Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nordecon ehitab Lasnamäele kanali äärde 16-korruselise korterelamu

31.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon ja Liven Kinnisvara sõlmisid lepingu Lasnamäele Virbi 10 Central Residence’i teise etapi – 16-korruselise kortermaja ehituseks. Virbi tänav 10 esimesele korrusele tulevad äripinnad, majja kokku 75 korterit. Lepingu maht on ligi 6,5 miljonit eurot koos käibemaksuga.

„Virbi tänava soodne asukoht ning mugav ühendus, sh ühistranspordiühendus kesklinnaga, on kaasa toonud väga suure klientide huvi siia, Lasnamäe keskpunkti elama asuda,“ ütles Liven Kinnisvara partner Andero Laur. „Central Residence’i iseloomustab kõrge ehitus- ja viimistluskvaliteet, samuti oleme erilist rõhku pannud turvalisusele. Üks oluline põhjus, miks valisime ehitajaks Nordeconi, oli ka see, et kõrget kvaliteeti aitab tagada BIM-tehnoloogiate kasutamine ehitusprotesessis.“

„Liven Kinnisvara on kogenud arendaja, oskab nõuda kvaliteetset ehitusteenust ning seda me kindlasti ka pakume,“ rääkis Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Ehitame praegu Central Residence’i esimest etappi – Virbi 8 viiekordset korterelamut, nüüd rajame selle kõrvale ka suurema, 16-kordse korterelamu. Ehitustöödega alustame juunis, valmis ja sissekolimiseks sobiv on maja 2017. aasta oktoobris.“

Central Residence’i ) arhitekt on Raiko Reinson. Hoonetekompleksis on kokku pea 11 000 m2 brutopinda. Maa-aluses parklas on kahel tasandil kokku 118 parkimiskohta, tõkkepuuga eraldatud hooviparklas 24 kohta. Hoovi rajatakse mänguväljak. Hoonetel on B-energiaklass, igal korteril on oma ventilatsiooniseade, koostöös turvafirma G4Siga on kavandatud läbimõeldud valveteenus.

Liven Kinnisvara (www.liven.ee) on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd rohkem kui 650 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna linn tunnustab teisipäeval parimaid restaureerijaid

31.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna muinsuskaitsjad on enam kui kümne aasta jooksul esile tõstnud parimaid muinsuskaitse- ja miljööväärtuslike objektide restaureerimisega seotud isikuid. Homme tunnustatakse eelmise aasta silmapaistvamate restaureeritud hoonete omanikke, projekteerijaid ja ehitajaid. Pidulik tunnustamine toimub 31. mail, restoranis Tuljak, algusega kell 14.

Parimaks restaureeritud mälestiseks Tallinnas 2015. aastal tunnistati Pirita teel asuv restoran Tuljak, mis valmis Valve Pormeistri projekti järgi 1965. aastal. Osaühing Baltek Arendus alustas restaureerimise ettevalmistusi 2014. aastal. Apex Arhitektuuribüroo koostatud projekti järgi taastati hoone oma algses funktsioonis.

Parimaks restaureeritud interjööriks vanalinnas hinnati Pika ja Pühavaimu tänava nurgal asuva Maiasmoka kohviku teine korrus. AS Kalev tellimusel koostas sisekujunduse projekti T-Linnaprojekt.

Tallinna parimateks korrastatud majadeks miljööväärtuslikel hoonestusaladel tunnistati kolmest elamust koosnev hoonetekompleks ja korterelamu Kassisabas (Luise tn 25 ja 27) ning korterelamu Raua 18. Miljöötundliku korrastamise eest tunnustatakse Perton Ehitust ja Arhitektuuribürood RAF ning Endover Kinnisvara ja Apex Arhitektuuribürood. Kaht viimast tunnustatakse ka Toompuiestee 13 hoovihoone korrastamise eest. Esiletõstmist väärisid ka korteriühistud Köie tn 8 ja Niinemaja (Niine tn 4), kes on oma majad miljöötundlikult korda teinud.

„Restaureerimine väärib tähelepanu ja tunnustust, sest väärtuslikele hoonetele algse välimuse tagasiandmine või nende hävimisest päästmine nõuab kannatlikkust, teadmisi ning omanikult soovi leida piisavad rahalised vahendid,“ rõhutas muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

LAEV sai nurgakivi

31.05.2016 Tõnu Toompark

Eile sai nurgakivi Rocca al Mare väravasse kerkiv elu- ja ärihoone LAEV. Merest inspireeritud majale panid nurgakivi Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, arhitekt Raivo Kotov, Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson ning arendaja ja ehitaja esindajad. Hoone nurgakivi jääb tähistama ühtlasi ka merekultuuri aastat, mille auks paigutatakse tulevikus hoone fuajee põrandasse ka vastav tahvel.

Kõigepealt toimunud arutelus rääkisid arhitekt Andrus Kõresaar, Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dresen ja Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd merest, merekultuuriaastast ning Tallinna mereäärsete piirkondade arengust. Eraldi käsitleti Rocca al Mare kui ühe Tallinna kiiremini areneva piirkonna visiooni lähima 5 aasta perspektiivis. Linna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et Tallinna olulisemad arendused on pealinna avamine merele, kesklinna tihendamine ning lokaalsed projektid, millest peaarhitekt tõi välja kolm olulisemat: Ülemiste City, Järve Selveri ja Väike-Õismäe piirkonnad. LAEVa projekt ongi märgilise tähendusega just Väike-Õismäe piirkonna arendamisel, ütles Mänd.

Uuenduslikule ja kaasaegsele hoonele kohaselt toodi silinder nurgakivisse asetamiseks trooniga. Nurgakivi panekul osalesid Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson, hoone arhitekt Raivo Kotov (KOKO arhitektid) Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, arendaja Triestate juhid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil ning Embach Ehituse esindajad.

LAEV on selgelt eristuva, merest inspireeritud arhitektuuriga elu- ja ärihoone, milles on maksimaalselt kasutatud kaasaegseid energiatõhususe- ja targa maja lahendusi. Näiteks võib tuua tavapärasest kõrgemad laed, suured puhtad klaaspinnad, avatava välisseinaga siseterrassid, katusele sõitvad liftid jpm, mida elu-ja ärihoonetes seni harva või siis täiesti esmakordselt kasutatud on. Elu- ja ärihoone LAEV asub Vabaõhumuuseumi tee 1, selles saab olema 29 korterit ning 17 äripinda. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Raivo Kotov ja arhitektuuribüroo KOKO. Maja valmimisajaks on planeeritud 2017. aasta jaanuar ning ehitajaks on Embach Ehitus OÜ, arendajaks on Triestate OÜ

Statistika: I kvartalis valmis 990 eluruumi

31.05.2016 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel valmis 2016 I kvartalis 990 eluruumi. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi, mil kasutusloa sai 973 eluruumi.

Kasutusloa saanud eluruumide kogupindala oli 102 500 m² ehk aastatagusest 6% rohkem.

Nii jätkab uute eluruumide valmimine rekordite rada. On üsnagi tõenäoline, et käesoleval 2016. aastal valmib kokku rohkem eluruume kui 2015. aastal. 2015. a valmis Eestis kokku ligi 4000 eluruumi.

Valminud eluruumide arv (tk) ja pind (m²) kvartalite lõikes

Kasutusloa saanud keskmine pind, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ehituslubadest lähevad töösse vaid pooled

30.05.2016 Virge Haavasalu

Väljastatud ehituslubadest jõutakse vaid pooltel juhtudel ehituseni, mistõttu ei tohiks ehituslubade arvu suurt kasvu tänavu ületähtsustada, leiavad kinnisvaraarendajad.

“Ehituslubade väljastamises on toimunud võrreldes möödunud aastaga oluline kasv, kuid see arv ei näita veel tegelikku ehitustegevust,” lausus Tallinnas muu hulgas luksuslikke elamuid arendava Liven Kinnisvara partner Andres Aavik „Ehitusse lähevad võib-olla pooled väljastatud ehitusloaga objektidest.”

Samuti tõi ta välja, et võrdlusbaas on väga madal. 2010.–2011. aastal väljastati aastas vaid paar tuhat ehitusluba ning taastumine on olnud vaevaline. Aaviku sõnul võiks Tallinnas ja Harjumaal uusi eluasemeid lisanduda aastas 2500–3000. „Vaadates praegust ehituslubade väljastamise tempot ja uute projektide alustamist, siis me sel aastal ka sellesse vahemikku jõuame. Tallinn on kasvav keskus ning kasvu toetab ka elanike soov oma elamistingimusi parandada,“ lausus ta.

Statistikaamet teatas, et ehitisregistri andmetel lubati tänavu esimeses kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Tänavu esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kortermajade ehitus on Liven Kinnisvara partneri sõnul peamiselt koondunud Tallinnasse ja Tartusse, üksikuid projekte rajatakse ka teistesse linnadesse. Võimalike turu ülekuumenemisega seotud riskide maandamiseks on pangad Aaviku sõnul seadnud arendajatele eelmüügi nõuded. „Pangapoolne finantseerimine ei avane enne, kui 20–50% korteritest on müüdud,“ märkis ta. Selline nõue on Aaviku sõnul Põhjamaades kasutusel olnud juba aastakümneid ning sealne turg on sellega harjunud.

“Korteriomaniku jaoks tähendab see seda, et ta teeb küll broneeringu või võlaõigusliku lepingu, kuid ehitus ei alga enne, kui panga seatud eelmüügi nõue on täidetud. Arendaja jaoks tähendab see vajadust suur hulk kortereid müüa nii-öelda paberi pealt,” lisas ta.

Kas hakkame nägema rohkem verd ja pisaraid?

Kinnisvaraalase nõustamisega tegeleva Adaur Grupi juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul näitab suur ehituslubade arv, et luuakse potentsiaali elamispindade pakkumise kõrgel tasemel hoidmiseks ehk kinnisvaraarendajate plaanid on optimistlikud. Ka tema sõnul peab arvestama, et kõik ehitusload ei jõua ehitusse. “Seega loob ehitusluba ainult potentsiaali pakkumise suurenemiseks,” märkis Toompark.

Tarbijate seisukohast on tema hinnangul olukord samuti positiivne, sest valikuvõimalus elamispindade turul püsib lai.

Riskide poole pealt nägi Toompark, et suur ehituslubade arv võib tekitada ülepakkumise, mis toob endaga kaasa hinnakonkurentsi. „Arendusturul praegu ringi vaadates on hinnakonkurents tegelikult juba selgelt olemas. Võimsamad allahindlused küündivad kümnete tuhandete eurodeni,“ tõi ta näiteks.

Küll võib kinnisvaranõustaja sõnul öelda, et kõik pakkumises olevad arendusprojektide korterid leiavad omale ostjad – seisva müügiga projekte praktiliselt ei ole. „On suur küsimärk, kas pakkumise suurenemine või võimalus pakkumise suurenemiseks loob olukorra, kus tekib ülepakkumine ning tänane pankrottideta arendusturg näeb rohkem verd ja pisaraid,“ märkis Toompark.

Kinnisvarafirmade liidu juhti Tõnis Rüütlit üllatas see, et nõudlus uusarenduste korterite järele on olnud uskumatult kõrge. Ta ei oleks sellist nõudlust enda sõnul prognoosinud. Rüütel pani suure huvi selle arvele, et me ei saa üle finantsolukorrast, mis meid viimased aastad on kollitanud. Nimelt inflatsioon ja negatiivsed intressid söövad inimeste säästusid ja neile ei ole head väljundit.

Rüütli sõnul ostetakse täna umbes 40% kogu elamukinnisvarast ilma finantsvõimenduseta ehk ilma pangalaenuta. „See kõneleb konkreetselt säästude realiseerimisest,“ lausus Rüütel.

Elukondlik kinnisvara on tema sõnul saavutanud masueelse taseme, ehk meil on tasapisi buumiaegne tase käes. Vahepeal on kümmekond aastat aega ka läinud.

TASUB TEADA

Tänavu 21. märtsil hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused. Erinevalt varasemast nõutakse pankadelt uusarenduste puhul eksperthinnangut, mille tellimise kulu võib jääda laenuküsija kanda. Kui varem said pangad uute korterite tagatisväärtuse määramisel arvesse võtta ka arendajate müügipakkumisi, siis värske seadusemuudatuse kohaselt sellest üksi enam ei piisa.

Seadus ootab veel ministri määrust, mis täpsustaks elamukinnisvaraga seotud laenude puhul tagatiste hindamise nõudeid. Selle määruse väljatöötamine aga alles käib. Kuna turuosalistel on selles suhtes erinevad nägemused, siis läbirääkimised veel käivad ja määrus võiks valmis saada suveks.

TAUST: Hoonete ehitus kasvatas ehitusmahte

Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.
Hoonete ehitamine suurenes 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 8%, mida mõjutasid põhiliselt hooneehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.
Allikas: statistikaamet

Virge Haavasalu
virge.haavasalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/30/ehituslubadest-realiseeruvad-vaid-pooled

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKFL: Kinnisvarafirmad ootavad turu stabiliseerumist

30.05.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted kinnisvarahindade stabiliseerumist ja tehingute arvu kasvu ning näevad võimalust käibe ja töötajate arvu suurendamises.

“Uuringu alusel on kõrged hinnatõusuootused muutunud minevikuks. Kinnisvaraettevõtjad näevad kuue kuu perspektiivis ees pigem stabiilseid hindu, kuid aktiivset tehingute tegemise jätkumist,” kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Tehingute arvu suurenemist ootavad kinnisvaraettevõtted eeloleva poole aasta jooksul nii elamispindade kui äripindade sektorist. Suurim on tehingute arvu kasvuootus nii elamis- kui äripindade üüritehingute osas. Kinnisvaratehingute arvu suurenemise valguses on ettevõtjad optimistlikud ja loodavad leida uusi töötajaid ning kasvatada käivet.

„Varasemate uuringute käigus väljendatud kinnisvaraettevõtete positiivne meelestatus on tõeks osutunud ja kinnisvaraturg on viimastel aastatel olnud vägagi aktiivne igas sektoris. Eks aeg näitab, kas nüüdsed mõõdukamad prognoosid samuti tõeks osutuvad,“ ütles Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 50 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

I kvartalis ehitusmahud suurenesid

30.05.2016 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.

I kvartalis ehitati omal jõul 374 miljoni euro eest, sellest hooneid 289 miljoni ja rajatisi 85 miljoni euro eest. 2015. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 8% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 9%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta I kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 304 mitteelamut kasuliku pinnaga 118 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Promenaadi majas valmis uue linnasüdame esimene korter

30.05.2016 Tõnu Toompark

Moodsaks linnasüdameks areneva Tallinna sadamaala esimene korter valmis Promenaadi majas. Kauneid vaateid ja luksuslikku sisu pakkuva näidiskorteriga on tutvuma oodatud kõik huvilised.

Promenaadi maja terviku moodustavad kolm erinevat, ent üksteise ja keskkonnaga harmoneeruvat maja: Linnamaja, Peremaja ja Kogukonnamaja, millest esimesena valmib Linnamaja. Just seal asub ka huvilisi ootav näidiskorter.

Promenaadi maja korterite müügiga tegeleva Liven Kinnisvara partneri Andres Aaviku sõnul on nii hoone kui korter esimeste külaliste seas tekitanud palju positiivset elevust. Enne, kui inimesed korteri detailidele tähelepanu pöörata jõuavad, valdab neid imestus akendest avanevate vaadete üle. Vanalinn ja rannavärava bastioni rohelus on justkui peopesal.

“Promenaadi maja rajamise esimestest hetkedest alates on pööratud erilist tähelepanu sellele, et igast detailist üldmuljeni oleks kõik esmaklassiline,” ütles Aavik. “Seniste külaliste tagasiside kinnitab, et oleme eesmärgi täitnud. Koos vaadetega on tõstetud esile maailma tasemel sisekujundust ja luksuslikku sisustust, vaikust, mida vaatamata asukohale linna südames pakuvad helipidavad aknad, maja südames asuvat valgusküllast siseaatrumi ning mitmed teisi nüansse.”

Promenaadi maja korterite sisekujunduse on loonud sisearhitektid Helen Kolks ja Kristiine Lõuk. Näidiskorteris on lahendused ja materjalid, mida on kasutatakse kõikides Linnamaja korterites. Näiteks kõrged peitehingede ja magnetlukustusega siseuksed, mobiilist juhitav kütte- ja jahutussüsteem, minimalistlikud seinasisesed dušisegistid, kivivann, moodne renntrapp ning saunaga korterites Eesti disainkerised Huumilt.

Korterites on Saksa tootja Berkeri pistikute ja lülitite sari, videofonolukk, väga heade heli- ja soojapidavuse näitajatega kolmekordsed puitalumiiniumaknad ning rõdu põrandal väärtuslik lehis.

Promenaadi maja on esimene kortermaja Eestis, kus lisaks kaugküttele kasutatakse maaküttevaiu. Prognoositav kokkuhoid küttekuludelt on selle lahenduse abil 25–30%. Ära kasutatakse ka hoone jahutussüsteemist vabanev soojus, mis tavaliselt õhku paisatakse. Selliste lahendustega on saavutatud korterite energiamärgis tasemel A.

“Promenaadi maja on mitmes mõttes unikaalne ning selles on kasutatud Eesti mõistes ainulaadseid lahendusi. Maaküttevaiad, kõrged ja avarad loft-korterid, kolm erilise hõnguga maja,” lisas Aavik. “Kuid olulisim on see, et Linnamajas ning järgmisena ehitatavas Peremajas ja Kogukonnamajas on hea elada. Neis on ruumi ja avarust, isiklikkust ja isikupära. Need harmoneeruvad inimese ja keskkonnaga.”

Promenaadi maja arendaja Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi jaoks tähendab Promenaadi maja ehitamine suurt vastutust, sest see kujundab suuresti kogu piirkonna nägu ja miljööd.

“Kõikjal Läänemere ääres on viimaste aastakümnete jooksul suurlinnade sadamaaladest kujunenud inim- ja keskkonnasõbralikud elu- ja töökeskkonnad, mis on elavad, uuenduslikud ja värsked,” lausus Mölder. “Neist ei ole kujunenud mitte ainult linna orgaaniline osa, vaid linna tähtsaim ja silmapaistvaim osa. Olen kindel, et selliseks saab ka Tallinna sadamaala.”

Capital Mill annab olulise panuse sadamapiirkonna kujundamisel Tallinna uueks linnasüdameks. Viimase kahe aasta jooksul on valminud esimese ärihoonena Baltimaades kõrge keskkonnasõbralikkuse sertifikaadi LEED Gold pälvinud Navigator ning sama kõrgete kriteeriumide järgi ehitatud Explorer.

Promenaadi maja maa-alune osa on üks, kuid maa peal koosneb see kolmest erineva ilme ja funktsionaalsusega hoonest. Esimesena valmiv Linnamaja on mõeldud eeskätt linnalikku eluviisi nautivatele inimestele. Kogukonnamaja sisehoov toetab kooselu hindavat eluviisi ning Peremaja, nagu nimigi viitab, arvestab enam perede vajadustega.

Promenaadi maja projekt on teostatud arhitektuuribüroos Arhitekt11. Hoone ehitaja on YIT Ehitus.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitav kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse, suheldes partneritega ausalt ja selgelt.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Estonian real estate companies expect prices to stabilize soon

30.05.2016 Tõnu Toompark

Estonian real estate companies are expecting real estate prices to stabilize and the number of transactions to increase, and are hoping to grow their revenue and workforce, results of a survey conducted by the Association of Real Estate Companies of Estonia show, cites LETA/BNS.

“According to the survey’s results, high price rise expectations are a thing of the past. In the next six months, real estate companies are expecting prices to stabilize and active trading to continue,” member of the association’s board Tonu Toompark said in a press release.

Real estate companies are expecting the number of transactions to increase in the dwelling as well as office space sectors in the next six months. The biggest increase is expected to take place in the number of rental space transactions. Entrepreneurs are also hoping to find new employees and increase revenue.

“The positive attitudes shown in previous surveys had come true and the real estate sector has been very active in every sector. Time will tell if the more modest forecasts will also come true,” Toompark said.

The Association of Real Estate Companies of Estonia conducts a survey twice a year.

The association has more than 50 members.

http://www.baltic-course.com/eng/real_estate/?doc=121393

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

RKASi suurprojekt pälvis rahvusvahelist tähelepanu

30.05.2016 Tõnu Toompark

Eile õhtul anti Veneetsia biennaalil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone projekteerinud arhitektidele üle maineka AFEXi arhitektuurivõistluse peaauhind. Tegu on esimese korraga Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ligi 15. aasta pikkuse tegevuse jooksul, kui ettevõtte poolt rajatud hoone pälvib rahvusvahelist tähelepanu.

RKASi ERMi projektidirektor Peeter Maueri sõnul on märkimisväärne see, et muuseumihoonet kavandanud arhitektid võitsid arhitektuurivõistlusel peaauhinna, saades kõigi žüriiliikmete üksmeelse poolehoiu osaliseks. „See näitab väga selgesti kõigi projektis osalenud partnerite väga head koostööd, mille tulemusena realiseerus erakordne hoone,“ lisas Mauer.

Auhinna üleandmise tseremoonial osales ka kultuuriminister Indrek Saar, kes pidas arhitekte tunnustava kõne. Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et iga rahvuslik muuseum rikastab ühtlasi kogu maailma kultuurilist mitmekesisust. Kultuuriminister lisas, et tänapäeva globaliseerunud ja jagatud väärtuste kontekstis on märgiline, et ka Eesti Rahva Muuseumi hoone sünni juures on meie kultuuriruumi rikastanud rahvusvahelised talendid, kes pärit Jaapanist, Liibanonist ja Itaaliast.

French Architects Overseas (AFEX) on organisatsioon, mis toetab Prantsusmaa arhitekte nende poolt välismaale projekteeritud hoonete eest. AFEX korraldades alates 2010. aastast arhitektuurivõistlust (Grand Prix), kus tunnustatakse oma ala parimaid.

Organisatsioon hindab kõiki hooneid, mis on valminud Prantsusmaalt pärit arhitektide kaasabil alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015. Auhinda antakse välja iga kahe aastat tagant.

Žürii valis välja kümme tähelepanuväärsemat ehitist, mille hulgast kuulutati ühehäälselt võitjaks arhitektuuribüroo DGT (arhitektid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) Eesti Rahva Muuseumi uus hoone kavandamise eest. Kriitikute hinnates paistab muuseum silma kohalikul ja välismaisel tasandil, on tugeva iseloomuga, üllatades vaatajaid ainulaadse arhitektuurilise lahenduse poolest.

ERMi uue peahoone ehitas valmis Fund Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nipid koduostjale: turuolukorra selgitamine enne kodu ostmist

27.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne ülepeakaela kodu ostmist tuleb koduostjal endale selgeks teha, mis kinnisvaraturul tegelikult toimub. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Maaklerite info puuduseks on tõsiasi, et maakler teeb reeglina paar-kolm tehingut kuus. Kui üks neist tehingutest on korteriga kesklinnas, teine maatükiga Peetri külas ja kolmas majaga Kakumäel, ei pruug tema Mustamäe korterituru teadmine kõige parem olla.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Kinnisvarahindajad võrreldavaid tehinguid, et selgitada välja, mis on hinnatava objekti turuväärtus. Siin peab ostja teadma, et kinnisvara hindamise teenus on tasuline.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse, mis on suurepäraseks infoallikaks mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid. Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta.

Küll võib arvata, et turuülevaated aitavad päris hästi selgitada üldist tehingu tegemise keskkonda ehk annavad infot, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Konkreetse vara ostmise soovitusi või mahalaitmist ühestki kinnisvaraturu ülevaatest ei leia.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka kõrgemal kui reaalne tehingute hinnatase. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Väikeinvestoreil napib sobivaid kinnisvaraobjekte

27.05.2016 Marge Männistu

Kinnisvarainvestorite sõnul on häid pakkumisi üha raskem leida. Kui 2010. aastal oli neid portaalides kümnete kaupa, siis täna tuleb arvestada kuni paarisaja korteri vaatamisega enne, kui leiab sobiva.

Kinnisvaraturul on vaba raha ning investoreid, kellest osa käitub mõistlikult, kuid osa ei tea, mida teeb, kurdavad osalised, kelle sõnul olukord toob kaasa ebamõistlikult kõrge hinnaga ostmise, kirjutab 30. mai Äripäev kinnisvara rubriigis.

Inimeste jaoks on üha olulisem soov passiivset tulu teenida ja tulevikku kindlustada. Kinnisvara peetakse üheks lihtsamaks ja huvitavamaks investeerimissektoriks. Seda suuresti põhjusel, et erinevaid võimalusi on tänapäeval palju ja kinnisvaraga saab teenida peaaegu igaüks, isegi isiklikku kapitali omamata.

Ettevõtluse ning investeerimisega tegeleva OÜ Peeter Pärtel omaniku Peeter Pärteli hinnangul jagunevad kinnisvarasse investeerimise vastu huvi tundjad kahte suuremasse gruppi. Esiteks keskealised inimesed, kellel on säästud ning laenuvõime ning kes otsivad võimalust mõlema realiseerimiseks.

Teise suure grupi moodustavad noored, kes on saanud oma esimese palgatöö kogemuse ning jõudnud äratundmisele, et töö kellegi teise heaks ei tee neid jõukaks ega õnnelikuks. Seega otsivad nad võimalusi, kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist üüritulu saamise eesmärgil, mis kataks nende elamiskulud ja vabastaks palgatöö vajadusest. Eriti huvipakkuv on võimalus investeerida kinnisvarasse ilma oma raha kasutamata.

Arco Vara maakleri Reimo Simsalu sõnul on huviliste profiil tegelikult väga lai. Kinnisvarasse soovivad investeerida nii eestlased kui välismaalased, huviliste seas on nii eraisikuid kui ettevõtjaid. Juurde on tekkinud ka mitmeid kinnisvarainvesteeringutega tegelevaid ettevõtteid.

Eraisik kehvemal maksupositsioonil

Kehtiva maksusüsteemi tõttu on kinnisvaramaastikul ettevõtjana mõistlikum toimetada – eraisikutel on kogu tulu maksustatav ning kulusid maha arvestada pole võimalik. Kui on soov omandada rohkem kui üks üüripind, tasub kindlasti mõelda eraldi äriühingu loomisele.

Investor Jaak Roosaare sõnul on alates sellest aastast eraisiku üüriäri tulumaks 16%, mistõttu tasub üüritulu palga asemel teenida küll. Lisaks saab iga kahe aasta tagant oma kodu tulumaksuvabalt võõrandada, nii et kui üüriärist asja ei saa, on võimalik seal mingi aeg elada ja hiljem maksusoodsalt realiseerida.

Simsalu sõnul võivad investeerimise eesmärgid olla väga erinevad. On kliente, kes soovivad osta rahavooga objekte, et teenida oma investeeringute pealt regulaarset tulu. On neid, kes ostavad kinnistuid tulevikuperspektiivist lähtuvalt, et seal hiljem midagi arendada või hoopis kasumiga maha müüa.

OÜ Kinnisvarakool konsultandi Tõnu Toomparki kogemusel on üüriinvesteeringute tegijad pigem kohalikud elanikud. “On ka väiksemaid investoreid välismaalt, kes on paar korterit andnud kohalikule haldajale majandada. Samuti on pisut suuremaid investoreid Eestist ja välismaalt, kes on valmis oma portfelli iga kuu või isegi iga nädal uue objekti soetama. Hoopis omaette grupp on ärikinnisvara ja sellesse investeerimine,” rääkis Toompark.

Investeerimise edukuses mängib rolli õige objekti valik. Roosaare sõnul tuleb eristada äri- ja elukondlikku kinnisvara, arendust ja üüriobjekte ning passiivset ja aktiivset juhtimist. Skaala ühes otsas on tema sõnul näiteks EfTEN Capitali kinnisvarafond ja teises otsas ise hallatav tubade kaupa välja üüritav neljatoaline korter Koplis.

Ajutine väljaüürimine töömahukam

Alustades on Roosaare sõnul riskide maandamise mõttes külaliskorter isegi turvalisem, sest seda saab pakkuda ka oma või sugulaste kodu aeg-ajalt välja üürides. Täna ongi üks tõusvaid trende oma eluaseme välja rentimine suveks või reisil viibimise ajaks, millele on palju kaasa aidanud rakendus Airbnb, mis lihtsustab lühiperioodiks elukoha välja üürimist. “Aastaringselt annab pikaajaline üürnik, kui Haapsalu ja Pärnu välja jätta, siiski paremat tootlust,” märkis Roosaare.

Objekti valikul soovitab Pärtel lähtuda eelkõige sellest, millist klienti plaanitakse tulevikus püüda. “Isiklikult eelistan n-ö Maxima-tüüpi klienti,” märkis Pärtel. “Sellisele kliendile tuleb osta vanemas majas asuv korter ja see korralikult kaasaegseks renoveerida. Eelkõige on oluline funktsionaalsus ehk korteris peab olema kõik eluks vajalik. Klient saabub ja lahkub kaks kätt taskus. Samas mingi lisaluksuse eest juurde maksta ei soovita,” kirjeldas Pärtel.

Pärteli sõnul on turul siiski rohkem investoreid, kes pakuvad kortereid n-ö Selveri-tüüpi kliendile ehk kortereid kas vanemasse soliidsesse majja või uude kortermajja. “Nende inimeste jaoks on oluline piirkond. Lisaks soovitakse kõrgemat sisustuskvaliteeti,” selgitas Pärtel.

Väikesele hulgale investoritele, kelle hulka kuulub suurem osa välismaalasi, on atraktiivne n-ö Stockmanni-tüüpi klient – soovitakse asukohta kesklinnas, eelistatult uues majas või siis väga hästi renoveeritud kesklinna või vanalinna majas. Oluline on kõrge kvaliteet, mugavusesemete olemasolu ning üürileandja kiire reageerimisvõime probleemidele,” selgitas Pärtel. Uusi maju arendatakse eelkõige Selveri- ja Stockmanni-tüüpi klientidele.

Investor eelistab odavamat

Uusmaa maakleri Kaija Kullati sõnul puutuvad nemad palju kokku klientidega, kes investeerivad vanematesse korteritesse, kuna see on väikeinvestorile taskukohasem. Vanema remonti vajava korteri puhul annab investeeringule lisaväärtust ka renoveerimisvõimalus. Uutesse objektidesse investeerivad pigem välismaalased ja ettevõtted, rääkis Kullat. Piirkondadest eelistatakse kesk- ja vanalinna, hea üüripotentsiaaliga on ka Mustamäe ja Lasnamäe algus.

Simsalu sõnul koguvad investeeringutena populaarsust ka mereäärsed piirkonnad nagu Rocca al Mare ja Stroomi, Kalamaja, Pirita ning Viimsi. “Kuna arendajad on üsna aktiivsed, tuleb uusi arendusi pidevalt juurde,” lisas Simsalu.

Kinnisvaraturg on pidevas muutumises ning investeeringuid planeerides tuleb arvestada mitme faktoriga. Pärteli sõnul on viimaste aastate muutustest tulenevalt mõistlikke tehinguid üha raskem teha. “Kui 2010. aastal leidis kinnisvaraportaalidest häid pakkumisi kümnete kaupa, siis täna tuleb arvestada kuni paarisaja korteri vaatamisega enne, kui leiad ühe mõistliku,“ märkis ta.

Ta lisas, et turule on lisandunud vaba raha ning investoreid, kellest osa käitub mõistlikult, kuid osa ei tea, mida teeb, mis toob kaasa ebamõistlikult kõrge hinnaga ostmise. “Kasvav turg annab sellised vead andeks, kuid kui turg peaks muutuma, paistavad “alasti ujujad” kohe silma,” nentis Pärtel.

Kinnisvarasse investeerimises on tsüklid, mis tihti on kinnisvarahindadele vastupidised. “Kui 2009. ja 2010. aastal olid hinnad madalad, siis eriti suurt huvi kinnisvarasse investeerimise vastu ei tuntud. Nüüd, mil hinnad on kõigi aegade kõrgemail tasemel, on huvi suur,” kirjeldas Pärtel.

Pikema kogemusega investorid on tema sõnul juba mõnda aega valmistumas uueks turulanguseks ning sisse võtmas stardipositsiooni. “Suures pildis oodatakse uusi majandusraskusi või probleeme krediiditurul, nii et hinnad liiguvad oluliselt allapoole. Tänane olukord sarnaneb väga 2007. aastale. Samuti raskendab tänane olukord noorematel inimestel enda eluaseme ostmist ning need, kes seda siiski teevad, võtavad tihti pikemas perspektiivis ülejõu käivaid kohustusi,” rääkis Pärtel.

Võimalused ühisrahastuses

Roosaare sõnul on flippimine – ostad, renoveerid-koristad, müüd – läinud raskemaks, sest hinnad on kerkinud ning ostjad eelistavad uusarendusi. “Samas on tekkinud rohkem võimalusi näiteks ühisrahastuseks. Täna on võimalik saja euro kaupa arendusporjektides osaleda,“ lisas Roosaare.

Võimalus on ka objekt üürida edasi üürimiseks. Roosaare sõnul on see ilma kapitalita alustajale hea võimalus. “Üüriäri on suhtlemisäri. Kui suuta näiteks Pärnus omanikult suveks maja üürida ning saada nõusolek selle edasiüürimiseks, võib ilma kapitalita korralikult teenida. Muidugi tuleb arvestada, et see on rohkem siiski ettevõtlus, kui investeerimine,“ selgitas Roosaare.

Lühiajaline üürikorterite pakkumine on kogu aeg olnud ja hotellide pakkumist täiendanud, kuid Airbnb on andnud massidele võimaluse sellesse ärisse väga lihtsalt siseneda. Kui algidee oli oma kodu vaba toa või diivani välja üürimine, siis täna on turul kortereid, mis ongi just selle suunitlusega äri otstarbeks omandatud.

Kullati sõnul on näha, et kui varem investeeriti pigem olemasolevat raha, siis nüüd kasutavad inimesed päris palju ka laenuvõimalusi. “Investeerimishuviga inimesed on hakanud ennast aktiivselt sel teemal harima,” märkis ta.

Taevas pole pilvitu

Üürituru kohal on siiski murepilved. Kui avalik sektor kavatseb üüriturule riigi raha tuua, on oht, et tänased üüriinvestorid lahkuvad turult. Selle tulemuseks on pakkumiste vähenemine, märkis kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. “Vähenev pakkumine võib viia üürihinnad üles ja algse soodsa hinnaga üüripindade pakkumise asemel saavutatakse vastupidine eesmärk,” selgitas ta.

Simsalu sõnul hakkavad Tallinna kesklinnas vabad hoonestamata krundid otsa lõppema, mis tähendab, et vaadata tuleb veidi kaugemale ja laiemalt. “Hea näitena võib tuua Ülemiste City arenduse ning kinnisvarateo laureaadi Ülemiste keskuse, kus loodud on täiesti n-ö uus linnaosa,” märkis ta.

Kinnisvarainvestori ABC

Eesmärkide selgus. Tee selgeks, miks ja mida teed – miks investeerimisega tegeleda/alustada?
Õpi investeerimist. Külasta üritusi, ammuta informatsiooni ja küsi küsimusi.
Arvesta oma finantsseisu. Kui finantsharjumused on kehvad, tegele enne nendega.
Enne investeerimist suurenda finantsvõimekust – säästa raha, alusta ettevõtlusega või leia lisatööd.
Leia sobiv investeerimisstrateegia. Küsimused, millele võiks alguses vastused leida, on: kas soovid pigem kapitalikasvule orienteeritud tulu või passiivset tulu? Sellele vastavalt hakka otsima objekti.
Mõtle läbi võimalikud riskid ja stsenaariumid. Analüüsi, milline on seis siis, kui asjad ei lähe nii, nagu planeeritud.
Investeeri alles siis, kui on tehtud korralik analüüs ja oled nõus riski ning potentsiaalse tootlusega.
Halda investeeringuid ja riske. Isegi kui investor on kõik riskid läbi mõelnud, võib turul tekkida ootamatuid väljakutseid, millega pole arvestatud.
Ole järjepidev ja ära anna alla.

Allikas: investeerimisklubi eestvedaja Tõnis-Denis Merkuljev

Pane tähele: Mida kinnisvarasse investeerimise alustamisel teada?

Alustaval investoril tasub end esmalt harida, mis on oluline, mis väga oluline.
Toimub mitmeid koolitusi, õpetusi jagavad Tõnu Toomparki “Korter üürile” või Jaak Roosaare “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik”.
Konsulteerida tasub mõne professionaali või asjatundjaga, see võib päästa mõnestki apsust, mis kinnisvaravaldkonnas on sageli suhteliselt kulukad.

Hea teada: Kinnisvarasse investeerimise kuldreeglid

Osta õige hinnaga.
Renoveerimisel kasuta usaldusväärset meeskonda ning arvesta enda valitud klientide vajadustega.
Üürimisel tee korralik üürijale taustauuring.
Müümisel arvesta potentsiaalse kliendi soovidega ja esitle korterit vastvalt sellele.

Marge Männistu, Äripäeva kaasautor
online@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/27/vaikeinvestoritel-napib-sobivaid-kinnisvaraobjekte

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Täna avati 3,5 miljonit eurot maksnud tulevikutehnoloogiaga soojusjaam

26.05.2016 Tõnu Toompark

Täna esitleti Järvamaa aasta suurimat keskkonnainvesteeringut – täielikult taastuvenergial töötavat soojusjaama, mis vähendab välisõhusaastet 668 protsenti aastas.

Enam kui sajale Eesti piimafarmerile kuuluva Epiima Järva-Jaani meierei jaoks ehitatud loodussäästlikule küttesüsteemile lähevad üle ka kohalik koolimaja ja spordihoone, mis tähendab kogu piirkonna jaoks õhukvaliteedi paranemist. “Varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.

Muraka sõnul on tegemist esimese hakkepuitu kasutava katlamajaga Eesti piimandustööstuses, mis toob ettevõtte jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu. “Varem sõltusime oma tootmisprotsessis ainult nafta maailmaturuhinnast tulenevast põlevkiviõlist. Näiteks 2014. aasta kõrgete hindadega kulus Järva-Jaani meiereil õli ostmiseks üle miljoni euro aastas, kuid uue katla tarbeks kuluva hakkepuidu ostmiseks kulub meil aastas neli korda vähem,” selgitas Murakas ning lisas, et näiteks eksporditurgudele suunatud piimapulbritootmine on väga energiamahukas protsess. Efektiivsed energeetikalahendused tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ka rahvusvahelistel turgudel.

Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. DNB finantseeris uut katlamaja 2,5 miljoni euro ulatuses. “Tegu on põhjalikult läbimõeldud finantseeringuga, millel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ettevõttele endale. Vaatamata piimandustööstust viimasel ajal tabanud tagasilöökidele on tähelepanuväärne, et Epiim on leidnud võimaluse oma konkurentsivõimet suurendada,” ütles DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.

Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks.

Avaliku ja erasektori koostöös kerkib tervisemaja

26.05.2016 Tallinn.ee

Täna asetati nurgakivi linna ja erakapitali koostöös aadressile Linnamäe tee 3 kerkivale Lasnamäe Tervisemajale.

Linnamäe tee 3 asuvale linna omanduses olevale kinnistule on seatud arendaja kasuks hoonestusõigus. Lasnamäe Tervisemaja rajab kinnisvarainvesteeringuid juhtiv ettevõte Capital Mill. Linnapoolse panusena ehitatakse välja osa avalikest teedest ning kaasajastatakse teedevõrku.

„Täna näeme siin ühte suurt tühermaad, kuid juba järgmise aasta alguses avaneb siit hoopis teine vaade,“ ütles nurgakivi panekul osalenud Edgar Savisaar. „Siia, Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile kerkib ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab endas meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused, kaubanduse ning saab olema väga oluliseks kohaks Lasnamäe linnaosa elanikele.“

Savisaar tõdes, et Lasnamäe areng on olnud väga kiire ning see Tervisemaja käib selle kiire arenguga kaasas ning on hea näide sellest kuidas on võimalik Eestis midagi täiesti uut ja ainulaadset korda saata.

„Tähelepanuväärne on see, et esimest korda ehitatakse linna maale ühiskondlike funktsioonidega hoone, mille ehitamist finantseerib sajaprotsendiliselt erakapital,“ rõhutas Savisaar. „Sellest projektist võidavad meie inimesed, kes saavad juba lähiajal head arstiabi ühest kohast ning ei pea selleks sõitma linna teise otsa.“

Ehitustegevus algas märtsikuu lõpus ja lõpeb 2017. aasta veebruaris. Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul suurendab tervisemaja oluliselt piirkonna elanike võimalusi kvaliteetset arstiabi saada ning parandab tohtrite töötingimusi.

“Tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse uue kvaliteedi,” ütles Mölder. „Tänu väga heale koostööle Tallinna linnaga ei kahtle me selle sammu õigsuses ja olen kindel, et ka tulevikus teeme koos suuri asju.”

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkavad tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka mujalt Tallinna. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

“Rajatava hoonekompleksi suurimaks väljakutseks on ehitustööd suhteliselt pingelises ajagraafikus,“ tõdes peatöövõtja YIT Ehitus ehitusdirektor ja juhatuse liige Toomas Rapp ning lubas, et ehitaja võtab ülesannet suurima tõsidusega. „Vastastikuses koostöös ja usalduses suudame ehituse tähtaegse valmimise kindlasti tagada,” lisas Rapp.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Lasnamäe Tervisemaja projekti käivitamine julgustanud linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Oleme otsustanud seada läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale ja Õismäe tee 130 kinnisasjale,” viitas Võrk.

Võrk lisas, et ka neile kinnistutele on kavandatud tervist edendavad rajatised. “Mustamäele, Akadeemia tee 30 kinnistule kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse, aadressile Õismäe tee 130 plaanime rajada pallimängude keskuse,” ütles Võrk.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse kaks ravieesmärke täitvat basseini, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas. Tervisemajja on kavandatud ka munitsipaalperearstikeskus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Käsiraamat kinnisvaramaakleritele: „Kinnivaramaakleri ABC“

26.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ kõneles käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Evi Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele tegutsevatele maakleritele või neile, kes alles mõtlevad selle ameti peale. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist ja selle nüanssidest annab võimaluse osutada kvaliteetset maakleriteenust.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.