Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kas välismaalasest kinnisvaraomanik on Pärnu turult kadumas?

07.03.2016 Mariel Aim

Pärnu on linn, millega seostub paljude eestlaste mõtetes kohe meri ning soe suvi. Tõsi ta on – Pärnu on kuulutatud Eesti suvepealinnaks ning me ei leia endi seast tõenäoliselt kedagi, kes ei sooviks soojal ajal end kasutavasse merevette kasta.

Siinkohal tasub mainida, et linn ei ole populaarne vaid eestlaste seas – suviti leiab sealt suurel hulgal välisturiste, kes peavad piirkonda lausa niivõrd meeldivaks, et on otsustanud soetada endale Pärnusse kinnisvara.

Välismaalasest turist ei ole Pärnus harv nähtus. Suviti linnas ringi liikudes tekib tihti mulje, justkui oleks tegemist mõne eksootilise kuurortlinnaga, kus eesti keelt kohtab pigem vähe.

Eesti keelt kõnelevad peamiselt klienditeenindajad, kelle jaoks on suvi kõige magusam tööaeg ning päevane jootraha võib ulatuda sadadesse eurodesse. Sama kehtib ka kinnisvaraomanike kohta, kes tegelevad oma kinnisvara päeva kaupa välja üürimisega. Korter, mis talvisel perioodil toob omanikule tulu näiteks 250 €/kuus, võib suveperioodil kasvada hoopis 100 €/päevas.

Mitmed võivad arutleda – kes soovivad taolist suurt summat üürikorteri eest maksta? Siin sõltubki linn välismaalastest, kes lähevad Pärnusse puhkama ja ei hoia kulutustelt kokku, sealhulgas ka elamistingimustelt. Siinkohal tasub märkida, et sarnase olemusega inimesi leidub ka eestlaste, mitte ainult välismaalaste seas ning nad on linnale kui lotovõit.

Küll võib aga ühel hetkel Pärnut armastaval inimesel tekkida mõte, et üürimise asemel võiks endale korteri hoopis osta. Maa-ameti statistika põhjal soetas 2015. aastal endale Pärnu linnas kinnisvara 35 inimest moodustades kogu kinnisvara ostjate arvust 3,5%. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et neist 27 olid Soome kodanikud, millest võib järeldada, et soomlaste osakaal Pärnu linnas on siiani märkimisväärne. Kokku oli 2015. aastal Pärnu linnas kinnisvara omandajaid kuuest välisriigist.

Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda märkimisväärsed, siis tegelikult on välismaalastest kinnisvara ostjate arv tugevas languses. 2013. aastal soetas endale Pärnu linna kinnisvara 91 välismaalast, moodustades sealhulgas 8,7% kogu ostjaskonnast. Sellest järgneval, 2014. aastal ostis kinnisvara 82 välismaalast, moodustades kogu ostjate arvust 7,2%. Seega võib 2015. aasta tulemus olla pigem murettekitav, kuna välismaalastest kinnisvara ostjate arv on langenud rohkem kui kaks korda, võrreldes eelmiste aastate andmetega.

Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvara fotokoolitus 11/03/2016 ERIHINNAGA – vaid 55 eurot!

07.03.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/03/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Registreeri kiiresti, sest kohti on piiratud kogus.

Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega, kuid oodatud on ka eraisikud, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada. Selle tulemusena on võimalus müüa rohkem ja paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Samuti saab koolitusel küsida oma tehnika kohta, mida kasutate.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 11/03/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Palgakasv neljandas kvartalis jätkus

07.03.2016 Erki Lõhmuste

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aasta IV kvartalis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti ning aasta kokkuvõttes 6 protsenti. Möödunud aastal oli keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Majandusharude lõikes on viimase aastal jooksul palgakasvu varieeruvus suurenenud. Palgakasv oli kiirem peamiselt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõunappus ning alampalga tõstmine on rohkem mõju avaldanud. Kümnendiku jagu või rohkem kasvasid palgad majutuses ja toitlustuses, kinnisvarasektoris ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Samuti oli suhteliselt kiire palgakasv info ja side sektoris, kus jätkuvalt on olukord majanduse keskmisest parem. Palgad langesid ehitussektoris, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad vähendama nii töötasu kui töötajate arvu.

Palgakulude kasv ületas eelmisel aastal selgelt majanduskasvu, viidates ettevõtete kasumlikkuse langusele. Töötajatele jagati töötasuks tavapärasest suurem osa loodud lisandväärtusest. Palgatöötaja ostujõule on see hästi mõjunud, sest lisaks kiirele palgakasvule oli eelmisel aastal ka 0,5-protsendine hinnalangus ning samal ajal vähendati ka tööjõu maksukoormust ja tõsteti peretoetusi. Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks, mistõttu võib sellel aastal oodata palga ostujõu kasvu aeglustumist taastuva inflatsiooni tõttu.

Liigkiire palgakasv tähendab teisalt, et ettevõtete konkurentsivõime väheneb ning võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise või halvemal juhul ettevõtete sulgemise, kui nad ei suuda suurenenud tööjõukuludega hakkama saada. Samas ei pruugi praegune olukord olla nii pessimistlik, kui see ametlikust statistikast paistab, sest kasumlikkus, mis pärast kriisi väga kiiresti taastus ning on langustrendil, on majanduses keskmisena jõudnud Euroopa Liidu keskmise taseme lähedale.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et eelmise aasta statistika tõlgendamise muudab keerulisemaks maksuameti hea töö erinevate maksude paremal kogumisel, mis aitab vähendada varimajanduse osakaalu majanduses ning võrdsustab ettevõtete konkurentsipositsiooni. Samas aga on raskendatud parema maksukogumise efektide arvessevõtmine statistika koostamisel ja tõlgendamisel, sest selle tulemusena muutuvad harjumuspärased seosed erinevate majandusnäitajate vahel.

Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB nädalakommentaar: palgakasv sunnib ettevõtted efektiivsust otsima

04.03.2016 Mihkel Nestor

Täna avaldatud keskmise palga statistika 2015. aasta kohta tõendab, et töötava inimese jaoks oli eelmine aasta tõepoolest soodne. Kahjuks ei kasvanud inimeste sissetulekud kooskõlas ettevõtlussektori tuludega, mistõttu on tõenäoline, et palgakasv suurendab mõnevõrra töötust.

Palgakasv jätkub

Äsja avaldatud statistika keskmise palga kohta 2015. aastal näitab, et palgakasv ei raugenud ka neljandas kvartalis. Võrreldes 2014. aasta sama ajaga kasvas keskmine palk 6,4%. Aastaga suurenes keskmine palganumber 6%, jõudes 1065 euro tasemeni. Et 2015. aastal vähenes ka tulumaks ja tarbijakorv odavnes, võib öelda, et palgatöötaja jaoks oli tegemist väga eduka aastaga.

Joonis 1. Keskmine palk tegevusalade lõikes 2015. aastal ja selle kasv võrreldes 2014. aastaga

Sektoritest suurenes keskmine palk kiiresti mitmel madalapalgalisel tegevusalal nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus jt. Tugeva panuse sellesse andis miinimumpalga 10% tõus, kuid ei saa välistada, et ka maksuameti teravdatud tähelepanu ümbrikupalga maksmisele on statistikat mõjutanud.

Keskmise palga tõusu võimendas kiire kasv kahel tegevusalal, kus palgataseme määravad suuresti riiklikud kokkulepped: meditsiin ja haridusvaldkond. Et õpetajate palgatõusust on tehtud poliitiline prioriteet, siis kasvas hariduses keskmine palk lausa 8,2%. Meditsiinitöötajate edukad palgaläbirääkimised mõne aasta eest tõid kaasa 8% kasvu ka 2015. aastal.

Kahjuks tuleb tõdeda, et kiire palgakasv on olnud mõneti põhjendamatu ja ei vasta majanduse tegelikele võimetele. Keerukad olud eksporditurgudel ja Euroopa nigel majanduskliima on Eesti ettevõtlussektorile olnud tõsine väljakutse.

Statistikaameti andmetel kahanes ettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes kõigil kolmel kvartali, mille kohta on andmed olemas, ja suure tõenäosusega ka aasta viimases kvartalis. Pikalt kestnud tasakaalustamatus annab endast märku esimeste koondamiste läbi.

Samas sunnib palgatõus ettevõtteid senisest enam pingutama, mis pikaajalise arengu jaoks on möödapääsmatu. Olukorras, kus töötus on langenud 6% tasemele, on parim aeg teha majanduses ümberkorraldusi.

Hirm kütuseaktsiisi tõusu ees kasvatas jaanuaris jaemüüki

2015. aastal jõudsat kasvu näidanud jaemüük jätkas samas tempos suurenemist ka käesoleva aasta jaanuaris. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes aasta esimesel kuul nii püsiv- kui jooksevhindades 8%.

Statistikaameti andmetel mõjutas müügitulu kasvu enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu kasvas 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kolmandiku. Teatavasti tõusis alates veebruarist kütuseaktsiis ja tundub, et kokkuhoidlikud autojuhid olid varmad veel jaanuaris kütusepaaki täis panema.

Nafta hinna püsimine väga madalal tasemel on aktsiisitõusu tanklates siiski vaevumärgatavaks muutnud. Kütuseostu varasem sooritamine annab tõenäoliselt tunda veebruari statistikas. Müügitulu suurenes jaanuaris enamikul tegevusaladel, varasemast väiksem oli ainsana tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu.

Suure tõenäosusega jaekaubanduse kasvutempo sellele aastal küll veidi aeglustub.

Tööstuse olukord on rahuldav

Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted 2016. aasta jaanuaris sama palju toodangut kui eelmisel aastal. Plusspoolele vedas tööstustoodangu suur kasv energiatootmises, töötlevas tööstuses toodang 2% võrra kahanes.

Tootmismahtu vähendas peamiselt elektroonikatööstuse toodangu enam kui 20% suurune langus. Samas on tööstusharu uute tellimuste indeks viimastel kuudel jõudsalt suurenenud, mistõttu peaks langus lähikuudel kasvuks muutuma.

Murettekitavam on tootmismahu langus metalltoodete tootmises, sest sellel alal tegutseb Eestis oluliselt rohkem ettevõtteid ja tööstusharu panus Eesti majanduses loodavasse lisandväärtusesse on elektroonikatööstuse omast oluliselt suurem.

Et mitmed selles harus tegutsevad ettevõtted toodavad suurte üksiktellimuste järgi, ei saa praegusest langusest siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Kõige suurem oli tootmismahu langus jaanuaris kütteõlide tootmises, kus toodang kahanes enam kui poole võrra, põhjuseks peamiselt halb maailmaturu konjunktuur.

Tegelikult võib olukorda tööstuses pidada siiski rahuldavaks, sest enam kui pooltes tööstusharudes toodang eelmise aasta jaanuariga võrreldes kasvas. Endiselt jätkub korralik kasv puidu- ja mööblitööstuses.

Praktiliselt terve eelmise aasta kestnud langusest väljus keemiatööstus ja hea tulemuse tegid Eesti haagisetootjad. Jaanuaris näitas suurt kasvu ka Eesti laevatööstuses, kus toodangumaht oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes kaks ja pool korda suurem.

Pikad tootmisajad muudavad haru toodangumahu küll väga volatiilseks, kuid parematele aegadele viitavad olulised hankevõidud.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Palgatõus on aeglustunud, kuid on siiski tempokam kui tootlikkuse kasv

04.03.2016 Orsolya Soosaar

Keskmise brutopalga tõus 2015. aasta viimases kvartalis veidi aeglustus, kuid oli siiski kiirem kui tootlikkuse edenemine
Keskmine netopalk kerkis 2015. aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele
2015. aastal tõusis keskmine palk kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, mis muu hulgas kajastab palgakasvu tervishoius ja hariduses
Varasemast suurem osa majapidamisi peab tõenäoliseks tööpuuduse suurenemist, mis tähendab tõenäoliselt, et palgatõusu ootused vähenevad

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 6,4%. Palgatõus aeglustus veidi nii aasta võrdluses kui ka hooajalisi tegureid arvesse võttes kvartali võrdluses.

Keskmine netopalk tõusis 2015. aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele. 2016. aastal jääb see erinevus väiksemaks, sest tulumaksumaksumäära ei muudetud ja tõsteti vaid tulumaksuvaba miinimumi, 154 eurolt 170 euroni.

Palgatõus oli 2015. aastal kiireim kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,4%. See kajastab muu hulgas palgakokkuleppeid tervishoius ja valitsuse otsust tõsta keskmist palka hariduses. Eesti omandis eraettevõtetes, kus töötab enamik palgatöötajaid, kerkisid palgad aasta kokkuvõttes 6%. 2014. aasta 7,9%ga võrreldes aeglustus palgatõus erasektoris märgatavalt. Ühest küljest aitasid sellele kindlasti kaasa tööjõumaksude alandamine ja tarbijahindade langus, mis toetasid palgasaajate ostujõu suurenemist. Teisalt on palgatõusu aeglustumine ootuspärane, sest tootlikkuse kasv on väga väike.

2016. aastal võib palgatõusu kiirendada miinimumpalga tõus, 390 eurolt 430 eurole. Mida kõrgemale kerkib miinimumpalk mediaanpalgaga1 võrreldes, seda suurem on selle tõstmise mõju keskmisele palgale, kuna see puudutab rohkemaid töötajaid. Riigisektoris jätkub meditsiinitöötajate palkade tõus, kuna 2014. aastal sõlmitud palgakokkulepe oli mitme aasta peale. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul tõuseb õpetajate keskmine palk 2016. aastal 4,8%. Palgatõusu võivad aga pidurdada majapidamiste ootused, et tööpuudus võib hakata suurenema – need peaks mõjutama ka töötajate palgatõusu ootusi. Viimaste aastate jooksul kahanenud ettevõtlussektori kasum viitab sellele, et surve palgatõusu tagasi hoida on suur.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv 2015. aasta viimases kvartalis aasta võrdluses 0,7%. Võttes arvesse kasvavat hõivet ja aeglast hinnatõusu, oli palgatõus 2015. aasta lõpus kiirem kui tootlikkuse kasv. Kuna tööjõu ühikukulu kasv oli Eestis kolme aasta keskmisena suurem kui tasakaalustamatuse menetluse häiremehhanismis seatud piir, tegi Euroopa Komisjon hiljuti süvauurimuse selgitamaks selle tagamaid ja ohte. Kiire palgatõusu põhjustena tõi Euroopa Komisjon välja tööjõu nappuse, palgakonkurentsi Soomega ning kiire miinimumpalga tõusu. Kuna Eesti tööturg on paindlik ja sotsiaalkindlustuse reformid suurendavad ettevaates tööjõu pakkumist, siis komisjoni hinnangul palgasurved leevenevad. See vaade on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga.

1 mediaanpalk – palk, millest teenivad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nipid koduostjale: Kui kalli elamise võiks osta?

04.03.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Paralleelselt sissetulekule võib koduostja oma maksevõimet hinnata laenuvõimekuse alusel.

Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus näiteks 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla mitte enam kui 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu hind olla kõige enam 6 x 18 000 = 108 000 eurot.

Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta inimese adekvaatsetele võimalustele.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa. Eesti panga normatiivid näevad ette, et laenumakseteks ei tohi kulud üle 50 protsendi kodulaenu võtja netosissetulekuks. Kommertspankade eneste reeglistik on tihtipeale pisut karmimgi, mis lubab, et laenu teenindamiseks läheb 30-40% laenuvõtja netosissetulekust.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui konservatiivne 30% ehk 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu tunnustab täna parimaid ehitisi

04.03.2016 Tartu.ee

Täna kell 14 annab linnapea Urmas Klaas raekoja saalis üle tänukirjad konkursil „Aasta parim ehitis 2015“ silmapaistnud ehitiste projekteerijatele, ehitajatele ja kinnistuomanikele. Võitjad saavad linnalt ka seinaplaadi, mille saab kinnitada hoone fassaadile.

“See on tänuüritus neile, kes on panustanud Tartu linnaruumi arendamisse ja toonud linnapilti kõrge kvaliteediga esteetiliselt nauditavaid ehitisi,” sõnas linnapea Urmas Klaas.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul paistavad tänavused võidutööd silma selle poolest, et need asuvad valdavalt ajaloolistes piirkondades või on ise muinsuskaitse all. “Keerulistest situatsioonidest hoolimata on kõik osapooled – tellija, projekteerija, ehitaja – andnud endast parima ja nii on saavutatud välis- ja sisearhitektuurselt ning ka tehniliselt laitmatud tervikteosed,” lisas Arjus. Žürii märkis ära ka eelmisel aastal valminud korterelamute head arhitektuurset kvaliteeti ning seda, et paljud tunnustused läksid tänavu Ülejõe linnaossa, mis näitab selle piirkonna potentsiaali.

Aasta parimaid ehitisi tunnustab Tartu linn alates 1999. aastast

Konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ võitjad:

uute korterelamute alagrupis: Raatuse tn 68, ära märgiti Kivi tn 55/57/59 korterelamute grupp ja Laseri tn 4.
ümberehitatud ja laiendatud korterelamute alagrupis: Raatuse tn 49, ära märgiti Roosi tn 47.
ümberehitatud ja laiendatud ajalooliste puitelamute alagrupis: Kalevi tn 11, ära märgiti Vaksali tn 8 ja Kuu tn 9.
uute üksikelamute alagrupis: Herne tn 64, ära märgiti Side tn 12.
ümberehitatud ja laiendatud muude hoonete alagrupis: L. Puusepa tn 6 ja L. Puusepa tn 8, ära märgiti Tähe tn 4 ja Nooruse tn 9.
ajaloolises piirkonnas ehitatud uute korterelamute alagrupis: Jakobi tn 25, ära märgiti Tähtvere tn 40.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Korterelamud saavad haljastustoetust

04.03.2016 Tallinn.ee

Projektis „Roheline õu“ osalemiseks korteriühistutelt taotluste vastuvõtt algab 7. märtsil, taotlusvoor kestab 30. aprillini.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab. „See on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles Võrk.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel – kolme aasta jooksul on kokku 272 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku ligi 120 000 eurot. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Jaanuaris jäi tööstustoodangu maht eelmise aasta tasemele

04.03.2016 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta jaanuaris sama palju toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid suurenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja metalltoodete tootmise langus. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang jaanuaris veel toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmises. Toodangu langus ei olnud laiapõhjaline – enam kui pooled tööstusharud ületasid jaanuaris eelmise aasta taset. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja keemiatoodete, masinate ja seadmete, mööbli ja mootorsõidukite tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi jaanuaris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta jaanuariga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 11% ja müük kodumaisele turule 2%. Ekspordi vähenemise peamiseks põhjustajaks oli samuti elektroonikaseadmete müügi langus.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta jaanuaris tööstuses kokku 5% rohkem toodangut kui 2015. aasta detsembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2015. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 11% ja soojust 25% rohkem. Tootmise suurenemise põhjuseks oli energiatarbimise kasv mullusest jahedama välistemperatuuri tõttu.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2016
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	4,9	-2,6	-0,2
Energeetika	31,4	16,1	17,4
Mäetööstus	-10,1	-26,9	-25,4
Töötlev tööstus	1,4	-4,4	-1,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-2,6	-23,7	-21,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,3	3,7	6,2
toiduainete tootmine	-3,8	-2,2	-0,4
metalltoodete tootmine	1,7	-10,6	-7,4
elektriseadmete tootmine	-6,1	-3,2	0,5
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	16,0	7,7	10,8
mööblitootmine	2,4	0,7	4,4
mootorsõidukite tootmine	2,8	7,8	10,5
ehitusmaterjali tootmine	-1,1	-3,1	-0,7
masinate ja seadmete tootmine	9,5	15,5	19,4

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Wage growth at around 6% for the second year in a row in 2015

04.03.2016 Tõnu Toompark

Average monthly gross wage increased by 6.0%, net wage in real terms by 8.0% in 2015
We expect average gross wage and real net wage to grow by around 5% in 2016

Average monthly gross wage amounted to 1,065 euros in 2015, +6.0% compared with 2014. Smaller labour taxes and deflation resulted in a remarkable surge in households’ purchasing power last year: net wages were up by 8.0% in real terms.

As labour market has tightened, workers’ bargaining power has increased and growing labour costs are biting into enterprises’ profitability. During the first nine months of 2015, enterprises’ sales decreased by 2.6%, total costs by 2.1% and total profits by 9.0%, year on year. At the same time, labour costs increased by 7.0% (average number of employees grew by 2.8%).

Wages increased in almost all sectors, except in construction. Wage growth was the fastest in sectors where average wage level is the lowest, e.g., real estate activities, accommodation and food services, entertainment, and education. The rapid growth of wages in these sectors was supported by a lack of suitable labour, a substantial increase in the minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. Average wage in construction decreased because of smaller construction volumes but also due to the registration of previously unofficially employed workers who still receive part of their pay in an envelope.

Nominal wage growth will slow a bit in 2016, according to our forecast. The lack of suitable labour remains a concern, even when unemployment will increase a bit. Wage agreements in the public sector as well as an agreed 10% increase in the minimum wage will lift the average wage level. The growth of wages in real terms will slow in 2016 compared with 2015 as nominal growth of gross wages will be smaller, prices will start to grow and labour taxes will be lowered less than in 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Stabiilne algus, ettearvamatu lõpp?

04.03.2016 Rain Hallikmäe

Viimased aastad on Eesti kinnisvaraturg liikunud tempokas tõusujoones, Tallinn on täis kraanasid – jah, kraanade arv annab märku, et kinnisvara valdkonnas on tegusad ajad, arendajad investeerivad ja ehitavad, ostjad ostavad, lisaks annavad hoogu juurde pankade madalad laenuintressid ja tõusujoones liikuvad palganumbrid. Kõik see annab nagu lootust, et lähiaastad peaksid olema roosilised, kuid kas see tõesti on nii?

2015. aasta oli kokkuvõttes stabiilne aasta, hinnakasvu vedasid eelkõige uusarendused, järelturul oli juba suvel näha stabiliseerumist ja mõningast langust olenevalt piirkonnast, haripunkt jäi kevadesse – seda on väitnud ka Eesti suurimad pangad.

Spetsialistide arvamused 2016. aasta kohta on erinevad, osad ootasid juba 2015. aastal kinnisvarahindade langust, osad arvavad, et 2016. aasta lendab tõusulainel, osad loodavad stabiilset aastat, kuid on ka neid, kes usuvad, et hinnad hakkavad sellel aastal langema. Milline tuleb aasta 2016 on väga keeruline prognoosida, kuna nn „turumõjutajad“ on mitmeid – aktsiaturud, pankade strateegiad, sõjaline olukord (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Euroopa), nafta hind, immigratsioon, tööpuudus jne.

Kinnisvarahindade kasv on sarnaselt Eestile toimunud enamikes Euroopa riikides (va Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia) , küll on aga täna näha esimesi „ülekuumenemise“ ohte, näiteks Londonis langesid eelmisel aastal kinnisvarahinnad 8,7 protsenti ja see on andnud alarmi kogu Suurbrittanniale. Rootsis on viimastel aastatel kinnisvarahinnad tõusnud keskmiselt 15-18 protsenti aastas ja on tekkinud tõsine „ülekuumenemise“ oht. Aastalõpp tõmbas hinnakasvule piduri peale ja ootused 2016. aasta suhtes on oluliselt madalamad.

Kindlasti tasub jälgida ka Hiina majandust ja aktsiaturgu. 2015. aasta augusti börsikrahh (Black Monday) andis esimese tõsise signaali üle mitme aasta, et majanduskasv ei ole igavene ja tuleviku osas tuleb olla ettevaatlik. Kokkuvõttes tundub, et maailma majandus suudab püsida stabiilsena ja midagi katastroofilist näha ei ole (kui just suuremaks sõjaks Euroopas ei lähe), küll aga tasub meeles pidada, et viimane masu tabas meid ootamatult, mille käigus kinnisvarahinnad langesid mõne kuuga 40-50 protsenti. Keegi ei uskunud, et see tuleb ja et hinnad niipalju ja nii kiiresti kukkuma hakkavad, aga tuli ja valusalt. Tasub jälgida, mis toimub maailma majanduses ja olla valmis.

Õnneks on Eesti kinnisvaramaastik pika süütenööriga ehk kui „pauk“ käib, siis meieni jõuab see viivitusega. Hinnakorrektuur tuleb kindlasti, küsimus on millal ja kui palju hinnad kokkuvõttes langevad.

Aasta algus on alanud vaikselt, jaanuaris tehti korteriomanditega 550 tehingut. Jaanuar on alati olnud kõige madalama tehingute arvuga kuu aastas. Kevadkuud näitavad alati ilusaid tehingute numbreid ehk enne suvelõppu või sügise algust pole näha tehingute aktiivsuse ja hindade langust.

Esimesed arendajad hakkasid juba 2015. aasta lõpus hindasi langetama, et püsida konkurentsis ja minimaaliseerida laojääki. Uusarenduste hinnalangus toob hinnalanguse järelturule. Kes täna veel mõtleb, kas müüa oma kinnisvara või oodata õiget hetke, siis märgid näitavad, et täna peaks juba müüma.

Usun, et kokkuvõttes tuleb aasta esimene pool stabiilne, aga lõpp on ettearvamatu.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot

04.03.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.

Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis –1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal – kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta IV kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige enam vähenes palgatöötajate arv madalamalt tasustatud tegevusaladel – 11-st tegevusalast, mis on tasustatud alla keskmise brutokuupalgaga, kahanes töötajate arv 10-l tegevusalal. Palgatöötajate arv suurenes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (18,2%) ning info ja side tegevusalal (11,2%).

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.

Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal – ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, I kvartal 2013 – IV kvartal 2015
Aasta	Periood	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
	Aasta	1065	6,0
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3
	Aasta	1005	5,9
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6
	Aasta	949	7,0

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Pärnusse jääb turg alles

03.03.2016 Tõnu Toompark

Pärnu Vana Turu omanik on otsustanud turuhoone ümberehitada ja asendada praegune kerghall uue kvaliteetse püsiva hooneosaga. Turu traditsioonilised funktsioonid kindlasti säilivad ja nii ehitustööde vältel kui ka hiljem jääb väliturg toimima.

29. veebruaril kohtusid turu omaniku esindajad linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Kohtumisel arutati olulisi selgitamist vajavaid teemasid.

Vana Turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua olemasoleva soojustuseta kilehalli asemele puitfassaadiga hooneosa, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. Osa hoonest ehitatakse kahekorruseliseks.

Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata. Lepinguid ettevõtjatega sõlmitakse juba täna.

Kui senistel riidekauplejatel oli murekoht, kas ka nemad uude hoonesse kauplemiskoha saavad, siis leevendasid seda Hammerhead OÜ esindajate vastused. Turuhoone suureneb rekonstrueerimise käigus ja kõigi praeguste turuhoones tegutsevate rentnikega räägitakse läbi uued lepingutingimused. Et kõik soovijad saaksid endale üüripinna, on linnavalitsus valmis lubama suuremat ehitusmahtu kui esialgselt rekonstrueerimisprojektis taotleti.

Lisaks selgitati uue ankurrentniku, Rimi toidupoe, vajalikkust ja eesmärki – selline lahendus annab võimaluse turgu säilitada ja mõlemad täiendavad teineteist. Toidupood toob turule ka madalhoojal rohkem rahvast ja aitab rendimaksetega ülal pidada väikeettevõtjate turu poolt.

Tähtsal kohal on ka turul kauplejate loogiline paigutus, mistõttu hetkel kaardistatakse siseruumide alade funktsioone – nt tekib eraldi müügiala köögivilja, puuviljade, kala, liha, rõivaste jne müügiks. See parandab oluliselt kauplejate töötingimusi ja muudab turukülastaja jaoks ostmise mugavamaks.

Kas linlastel on võimalik osta harjumuspäraselt suvel värskeid marju, köögi- ja puuvilju, taimi, istikuid, kanamune? Kohtumisel kinnitati, et väliturg jääb tegutsema ehitustööde ajal ja ka hiljem – sinna tuleb juurde lisakohtigi kauplemiseks.

Koosolekul tõdeti ühiselt, et parkimiskohti juurde ei tule ja turu kauplemisala arvelt ei ole mõistlik parkimisala suurendada, sest siis väheneks turul kauplemise ala. Nädalavahetustel ja riigipühadel on jätkuvalt rahvale avatud linnavalitsuse tõkkepuuga parkimisala. Parklasse sissepääs on Karja tänavalt linnavalitsuse hoone ja Lepa Keskuse vahelt.

Turukompleksi ehitustööd kestavad plaanide kohaselt kuni 9 kuud.

KredExi toel on paranenud 85 000 perekonna elamistingimused

03.03.2016 Tõnu Toompark

Sihtasutus KredEx tähistab täna viieteistkümnendat tegevusaastat. Tänu KredExile on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 1,2 miljardit eurot ja KredExi toel on paranenud ligikaudu 85 000 perekonna elamistingimused.

Sihtasutus KredEx loodi 2001. aasta veebruari lõpus, kui liitusid Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutus, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutus ja Sihtasutus Eesti Eluase.

“KredExil on olnud oluline roll kiiresti arenevate ettevõtete finantseerimisel, kel on tugev äriplaan, kuid puuduvad pangalaenu saamiseks vajalikud tagatised või piisav tegevusajalugu. Kui KredEx alustas oma tegevust pankade poolt väljastatavate laenude tagamisega, siis alates 2013. aastast on lisandunud ka era- ja riskikapitalituru arendamine ja läbi fondifondide suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele omakapitaliinvesteeringute kättesaadavaks tegemine,” ütles KredExi juhataja Lehar Kütt.

15 aasta jooksul on KredExi teenuseid kasutanud 3 500 erinevat ettevõtet, neist 45% korduvalt. KredExi toel on loodud 14 000 uut töökohta ja kaasatud 1 500 alustava ettevõtte käivitamiseks täiendavat kapitali 300 miljonit eurot.

KredExi poolt eraldatud korterelamute rekonstrueerimistoetusega ja väikeelamute toetusega on parandatud ligi 65 000 inimese elamistingimusi enam kui 1 000 elamus. Enam kui 56 000 inimest on KredExi eluasemelaenu käenduse abil saanud oma kodu.

“Korterelamu rekonstrueerimistoetusega toetatakse maja terviklikku rekonstrueerimist, mis võimaldab hoida kokku küttekuludelt, parandab elamu sisekliimat ja välimust, pikendab selle eluiga ning tõstab väärtust kinnisvaraturul. Eluasemelaenu käendus on võimaldanud oma kodu soetada noortel, kel puudub eluaseme soetamisel nõutav omafinantseering,” lisas Kütt.

2009. aastal asutati KredExi tütarettevõte AS KredEx Krediidikindlustus, kes on kindlustanud oma tegutsemisaja jooksul ostjate laekumisi 81 riigist ning kindlustanud ettevõtete müügikäivet enam kui 2 miljardi euro ulatuses.

Mida arendajad pakuvad ning mida kliendid tegelikult ostavad

03.03.2016 Kristo Kivisalu

kriIgaüks, kes Tartus ringi jalutanud, on ilmselt märganud kerkimas mõnda uut korterelamut. Statistikaameti andmetel väljastati Tartu linnas 2015. aastal 30 korterelamu ehitusluba ning 21 kasutusluba. 2016. aasta alguses oli Tartu linnas müügis ca. 260 uut korterit. Neist kõige rohkem on kahetoaliseid kortereid (44%) keskmise pindalaga 52 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1927€/m2.

Müügis olevatest korteritest mahu poolest on aasta alguses teisel kohal 3-toalised eluruumid (36%). 3-toaliste müügis olevate korterite keskmine pindala oli 70 ruutmeetrit ning keskmine hind 1897€/m2. Kui müügis on 2-toaliseid kortereid 8% rohkem kui 3-toaliseid, siis tehinguid on tehtud eelneva aasta teisel poolaastal 2- ja 3-toalistega võrdselt 40%. Küll aga on keskmine müügis oleva korteri hind võrreldes tehtud tehingutega eelmainitud korterite puhul 10,5% kallim.

Pakkumises olevate korterite kogumahust kolmandal kohal on 4-toalised korterid (15%) keskmise suurusega 94 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1925 €/m2. 2015. aasta teises pooles tehtud tehingute osakaalust moodustavad 4-toalised korterid vaid 10% ning pakkumises olevate korterite keskmine hind on ligi 17 protsenti kallim kui tehingusse jõudnud korterite keskmine. Kõige vähem on müügis 1-toaliseid kortereid (5%) keskmise hinnaga 2478€/m2. Küll aga on 1-toaliste osakaal tehtud tehingutest 10%.

Kokkuvõtteks võime öelda, et turul on ruumi pigem 1-toalistele ja 3-toalistele korteritele. Neljatoaliste korterite puhul võib suure pakkumise ja tehtud tehingute hinnaerinevuse tõttu öelda, et vaja oleks pigem odavama hinnaga kortereid, kui hetkel turul pakkumises.