- Esileht
- Teenused
- Raamatud
- Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne (2018)
- Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
- Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist
- Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel
- Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused
- Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni
- Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
- Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile
- Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
- Koolitused
- Uus turuülevaade
- Kinnisvaraturg
- Laenukalkulaator
- Kontaktid
- Uudiskiri
riigi-kinnisvara-valitsemise-koondaruanne-2013-2014
Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim energia
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2014. aasta detsembriga võrreldes 0,5% ja teenused 1,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes langenud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,2%.
2014. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 8,8% odavnemine, kus soojusenergia oli 10,1%, gaas 20% ja kodudesse jõudnud elekter 8,3% odavam kui mullu samal ajal. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütus, mille hind oli 2014. aasta detsembriga võrreldes langenud 12,3%. Piim ja piimatooted olid 8,3% odavamad. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 6,8% kallimad. Eelmise aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (17%) ning suhkur (14%) ja odavnenud piim (17%) ning või (15%).
Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -0,9% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.
Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja eluase, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 6% ja üür 5,3%. Suurem mõju indeksi kuumuutusele oli veel kuuga 6% odavnenud mootorikütusel.
| Kaubagrupp | Detsember 2014 – detsember 2015, % | November 2015 – detsember 2015, % |
|---|---|---|
| KOKKU | -0,9 | -0,7 |
| Toit ja mittealkohoolsed joogid | -0,6 | 0,0 |
| Alkohoolsed joogid ja tubakas | 5,4 | -0,3 |
| Riietus ja jalatsid | 3,5 | -1,2 |
| Eluase | -4,8 | -2,3 |
| Majapidamine | 1,5 | 0,0 |
| Tervishoid | 2,3 | -0,3 |
| Transport | -6,9 | -2,4 |
| Side | -0,6 | -0,1 |
| Vaba aeg | 3,3 | 0,8 |
| Haridus ja lasteasutused | -14,8 | 0,0 |
| Söömine väljaspool kodu, majutus | 2,8 | -0,5 |
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 2,9 | 0,7 |
Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%
Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine.
2015. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%).
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. ja 2014. aastal, mil see oli -0,1%.
| Kaubagrupp | 2014–2015, % |
|---|---|
| KOKKU | -0,5 |
| Toit ja mittealkohoolsed joogid | -0,5 |
| Alkohoolsed joogid ja tubakas | 5,1 |
| Riietus ja jalatsid | 2,0 |
| Eluase | -1,5 |
| Majapidamine | 1,2 |
| Tervishoid | 3,1 |
| Transport | -6,8 |
| Side | 1,0 |
| Vaba aeg | 2,0 |
| Haridus ja lasteasutused | -19,0 |
| Söömine väljaspool kodu, majutus | 2,8 |
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 2,8 |
Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2015
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Rimi ehitab Pärnu südalinna äri- ja eluhoone
Rimi Baltic AB tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS poolt Pärnu südalinna arendatav uus äri- ja eluhoone hakkab kandma Martensi maja nime. 2017. aasta kevadeks valmiva 4220 m² netopinnaga viiekordse hoone ehitushange kuulutatakse välja märtsis-aprillis.
Hoone I korrusel hakkab paiknema Rimi kauplus, II-IV korrusel äri- ja teeninduspinnad ning V korrusel korterid.
Arendusprojekti kinnisvarapartneriks oleva Kinnisvaraekspert Pärnu kontori maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul lähtuti nime valikul asukohast – paiknemine uue linnasüdame Martensi väljaku juures loob maja ja nime vahel loogilise sideme ning aitab äri- ja eluhoonet just selle asukohaga seostada.
Peterson lisas, et Martensi maja ehitamisega Pikk 12 krundile muutub Pärnu ühe vilkaima ristmiku ümbrus tuntavalt – rajatav 20 m kõrgune äri- ja eluhoone ulatub nii Ringi kui Pika tänava suunal tänavafrondini, asendades endise raudteetaristu hoone uue arhitektuurse väärika mahuga. Toetudes piirkonna ajaloole on Martensi maja fassaadikatteks valitud punased käsitöötellised, vana hoone sünergia edasiandmiseks eksponeeritakse raudteehoone otsafassaad välismahus ja säilitatakse kehand uue hoone sees.
Esimesena Pärnus ja esimeste seas Eestis saab Martensi maja omale innovatiivsed energiavaiad, mis kombineerituna keskkütte ja kaupluse seadmete poolt tekitatava jääkenergiaga teevad ärihoonest energia- ja keskkonnasäästliku hoone. Petersoni arvates on see märgilise tähtsusega samm Pärnu kinnisvaraarenduses, tähendades innovatsiooni kõrval ka madalamaid kütte- ja jahutuskulusid tulevastele omanikele ja üürnikele.
Martensi maja ehitamine täidab tühiku, mis Pärnu äri- ja teeniduspindade turul on alates buumiajast olnud, lisades südalinna kesksesse asukohta täiesti uues kvaliteedis äripindu ja vanalinna vaatega kortereid. Martensi maja valmimisega nihkub südalinna kese veelgi enam uute ärikeskuste piirkonda, kus täna paiknevad juba kaubanduskeskused Port Artur 1 ja 2, Pärnu Keskus ning kuhu aastaks 2018 planeerib linn uue ühistranspordi keskuse valmimist.
Martensi maja arhitektid on Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi OÜ’st BOA, hoone tellijaks ja arendajaks Kinnisvaravalduse AS ning müügi- ja üüriga tegeleb Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ.
Tallinn rajab õpetajatele soodsad elamispinnad
Tallinna linnavalitsus jätkab munitsipaalkorterite ehitamist, sel aastal alustatakse Lasnamäele, kesklinna naabrusse õpetajate maja ehitamist.
Õpetajate maja kerkib aadressile Uuslinna tn 3a,ehitusprojekt valmib aprilliks ning ehitustöödega on kavas alustada suvel, üürnikud saavad majja sisse kolida 2017. aasta suvel-sügisel.
„Linna haridusasutuste noored õpetajad vajavad eluasemeprobleemi lahendamisel toetust, õpetajate maja annab neile võimaluse linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume taotleda,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.
Uuslinna tn 3a kinnistutele rajatavasse hoonesse on kavandatud 75 korterit. Valmiv elamu saab olema parimate võimalike energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiliste lahendustega. Tegemist on esimese liginullenergia korterelamuga Tallinna linnas ja ka kogu Eestis. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.
Õpetajate maja 1-2-toalised üürikorterid on mõeldud õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Hoonesse projekteeritakse ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Projekti eelarveline maksumus on 8,5 miljonit eurot.
Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks. Õpetajate maja projekteerib AS Sweco Projekt.
Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürikorterite ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.
Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.
Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on 2016. aasta eelarvest eraldatud kokku 5 450 000 €. Lisaks õpetajatele korterite ehitamisele jätkub ühiselamu tüüpi hoonete renoveerimine ning valmivad Paljassaare tee 37 ja Sõpruse pst 5 hoonete renoveerimisprojektid, muudeks remonttöödeks ja soetusteks linnavaraameti haldusalas on kavandatud 200 000 €.
Arco Vara: Võlakirjaemissioon
Arco Vara AS viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 1 120 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 07.01.2016 ja lunastamispäev on 06.01.2018. Emiteeriti 112 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, intressimääraga 12% aastas.
Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei antud. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Võlakirjaemissioon viidi läbi kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 12 lg 2 p-ga 2, seega tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega.
Võlakirjaemissiooni planeeritud mahuks oli 1 miljon eurot ja minimaalseks märgitavaks summaks 10 000 eurot. Arco Vara AS-i võlakirju märkis kokku 10 isikut. Emissioon märgiti üle. Arco Vara AS-i juhatus otsustas seoses ülemärkimisega rahuldada kõik võlakirjade märkimisavaldused ja suurendada emissiooni mahtu kuni 1 120 000 euroni.
Üks emissioonis osalenud investor AS Lõhmus Holdings on AS-ga Arco Vara seotud isik NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistiku tähenduses. AS Lõhmus Holdings juhatuse liige Rain Lõhmus on Arco Vara AS-i nõukogu liige.
Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.
Arco Vara Tallinna osakonna uus juht on Daniel-Aleksander Chasan
Jaanuari algusest liitus Arco Vara kollektiiviga Daniel-Aleksander Chasan, kes hakkab juhtima Arco Vara Tallinna osakonda, kuhu kuuluvad peamiselt elukondliku- ja ärikinnisvara maaklerid ning hindajad.
Viisteist aastat kinnisvarasektoris tegutsenud Daniel-Aleksander Chasan on kutseline kinnisvaramaakler ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige ja aukohtu esimees. Viimased viis aastat juhtis ta osaühingut Euro Kinnisvarateenused, mis lõpetab oma tegevuse senisel kujul. Ettevõtte kuueliikmeline meeskond liitub Arco Varaga, mille tulemusena suureneb firma pakkumiste arv üle 300 kinnisvaraobjekti võrra.
„Otsustasin liituda Arco Varaga, et pakkuda klientidele kaasaegsemat ja personaalsemat kinnisvarateenust. Kaasajastamine nõuab järjest suuremaid investeeringuid ning ei piisa ainult nägusast kodulehest. Arco Vara on suuri arendusi teinud just infotehnoloogia vallas, et pakkuda moodsamat ja kvaliteetsemat kliendikogemust. Kui tavaliselt seostatakse kinnisvarabürood objektide arvuga, siis Arco Vara väärtustab eelkõige inimeste hulka, kellega oleme saavutanud hea kontakti. Kliendisuhet hoides ei ole kõige olulisem, kas klient ostab meilt konkreetse kinnisvaraobjekti, vaid tähtis on aru saada, millised on kliendi soovid, vajadused ja võimalused. Alles seejärel on meie ülesanne leida kliendile sobivad lahendused, kasutades selleks Arco Vara andmebaasi ja kontakte,“ kommenteeris Chasan.
Tarbimise kiire kasv võib sel aastal aeglustuda
Jaemüügi mahu kasv aeglustus möödunud aasta novembris aastases võrdluses küll 6 protsendini (eelneval kuuel kuul oli kasv 7-9%), kuid seda näitajat võiks jätkuvalt tugevaks lugeda ning ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi elanike tarbimiskäitumise muutuse kohta teha. Kui vaadata aastat kokku, siis oli möödunud aastal jaemüügi mahukasv viimase 8 aasta kiireim.
Tarbimise kasvu toetas kiire palgakasvu, hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise tõttu elanike suurenenud ostujõud. Samuti oli positiivne mõju madalatel intressimääradel, mis leevendasid võlgade refinantseerimist, tööpuuduse vähenemisel ning tööhõive ja tööjõus osalemise määra kasvul. Eesti elanikud on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks- nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda.
Möödunud aastal panustas majanduskasvu enim just eratarbimine. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides. Mitmed põhjused on samad nagu meilgi – tasapisi paranev tööturg, madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Kahtlemata on olulisem mõju siin naftahinna langusel, mis vähendab inimeste kulutusi küttele ja kütustele ning jätab rohkem raha muude kaupade ja teenuste ostudeks.
Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.
Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb Statistikaameti prognoosi järgi 10 aastaga ligikaudu 40 tuhande inimese võrra, kusjuures ainukesed, mis inimesi juurde meelitavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65-aastaste ehk pensioni saavate inimeste osakaal, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.
Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.
Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubandus kiire areng. Viimasel ajal on internetist kaupu või teenuseid ostnud üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.
Elu korteriühistus: Lihtvolitus korteriühistu asutamiskoosolekul
Küsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.
Vastus: Korteriühistu asutamiskoosolekule saab korteri omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama korteriühistu moodustamise poolt või vastu.
Kätri Sarapuu, jurist
Novembris tööstustoodangu maht vähenes
statistikaTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta novembris 6% vähem toodangut kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.
Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Septembris toodeti töötlevas tööstuses 4%, oktoobris 1% ja novembris 5% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Novembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete tootmises, kus 28% languse põhjuseks oli eelmise aasta novembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta novembri mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete, metalltoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang suurenes jätkuvalt puittoodete ja mööbli tootmises.
Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta novembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 7% ja müük kodumaisele turule 5%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta novembris tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui oktoobris, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% vähem.
2014. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 18% ja soojust 15% vähem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | -2,6 | -3,8 | -6,2 |
| Energeetika | -4,0 | -17,0 | -18,1 |
| Mäetööstus | -8,4 | -5,0 | -6,9 |
| Töötlev tööstus | -2,3 | -1,9 | -4,6 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | -2,6 | -25,7 | -27,8 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | -1,4 | 7,1 | 4,6 |
| toiduainete tootmine | -1,2 | 0,6 | -0,9 |
| metalltoodete tootmine | 5,7 | 0,6 | -2,9 |
| elektriseadmete tootmine | -4,3 | -0,8 | -4,4 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 8,5 | 2,1 | -1,0 |
| mööblitootmine | 2,1 | 15,8 | 11,7 |
| mootorsõidukite tootmine | -11,2 | 2,6 | 0,1 |
| ehitusmaterjali tootmine | 7,5 | -0,4 | -2,8 |
| masinate ja seadmete tootmine | -7,2 | -6,0 | -9,2 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga.
KV.EE: Korterimüüjate hinnaootused on aastaga kerkinud
Portaali KV.EE andmetel pakuti eelmise aasta viimasel kuul Eestis müügiks 16 519 korterit. See on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi. Eesti korterite keskmine pakkumishind kasvas aastaga 6% ja jõudis tasemele 1413 €/m².
Harju ja Tartu maakondade kui kahe suurima turu piirkonna korterite müügipakkumiste arv jäi detsembris enam-vähem aastatagusele tasemele kasvades Harjumaal 2% ja vähenedes Tartumaal 1%.
Korteripakkumiste hindade valdav liikumine toimus tõususuunas. Vaid Saaremaal ja Võrumaal jäi detsembri korteripakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastatagusele allapoole.
Harjumaa korterite pakkumishind oli detsembris 1772 €/m² kasvades aastaga 5%. Tartumaa korterimüüjate hinnaootus kerkis aastaga 2% ja oli 1341 €/m². Pärnumaa senini aeglasem hinnaliikumine sai suurema hoo sisse. Pärnumaa korteripakkumiste keskmine hind oli 12/2015 1246 €/m², mis on aastatagusest 13% enam.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk | Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m² | |||||
| Maakond | 12/2014 | 12/2015 | Muutus, % | 12/2014 | 12/2015 | Muutus, % |
| Eesti | 16 458 | 16 519 | 0% | 1 330 | 1 413 | 6% |
| Harjumaa | 9 173 | 9 345 | 2% | 1 684 | 1 772 | 5% |
| Hiiumaa | 14 | NA | 418 | 458 | 10% | |
| Ida-Virumaa | 1 737 | 1 890 | 9% | 441 | 453 | 3% |
| Jõgevamaa | 142 | 83 | -42% | 286 | 297 | 4% |
| Järvamaa | 109 | 87 | -20% | 308 | 359 | 16% |
| Läänemaa | 205 | 160 | -22% | 528 | 659 | 25% |
| L-Virumaa | 312 | 236 | -24% | 406 | 469 | 16% |
| Põlvamaa | 62 | 49 | -21% | 395 | 424 | 7% |
| Pärnumaa | 1 042 | 1 159 | 11% | 1 107 | 1 246 | 13% |
| Raplamaa | 102 | 89 | -13% | 435 | 523 | 20% |
| Saaremaa | 140 | 148 | 6% | 891 | 860 | -3% |
| Tartumaa | 2 869 | 2 845 | -1% | 1 310 | 1 341 | 2% |
| Valgamaa | 192 | 147 | -23% | 278 | 357 | 28% |
| Viljandimaa | 239 | 152 | -36% | 625 | 705 | 13% |
| Võrumaa | 134 | 115 | -14% | 409 | 408 | 0% |
| Narva | 556 | 707 | 27% | 649 | 609 | -6% |
| Pärnu | 867 | 1 008 | 16% | 1 224 | 1 362 | 11% |
| Tallinn | 7 951 | 8 196 | 3% | 1 786 | 1 865 | 4% |
| Tartu | 2 491 | 2 436 | -2% | 1 377 | 1 397 | 1% |
Arco Vara AS-i Bulgaaria kinnisvarafond sai litsentsi
Vastavalt 04.08.2015 börsiteatele asutas Arco Vara AS Bulgaarias kinnisvarafondi Arco Real Estate Fund REIT (edaspidi: Arco REIT). Arco REIT taotles Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjonilt kinnisvarafondi litsentsi ja luba osakute noteerimiseks Bulgaaria börsil.
28.12.2015 rahuldas Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjon taotluse ning väljastas Arco REIT-ile litsentsi ja loa noteerimiseks. 2016. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada kinnisvarafondi osakute Sofia börsil noteerimise tehnilised ettevalmistused ja seejärel osaleda järgnevas aktsiakapitali suurendamises läbi aktsiate avaliku pakkumise. Kinnisvarafondi investeerimistegevus peaks algama 2016. aasta lõpus.
Arco REIT fondivalitsejaks on kontserni tütarühing Arco Invest EOOD. Arco REIT-i fookuses on sellise mahuga arendused Sofias ja potentsiaalselt ka teistes Bulgaaria suuremates linnades, millesse investeeritav omakapitali maht on 5 miljonit eurot või enam. Arco REIT-is osalemise ja fondi valitsemise kõrval jätkab Arco Vara Grupp Bulgaarias iseseisvalt oma väiksemate arendustega, millesse investeeritav omakapitali maht on alla 5 miljoni euro.
Kompassi Maja toob Tallinna südalinna ainulaadse valgusmängu
Fausto Grupp rekonstrueerib Tallinna südalinna äritsentris Tartu mnt 13 hoone, mis saab nimeks Kompassi Maja. Ärihoone välisfassaadi kujundus põhineb kaasaegsetel värvilise led-valgustusega ääristatud klaasist kuubikutel, mis lisaks efektsele välimusele on ka praktiliselt kasutatavad.
Eesti ühe tuntuma arhitekti Vilen Künnapu loodud hoone on aja jooksul olnud mitmete Eesti äriiilma edulugude tunnistajaks – siin on tegutsenud nii Ühispank/SEB Pank kui ka Tallink.
Künnapu projekteeris ka uueneva Kompassi Maja välisfassaadi lahenduse, mis muudab ärimaja Tallinna südalinna klaasmajade kõrval moodsaks ja silmatorkavaks A-klassi standarditele vastavaks büroohooneks. Uuenenud fassaadilahendused peaksid Tallinna südalinna kaunistama hakkama kevadel 2016.
Arhitekti sõnul lisavad kaasaegsed detailid hoonele teravust. “Kompassi Maja on kahtlemata oma aja arhitektuurne märk, mida eksponeeritud mitmetes välismaistes ajakirjades,” rääkis Künnapu.
Kompassi Maja sisekujunduse teeb suure kogemustepagasiga ARS Projekt. «ARS Projekt eesotsas sisekujundaja Eero Jürgensoniga loob igati modernse ja hubase töökeskkonna, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma üürniku soovid,» kinnitas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ettevõtted maja vastu juba praegu suurt huvi ning 80% büroopindadest on juba üürniku leidnud.
Kompassi Maja vastab kõikidele kaasaegsetele ehitusstandarditele ning hoone struktuur võimaldab mugavalt ja kiiresti teostada erineva suurusega ruumieraldusi. Hoone on valgusküllane,vastab tänapäevastele mürastandarditele ning sisekliimat saab iga rentnik reguleerida vastavalt oma soovile. Maja tehnosüsteeme juhitakse läbi interneti BMS-süsteemi kaudu.
Hoone fuajee on kujundatud kaasaegses võtmes, seal paikneb lisaks büroohoone vastuvõtulauale ka mugav lounge-tüüpi kohvik. Hoone ümbruses on üürnikele ja nende klientidele tagatud parkimiskohad.
Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.
Novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta novembris 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus.
2015. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 417,7 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta.
Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes 11%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui varasema aasta novembris ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük 2014. aastaga novembriga võrreldes samale tasemele.
Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 37%). Keskmisest enam suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 26%). Novembris suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajades) (kasv 7%), ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 5%).
Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus novembris märgatavalt. Kui oktoobris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 4%, siis novembris oli kasv 1%.
Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 8%.
Võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2014. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 488,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 86%. 2014. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.
Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.
