Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Detailplaneeringud Tartu Linnavolikogu istungil

18.03.2016 Tartu.ee

Volikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele:

Kroonuaia tn 38//40 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt suurusega 2431 ruutmeetrit asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal ja vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Krundil asub Kroonuaia tänava ääres restaureeritud ja laiendada lubatud nelja korteriga elamu. Planeering näeb ette krundi õuealale kuni kuue korteriga elamu ehitamise.

Vanemuise tn 21 krundi detailplaneeringu.

Ligi 1900 ruutmeetri suurune planeeringuala asub Kesklinna linnaosas Vanemuise tn 19 riikliku kaitse all oleva arhitektuurimälestise (Tartu Kirjanduse Maja) kaitsevööndis. Krundi vahetus naabruses asuvad veel Tartu Kunstimaja, Jaan Poska gümnaasium ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Planeering annab võimaluse krundil asuva kolmekorruselise ärihoone laiendamiseks. Vastavalt muinsuskaitsetingimustele peab uus hoonemaht sobituma kõrvaloleva hoonestusega, arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga või avatud arhitektuurivõistlus.

Mõlemad detailplaneeringud on avalikul väljapanekul 5. aprillist kuni 19. aprillini Tartu infokeskuses raekojas.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Hajaasustuse programm toetab elutingimuste parandamist maal

18.03.2016 Tõnu Toompark

Hajaasustusega maapiirkondade majapidamistes elavad pered saavad taotleda koduse taristu väljaehitamiseks toetust rahandusministeeriumi hajaasustuse programmist. Käesoleval aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga.

„Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele korralikud elutingimused, et elu areneks ka kõige kaugemates Eestimaa nurkades,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Möödunud aastatel on pered aktiivselt programmist osa võtnud. Elutingimusi on parandatud juba rohkem kui 6000 majapidamises,“ lisas minister.

Sel aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigi toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus ning kolmandiku kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Toetust saab taotleda majapidamisele, kuhu taotleja oli 1. jaanuari 2016. aasta seisuga registreeritud ning alaliselt ka elab. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt ühe majapidamise kohta kokku on 6500 eurot.

Programmis osalevate omavalitsuste arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2013. aastal avaldas valmisolekut programmis osaleda 125 valda, siis 2014. aastal 162 ning 2015. aastal juba 169 valda, mis moodustab valdava osa hajaasustuspiirkondadega omavalitsustest. Taotlusvooru kuulutab välja maavalitsus nendes kohalikes omavalitsustes, kes on avaldanud valmisolekut 2016. aasta programmis osaleda. Lisainfot saab maavalitsuste veebilehtedelt .

2015. aastal esitati hajaasustuse programmis 2666 projektitaotlust, neist rahastati 1427. Riigi toetus oli ligi 2,06 miljonit eurot, omavalitsused panustasid ligi 2,09 miljoni euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 2,24 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Läti hotellibrändi Wellton ja Rixwell Hotels haldusettevõte „Mogotel“ lisas oma portfelli hotellid Tallinnas

18.03.2016 Tõnu Toompark

Läti hotellibrändi Wellton ja Rixwell Hotels haldusettevõte „Mogotel“ lisas oma portfelli hotellid Tallinnas

Hotellidega opereeriv ettevõte „Mogotel“ märtsis laiendas oma tegevust väljaspool Läti piire, lisades võrgustikule oma 2 Eestis, Tallinna vanalinnas asuvat hotelli. Mõlemad hotellid on äratuntavad Rixwell brändiga – Rixwell Olevi Hotel ja Rixwell Gotthard Hotel, mis varem tegutsesid kui Olevi Residents ja Gotthard Residents

Pikalt oodatud Reidi tee ehitustööd algavad sügisel

18.03.2016 Tallinn.ee

Tallinnasse rajatav Reidi tee, mis varasemalt on tuntud Põhjaväila nime all, võimaldab sujuva ühenduse Tallinna Vanasadamast põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu-Ikla ja E20 – Tallinn-Narva, muudab kesklinna autotranspordi liikluse sujuvamaks, vähendab heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet, liiklusõnnetuste riski ja ühendab Piritalt kulgeva rannapromenaadi kesklinnaga.

Tallinna Linnavalitsuse 2.03.2016 istungil kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse teede juhtkomisjoni poolt valitud Reidi tee ehituse parim eskiislahenduse variant, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole, sõiduteedele tuleb läbivalt kaks pluss kaks sõidurada ja jalakäijatele rajatakse samatasandilised reguleeritud ülekäigud.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostab Reidi tee rajamise eskiis- ja põhiprojekti AS K-Projekt. Projekt valmib 2016. aasta augustis. Ehitustööd kavandatakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.

Reidi teele on kavandatud neli fooriga juhitavat ristmikku: Pikksilma tn – Reidi tee; Petrooleumi tn – Reidi tee; Uus-Sadama tn – Reidi tee; Ahtri tn – Jõe tn – Lootsi tn – Reidi tee. Rajatav Reidi tee vähendab ummikud Pirita teel ja Narva maanteel ning lihtsustub oluliselt juurdepääsu Vanasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki. Liikluse hajutamine vähendab hinnanguliselt 20% liiklusõnnetuste toimumise riski kogu Reidi tee piirkonnas. Teega vahetult külgnevas piirkonnas on suured maa-alad majanduslikult kasutamata või kastutuses ainult väikese intensiivsusega. Reidi tee parandab ligipääsu piirkonna kinnistutele ning mõjutab positiivselt eelkõige äriotstarbeliste kinnistute väärtust.

Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Reidi tee ehituse abikõlblikuks kogumaksumuseks 28 500 960 eurot, millest 85% kaetakse Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Lasnamäele kerkib ainulaadne tervisemaja

17.03.2016 Tõnu Toompark

Järgmise aasta alguses avatakse Tallinnas Linnamäe teel ainulaadne tervisemaja, milles on ühendatud meditsiini täisteenus, sportimisvõimalused ja kaubandus.

Aadressile Linnamäe tee 3 kerkiva Lasnamäe Tervisemaja arendaja on kinnisvarainvesteeringuid juhtiv ettevõte Capital Mill, kes viib projekti ellu koostöös Tallinna linnaga.

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul avardab tervisemaja oluliselt tallinlaste võimalusi saada kvaliteetset arstiabi, andes piirkonnale selge lisaväärtuse.

„Lasnamäe Tervisemaja on õpikunäide omavalitsuse ja eraettevõtte heast koostööst,” lausus Mölder. „Linnal on vajadus avardada oma elanike võimalusi saada kvaliteetset arstiabi. Meie arendajana saame koostöös linnaga pakkuda selleks parima lahenduse.”

Ühtlasi on see esimene kord, kui ühiskondlike funktsioonidega hoone ehitamist finantseerib 100-protsendiliselt erakapital. Ehitustegevus algab märtsikuu lõpus ja lõppeb 2017. aasta veebruaris.

„Meid ajendas tervisemaja projektiga tegelema selge vajadus ja ootus sellise lahenduse järele. Saime kiirelt aru, et see on väga huvitav ja nõutud projekt ning pole välistatud, et võtame sarnaseid projekte arendada ka tulevikus,“ ütles Mölder. „Täna töötavad paljud perearstid kesistes tingimustes ja täiendavate uuringute või erialaarsti konsultatsiooni tarbeks on sageli tarvis sõita teise linnaosasse. Tervisemaja muudab inimeste elu oluliselt mugavamaks ja praktilisemaks.“

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Hoone ehitab YIT Ehitus, mille ehitusdirektori Toomas Rappi sõnul on Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd ehitajatele arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

„Tihedas ja aktiivses igapäevases koostöös tellija, projekteerijate ja alltöövõtjatega soovime teostada ehitustööd parimal viisil arvestades tellija soove ja planeeritud pingelist ajagraafikut,” avaldas Rapp.

Lasnamäe Tervisemaja kerkib Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2015. aastal oli müügitulu peaaegu 1,7 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Algab Smarteni logistikakeskuse II etapi ehitus

17.03.2016 Tõnu Toompark

Eventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ sõlmisid lepingu Nordassets OÜ-ga Rae valda AS-ile Smarten Logistics logistikakeskuse II etapi ehitamiseks. Ehitustööde maksumus on ligi 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööde juhtivpartner Eventus Ehitus OÜ tegevjuht Lauri Kaska ütles, et ettevõte on viimastel aastatel mitmeid lao- ja tööstushooneid ehitanud. „Klientide hoidmine on meie ettevõtte jaoks prioriteediks, mistõttu on hea meel jätkata enda poolt alustatud tööd ning taas on hea võimalus seni õpitut maksimaalset ära kasutada,“ lisas Lauri Kaska.

„2014. aastal alustatud koostöö Nordassets OÜ-ga saab loogilise jätku – ehitame koos Eventus Ehitus OÜ-ga juba möödunud aastal valminud Smarten Logistikakeskuse juurde laokompleksi teise etapi,“ sõnas Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar. „Ehitustöödega hakkame peale aprillis ning praeguste plaanide kohaselt anname valmis hoone tellijale üle 2017. aasta veebruaris. Kokku rajame teises etapis ligikaudu 13 000 ruutmeetrit netopinda,“ lisas Mait Rõõmusaar.

Tallinna-Tartu maantee vahetusse lähedusse, Rae valda rajatavas Smarteni logistikakeskuses saab kokku olema ligikaudu 45 000 ruutmeetri suurune kompleks. Esimese, 17 000 ruutmeetrise kompleksi ehitus valmis 2015. aasta jaanuaris.

Eventus Ehitus OÜ on 2005. aastal asutatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte.

Nordecon Betoon OÜ on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis kuulub Nordeconi ehituskontserni. Nordecon Betoon annab tööd ligi 130 inimesele.

Nordassets OÜ on Eesti kapitalil kinnisvaraarendus ettevõte, kes on spetsialiseerunud lao- ja tootmishoonete arendamisele.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenusepakkuja Eestis. Ettevõte opereerib uutes ja modernsetes laohoonetes, mille üldpind on praegu rohkem kui 45 000 ruutmeetrit.

Telli värsked kinnisvarauudised meilile

17.03.2016 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Aasta betoonehitise eriauhinna sai KODA

17.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing valis eile aasta betoonehitist. Aasta betoonehitise eriauhinna betooni teemalise innovatsiooni eest sai KODA maja. Žürii hinnangul on KODA maja suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste kokku sattudes võib mägesid liigutada.

Žürii kommentaar: „Koda avaldas muljet, kui väike (mahult), aga tubli katse lihtsustada eramuehitust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeprobleemidele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul.”

KODA maja betooni lahenduse üks autoritest Kalev Ramjalg ütles auhinna kohta: “Tore, et KODA märgati. Oleme oma puit-betoon komposiitpaneeli õhukest 60 millimeetri paksust kandvat betoonseina arendanud juba enam kui kaks aastat. Kui meie betooniinnovatsioon leiab ka laiemalt kasutust, on üks meie eesmärkidest – innovatsioon majade ehitamises, täidetud.”

Tegemist on uudse betooni kasutusviisiga kogu maailmas. Õigemini on kopeeritud häid ideid erinevatest valdkondadest. Paneelide valmistamine meenutab Gutenbergi poolt leiutatud raamatute trükkimise viisi. KODA seinad ja lagi on paneelidest, mis on üksiti nii kandvad, soojustus- kui disainielemendid. Inimsõbralik puit siseruumes, vastupidav ja nõtke betoon õues. Kuna seina paksus on alla 18 cm, ei raisata kallist eluruumi seintele. Uudne soojustus tagab hoolimata õhuksusest vastavuse passiivmaja nõuetega. Lisaks võimaldab betooni trükkimise meetod hoone välisseinu kaunistada erinevate mustritega, näiteks purjestruktuuriga.

KODA on ainuke omalaadne betoonist moodulmaja maailmas. Selles on ühendatud kasutuse lihtsus ja kaasaegne disain. KODA maja ei ole kinnisasi, seda saab mõne tunniga lihtsasti lahti võtta ja teise kohta üles panna – ilma kuudepikkuse ehitusplatsi ettevalmistuse ebamugavusteta. KODA ei kuluta vaid toodab energiat – annab (elektri) võrku rohkem kui toimimiseks ise vajab. KODA maja on võimalik kasutada nii elamiseks, äripinnana kui ka klassiruumina. Esimesed majad lähevad seeriatootmisse käesoleva aasta teises pooles ja seatakse üles Tallinnas ja Pärnus.

Žüriil oli hindamiseks KODA esimene prototüüpmaja.

Värske tööstusuuring: ettevõtted jätkuvalt optimistlikud, kuid investeeringud hädavajalikud

17.03.2016 Tõnu Toompark

Vastvalminud Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitab, et tööstusettevõtted on 2016. aastal mõõdukalt optimistlikud. 60% ettevõtetest prognoosib käibe kasvu ning pea pooled ka kasumlikkuse paranemist.

Käibe kasvu allikana näevad ettevõtjad ekspordi kasvu. Ekspordi sihtriikide hulgas hinnatakse jätkuvalt kõrgelt Skandinaaviat, sealjuures on fookus pöördunud Rootsi poole, mida peab olulisimaks uueks sihtriigiks 40% uuringus osalenud tööstusettevõtetest.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul on tööstus Eesti suurim majandussektor, mis annab tööd igale viiendale töötajale Eestis. „Möödunud aasta oli tööstussektorile keeruline mitmete tagasilöökide tõttu nõudluses (elektroonika, keemia – ja naftatooted) kui ka välisturgudel (Venemaa),“ ütles Kirsimäe. „Seetõttu teeb rõõmu, et ettevõtjad näevad keerulistes oludes võimalusi käibe kasvatamiseks ja ambitsiooniks on kasvatada käesoleval aastal ekspordimahtusid 6%.“

Raul Kirsimäe märkis, et olukord tööjõuturul püsib muutusteta: „Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42% ettevõtetest. Enim tuntakse puudus spetsialistidest. Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid. Eelnevatel aastatel teostatud efektiivsusinvesteeringud on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele – see tendents jätkub.“

Palgakasvu tempo on viimastel aastatel olnud tööstuses kiire – 2015. aastal kasvas tööstuses keskmine palk 5,8%. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted keskmisena palkade kasvu 3%. Kirsimäe rõhutas, et tööjõukulude kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse investeeringute suurendamiseks, et murda kasumlikkuse languse trendi.

„Ettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad – see vähendab investeeringute tasuvusaega,“ ütles Kirsimäe. „Alla 5-aastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad kokkuhoiu või väärtuse kasvatamise võimalused üles ka konkurendid.“

Eesti üks uuendusmeelsemaid tööstusettevõtteid, AS Favor, näeb oma lähiaastate tulevikku tihedamas koostöös partneritega, et liikuda keerukamate ja suurema lisandväärtusega toodete ja koostude poole. AS Favor on üks suuremaid õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud ettevõtteid Eestis. Aastas töödeldakse ligi 27 000 tonni erinevaid lehtmaterjale. Ettevõtte juht Mart Proos ütles, et konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt tootlikkust kasvatada, investeerida tootmise automatiseerimisse ja laiendada kompetentside valikut. „Panustame väga palju arendustegevusse ja koolitame pidevalt oma töötajaid,“ sõnas Proos.

Swedbank korraldab tööstusettevõtete uuringut juba viiendat aastat järjest. Uuringus osales sel aastal 370 ettevõtet, kes nii käibe kui töötajate arvu osas moodustavad ca 1/3 kogu töötlevast tööstusest. Uuring keskendub ettevõtjate prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

“Aasta Tehasemaja 2016” konkursil on võistlemas 22 hoonet nii Eestist kui välismaalt

16.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit ja –klaster korraldavad juba kuuendat korda konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile ja tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju. Sel aastal on konkursist osa võtmas 22 hoonet millest 10 paiknevad Eesti ning 12 välisriikides.

Konkursil osalevad nii masintoodetud- kui käsitöö palkmajad, puitelement- ning puitmoodulmajad, mille hulgas on nii eramuid, paarismaju kui suuri korrusmaju nii Eestist kui välismaalt.

Eesti puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul annab selleaastane konkurss väga hea ülevaate puidu kasutuse erinevatest võimalustest ning meie ettevõtete juhtivast rollist globaalses puitmajaäris: “Võime julgelt väita, et võistlustööde hulgas on hooneid, mille tehnilised lahendused on maailmas täna ainulaadsed” sõnas Kivil.

Aasta tehasemaja valib mainekas žürii, kuhu kuuluvad arhitekt Rajmund Sebök, TTÜ Ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik dr Veronika Valk, TTÜ professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor dr Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.

Võistluse võitjad kuulutatakse välja kuuendal aprillil Ehitusmessi avagalal, peaauhinna annab üle keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kategooriad ja auhinnad:

Peaaauhind — B&B Tools Estonia AS
Parim puitkarkassmaja — Akzo Nobel Baltics AS
Parim masintoodetud palkmaja — B&B Tools Estonia AS
Parim käsitööpalkmaja — B&B Tools Estonia AS
Isoveri eenergiatõhusaima hoone eripreemia — Saint-Gobain Ehitustooted AS
Parim aiamaja — B&B Tools Estonia AS
Parim puidu kasutus — B&B Tools Estonia AS
Parim valguslahendus — VELUX Eesti OÜ
Parim kivikatus tehasemajal — Monier OÜ
Ruukki toote kasutamise eripreemia — Ruukki Products AS
Delfi moodnekodu.ee lugejate lemmiku eripreemia — Optimera Estonia AS

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eestis terendab lauge kasv ja väiksem võlakoormus

16.03.2016 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on maailma majanduskasvu väljavaade detsembris prognoositust märkimisväärselt nõrgem.

Globaalmajanduse riskide tõttu alandasime euroala kasvuväljavaadet, seda hoolimata madalatest toornafta hindadest. 2016. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, kasvuriskid on seotud ekspordiga. Eesti majanduse põhinäitajad püsivad head, tagasihoidlikku kasvu kompenseerib valisussektori väike võlakoormus, langenud välisvõlg ning laenude hea kvaliteet. Väiksem investeeringunõudlus ja kasvavad säästud tõid kaasa jooksevkonto rekordilise ülejäägi ca 2% SKTst.

Maailmamajanduse nõrgema väljavaate tõttu kujuneb Eesti eksporditulude taastumine aeglaseks, laiemapõhjaline kasv ei leia aset enne järgmist aastat. Eesti jaoks oluline eksporditurg- euroala majandus- kasvab käesoleval aastal kõigest 1,3 protsendipunkti, see on 0,4 protsendipunkti varem oodatust vähem. ”Eesti eksporditulude kasv sõltub üha rohkem ettevõtete tegevushaarde laiendamisest stabiilsema kasvu ja kõrgema elatustasemega Euroopa eksporditurgudele,” ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

”Eksporditulude langust on võimendanud siiani ekspordihindade langus. Globaalne deflatsiooniline keskkond taandub arenevate turgude riskide taustal aeglaselt. Eksporditurgude mitmekesistamine, tootearendus ja nihe allhanke ahelates kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas on tegurid, mis toetavad pikemas perspektiivis kõrgemaid ekspordihindasid. Tehnoloogia, IKT ja muude teadusmahukate sektorite osakaal peab olulisel määral kasvama,” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Venemaa osakaal Eesti kaubaekspordis küündis käesoleva aasta jaanuaris kõigest 4,3%ni võrreldes Põhjamaade 44 protsendise osakaaluga. Lisaks lähinaabritele on kasvanud Eesti eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Eesti majandust iseloomustab madal riigivõlg, kahanenud välisvõlgnevus ja pankade krediidiportfellide kõrge kvaliteet. Eesti on eelistanud sisemajandust mitte stimuleerida ja seetõttu on valitsussektori võlg püsinud stabiilne (erinevalt euroalast) ja langenud alla 10% sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on erasektori säästud viinud välisvõla vähenemisele.

“Eesti majanduskasv on püsinud nõrk, kuid selle-eest ei ole majanduse võlakoormus kasvanud. Alates 2009. aastast on euroala riigivõla tase kasvanud 16 protsendipunkti võrra 93%ni SKTst. Euroala võlataseme kasv on olnud neli korda suurem kui Eestis, ”konstanteeris Palm.

”Lisaks on tugevnenud majapidamiste finantsseis – hoiuste mahu kasv ületab jätkuvalt laenumahtude kasvu ja laenude hea kvaliteet soodustab investeeringute taastumist kui eksport kasvule pöördub. Halbade laenude osakaal on langenud rekordmadalale – 1,2%ni, ” ütles Palm.

Eesti majanduskasv tugineb täna eratarbimisele ning püsib seega heitlik. Ekspordipotensiaali arendamiseks on vaja elavdada investeeringuid. Esimesest kuni kolmanda kvartalini 2015 moodustas kapitali kogumahutus kõigest 24% SKTst, euroala sama näitaja oli 19,5%. ”Kahe protsendipunkti võrra pikaajalisele keskmisele alla jääv investeeringute tase on majanduse jaoks, mis soovib Euroopa keskmisele läheneda, ebapiisav, ” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Tagasihoidlikum investeeringute maht on seotud osaliselt laonduse ja veonduse ning energeetikasektoriga, kus lõppesid suured taristuinvesteeringuprojektid.

Põhjamaade ja Baltikumi majanduse väljavaated

Balti riikide kasv on välisturgude mõju tõttu aeglasem. Läti majandust veab eratarbimine ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused. Eratarbimist toetab jõuline reaalpalga kasv (7,4% 2015). Leedu majandus oleks ilma Venemaa sanktsioonide mõjuta kasvanud ca 4% (Venemaa mõju 2,6% SKTst). Majanduskasvu mootoriteks on jõuline eratarbimine ja investeeringud. Elamukinnisvara investeeringute maht püstitas rekordi.

Rootsi jõuline majanduskasv püsib laiapõhjaline, kasvu panustavad ekspordi kõrval üha rohkem investeeringud, samas kui energiasektor jahutab Norra majanduskasvu. Soome nõrka majanduskasvu veab sisenõudlus, seejuures ehitussektori toel on pöördunud investeeringud taas kasvule. Taani majanduse taastumine jätkub mõõdukas tempos. Sarnaselt teistele avatud majandustele mõjutab ekspordi väljavaadet globaalse majanduse ja kaubanduse kasvanud riskid.

Aasta betoonehitis on Ihaste sild

16.03.2016 Tõnu Toompark

Eesti Betooniühing kuulutas tänasel betoonipäeval Tallinna Kultuurikatlas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2015” võitjad.

Aasta betoonehitis 2015 – Ihaste sild Tartus. Konkursi peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm).

Tellija auhind – Tartu Linnavalitsus;
Ehitustööde auhind – AS TREF;
Betoonitööde auhind – AS K-Most;
Betooni auhind – AS Rudus;
Raketiste auhind – Doka Eesti OÜ.

Uue tehnoloogia, kvaliteetsete insenerilahenduste, looduskaitselisi kaalutlusi arvestava ning meeldiva välislahendusega silla rajamise eest.

Žürii kommentaar: „Eriliseks teeb silla see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.”

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esmakordselt Balti maades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi.

Žürii esimees Aadu Kana: „Varasemalt ei ole Baltikumis sellises mahus konsoolse valuna rajatisi ehitatud. Selle tehnoloogia kasutus võimaldas efektiivset ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe, rääkimata ehituskoormuse mõju vähendamisest keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele.”

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi „Aasta betoonehitis” peaauhinna – Puurmani kaarsilla eest.

Eriauhind betooniinnovatsiooni eest – KODA, Kodasema OÜ.

Suurepärane näide ühiskondlikust algatusest, mis õigete inimeste (spetsialistide) kokku sattudes võib mägesid liigutada.

Žürii kommentaar: „Koda avaldas muljet, kui väike, aga tubli katse lihtsustada eramuehi-tust ning leida uusi, kaasaegseid ja laialdaselt kätte saadavaid lahendusi eluasemeproblee-midele. Koda näitab, et betoonehitis ei pea tingimata olema suuremahuline ja staatiline, betooni saab koos teiste materjalidega edukalt kasutada ka selliste väikeehitiste puhul.”

Eriauhind tellijale: Anders Anderson – Eramu Tabasalus, Harku vallas, Harjumaal.

Pühendumuse, eesmärgipärasuse ja otsustusjulguse eest betooniga tegelemisel.

Žürii esimees Aadu Kana: „See on maja, mis erinevatest külgedest vaadates absoluutselt erineva mulje jätab. Kui tänava poolt on see kui kindlus, kastell, keskaegne kaitserajatis, siis õue poolt avarate klaaspindadega kodu.

Erakordselt hästi õnnestunud kompleksne betoonivalu. Betoon on õnnestunult eksponeeritud nii eksterjööris kui interjööris.”

Ajakirja “Ehitaja” eriauhind – Primekss OÜ: Maxima logistikakeskuse kvaliteetsed betoonpõrandad ja laadimisalad.

Tänavu kuueteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 14 tööd. Konkursile sai esitada 2015. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2015” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Mihkel Tüür, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Andres Saar, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja”, Liivi Tamm ajakirjast „EhitusEST”, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 52 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 61 ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Olukord majanduses on soosinud töövõtjaid

16.03.2016 Mihkel Nestor

Eesti majanduse käekäik on viimastel aegadel olnud vastuoluline. Tavainimese seisukohast on põhjust rõõmustada – tööhõive püsib kõrge, keskmine palk kasvab kiires tempos ja hinnad kallinemise asemel odavnevad. Ettevõtete jaoks on olukord muutnud aga pingeliseks – müük väheneb, konkurents tiheneb ja töötajate palganõudmistele on aina raskem katteallikat leida.

Töötajate vaatenurgast oli 2015. aasta üks aegade parimaid. Osakaaluna tööealisest elanikkonnast ei ole Eestis varem tööhõive nii kõrge olnud – 65 protsenti. Töötuse määr kahanes eelmisel aastal 6,2 protsendini, Harju ja Saare maakonnas lausa 5 protsendini. Et uute töötajate värbamine vaba tööjõu puudumise tõttu aina raskemaks muutus, olid tööandjad vastutulelikud palganõudmiste täitmisel. Keskmine palk kasvas eelmisel aastal 6 protsenti jõudes 1065 euroni. Seejuures oli palgakasv laialdane, puudutades ka mitmeid tegevusalasid, kus palgatase on riigi keskmisest madalam. Võrdluseks – lõunanaabrite juures Lätis oli keskmine palk 2015. aastal vaid 818 eurot.

Kui töötajate jaoks oli aasta edukas, siis tööandjate jaoks pigem mitte. Ettevõtete müügitulu kahanes 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kasumid 4 protsenti. Kahjuks ei saa öelda, et halva tulemuse tõi mõni üksik sektor. Suurtest tegevusaladest vähenes müük transpordisektoris ja laonduses. Kauba¬vahendusega seotud tegevusalade jaoks põhjustas raskusi Venemaa majanduskriis. Tooraine¬ekspordist sõltuval Venemaal on nafta püsivalt madal hind ja Lääne kehtestatud sanktsioonid tarbimist tugevalt piiranud. Eesti eksport Venemaa suunal vähenes eelmisel aastal 35 protsenti. Küll tuleb tähele panna, et peamiselt on Venemaa-suunalise ekspordi puhul tegemist kauba¬vahendusega. Kohalikku päritolu kaup moodustas eelmisel aastal ekspordist Venemaale vähem kui kolmandiku.

Eesti majanduse käekäiku mõjutab suurel määral ehitusettevõtete olukord. Ehitussektor annab tööd pea kümnendikule kogu Eesti tööjõust ja loob üle 6 protsendi SKP-st. Kahjuks oli 2015. aasta ehituse jaoks kesine. Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Tõeliselt suuri ehitusprojekte saab Eestis endale peamiselt lubada vaid riik, kes kasutab selleks Euroopa Liidu poolt antavaid vahendeid. Kahjuks ei ole struktuurifondide rahastus aga stabiilne, vaid sõltuv nii Brüsseli kui Tallinna bürokraatiamasina pööretest, mis sektori käekäigu küllaltki tsükliliseks muudab. Õnneks tundub, et riiklikud tellimused on sellel aastal suurenemas, mis on ettevõtjate kindlustunnet parandanud.

Majanduse suurt pilti on viimastel aegadel mõjutanud deflatsioon ehk hinnalangus. Kui esmapilgul võiks soodsamate hindade üle rõõmustada, tähendab pikaajaline hinnalangus ka sissetulekute vähenemist ja töökohtade kadu. Eesti tarbijahindasid mõjutasid eelmisel aastal peamiselt välised tegurid – nafta hinna suur kukkumine, kuid ka toiduainehindade alanemine. Hinnalangus rõõmustas ennekõike väiksema sissetulekuga inimesi, kelle kulud küttele, transpordile ja toiduainetele on osakaaluna pere-eelarvest suuremad. Ettevõtlussektoris tegi toorainehindade langus kahju aga nii põllumajanduses kui põlevkivitööstuses. Terav konkurents välisturgudel survestas väljamüügihindasid ka teistes harudes, mille tulemusena alanesid ekspordihinnad eelmisel aastal 4 protsenti. Kuigi sellel aastal peaks inflatsioon taastuma, jääb hinnakasv äärmiselt mõõdukaks.

Eesti majanduse lähitulevik sõltub eelkõige olukorra paranemisest ekspordis. Eksport moodustab Eesti SKP-st 80 protsenti, mis tähendab, et vaid sisetarbimine Eesti majandust pikaajaliselt ei kasvata. Kuigi maailmamajanduse olukord püsib ebakindel, on olukord Eesti peamistel eksporditurgudel varasemast parem. Loodetavasti ei teinud kesine 2015. aasta ettevõtlussektorile liigset kahju ja parem nõudlus muudab positiivsemaks ka Eesti majandusnäitajad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Viimased kohad 22/03/2016 algavale Kinnisvara täiendkoolitusele

16.03.2016 Margot Toompark

22/03/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel. Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor.

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Maakleriteenustest, neid puututavastest standarditest räägib Tiina-Piret Peegel.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Eestis otsib ostjat 3756 maatükki

16.03.2016 Tõnu Toompark

Veebruari kuus oli portaalis KV.EE keskmiselt 3756 maatüki müügipakkumist. Aastaga vähenes maade müügipakkumiste arv 4%. Küll näitas maade müügipakkumiste keskmine hind jõudsat tõusu kasvades tasemele 51 €/m² ehk 45%.

Maade müügipakkumistest ligi 60% ehk 2136 asub Harju maakonnas. Harjumaa maade müügipakkumine vähenes aasataguse ajaga võrreldes 3%. Portaali KV.EE andmetel vähenes Harjumaa maade müüjate hinnaootus aastaga 2% ja oli veebruari kuus keskmiselt 46 €/m².

Mitmes maakonnas on näha väga suuri muutusi maade müügipakkumiste arvus. Näiteks Saaremaal suurenes maade müügipakkumiste arv aastaga 143%. Veebruaris pakuti Saaremaal müügiks 119 maatükki keskmise hinnaga 11 €/m². Ida-Virumaal oli veebruaris müügis 230 maatükki ehk aastatagusest 104% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	02/2015	02/2016	Muutus, %	02/2015	02/2016	Muutus, %
Eesti	3 902	3 756	-4%	35	51	45%
Harjumaa	2 212	2 136	-3%	47	46	-2%
Ida-Virumaa	113	230	104%	30	28	-9%
Jõgevamaa	55	39	-29%	15	16	10%
Läänemaa	122	131	7%	9	9	2%
L-Virumaa	74	59	-20%	15	18	26%
Põlvamaa	12	14	17%	9	10	11%
Pärnumaa	394	362	-8%	26		NA
Raplamaa	62	77	24%	11	11	0%
Saaremaa	49	119	143%	13	11	-17%
Tartumaa	705	518	-27%	25	18	-28%
Valgamaa	63	35	-44%	4	2	-60%
Viljandimaa	14	5	-64%	20	53	161%
Võrumaa	27	31	15%	16	17	6%

Narva	11	15	36%	40	48	20%
Pärnu	25	30	20%	90	70	-22%
Tallinn	426	367	-14%	136	146	7%
Tartu	195	82	-58%	47	32	-33%