Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”

04.11.2015 Tõnu Toompark

06.11.2015 toimub Kumu auditooriumis XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”.

I Sessioon:

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

10.15-10.45 Tempo käib maha

Peeter Koppel, SEB Panga privaatpanganduse strateeg

10.45-11.15 Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel – teel üles või alla?

Walter Boettcher, Colliers International analüüsi ja turu-uuringute direktor, (United Kingdom)

11.15-11.45 Baltikumi ärikinnisvarasektori trendid võrreldes Skandinaaviamaadega – kas me liigume õiges suunas?

Keith Silverang, Technopolis Plc juhatuse esimees

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2015 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon:

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“

Paneeli juht: Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Ardo Hansson, Eesti Panga president; Mailis Lintlom, Windoor AS nõukogu esimeesprofessor Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan; Martin Lindpere, peaministri majandusnõunik

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“

Paneeli juht: Tarmo Kase, Ober Haus Kinnisvara juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Jaanus Laugus, Uus Maa Grupi juhatuse esimees; Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara Grupi juhatuse esimees; Mart Habakuk, Metro Capitali juhatuse esimees; Antti Asteljoki, Huoneistokeskus juhatuse esimees (Soome)

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige; Ants Vasar, Viru Keskuse juhatuse esimees; Aldo Dapon, Admiraliteedi Keskuse juhatuse esimees; Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimeesArsi Kook, Restor AS peadirektor

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Martin Otsa, East Capital Baltics, juhatuse liige ja Baltikumi investeeringute juht, Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Arvydas Avulis, Hanner Grupi juhatuse esimees (Leedu)

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Registreerumine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ. Infotelefon 666 0605.

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistics: Number of permits for use for housing more than doubles in a year

04.11.2015 Tõnu Toompark

According to Statistics Estonia, 983 units of housing received permits for use in Estonia in Q3 2015. These are some of the highest levels in the past five years, more than double the number of permits for use a year ago. At the same time, the floor area of housing completed was 98 600 m². This is 81% above last year’s levels.

The above figures suggest that the housing development market is active. Behind this activity is the development of apartments, whose floor areas are smaller compared to single-family or terraced houses. This has caused a smaller increment in the floor area of housing.

Given the brisk issuance of building permits for housing and the continued actual commencement of construction on new projects, it is not hard to predict that the number of permits for use will continue to grow apace over the coming quarters.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/11/statistics-number-of-permits-for-use-for-housing-more-than-doubles-in-a-year/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv suurenes aastaga üle kahe korra

04.11.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2015 III kvartalis Eestis kasutusloa 983 eluruumi. Tegemist on viimase viie aasta ühe kõige kõrgema näitajaga, mis ületab aastatagust kasutuslubade arvu rohkem kui kahekordselt. Valminud eluruumide pind oli samal ajal 98 600 m². See on eelmise aasta näitajast 81% enam.

Eelnevad numbrid ütlevad, et elamispindade arendusturg on aktiivne. Aktiivsuse taga on korterite arendamine, kus ühepereelamute või ridaelamutega võrreldes on pinnad väiksemad. Sellest on tingitud eluruumide pindala väiksem juurdekasv.

Arvestades hoogsat eluruumide ehituslubade väljastamist ja jätkuvat uute projektide ehitamisega reaalset alustamist pole keeruline prognoosida, et kasutuslubade arv jätkab eelolevate kvartalite jooksul tempokat kasvu.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

EAL: Admiraliteedi basseini piirkonna arendus vajab uut arhitektuurivõistlust

03.11.2015 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) hinnangul on Admiraliteedi basseini piirkonna arenduse arhitektuurivõistlus, mis on detailplaneeringuga määratud tingimus, läbi kukkunud. Olukorra lahendamiseks tuleb lõpuni viia avalik projekteerimistingimuste menetlus ning korraldada uus võistlus.

“Admiraliteedi basseini arendus on maamärk Eesti avalikus ruumis aastakümneteks, mistõttu peame selle õnnestumist Tallinna ja Eesti jaoks erakordselt tähtsaks,” selgitas žürii liige, Eesti Arhitektide Liidu asepresident Peeter Pere. “OÜ Porto Franco läbi viidud võistluse nn võidutöö Tallinna sadamapiirkonna ja vanalinna vahelise ala hoonestamiseks ei vasta võistlustingimustes esitatud nõudele leida mõistlik tasakaal arendaja ootuste, detailplaneeringu tingimuste ning kvaliteetse avaliku ruumi vahel, mis eriti konkreetse piirkonna puhul on eluküsimus. Ühtlasi on EAL tutvunud žürii töö korraldusega ja leidnud, et seoses erinevate arendaja poolt esitatud žürii nimekirjadega ei ole tänaseni selge, millisel alusel ja koosseisus žürii töötas.”

“Eelnevast tulenevalt saatsime Tallinna Linnavalitsusele kirja, kus juhtisime tähelepanu, et arhitektuurivõistluse tingimused ei olnud Eesti Arhitektide Liidu poolt kooskõlastatud,” lausus Peete Pere. “Probleem algas sellest, et tellija algse lähteülesande ja detailplaneeringu vahel oli liiga suur vastuolu. EAL aktsepteeris võistluse toimumist hea tahte ja usalduse märgina tingimusel, et võistlusülesandes on selgelt märgitud eesmärk parandada algset skeemi avaliku ruumi huvides.”

“Olukorras, kus võitjaks kuulutati sisuliselt arendaja ootusi kajastav lähteülesanne ilma mõistlikku tasakaalu otsimata, saame kinnitada, et Admiraliteedi ala arhitektuurivõistluse lõpptulemus on hea tava vastane ning ei ole Eesti Arhitektide Liidu poolt aktsepteeritud,” lisas Peeter Pere. “Seepärast tuleb ebaõnnestunud võistluse asemel korraldada uus, mille aluseks tuleb eelnevalt koostada uued võistlustingimused. Hea koostöö korral on võimalik uus võistlus korraldada nii, et koormus osapooltele on väike ja ajakulu minimaalne. EAL on valmis korraldajaid sobiva mudeli leidmisel aitama.”

Eesti Arhitektide Liit (EAL, www.arhliit.ee) on Eesti arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EALi põhitegevuseks on arhitektide ühistegevuse ja arhitektuurivaldkonna arendamine, vastavate väärtushinnangute kujundamine, arhitektuurialased ekspertiisid ja arhitektuurivõistluste korraldamine. EALil on 394 liiget, alates 2014. aastast on EALi president Indrek Allmann.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinna ringteel algab Põrguvälja liiklussõlme ja Jüri jaotusringi ehitus

03.11.2015 Tõnu Toompark

Sel nädalal algavad Tallinna ringtee Põrguvälja liiklussõlme ja Jüri jaotusringi ehitustööd. Kuni kevadeni jääb liikluskorraldus Tallinna ringtee lõigul km 9,7–11,6 püsima endistviisi.

Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi Lembit-Alo Kippari sõnul tekivad esialgu lõigule vaid kiiruspiirangud ning teekitsendused. Suuremad liikluskorralduse muudatused on töövõtjal plaanis alates 2016. aasta märtsist.

Põrguvälja liiklussõlme ja Jüri jaotusringi ümberehituse eesmärgiks parandada liikluse sujuvust ning tõsta liiklusohutust. Viimase kümne aastaga on liiklussagedus Tallinna ringteel kasvanud pea 50%. Tänaseks on antud teelõigu keskmine liiklussagedus kasvanud 10 300 sõidukini ööpäevas, millest 17% moodustab raskeliiklus.

Põrguvälja liiklussõlm on Tallinna ringtee, Jüri aleviku ja Põrguvälja tehnopargi suunalise liikluse kokkusaamispunktiks. Praegu on sealne liikluskorraldus lahendatud samatasandilise ringristmikuna, kuid see ei toimi enam piisava läbilaskvusega ning tipptundidel tekivad ummikud. Ringristmiku asemele tuleb eritasandiline ristmik, kus Jüri ja

Põrguvälja vaheline liiklus hakkab käima üle Tallinna ringtee. Jüri jaotusring on Tartu maantee alune ringtee, millelt saab võtta suuna kõigi Eesti põhimaanteede suunas. Olulisi muudatusi jaotusringil ei tule, küll aga korrigeeritakse ringristmiku pealesõitude ja väljasõitude trajektoore.

Esmalt on töövõtjal plaanis arheoloogilised uuringud ning pinnase väljakaeve. Talve jooksul jätkub väljakaeve ning algavad tee mullete ehitamine, vee- ja kanalitrasside ümber- ning juurdeehituse tööd, sadeveesüsteemide väljaehitamine, kommunikatsioonitrasside ümbertõstmine jmt. Viadukti ehitustöödega alustatakse 2016. aasta märtsis.

Ehitustöid teostab Lemminkäinen Eesti AS, ehituse omanikujärelevalvet BRP Insenerid OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 8 417 892, 62 EUR. Ehitustööde planeeritav kestvus on 16 kuud. Tööde lõpp on lepingujärgselt ette nähtud 18.01.2017.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinna lennujaamani viiva trammitee ehitusleping sai allkirjad

03.11.2015 Tõnu Toompark

Täna, 3.novembril kirjutasid Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm ning AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben alla lennujaamani viiva trammiliini taristu projekteerimis- ja ehituslepingule.

Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas tänavu 30.juulil välja rahvusvahelise riigihanke lennujaama trammiliini taristu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Hankel osutus edukaks konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehitus AS-i pakkumus maksumusega ligi 11,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Hankele laekus tähtajaliselt kuus pakkumust, mis kõik jäid alla projekti eelarves planeeritud 19,7 miljonit eurot.

Lennujaama trammiliiniga ühendamise projekti raames rajatakse Ülemiste raudteejaama läheduses asuvalt tagasipöörderingilt tunnel raudteede ja Suur-Sõjamäe tänava alt Keevise tänavale. Piki Keevise tänavat viiakse trammitee lennujaama territooriumile, kuhu ehitatakse tagasipöördering. Uue trammitee pikkus on umbes kaks kilomeetrit. Uued peatused rajatakse Keevise tänavale ning lennujaama juurde. Trammide toiteks ehitatkse uus veoalajaam.

Teedeehituslikult korrastatakse Ülemiste kvartali tänavavõrku ja rekonstrueeritakse Lennujaama tee mõlemad harud. Lennujaama juures olev trammipeatus ühendatakse lennujaama reisiterminaliga eskalaatorsõlme ning peatuseni viiva galerii abil.

„Kuna rajatava trammiliini tunnel ristub mitme olulise rajatisega, on tegemist insener-tehniliselt väga keeruliste ehitustöödega kitsastes oludes. Usun, et meie projektimeeskond koos projekteerijatega tuleb selle ülesande lahendamisega kenasti toime. Kindlust selles annab ka hiljuti edukalt lõpetatud trammiliini eelmiste etappide rajamine,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.

„Lennujaamani viiva trammitee projekteerimis- ja ehitustöid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu fondide kaasabil ja 15% ulatuses Tallinna linnaeelarvest,“ ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm.

Ehitustööd algavad 2016.aasta kevadel ning objekt valmib 2017.aasta lõpuks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Keskturg soovib sobituda kaasaegsesse linnaruumi

03.11.2015 Tõnu Toompark

Tänasel Kesklinna vanema Alar Nääme kohtumisel Keskturu direktori Rein Leemetiga arutati piirkonna arengut ning turuala kaasajastamist.

Alar Nääme sõnul on huvi Keskturu arengute vastu suur. „Linnaosa valitsuselt küsitakse sageli, mis on kavas linnasüdame ärikvartali naabrusse jääva ala kaasajastamiseks. Tuleb tõdeda, et küsimus on õigustatud, sest praeguses olukorras oleks seal otsekui aeg seiskunud läinud sajandi kooperatiivide ajastus,“ tõdes Nääme.

Tänast kohtumist pidas linnaosa vanem konstruktiivseks. „Sain veelkord kinnitust, et turu omanikud otsivad lahendust, kuidas piirkonda kaasajastada. Omalt poolt andsin mõtteid, kuidas asjaga tulemuslikumalt edasi liikuda“ lisas linnaosa vanem.

Praegu ilmestavad turgu nõukogude ajal ehitatud ning tänaseks tugevalt amortiseerunud müügihall ja administratiivhoone. Räämas peahoonele sekundeerivad ajutised rajatised, mis ei hiilga oma väljanägemisega. Ala arendamiseks on algatatud uute lähteseisukohtadega detailplaneering, kus kinnistu jagatakse kaheks ning eraldiseisvatele kruntidele seatakse hoonestusõigus ärihoonetele ning korterelamutele. Detailplaneeringuga soovitakse 22 624 ruutmeetri suurusele alale rajada kaasaegse arhitektuurikeelega turuhoone ning suurendada piirkonna atraktiivsust ja vaba aja veetmise võimalusi. Parima lahenduse leidmiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss.

Arendaja teeb tihedat koostööd Juhkentali Seltsiga ning ühispöördumises on tehtud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepanek kaaluda Keskturu administratiivhoone säilitamist, sidudes see peale põhjalikku renoveerimist kavandatava linnaväljakuga.

Optimistliku prognoosi kohaselt alustatakse Keskturu piirkonnas ehitustöödega kolme aasta pärast.

Värvika Supilinna kinnisvara pakub valikuvõimalusi

03.11.2015 Janika Toots

Paljudele vanematele inimestele seondub Supilinn endiselt vanade räämas puumajadega ja puukuuridega nende ümber. Praegu on see Tartu väikseim linnaosa hoopiski armas ja kinnisvaraostjate ning üürijate silmis hinnatud piirkond.

Tänaseks on suurem osa Supilinnast määratud miljööväärtusega hoonestusalaks ning kesklinnalähedased kvartalid on arvatud Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu.

Linnaosale on iseloomulikud 19 sajandi puithooned, arhitektuursete vormide mitmekesisus, suurte hoovidega õued. Rohelist, rahulikku ja vaikset elukeskkonda täiendavad Emajõe lähedus, Botaanikaaed, Tähtvere Spordipark – kõik see moodustab väga sobiliku elukeskkonna noortele peredele.

Hinnatakse nii vana kui uut

Osa kinnisvaraostjaid soovivad soetada Supilinnas vanu kortereid, mida on võimalik ise looduslikke vahendeid kasutades võimalikult originaalilähedaselt taastada. Sellised korterid on odavamad ja neid eelistavad rohkem boheemlasliku hingelaadiga inimesed.

Ajaloohõnguliste korterite kõrval on aga võimalik leida pinda uutes kaasaegsetes korterelamutes, kus kasutatud tipplahendusi ja hinnad mõistagi kallimad.

Supilinn on ideaalne elukeskkond Eesti Maaülikoolis õppijaile ja töötajaile. Kesklinn ja seal tarbitavad teenused on elanikele väga lähedal. Samuti on lähedal Tartu Ülikool – seega on linnaosa traditsiooniline elupaik tudengitele.

Üürihinnad on vanemates majades madalad (150 euro ümber), aga uuemates majades juba kesklinnaga samas hinnaklassis – kuni 600 eurot.

Viimastel aastatel on Tartus üha populaarsem, et tudengile ostetakse korter ja üüriturg on seetõttu ka Supilinnas rahulikum.

Uusarendusi üha rohkem

Supilinnas on pakkumises praegu ligi 30 korterit, neist uusi 12. Vanemate, korrastamata majade korterite müügihinnad algavad 1000 €/m² kohta. Uuemate majade (ehitusaasta alates 2005) korterite hinnad algavad 1400 €/m², päris uute pindade hinnad küündivad üle 2000 €/m² kohta, isegi 2300 €/m².

Uusarendusi kerkib aastate lõikes ühe rohkem, ruumi arenduseks jagub, piirkond on väga hinnatud ja hinda saab ka seetõttu küsida.

Kui piirkonnas midagi napib, siis suuri 4-toalisi kortereid, mis oleks Supilinnale omapärase suure rõdu ja terrassidega.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Balti riikidest on kodu ostmine kodulaenu abil kõige populaarsem Eestis

03.11.2015 Tõnu Toompark

Võrreldes teiste Balti riikidega võtavad eestlased oma kodu soetamiseks laenu kõige varmamalt, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist. Nii eestlaste, lätlaste kui ka leedulaste seas on oma kodu omamine oluliselt levinum kui üürimine.

Leedus on koduomanikke 92 protsenti elanikest, mis on Baltikumi kõrgeim näitaja. Eestis ja Lätis moodustavad omanikud 81 protsenti elanikkonnast, mis on siiski Euroopa keskmisest, 70 protsendist oluliselt kõrgem. Euroopa elanike hulgas on oma kodu omamine võrreldes üürimisega oluliselt levinum Ida- ja Kesk-Euroopas. Kõige harvemini on oma elukoha omanikuks sakslased, kus vastav osakaal on kõigest 53 protsenti. Kõrge omanike osakaalu põhjuseks ei saa kahjuks küll pidada Ida-Euroopa riikide suuremat jõukust või eelistusi, vaid ajaloolist pärandit ja omandireforme.

Balti riikides on kodulaenu võtnud leibkondade arv oluliselt madalam Euroopa keskmisest. Eestis on kodulaenu võtnud 19 protsenti leibkondadest, Lätis ja Leedus vastavalt vaid 9 protsenti ja 8 protsenti.

Oma kodu omandamiseks laenukapitali kasutamine on levinum rikastes Lääne-Euroopa riikides. Kodu soetamine panga abil on kõige sagedasem Rootsis. Kui oma kodu omab 70 protsenti rootslastest, siis omakorda 87 protsenti nendest on selle tarbeks pidanud kodulaenu võtma. Rootsi vastandiks on suurima koduomanike osakaaluga riik Rumeenia, kus lausa 96 protsenti peredest omab enda kodu, kuid selle soetamise tarbeks on laenu võtnud vaid 1 protsent. Samas on oma koduga väga rahul marginaalne hulk rumeenlastest, mis näitab, et suur osa neist sooviks tegelikult oma elamistingimusi parandada.

Täismahus Balti perede majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: BHO_oktoober_2015

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Среди стран Балтии покупка жилья в кредит популярнее всего в Эстонии

03.11.2015 Tõnu Toompark

Как явствует из составленного SEB нового экономического анализа домохозяйств стран Балтии, эстоноземельцы берут кредит для приобретения жилья активнее, чем жители других стран Балтии. Как среди эстонцев, латышей, так и литовцев владение собственным жильем гораздо предпочтительне, чем аренда жилья.

В Литве собственники жилья составляют 92 процента населения, это самый высокий показатель в Балтии. В Эстонии и Латвии собственники жилья составляют 81 процент населения, что все же существенно выше среднего по Европе показателя в 70%.

Среди европейцев более всего предпочитают приобретать жилье в собственность, а не арендовать его жители Восточной и Центральной Европы. Реже всего собственниками своего жилья становятся немцы, среди которых соответствующий показатель составляет всего 53 процента. Высокий удельный вес собственников жилья нельзя, к сожалению, считать зажиточностью или предпочтениями жителей Восточной Европы – он является следствием исторического наследия и реформ собственности.

В странах Балтии число домохозяйств, взявших жилищный кредит, значительно ниже, чем в среднем по Европе. В Эстонии жилищный кредит взяли 19 процентов домохозяйств, в Латвии и Литве, соответственно, только 9 процентов и 8 процентов.

Использование заемного капитала для приобретения своего жилья более всего распространено в богатых западноевропейских странах. Чаще всего жилье приобретается с помощью банков в Швеции. Если собственное жилье имеет 70 процентов шведов, то, в свою очередь, 87 процентам из них пришлось взять для этой цели жилищный кредит.

В противовес Швеции из государств с большим удельным весом собственников жилья является Румыния, где целых 96 процентов семей имеет собственное жилье, а жилищным кредитом для его приобретения воспользовался лишь 1 процент. В то же время имеющимся жильем очень довольны совсем немногие жители Румынии, а это говорит о том, что многие румыны на самом деле хотели бы улучшить свои жилищные условия.

Полностью с экономическим анализом семейств стран Балтии можно ознакомиться на английском языке:

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Out of the three Baltic states, Estonia shows the highest popularity of using a home loan to buy a home

03.11.2015 Tõnu Toompark

Compared to the other Baltic states, Estonians are more inclined to take out loans to buy their own homes, SEB’s latest economic analysis of households in the Baltic states reveals. Owning one’s home instead of renting it is significantly more common among Estonians, Latvians and Lithuanians alike.

In Lithuania, home owners account for 92 per cent of the population, the highest level in the Baltic states. In Estonia and Latvia, owners make up 81 per cent of the population, which is still significantly above the European average of 70 per cent. Among Europeans, owning one’s home instead of renting is more common in Eastern and Central Europe.

Homes are least likely to be owned by Germans, with the relevant proportion being a mere 53 per cent. Unfortunately, the reason for the high proportion of owners cannot be attributed to higher wealth levels or preferences in Eastern European countries but rather to the historical legacy and property reforms.

In the Baltic states, the number of households that have taken out home loans is significantly below the European average. Home loans have been taken out by 19 per cent of households in Estonia and by 9 and 8 per cent in Latvia and Lithuania respectively.

Using loan capital to buy one’s own home is more common in wealthy Western European countries. Enlisting the help of a bank to buy a home is likeliest in Sweden. Whereas 70 per cent of Swedes own their homes, 87 per cent of them in turn have had to take out home loans for this purpose.

The opposite of Sweden is the country with the highest proportion of home owners, Romania, where a whopping 96 per cent of families own their homes but only 1 per cent have taken out loans in order to purchase them. Nevertheless, a marginal number of Romanians are very satisfied with their homes, which indicates that a large share of them would actually like to improve their living conditions.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: BHO_oktoober_2015

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Osale rahvusvahelise messi MIPIM 2016 ühisstendil

03.11.2015 Tallinn.ee

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga kutsub osalema messil MIPIM 2016, mis toimub 15.-18.03.2016 Cannes’is, Prantsusmaal.

Tallinn on messil osalenud koos ettevõtjatega viiel järjestikusel aastal perioodil 2011-2015 eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust ning toetada ettevõtjaid rahvusvahelistumisel ja investeeringute kaasamisel ning aidata tõsta usaldust potentsiaalsete investorite, klientide ja partnerite hulgas.

2015 liitus ühisstendiga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning lisaks Tallinna linna ettevõtlusameti, linnaplaneerimise ameti, linnavaraameti ja EAS-i esindusele osalesid kaaseksponendina Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadam, Mainor Ülemiste, Eesti Arhitektuurikeskus, Uus Maa Property Advisors, Süda Invest (EstateGuru.eu), Kaamos Kinnisvara, Pro Kapital Grupp, BPT Real Estate ja Peetri Puit (Arcwood).

MIPIM on üks juhtivamaid rahvusvahelisi erialamesse, mis toob kokku mõjukaimad kinnisvara, arhitektuuri, kohaturunduse ja investeeringute ala asjatundjad üle maailma. Messil on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga kinnisvaraarendustega. Messi raames toimub kõigil päevadel konverents ja mitmed vastuvõtud, mis sisalduvad messipääsme hinnas. Osalejad kantakse andmebaasi, mis levib vähemalt 20 000 valdkonnas tegutseva professionaali seas.

Messil osalemine on tulemuslik, kui on piisav aeg eeltöö tegemiseks ja kohtumiste leppimiseks. Seepärast on soovitav messil osalemise otsus teha varakult ja sõlmida kaaseksponendi leping aegsasti. Ühisstendil osalemine annab võimaluse kasutada mugavat töökeskkonda, luua sidemeid ja saada nõuandeid messi korduvalt külastanud ettevõtjatega ning korraldada ja osa saada ühisstendil toimuvatest sündmustest.

Ühisstendil osalemiseks tuleb sõlmida kaaseksponendi leping Tallinna Ettevõtlusametiga, mis annab ühisstendi kasutusõiguse sh logo eksponeerimiseks, esitluste ja kohtumiste läbiviimiseks, info kuvamiseks ekraanil, infomaterjali esitlemiseks stendil, piiratud koguses turundusmaterjali transpordiks messile ja tagasi, materjalide ja üleriiete hoiustamiseks ühisstendi abiruumis.

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitjad on selgunud

02.11.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Euroopa Liidu IT-agentuuri uue peahoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühise ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

„Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.

“Selline silmapaistev hoone tähelepanuväärses kohas rikastab kindlasti Tallinna linnaruumi ja tõmbab endale nii tallinlaste kui linna külastajate tähelepanu. Meie huvi on, et lisaks kaunile välimusele oleks majas ka võimas sisu, kuna tegemist on mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu mõistes väga olulise IT asutusega,” märkis siseminister Hanno Pevkur.

„Oleme tänulikud Eesti valitsusele toetuse eest, mida oleme kogenud alates 2012. aastal lõpust, mil hakkasime Euroopa Liidu uue ameti – eu-LISA – peakorterit rajama. Tänane päev märgib olulise teetähiseni jõudmist mitte ainult meie agentuurile, vaid ka Euroopale. eu-LISA on näinud oma rolli sümboolse “tuletornina” suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimisel, mis tagavad Euroopale oluluste väärtuste kestmise. Need väärtused on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alustalad. eu-LISA uue peakorteri asukoht Lennusadama vahetus läheduse mere ääres toetab meie sümboolse rolli mõtet ka füüsilises tähenduses. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö peegeldab seda oskuslikult ning loodame, et eu-LISA peakorterist saab vääriline täiendus kuulsale Tallinna siluetile,” ütles eu-LISA tegevdirektor Krum Garkov.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga „Platoo“ (autor Karli Luik).

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati SALTO AB OÜ töö pealkirjaga „Bastion“ (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus „Vesilennuk“ (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal).

Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus „Vöö“ (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas).

Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „Yhendus“ (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Võistluse preemiafond oli kokku 30 000 eurot: esikoht 10 000 eurot, teine 8 000 eurot, kolmas 6 000 eurot ja ergutuspreemia igale äramärkimise pälvinud töö autorile 2000 eurot.

Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri tulevasele hoonele. Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 244 200 eurot.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Arhitektuurikonkursi võistlustöödega saab tutvuda Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni käesoleva aasta 29. novembrini.

„Turing“

„Platoo“

“Bastion”

„Vesilennuk“

„Vöö“

„Yhendus“

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Elu korteriõhistus: Ühistu liikme õigus nõuda ja saada teavet

02.11.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Sooviks teada, kas KÜ liikmel on õigus saada koopiaid KÜ sõlmitud lepingutest ja saada koopiaid kindla projektiga seotud arvetest, kui inimene ei kuulu ei juhatusse ega revisjoni?

Vastus: Korteriühistu seaduses ei ole otseselt määratletud teabe saamise õigus ega ka koopiate tegemise õigus. Dokumentidega tutvumise õigus on ette nähtud mittetulundusühingute seaduses. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing, siis mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Kindlasti tuleb Teil jälgida enda korteriühistu põhikirja. Põhikirjas võib olla sätestatud täpsemini info teabe andmise ja selle andmisest keeldumise kohta, sh ka koopiate tegemise kohta. Teabe saamiseks peate esitama taotluse korteriühistu juhatusele, misjärel otsustab juhatus, kas anda taotletud teave. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui see kahjustaks teise korteriomaniku või kolmanda isiku huvisid.

Kuigi korteriühistutega seotud vaidlustes kohaldatakse eelkõige korteriühistu seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja asjaõigusseaduse sätteid, ei välista eelnimetatud sätted võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) §-de 1015 ja 1016 kohaldamist. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega, mis kajastavad seda, kuidas ühine majandamine ja seeläbi ühiste huvide esindamine toimub, tutvumiseks. VÕS § 1015 ei anna aga õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid, kuid VÕS § 1016 kohaselt tuleb dokumendiga tutvumist võimaldada selle asukohas. Riigikohus on lahendis3-2-1-132-07 selgitanud, et VÕS § 1015 ei anna õigustatud isikule õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Kui õigustatud isik soovib, et dokumendid vaataks läbi ekspert, võib see olla mõjuvaks põhjuseks nõudmaks dokumendiga tutvumise võimaldamist muus kohas VÕS § 1016 2. lause alusel.

Tuleb ka meeles pidada, et kuigi kohtud on möönnud, et kõikidele ühistu liikmetele raamatupidamise algdokumentidega tutvumise mittevõimaldamine ning dokumentidega tutvumise asemel kokkuvõtva info edastamine juhatuse poolt võib olla põhjendatud mitmesaja korteriga ühistus, esineb mõnikord ka juhtumeid, kus ühistu liikmete suhted on väga halvad ning ühistu ei ole põhimõtteliselt nõus ühistu liikmele vastu tulema ja talle dokumente esitama. Kui dokumentidega tutvumist keelatakse juhul, kui liige avaldab kahtlusi dokumentide olemasolu või sisu suhtes, on paratamatu, et ühistu liige saab oma kahtlusele kinnituse ning liikmetevahelisel vastuolud süvenevad. Seega kohus on leidnud, et kuna kaasomanikud kasutavad ja valdavad kaasomandit küll enamuse otsuse alusel, ei anna nimetatud asjaolu enamusele õigust isiklike erimeelsuste tõttu vähemuse õigusi meelevaldset piirata (Harju Maakohtu 29. mai 2009 otsus nr 2-08-49542).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Ajaloorubriik: Eugen Habermann – arhitekt, kes enne traagilist hukkumist muutis Tallinna

02.11.2015 Jaak Juske

Teises maailmasõjas hukkunud Eugen Habermann on üks enim 20. sajandil Tallinna linnaruumi muutnud arhitekte.

Eugen Habermann sündis 19. oktoober 1884 Tallinnas. Aastatel 1902–1905 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, hiljem 1906–1909 Dresdeni tehnikaülikoolis.

Ta oli üks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles ka esimene ühingu esimees (1922–1932). 1914–1923 oli Habermann Tallinna linnaplaneerimisarhitekt ning ühtlasi ka Siseministeeriumi Ehitusvalitsuse juhataja.

Habermanni olulisi tegevusvaldkondi oli Tallinna vanalinna restaureerimine ja tuleviku kavandamine. Koostas 1917–1921 Eliel Saarineni 1913. aasta Tallinna generaalplaani alusel uue plaani, võttes arvesse tegelikku arengut. Tema laualt tuli palju vanalinna hoonete ümberehitusprojekte, millega saksalik vanalinn eestilikumaks muudeti.

Habermann projekeeris koos oma hea sõbra ja kolleegi Herbert Johansoniga eksperssionistlikus stiilis Riigikogu hoone, mis valmis aastal 1922. Samal kümnendil projekteeris sama tandem hulga maju Tallinna eeslinnades, peamiselt Veerennis Vaikse pargi ümbruses ja Pelgulinnas (Oma Kolde majad).

Aastatel 1924–1929 kerkis tehti Eugen Habermanni plaanide kohaselt Põhja puiestee ääres asuva Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoone ümberehitused.
1930. aastatel viljeles Habermann funktsionalismi, sama kümnendi lõpust oli tema loominguliseks ambitsiooniks esinduslikkus. Tema projekti järgi ehitati Tallinnas Põhja puiestee 7 asuva Rauaniit/Punane Koit/Suva trikootööstuse hoone, 1933. aastal lõpetati algselt neljakorruselise põhikorpuse ehitus.

Samal perioodil tegi ta ka mitme esindusliku Tallinna kesklinna kortermaja plaanid, aidates kaasa pealinna kaasajastamisele.

Kaasaegsete sõnul oli Habermann imposantse kuju ja toreda hoiakuga heleblond mees, enamasti rõõmsameelne ja hea suhtleja.

1944. aasta lahkus arhitekt oma 60. juubeli eel Tallinnast põgenikelaeval Moero, mis nõukogude lennuväe poolt 22. septembril Gdański lahes Poolas põhja lasti. Tema surnukeha jäi koos enam 650 saatusekaaslasega kadunuks.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/