikemaks võib venida, on ebareaalne hinnaootus. Põhimõtteliselt on igale asjale võimalik leida ostja, kuid mitte tingimata selle hinna eest, mida ostja esimese hooga soovib saada.
Soovitus: vaata Maa-amet tehingute statistikat, võrdle sarnases asukohas ja seisukorras korterite hindu portaalides ning konsulteeri pädevate tuttavatega.
Hinda oma võimeid.
Nii adekvaatse hinna määramise kui kogu müügiprotsessi puhul tasub reaalselt oma võimeid hinnata ning mõelda, kas saad kogu protsessiga ise hakkama. Ja kas sul on ka aega sellega tegeleda. Jah, kinnisvara müümine on jõukohane igale vähegi haldussuutlikule inimesele, kuid see võtab omajagu aega ja asjaajamist.
Soovitus: kui ennast täiesti kindlalt ei tunne, tasub pöörduda abi saamiseks maakleri poole.
Üks pilt ja tuhat sõna.
Ka kinnisvara puhul kehtib see vanasõna, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Esimese otsuse, kas üldse konkreetse korteriga edasi tegeleda, teeb ostja reeglina just piltide järgi. Tänapäeval saab täitsa adekvaatsed pildid ka telefoniga tehtud, kuid isegi see nõuab pisut silma ja kogemust.
Soovitus: panusta heade piltide saamisse pigem rohkem kui vähem.
Kui sul on juba läinud nii hästi, et kuulutus on üleval ning võetakse ühendust ja soovitakse korterit vaatama tulla, siis sellesse ei tasu suhtuda liiga lõdvalt.
Esimene emotsioon kujuneb sekunditega ning seda muuta on kaunis keeruline.
Soovitus: korista, tuuluta, pane talveriided kappi, pese ära nõud, tee voodi ära, pane mustad riided kokku, vii välja kassiliiv jnejne. Seda kõike tasub teha juba ka enne kuulutuse jaoks piltide tegemist.
Kui sa ise enam korteris ei ela ning on kindel soov korter maha müüa, vaata kriitilise pilguga üle ka kogu korteri sisustus.
Katkine riiul, kaks erinevat öökapikest ühes väikses magamistoas, autokleepsudega kaunistatud peegel, viis tumbat diivani kõrval ja muust sellisest võid täitsa vabalt ka loobuda. Ostjad hindavad pigem avarust ja võimalus toas ilma logistikuhariduseta end ümber pöörata.
Soovitus: mida vähem nende jaoks üleliigsena tunduvat kola seal parasjagu on, seda parem.
Pisiremont – jah või ei?
Enamasti tekib ka küsimus, kas müügiks tasub korterit pisut „putitada“. Universaalset vastust siin ei ole ja sageli otsivad ostjad just sellist korterit, mis tervenisti ümber ehitada või remontida. Kui aga usud, et su korter on pigem selline, kus uus ostja kohe ei hakka seinu maha võtma, siis võib aknapalede ülevärvimist, katkise segisti väljavahetamist või väikseid pahtliparandusi täitsa kaaluda.
Ole tark ja oska vastata küsimustele.
Ostja jaoks on see võibolla tema elu tehing ning ta tahab veenduda kõigis pisiasjades. Ja mida rohkem ta teada tahab, seda parem – nii on tõenäosus, et tagantjärgi tuleb hakata midagi klaarima, oluliselt väiksem.
Soovitus: tee selgeks, kas majas on korteriühistu ja mis on remondiplaanid, kui suur on maja laenujääk, kes on sinu naabrid, kas majal on lokaalne katlamaja, kas keldriboksid kuuluvad ka ametlikult korteri juurde jne.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes mais veelgi

30.06.2016 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis mais müügitulu kasv kiirenes veelgi.

2016. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 557,9 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta maiga võrreldes 13%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskauba (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes neljandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 19%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 15%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Mais suurenes nende kaupluste müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes 5%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu suurenes 2015. aasta maiga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2016. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kolme tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN Real Estate Fund III omandas DSV logistikakeskused Balti riikides

30.06.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas maailma ühelt suurimalt logistikakontsernilt DSV kolm äri- ja logistikakompleksi Eestis, Lätis ja Leedus.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul vastab tehing ideaalselt fondi profiilile. „Tegu on maailma ühe juhtiva logistikaettevõttega, mis rendib lepingu kohaselt meilt hooneid vähemalt kümneks aastaks. Fondi jaoks oli see hea võimalus siseneda logistikasegmenti, kaasates kõiki kolme Balti riiki,“ ütles Arakas.

EfTEN Real Estate Fund III omandas sale-and-leaseback tehinguga kolm DSV logistikakeskust Tallinnas (Pärnu mnt 535), Riias (Krustpils tn 31) ja Vilniuses (Stasylu tn 21). Kõik kolm logistikakeskust asuvad põhimagistraalide ääres, ehitatud või renoveeritud vahemikus 2000-2006 ning väga heas seisukorras. Kokku omandas EfTEN tehinguga ligi 33 000 ruutmeetrit kontori- ja logistikapinda, mida DSV rendib turutasemele vastava hinnaga. Riia logistikakeskuse laiendamiseks algavad 2017. aasta sügisel ehitustööd, mille käigus suureneb hoonepind veel ligi 4300 ruutmeetri võrra.

Leedu tehing jõustub kohe, Eesti tehing pärast Konkurentsiameti loa saamist, Läti tehingu jõustumiseks on vajalik lõpule viia formaalne protseduur Riia linna eelisostuõigusest loobumise teatise saamiseks. Tehingu hind ei kuulu vastavalt lepingule avalikustamisele. Tehingut nõustas Colliers International ja EfTENit esindas kõigis Balti riikides advokaadibüroo FORT.

DSV on maailma üks juhtivaid transpordi- ja logistikafirmasid. Ettevõttel on 80 riigis üle maailma enam kui 800 kontorit ja 300 logistikaüksust, kus töötab üle 40 tuhande inimese. Kõigis Balti riikides on DSV turuliider.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud avalik kinnine alternatiivne investeerimisfond, mis teeb investeeringuid Balti riikides rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid). Fond juhindub investeerimistegevusest väärtust lisavast ja oportunistlikust strateegiast. Fond on suunatud peamiselt pikaajalistele jaeinvestoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. Fond on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1. märts 2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tartu korraldab Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi

29.06.2016 Tartu.ee

tartTartu Linnavalitsuse otsustas korraldada ideekonkursi Tähetorni esise platsi ja Pirogovi nõlva treppide arhitektuurse lahenduse leidmiseks.

Ideekonkursi eesmärgiks on leida maastikuarhitektuurne lahendus Tartus Tähetorni platsile ja selle lähiümbrusele ning sellega sobituv kavand Pirogovi trepistikule. Seda eelkõige 24. veebruari liputseremoonia toimumise hõlbustamiseks, aga ka suviste ürituste korraldamiseks. Otsitav lahendus peaks kogu ala paremini siduma südalinna ja Toomemäe pargiga

Ideevõistlus on kaheetapiline. Esimeses etapis oodatakse osalevate ettevõtete portfoolioid, mille põhjal valib žürii viis edasijõudvat osavõtjat, kellele tehakse ettepanek esitada võistlustöö. Porfoolioid oodatakse 15. juuliks 2016, viielt edasijõudnult oodatakse lõplikke eskiislahendusi 23. septembriks 2016.

Teises etapis hinnatakse esitatud võistlustöid ja koostatakse paremusjärjestus. Preemiad makstakse järgmiselt: 1. koht 4500 eurot, 2. koht 2500 eurot, 3. koht 1500 eurot ja 4.-5. koht 1000 eurot.

Võitjaga sõlmitakse läbirääkimiste tulemusena leping arhitektuurse ja insenertehniliste eriosade projektide koostamiseks.

Ideekonkursi žüriis on Jarno Laur (žürii esimees, abilinnapea), Tõnis Arjus (žürii aseesimees, linnaarhitekt), Anna-Liisa Unt (linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekt), Kaido Kepp (volitatud arhitekt), Eesti Arhitektide Liidu poolt nimetatud liige (volitatud arhitekt).