Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Tallinnas pakuti septembris üürile 2207 korterit

01.11.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnas otsis portaali KV.EE andmetel septembris üürniku 2207 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 10%. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 9,50 €/m² ehk 5,4% aastatagusest kõrgemal.

Tallinna üürituru juures väärib tähelepanu, et käesoleval aastal sügisest iga-aastast üürikorterite kriitilist defitsiiti praktiliselt ei olnud. Paljud üürikorterite pakkujad ajastasid üürniku otsimise magusasse augusti-septembri perioodi. See tasandas sesoonse nõudluse kasvu.

Portaali KV.EE andmetel on üüripakkumiste arv kasvanud praktiliselt kõikides Tallinna piirkondades. See näitab, et üüriinvestorid täidavad oma funktsiooni hästi ja pakuvad järjest enam üüripindu.

Kõige enam ehk 54% on üüripindu tulnud juurde Nõmme linnaossa, kus käesoleva aasta septembris oli kokku 71 üüripakkumist. Kesklinnas ehk suurima üüripakkumiste arvuga linnaosas suurenes pakkumiste arv aastaga 10%. Septembris oli Tallinna kesklinnas portaalis KV.EE andmetel 906 üürikorteri pakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	09/2014	09/2015	Muutus, %
Haabersti	139	119	-14%
Kesklinn	826	906	10%
Kristiine	119	153	29%
Lasnamäe	265	277	5%
Mustamäe	146	191	31%
Nõmme	46	71	54%
Pirita	51	63	24%
P-Tallinn	249	246	-1%
Vanalinn	113	118	4%

Tallinn	2 009	2 207	10%

Eesti	4 129	4 514	9%
Harjumaa	2 061	2 312	12%

Narva	186	166	-11%
Pärnu	366	403	10%
Tartu	1 246	1 350	8%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Jaemüügi kasv püsib kiirena

30.10.2015 Tõnu Toompark

Septembris jätkus jaekaubanduses väga kiire kasv, müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Hoolimata kõrgest baastasemest ning suhteliselt kaua kestnud kasvust ei ole hetkel selle pidurdumist näha. Samas võib majanduskeskkonna halvenedes olla ka jaekaubanduses pidurdumine väga järsk. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–9 protsendi vahemikus.

2015. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 422 miljoni euroni, kasvades aastaga üheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 498 miljonit eurot, suurenedes aastaga kaks protsenti.

Kuigi osad majandusnäitajad, nagu eksport ja tööstustoodangu kasv, on viimasetel kuudel olnud pigem nõrgemapoolsed, püsib jaemüük väga tugevana. Samas on selge, et pikalt antud situatsioon ei kesta. Väiksese ja avatud majanduse puhul on ekspordist saadav tulu oluliseks majanduskasvu allikaks ja kui ekspordimahud ei kasva, siis mingil hetkel hakkab see ka sisetarbimist mõjutama. Kuna antud protsessid toimuvad tugeva viiteajaga, siis vähemalt esialgu muretsemiseks põhjust ei ole. Sama tunnetavad ilmselt ka Eesti jaekaubandusettevõtted, kes on viimasel ajal tulnud välja erinevate laienemisplaanidega. Praeguse tempoga jätkates kasvab jaemüügimaht tänavu umbes 400 miljoni euro võrra, mis ainuüksi Tallinnas tähendaks lisaruumi kahele suurele kaubanduskeskusele.

Septembris kasvas käive kõigis jaekaubandussegmentides peale sõidukikaubanduse. Suurematest segmentidest kiirenes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses üheksa protsendini. Samas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga seitse protsenti, mis oli vähem kui augustis. Kasv püsib tugev veel toidukaupade segmendis, kus mahud suurenesid aastaga neli protsenti. Antud valdkonnas mõjutab kasvu hindade langus, mis septembris ulatus 0,5 protsendini.

Sõidukikaubanduses vähenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kuus protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 18 protsenti võrra. Kütusemüügi mahtude suurenemist võib lugeda positiivseks näitajaks, kuna see viitab majandusaktiivsuse kasvule.

Kiire jaemüügi kasv on igati positiivne, kuid praegune kasv on kiirem kui kriisist taastumisel väga madalatelt tasemetelt. Seega keskpikas perspektiivis on oodata pigem kasvu aeglustumist.

Tallinn aitab korteriühistutel parkimisprobleeme lahendada

30.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada linna maale isikliku kasutusõiguse korteriühistu SÕPRUSE 232 kasuks, isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal paiknev parkimisala.

„Tallinna korteriühistud saavad taotleda parkimisala laiendamiseks linna omandis oleva maa kasutusõigust,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tallinna linnavalitsus on seadnud parkimisprobleemide leevendamiseks isikliku kasutusõiguse juba ligi 50 korteriühistu kasuks ning seeläbi on korteriühistud saanud linna abiga juurde üle 2000 parkimiskoha. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk on tagada elanikele korterelamuga külgneval korteriühistu poolt väljaehitatud parkimisalal parkimise ainuõigus.“

Korteriühistu SÕPRUSE 232 esitas 5. oktoobril 2015 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks alale, millele korteriühistu on vastavalt projektile välja ehitanud 35 parkimiskohaga parkimisala.

Isikliku kasutusõiguse esemeks on 231 m² suurune ala, tasuta isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kasutaja kohustub kasutama parkimisala heaperemehelikult ja sihipäraselt ning selle omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma.

Ühtlasi nõustus linnavalitsus kahe Tallinna linnale kuuluva parkimisrajatise tasuta korteriühistu kasutusse andmisega. Korteriühistu Sütiste tee 5 saab otsustuskorras viieks aastaks tasuta kasutusse Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel oleva Mustamäe linnaosa territooriumil, J. Sütiste tee 5b kinnisasjal asuva parkimisrajatise 905 m² suuruse osa ning Tallinna Kommunaalameti valitsemisel oleva Juhan Sütiste tee T10 kinnisasjal asuva parkimisrajatise 122 m² suuruse osa.

Tallinna linna omandis oleval Kivila tänava õueala kahel kinnisasjal asuv Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev parkimisrajatis antakse viieks aastaks tasuta Korteriühistu Kivila 20/22 kasutusse. Kivila tn 20 ja Kivila tn 22 elamute juures asuva parkimisrajatise pindala on 1215 m².

Korteriühistud kohustuvad kasutama parkimisrajatisi ainult sõidukite parkimiseks ning need omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma.

Rae vald ei ole nõus Rail Balticu Nabalat läbiva trassialternatiivi töösse võtmisega

30.10.2015 Tõnu Toompark

Rae Vallavalitsus saatis 29.oktoobril Rahandusministeeriumile kirja, milles juhtis tähelepanu Rae Vallavolikogu 20.01.2015 otsusele, milles välistati kõik valda läbivad Rail Balticu trassialternatiivid, kuid nüüdseks on teada, et trassialternatiivide valikusse lisatakse tagasi Nabalat läbivate variantide uurimine, mis on aga vastuolus Rae Vallavolikogu otsusega, kuna trass läbib Rae valda.

Kirja ministeeriumisse ajendas saatma asjaolu, et Keskkonnaministeerium ütles Rahandusministeeriumile, et valikusse võetud trassialternatiividel võib läbi viia täiendavaid uuringuid, mis tähendab, et varasemalt välistatud alternatiivid on taas päevakorras.

„Rae Vallavalitsus ja Rae Vallavolikogu ei soovi Rail Balticut valla territooriumile, sest see tekitab täiendava barjääriobjekti ning pole kooskõlas valla üldplaneeringuga,“ kõneles Rae vallavanem Mart Võrklaev, kelle sõnul läbib Rae valda juba kolm üleriigilise tähtsusega joonobjekti: Tallinn-Tartu maantee, mis lõikab valla läbi põhja-lõuna suunaliselt; Tallinna ringtee, mis lõikab valla läbi ida-lääne suunaliselt; Tallinn-Tapa raudtee, mis lõikab läbi Rae valla kirde ja idaosa. Rail Balticu rajamisel mujale kui 12A tekib Rae valda täiendav joonobjekt (barjäär).

Kui Rail Balticu töögrupp võtab töösse varem protsessi käigus kõrvale jäetud Nabala trassialternatiivid, siis ilmselgelt tuleb sellega kaasa oht killustada Rae valda veelgi enam. Rae Vallavalitsus leiab, et riik peab arvestama vallavolikogu seisukohaga, mille kohaselt Rail Balticu trassialternatiivid ei saa läbida Rae valda, mitte tooma analüüsiobjektiks juurde uusi trassialternatiive.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eventus Ehitus: 10 aastat kodumaist ehitust

30.10.2015 Tõnu Toompark

Sel nädalal tähistas oma 10. tegutsemisaastat Eventus Ehitus OÜ. Kümnendi jooksul on ehitusettevõte säilitanud sama omanikeringi, põhinedes jätkuvalt 100%liselt kodumaisel kapitalil. Ettevõtte tööde nimistu on muljetavaldav, sinna kuuluvad mitmed spordi- ja kultuuriasutused, lasteaiad ja koolid, sotsiaalmajad, logistikakeskused ja kortermajad.

„Alustasime tegevust 2005. aastal ja meie esimeseks projektiks oli kortermaja ehitus Mustamäel. Sellele järgnes laohoone ehitamine Suur-Sõjamäe, siis jälle kortermaja ja seejärel jälle laohoone. Riigihangetele hakkasime kvalifitseeruma mõned aastad hiljem, kui olid tekkinud esmased referentsid. Esimeseks riigitööks oli politseiameti sidetehnikatalituse hoone Rahumäel,“ meenutas ettevõtte tegevjuht Lauri Kaska.

Õitsengule järgnes aga masu, mis mõjutas oluliselt ehitusturgu tervikuna ja ka Eventus Ehitus OÜ-d. „Surutise algusaastad oli peatöövõtjatele hea aeg, kuna pikkade lepingute jooksul jõudsid alltöövõtjate hinnad parasjagu langeda, aga seda mingi hetkeni. Masu põhja jõudmine ja hinnalanguse peatumine tabas ka meid valusalt, samal ajal uusi projekte Eestis enam peale ei tulnud,“ rääkis Kaska. Majanduslangusest väljapääsu otsides vaatas ettevõte eelkõige Soome poole ja paari ebaõnnestumise järel sõlmis Eventus Ehitus seal esimese peatöövõtulepingu, milleks oli tuletõrjejaam Lahti linnas.

„Hindame väga kõrgelt naaberriigist saadud kogemusi. Eks maksime ka kõvasti kooliraha, aga just tänu Soomele suutsime meie masu üle elada. Täna on uhke tunne, et hakkama saime,“ märkis Kaska. Eesti peatöövõtjatest on Eventus Ehitus üks vähestest, kes Soomes midagi ehitanud on.

Tegevjuhile meenub 10-aastasest ajaloost huvitavaid projekte päris palju. „Näiteks Laagri alevikku kerkinud Nõlvaku liginullenergia lasteaed oli Eesti esimene passiivmaja tehnoloogial põhinev õppeasutus või Pärnumaal paiknev, joonisfilmides kujutatu motiividel valminud Lottemaa teemapark ehk Leiutajateküla oma täies hiilguses,“ loetles ta ja lisas, et 2013. aastast tegeleb ettevõte ka kinnisvaraareendusega.

Eesti turul positsioneerib ettevõte end ehituse peatöövõtjana, kelle eesmärgiks on pakkuda optimaalse maksumuse ja kiirusega kvaliteetset ning paindlikku ehitusteenust. Ettevõtte 20-liikmeline töötajaskond kogenud ja kokkuhoidev, mis Kaska sõnul ongi edu peamiseks aluseks. Praegu on ettevõttel töös 6 projekti, millest märkimisväärsemad on kino- ja kaubanduskeskuse ehitus Mustamäel ja uue, rahvusvahelistele nõuetele vastava staadionikompleksi ehitus Pärnus.

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus septembris

30.10.2015 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet. Viimasel neljal kuul on jaemüük võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvanud stabiilselt 8–9%.

2015. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 422,4 miljonit eurot, seega jäi septembris kauplustesse 322 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta septembriga võrreldes 17%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 42%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 38%) ning posti või interneti teel (kasv 37%).

Toidukaupade kauplustes jätkus jaemüügi kasvu kiirenemine. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2% ja augustis 3%, siis septembris oli kasv 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2015. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 498,3 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.10.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Soodne pakkumine käsiraamatule “Kinnisvaraõiguse ABC”

30.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakool pakub soodustusega käsiraamatut “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest“, mille autor on Evi Hindpere.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt finantseerimise poole pealt.

Soodustuse saamiseks kasuta Kinnisvarakooli raamatupoe ostukorvis kupongi “JUURA10” (ilma jutumärkideta, kehtib kuni 20/11/2015).

NB! Paralleelselt kehtivad soodustused mitme raamatu ostmisel. Nt kahe Kinnisvarakooli raamatu ostmisel on soodustus 4 eurot.

NB! Kinnisvarakooli raamatupoest tellitud raamatud toimetame ostjateni Eesti piires TASUTA.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Jüri keskus on juurde saanud uue ridaelamu

30.10.2015 Tõnu Toompark

Jüris, Ellemäe tänavas on ühendatud esmapilgul kaks võimatut olukorda – elu keskuses ja samas privaatsus. RKV Projekt ehitas Jüri keskusesse 6 korteriomandiga B-energiaklassi ridaelamu, millest neli majaosa on leidnud õnnelikud omanikud ning kaks osa ootavad omanikku.

Kodu ostes mõtled ka selle peale, et kõik eluks vajalik võiks läheduses olemas olla. Näiteks toidupood, kool, lasteaed, ilusalong, postkontor, sularaha- ja pakiautomaadid, raamatukogu, ühistranspordi peatus, loomaarst, apteek, kiirabipunkt, spordikeskus ja terviserajad. Oluline on ka Tallinna lähedus. Sellised tingimused on olemas Jüris Ellemäe tupiktänavas vastvalminud ridaelamus.

Ridaelamust on hetkel müügis veel kaks majaosa. Ostjal on võimalus oma maitse järgi valida värvid, põrandakatted, vaheuksed, keraamilised plaadid ja sanitaartehnika. Lõppviimistluse teostuse osas on võimalik kokkuleppida arendajaga või sellega ise tegeleda.

RKV projekti juht Riho Vane selgitab, et majade kommunaalkulud on tagasihoidlikud, sest ehitamisel on rangelt järgitud nõudeid B- energiaklassi majadele. Maja soojuse läbi vesipõrandakütte ja sooja tarbevee tagab Jüri kaugküttesüsteem. Iga majaosa tasub soojuse eest oma mõõtja alusel. Värske õhk minimaalsete soojakadudega on tagatud Danthermi passiivmaja ventilatsiooniseadme kaudu.

Arhitekt Ahti Luhaäärele oli tehtud ülesandeks projekteerida majad võimalikult eraldiseisvatena, mistõttu naabrite toimetamisi läbi seina ei kuule. Ühine on vaid vundamendi taldmik.

Planeeringus on arvestatud ka ilmakaartega. Hommikupäikest saab nautida majaesisel terrassil ja õhtupäike paistab maja aia ja saunapoolsele terrassile.

Ridaelamu ümbrus on haljastatud ja igal korteriomandil on tagatud oma osa kinnistust notariaalse kasutuskorra kokkuleppega.

“Oma silm on kuningas”, ütleb Riho Vane. “Kohale tulles tunneb inimene kõige paremini ära kas talle elukeskkond meeldib ja sobib. Maja tutvustamine ei maksa midagi.

Tuleb vaid ette helistada ja aeg kokku leppida.”

Ellemäe tänav koos kuue eramuga loodi 2001. aastal Ellemäe talu maadele. Teise etapina alustati kuue boksiga ridaelamu ehitamist 2013. aastal. Ellemäe tänaval elab hetkel kümme toredat peret, kes on väliüritustel meeleldi koos tähistanud nii jaanipäevi kui aastavahetusi. Lisaks majadesse sisseehitatud turvasüsteemile toimib hooliv ja sõbralik naabrivalve.

Rae vald ja sealhulgas Jüri alevik on viimastel aastatel kujunenud juba Tallinna eeslinnaks kust on lisaks Tallinna kesklinnale ringtee kaudu hea ühendus ka Pirita, Nõmme ja Pääskülaga ning tagatud on bussi- ja marsruuttakso teenused. Rohkem infot Rae valla kohta saate: http://www.rae.ee/uldinfo. Ridaelamu info ja kontakt: .

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Septembris tööstustoodangu maht vähenes

30.10.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta septembris 4% vähem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Kui 2015. aasta alguses töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis aasta teises pooles pöördus kasv languseks. Nii juulis kui ka augustis toodeti 2% ja septembris 4% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Septembris põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Elektroonikaseadmete 7%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta septembri kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud eelmise aasta septembri mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi septembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta septembriga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta septembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui augustis.

2014. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 9% vähem ja soojust 2% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,5	-4,1	-4,1
Energeetika	7,3	-6,9	-6,9
Mäetööstus	-9,7	-2,3	-2,3
Töötlev tööstus	-0,5	-3,9	-3,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	1,1	-7,2	-7,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,8	10,6	10,6
toiduainete tootmine	-1,6	-1,1	-1,2
metalltoodete tootmine	4,3	1,0	1,0
elektriseadmete tootmine	-0,5	5,7	5,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-10,3	-22,5	-22,5
mööblitootmine	-6,5	7,8	7,8
mootorsõidukite tootmine	-4,6	-4,1	-4,1
ehitusmaterjali tootmine	0,5	-9,5	-9,5
masinate ja seadmete tootmine	-1,5	-12,6	-12,6

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.10.2015, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Terviseamet saab kaasaegsed tööruumid

30.10.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja AS Oma Ehitaja sõlmisid täna lepingu Terviseameti uue büroo- ja laborihoone rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 6,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule ehitatav viiekorruseline büroo- ja laborihoone saab olema Terviseameti kõigile vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega. Samuti saab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ. Hoone ehitab AS Oma Ehitaja.

Ehitustegevusega on plaanis alustada novembri keskpaigas, mil algab kinnistul asuvate vanade hoonete lammutamine. Uue hoone ehitustööd on kavas lõpetada 2016. aasta detsembris.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Leemets: Linahalli on maetud üüratud summad, hoone ikka laguneb

29.10.2015 Tõnu Toompark

Tänasel Linnavolikogu istungil on jälle päevakorras Linnahalli rekonstrueerimine. Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Ants Leemetsa hinnangul oleks selle raha eest, mis on kulutatud uuringutele ja aktsiaseltsi tegevusele, saanud osa hoonest juba korda teha.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe sõnul on Tallinna Linnavalitsus tähelepanuväärselt saamatu Tallinna mereääre arendamisel. Tänasel istungil tunnistatakse seda lõpuks ka avalikult. Linnahalli püsti hoidmisele on selle aasta esimese üheksa kuuga ära kulutatud umbes 300 000 eurot. Lisaks on endiselt olemas Tallinna Linnahalli AS, millel on ka palgaline juhatus ja nõukogu. Aastate jooksul on lubaduste püstihoidmisele ära kulutatud vähemalt 4 miljonit eurot.

Kuus aastat peetud läbirääkimised erinevate investoritega on lõpuks alati liiva jooksnud. Järgmise aasta kevadeks lubab Taavi Aas volikogu ette tulla uue plaaniga ning selleks on moodustatud ka komisjon. „Täna näeme seda, kuidas arhitektuurimälestis laguneb. Taavi Aasa saamatusele on kulunud miljoneid. See on linna raha raiskamine ,“ sõnas Leemets. Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et moodustatud komisjoni ei peaks juhtima Taavi Aas.

E.L.L. Kinnisvara ostis Olümpia hotelli vastas paiknevad kinnistud

29.10.2015 Tõnu Toompark

Baltimaade suuremaid kinnisvarafirmasid E.L.L. Kinnisvara ostis avalikul enampakkumisel Tallinna kesklinnas asuva Olümpia hotelli vastas paiknevad kinnistud. Ettevõte plaanib lähiaastatel rajada sinna kaasaegsed ja kvaliteetsed büroohooned integreerituna hästi läbimõeldud avalikku ruumi.

„Kesklinna atraktiivse asukohaga kinnistute ost on meie jaoks strateegiline otsus, täiendamaks oma kinnistute portfelli Tallinnas. Kui hetkel on meie arendustegevuse fookus Riias, siis antud projektist peaks kujunema Eesti aktiivseim projekt. Arendusprotsessi kiiret käivitamist toetab ka kehtiv detailplaneering. Tulenevalt projekti suurest mahust plaanime jaotada tööd mitmesse etappi ja alustada ühe büroohoonega,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige ja arendusdirektor Indrek Moorats. „Kesklinna magistraali Liivalaia tänava äärde kerkivad büroohooned sobivad hästi nii mõne suurfirma esinduslikuks peakontoriks kui ka bürooruumideks ambitsioonikatele väiksematele ettevõtetele.“

E.L.L. Kinnisvara ostis avalikul enampakkumisel Liivalaia 34, 36, 36a ning Juhkentali 1b, 3d, 3e, 9a, 9c, 9d ja Veski tänav T1 (endine Juhkentali 9b) kinnistud kogupindalaga ligikaudu 12 000 m². Kinnistutel on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada nii ärihooneid kui elukondlikku kinnisvara.

E.L.L. Kinnisvara arenduse fookus on täna Lätis, kus on aktiivselt töös kaks suurt projekti. Ettevõte kavandab Riia ühe populaarseima kaubanduskeskuse Spice kompleksi esinduslikku A-klassi büroohoonet ligikaudu 10 000 m² üüripinnaga. Ettevõttel on kinnistud ka Riia areneva äripiirkonna Skanstese südames, kuhu plaanitakse esimeses etapis kahte A-klassi büroohoonet ligikaudu 23 000 m² üüripinnaga.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade suuremaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 209 000 m² üüritavat pinda. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi mitmes juhtivas kaubanduskeskuses (Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Viru Keskus Tallinnas), omab kolme büroohoonet (Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja ning Vilniuses L3). Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotel.

Tallinna Tehnikaülikool hakkab spordikompleksi rajama

29.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldaks Tallinna Tehnikaülikoolil rajada Vana-Mustamäe külje alla täismõõtmelise staadioni, staadionihoone, tribüünid ja neli tenniseväljakut.

Ühtlasi näeb 11,08 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneering ette alale parkla, busside lõpp-peatuse seisuplatsi ja ühendustee ehitamise ning kuni kahe maapealse korrusega teenindushoone rekonstrueerimise.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas J. Sütiste tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Arvestades planeeringuala asukohta, ümbritsevat hoonestust ja head ligipääsu ühistranspordiga on detailplaneeringuga kavandatav siinsesse linnaruumi igati sobiv. Mustamäe linnaosas puudub kaasaegne esindusstaadion ning see annaks võimaluse parandada Mustamäe linnaosa elanike sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub Männiliiva tn 6 kinnistu Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arengualal ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. TTÜ arengualal võivad paikneda õppehooned, teadusasutused, tehnoloogiapargi komponendid, campus, ülikooli elamud, spordi- ja vaba aja ehitised, haljasalad. Männiliiva tn 6 kinnistu jagamisel moodustatakse muuhulgas krunt kinnistu sellele osale, mis jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale. Nimetatud krundile ehitusõigust ei määrata. Detailplaneering on Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Mahulise lahendusega nähakse ette metsapargi maastikku sulanduv atraktiivne ja kaasaegse arhitektuuriga kergejõustikustaadion koos jalgpalliväljakuga ning staadionihoone koos tribüünidega. Kavandatav staadionihoone on oma konstruktsioonides avatud, läbipaistva, kaasaegse arhitektuuriga hoone, millest saab sportimis- ja vaba aja veetmise keskus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Tehnikaülikool. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere alltöövõtja Linnaruumi OÜ. Planeering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Männiliiva tn 6 kinnistu suurus on 92 865 m2 ning maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa. Osa kinnistust asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Planeeritaval maa-alal ning selle lähiümbruses kasvab rohkelt kõrghaljastust. Ülekaalus on haljastuslikult olulised harilikud männid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestati mitmeid ala kohta läbi viidud uuringuid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega. Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne olid avalikul väljapanekul 4.-18. septembrini 2015. Detailplaneeringu menetluse käigus lahendamata vastuväiteid ei jäänud.

Kuna „Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringu“ koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja ala ulatub osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale, siis kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvaraportaal: pealinna üürikorterite pakkumine hüppas aastaga 10%

29.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnas otsis portaali KV.EE andmetel septembris üürniku 2207 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 10%. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 9,50 €/m² ehk 5,4% aastatagusest kõrgemal.

Üüripakkumiste arv on kasvanud praktiliselt kõikides Tallinna piirkondades. „See näitab, et üüriinvestorid täidavad oma funktsiooni hästi ja pakuvad järjest enam üüripindu,“ selgitas KV.EE juht Tarvo Teslon

Tallinna üürituru juures väärib ka tähelepanu, et käesoleval aastal sügisest iga-aastast üürikorterite kriitilist defitsiiti praktiliselt ei olnud. Paljud üürikorterite pakkujad ajastasid üürniku otsimise magusasse augusti-septembri perioodi. See tasandas sesoonse nõudluse kasvu.

Vaata graafikut üürituru kohta Tallinna linnaosade kaupa siit: http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kv-ee-tallinnas-pakuti-septembris-uurile-2207-korterit/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Indrek Veso: looduskaitse on Eestis põhiseadusvastane

29.10.2015 Indrek Veso

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgse omandireformi üks alusideedest oli eraomandi puutumatus ja omandiõiguse laiaulatuslik teostamine. Põhiseaduse § 32 kohaselt on «igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt».

Nüüd, 23 aastat pärast põhiseaduse jõustumist, on eraomanikest maaomanikele õigusaktidega pandud peale kohustusi taluda looduskaitselisi piiranguid. Looduskaitse iseenesest ei ole ju midagi halba, kuna see peab tagama mitmekesise looduskeskkonna säilimise ka tulevastele põlvedele.

Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus on hulgaliselt erinevaid looduslikke väärtusi võetud kaitse alla, mille tulemusena on kogu Eesti pindalast (45 227 km2) 34 protsenti hõlmatud looduskaitsealadega.

Piirangud väljaspool Natura alasid

Siinjuures on probleem selles, et mitte Natura alade maaomanikud peavad taluma olulisi piiranguid oma maa kasutamisel ja majandamisel sisuliselt tasuta. Neil on õigus saada vaid maamaksuvabastust kaitse alla jääva maa sihtkaitsevööndi maamaksu ulatuses. Samas maaomanikud ei tohi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse poole aasta jooksul isegi mitte astuda.

Olukord, kus maaomanikud peavad looduskaitse huvides taluma ulatuslikke piiranguid nende omandile, ilma et neile makstaks piirangute talumise eest hüvitist, on põhiseadusvastane. Olukorra teeb veelgi ebaõiglasemaks riiklikke looduskaitselisi piiranguid taluma pidavate maaomanike jaoks asjaolu, et sarnaste piirangute talumise eest Natura alal hüvitist makstakse.

Siinkohal ei ole tegelikult tähtis, et Natura ala raha tuleb Euroopa Liidust, kuna ka Natura alade piirangud on kehtestatud Eesti õigusaktidega, kuid kaitsealad on ka hõlmatud Natura ala võrgustikku. Põhiseadusega ei ole kooskõlas olukord, kus omandiõigust oluliselt piiratakse ilma selle eest proportsionaalset hüvitist maksmata.

Riigile müümine

Teine oluline probleem on looduskaitseliste piirangutega maade riigile müümine, mille puhul on järjekord kaheksa aastat pikk tulenevalt looduskaitsealuste maade riigile müümise seotusest riigieelarvega. Riigieelarvest ei eraldata piisavalt vahendeid, et täita riigi kohustus omandada looduskaitseliste piirangutega maad.

Selline järjekord riigi poolt seatud oluliste piirangutega kinnistute võõrandamisel on põhiseadusvastane, kuna põhiseaduse § 32 kohaselt «omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest». See tähendab, et olukorras, kus maaomanikul on maa kasutamine ja majandamine tehtud sisuliselt võimatuks, tuleb see maa maaomaniku soovil välja osta ning teha seda kohese hüvitise eest.

Kaheksa aasta pikkust järjekorda ei saa kuidagi vaadelda mõistliku ega kohese hüvitise meetmena. Seda enam, et selle aja jooksul võib maa olukord muutuda – tekkida tormikahju või kooreüraski plahvatuslik levik metsas. Sellisel juhul on kaotajaks jällegi maaomanik, kelle maa väärtus väheneb ajas ning riik ostab maa hindamisakti alusel, mis tehakse vahetult enne müügitehingut.

Looduskaitseliste piirangutega maa riigile müümisel peab maaomanikule olema müügi aeg ettenähtav ja mõistlik. Antud juhul ootavad maaomanikud praeguse riigieelarve trendi kohaselt vähemalt kaheksa aastat järjekorras, ilma et neile oleks ka vahepealse piirangute talumise aja eest perioodilist hüvitist makstud, kui tegemist on Natura ala väliste maadega.

Kaitse alla võtmine ja vabastamine

Kolmas probleem on kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ning kaitse alt vabastamise menetlused, mille puhul hakkavad menetluse algusest peale kehtima maaomanikule piirangud metsa majandamisel, kuid püsielupaiga moodustamise menetlus võtab meil aega kohati 7-8 aastat.

See ei ole normaalne arvestades, et looduskaitseseaduse muutmise seletuskirjas on toodud välja, et kõik püsielupaiga moodustamisega seonduvad toimingud tuleks ära teha 28 kuuga. Selleks 28 kuuks on võimalik peatada ka metsateatise menetlust. Seega kogu looduskaitse alla võtmise menetluse jooksul peab maaomanik taluma piiranguid kinnistu majandamisel, samas venivad menetlused aastaid ning selle aja jooksul piirangute talumise eest mõistagi hüvitist ei maksta.

Loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse tühistamisel on oluliseks probleemiks arusaam, kas ja mis ulatuses tuleks kaitset kohaldada. Seda näiteks püsielupaikade puhul, kus looduskaitseseaduse § 4 lg 5 p 1 kohaselt «püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik».

Kui kunagi tuvastatud linnu pesa, mida ei ole püsielupaigana kaitse alla võetud ministri määrusega ja lind ei ole näiteks kümme aastat seda pesa sigimispaigana kasutanud, siis kas me ikkagi saame väita, et tegemist on kasutuses oleva kaitsealuse liigi sigimisalaga? Seda enam, et kunagi tuvastatud pesa oli puu otsast alla varisenud ning ka pesapuu on nüüdseks metsakahjustuse tõttu ümber kukkunud.

Kahjuks näeb kirjeldatud olukorda riik sihtkaitsevööndiga kaitstud pesapaigana, kuna leitakse, et mets on potentsiaalselt sobilik linnule. Olgem ausad, potentsiaalne sobilik mets ei oma mitte mingisugust tähtust, kui kaitstav lind tegelikult maaomaniku kinnistut sigimis- või pesapaigana ei kasuta. Sellises olukorras keeldub Keskkonnaamet ka linnu poolt kasutamata ja hävinud pesapuud keskkonnaregistrist kustutamast ning ulatuslikud omandiõiguse piirangud, kus sihtkaitsevööndisse ei tohi poole aasta jooksul minnagi, kehtivad maaomaniku jaoks edasi ning mõistagi selle eest maaomanikule hüvitist ei maksta. Selline olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Selliste küsimuste tõstatamisel teeseldakse maaomaniku mure mõistmist, kuid tema õigustest sõidetakse üle looduskaitse loosungi all, nagu see oleks ülimuslik kõige suhtes.

Mul on juba selline tunne, et viimane aeg on hakata kaitsma maaomanikke ja nende kodusid looduskaitse eest. Seda just põhjusel, et looduskaitset korraldavad oma ala fanaatikud, kes ei suuda või ei taha mõelda looduskaitse korraldamisel omandiõiguse riive proportsionaalsusele, võrdsele kohtlemisele ning sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.