Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuulutati välja Rapla riigigümnaasiumi hoone arhitektuurivõistlus

05.02.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, olema rajatud optimaalsete kuludega, olema turvaline, mugav, funktsionaalne ning energiasäästlik. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 130 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 320 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. märts ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt maikuus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 16 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 214 500 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Rapla riigigümnaasiumi ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 171126.

Technopolis Ülemiste avas Eestis ainulaadse büroohotelli

04.02.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste Citys avas uksed esimene spetsiaalselt kontoritööks mõeldud hotell. Büroohotelli kasutajate eeliseks on paindlik töögraafik – tööd saab teha kasvõi öösel ja vajadusel muuta kontoriruumid hetkega puhkamiseks sobivaks toaks. Uues büroohotellis on kokku 225m² pinda, sh üheksa privaatset tuba, ühiskasutuses on mugav puhkeala, köök ja tipptasemel koosolekuruum.

„Maailma ärilinnakutes on konkreetsete projektide läbiviimise ajal töö- ja puhkamisvõimaluse ühendamine populaarne idee,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „See aitab paljudel juhtudel kokku hoida aega ja tõsta töö efektiivsust.“

„Spetsiifiliste ülesannete täitmiseks peavad ettevõtted talente kohale tooma sageli kaugemalt, isegi teisest riigist. Seejuures tuleb neile leida peatumiskoht, mis ei asuks peakontorist liiga kaugel, aga pakuks samas töötegemiseks parimaid võimalusi,“ selgitas Gert Jostov. „Büroohotell ongi sisuliselt kaks ühes pakett, mis lahendab korraga nii kontoripinna kui ajutise peatumiskohaga seotud mured.“

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori Tanel Oleki kinnitusel tuli algne idee rajada Ülemiste Citysse 24/7 avatud ja puhkevõimalusega kontor linnaku üürnikelt endalt. „Ülemiste Citysse on teatavasti koondunud suur hulk rahvusvahelisi IT -ettevõtteid ja idufirmasid, kus ei tehta tööd alati just traditsioonilise üheksast viieni kontorirutiini järgi. Büroohotell on nende jaoks praktiline võimalus tagada oma töötajatele vajadusel väga paindlik töögraafik,“ selgitas Tanel Olek.

Gert Jostovi sõnul on piir tegeliku töö- ja puhkeaja vahel muutumas üha hägusemaks. „Trend liigub pigem selles suunas, et varasemast enam võetakse arvesse töö tegelikku iseloomu. Täna on kõigil taskus nutitelefon – töömeilid ja- kõned tulevad sisse igal kellaajal. Seega on praktiliselt võimatu mõõta seda, millal tegelik tööaega lõpeb,“ selgitas Gert Jostov. „Samas olen käinud ka sellises kontoris, kus pooletunnine uinak büroo diivanil ei ole sugugi ebatavaline. Pigem leitakse, et see aitab mõtteid hästi koondada ja paremini värskeid ideid genereerida. Loomulikult ei sobi selline lähenemine igas ametis, kuid tulevikus on kontoritöötajatel ilmselt rohkem vabadust oma tööaega ise planeerida, eeldusel, et töö saab tehtud korrektselt.“

Ülemiste City büroohotell asub aadressil Lõõtsa tn 5, Bernhard Schmidti nimelise kontorihoone kolmandal korrusel. Büroohotelli keskkond on jagatud erinevateks tsoonideks lähtuvalt konkreetsest vajadustest: keskendumist nõudvad tööd, koosolekud ja mitteametlik suhtlus.

Büroohotellis on kokku üheksa privaatset tööruumi, mis on varustatud funktsionaalse kontorimööbliga. Vastavalt soovile on võimalik kontoriruum muuta hetkega ka puhkamiseks sobivaks toaks. Kõikides tubades on televiisor ja tagatud kiire internetiühendus.

Bürooruumide juurde kuulub veel ühiskasutuses olev mugav diivanitega puhkeala, köök, duširuumid, WC-d ja tipptasemel esitlustehnikaga koosolekuruum.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Uus käsiraamat aitab kinnisvara müümisel

04.02.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kontaktid

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nõmme piirile Veskimöldresse rajatakse 250 uut kodu 1000-le elanikule

04.02.2016 Tõnu Toompark

Tallinna Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile Veskimöldresse rajatakse infrastruktuur 159 uue individuaalelamu ja 91 ridaelamuboksi ehituseks, kus uue kodu leiab endale ligikaudu 1000 elanikku.

Arendaja Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on Veskimöldre suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus. „Veskimöldre on terviklikult lahendatud elukeskkond. Märksõnadeks on kõrghaljastus, läbimõeldud infrastruktuur, viisakas naabruskond, looduslik keskkond, korralikud valgustusega teed ja tänavad, sportimisvõimalused, turvalisus ning hea ühendus Tallinna kesklinnaga.”

„Veskimöldre esimene etapp, mis rajati aastatel 1996-2005, oli meie meeskonna töö. Teise etapi ettevalmistamisel tugineme valdavalt olemasolevale kogemusele. Lisaks oleme küsinud tagasisidet Veskimöldre elanikelt, mida nende arvates teise etapi rajamise juures veelgi paremini teha saaksime,” lisas Kuusk.

„Omavalitsusel on hea meel, et Tallinna piirile rajatakse kõrgel tasemel elamurajoon. Koostöös arendajaga kavandatakse veel Veskimöldresse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat elukeskkonda, ” ütles Saue vallavanem Andres Laisk.

Veskimöldre kinnistute müük on alanud. Müügikorraldusega tegeleb Nordic Brokers OÜ www.nordicbrokers.ee. Elamupiirkonnaga on võimalik tutvuda veebilehel www.veskimöldre.ee.

Veskimöldre on pindalalt Eesti suurim kinnisvaraarendus, mis paikneb ca 150 ha alal Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril Laagri alevikus.

Üldpinna olemus jääb sageli hoomamatuks

04.02.2016 Marianne Puustak

Mõiste „üldpind“ tekitab tihti koduostjates segadust, kuna esmapilgul ei saada täpselt aru, mis selle sisse jääb, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.

Igal koduostjal tekib vältimatult küsimus, kas rõdud, panipaigad, keldrid ja terrassid jäävad kinnisvarakuulutuses märgitud üldpinna ruutmeetrite sisse või jäävad välja?

Sellele küsimusele võib vastata nii, et hea tava kohaselt ei arvestata rõdusid ja terrasse üldpinna sisse, kuigi mõned arendajad kipuvad seda tegema, et korteri ruutmeetrite arvu suuremana näidata ja ruutmeetri hinda alla tuua.

Küll aga võib üldpinna sisse kuuluda kas panipaik või kelder, aga need võivad olla ka eraldi kinnisasjad ehk siis kui ostate näiteks korteri ja panipaiga, soetate tegelikult kaks eraldiseisvat kinnisvaraobjekti.

Oma silm on kuningas

Seega, et kodu ostes oma tulevasest kinnisvarast võimalikult täit selgust saada, tuleks üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind. Uusarendustes võivad olla müügil näiteks 150-ruutmeetrised korteriomandid, kuid reaalne elamispind moodustab sellest vaid veidi üle poole, ülejäänud on panipaik, terrass, garaažiboks või parkimiskoht.

Nii juhtub mõnikord, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutuse ja reaalsuse vahel tekivad koduostja silmis käärid – lähed objekti vaatama, aga see on väiksem kui esmapilgul võis arvata.

Selliste olukordade vältimiseks ja aja säästmiseks tuleks julgelt rääkida maakleriga ja täpsustada kõik pindadega seonduv.

Samuti saab infot elamispinna suuruse kohta ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad, kuid vajavad siiski kontrollimist.

Korralikud arendajad näitavad mitteeluruumide suurust tavaliselt tõepäraselt. Kinnistusregistrist oleks korrektne saada info selle kohta, millise osa korteriomandist moodustab mitteeluruum, aga alati neid andmeid seal kahjuks pole. Sellisel juhul tuleks tutvuda inventariseerimisjoonistega.

Ehitisregistri info on ka küll ajaga täiustunud, aga sealgi võib olla osa infot puudu.

Ühesõnaga, segaduse korral peab maakler vaatama vähemalt kolme allikat – mõlemat registrit ja jooniseid. Vajadusel tuleb astuda ka muid samme, mis selgust toovad, nagu näiteks KOV-ide dokumendiarhiive.

Mida veel üldpinna osas tähele panna?

Üldpinna sisse jäävatest pindadest täpse ülevaate omamine on oluline ka edaspidiste kulude osas. Kui olete soetanud korteri ja teinud kommunaalkulude arvestuse vaid reaalsele elamispinnale, võite ebameeldivalt üllatuda, kui ühistu arve postkasti jõuab ja sellel rohkem ruutmeetreid näidatakse ning nende pealt raha küsitakse, kui teie arvates peaks olema.

Kindlasti tuleks veenduda, et suuremahuliste ümberehituste järel oleks võimalikud planeeringumuudatused täpselt fikseeritud ja vastavate ametkondadega kooskõlastatud –

nii näiteks kehtivad viilaktuste alla ehitatud korterite pinna mõõtmisele omad reeglid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

03.02.2016 Tõnu Toompark

2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaare sõnul on Ugala teater oodanud remonti väga kaua. „Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990ndatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast mitmeid vintsutusi reaalselt algabki, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis. Koostöös arhitektidega on valminud teatri vajadusi arvestavad lahendused ja kõige rohkem ootame, et teatril oleks võimalik etendusi anda ja proove teha kahes saalis korraga. Samuti ootame, et maja oleks soe, hubane ning valgusküllane, sest väga paljud teatri töötajad veedavad selles hoones vaat et rohkemgi aega, kui oma kodus,“ lisas ta.

Ehitustööde peatöövõtja on AS Nordecon, keda esindas allkirjastamisel juhatuse esimees Jaano Vink. „Nordecon on renoveerinud mitmeid Eesti kultuuri jaoks olulisi hooneid, viimasena Tartu Pauluse kiriku, mida seob Ugala majaga lisaks väärikale sisule ka uhke punasest tellisest fassaad,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Olen veendunud, et uuenev Ugala teater saab ka tulevikus olema veelgi kaunim ja armastatum kooskäimiskoht nii Viljandi kui kogu Eesti kultuurisõprade jaoks. Vaimsust kandva arhitektuuripärli renoveerimine pakub ehitajale kindlasti enam väljakutseid kui uue hoone ehitamine.“

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viiakse.

Esmajärjekorras alustatakse teatris lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Uue black box saali rajamiseks tehakse olemasoleva väikese saali asemele „suur auk“, ülejäänud hoones jäävad alles ainult kandvad konstruktsioonid ja mõningad vaheseinad. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid.

Pärast teatri avamist 35 aastat tagasi pole hoones olulisi rekonstrueerimistöid tehtud. Nõnda on tänane seis selline, et Ugala teatrihoone üks arhitektuurilisi tunnusmärke – punasest tellisest fassaad – laguneb, ehitusaegadest pärinevad niisamuti hoone tehnosüsteemid, mis on suure energiatarbimisega. Vananenud on ka teatri siseviimistlus. Lisaks kõigele ei vasta hoone ruumide funktsionaalsus tänapäevasele kasutusvajadusele. Kõigile nendele murekohtadele leitakse rekonstrueerimistööde käigus lahendus ning 2017. aasta kevadel ootab publikut ees täieliku uuenduskuuri läbinud teatrimaja.

Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Selle käigus teeb suure muudatuse läbi Ugala teatri kohvik, mis muutub juurdepääsetavaks ka etendusevälistel aegadel. Rekonstrueerimise käigus tekib juurde ka prooviruume. Teatrihoone krunt heakorrastatakse ning rajatakse lisa parkimiskohad, et hõlbustada publiku juurdepääsu teatrile. Ugala kõrval asetsevale Valuoja tiigikaldale on kavas rajada romantiline jalutuspromenaad.

Hindamisosakonna juht: käesolev aasta jätkab 2015. aasta jälgedes

03.02.2016 Tõnu Toompark

2015. aastat võib kinnisvaraturul iseloomustada jätkuva hinnatõusuga, mille taga olid nii inimeste kasvavad sissetulekud kui ka pankade eluasemelaenude käibe kasv, st laenuraha tuli turule rohkem kui mõnel eelneval aastal.

Kui vaadelda perioodi 2012-2015, siis võib näha, et korteritehingute arv Tallinnas on püsinud samal tasemel, aga samas on nii hinnad kui laenude maht (statistika on küll Eesti kui terviku kohta, kuid Tallinnas osakaal on sedavõrd suur, et see mõjutab terve Eesti näitajaid) päris märkimisväärselt kasvanud.

Vahel kõlab kõhklusi, et selline seis ei saa jätkuda. Mis võiks seda trendi muuta? Kõige kiiremini mõjuks äkiline pidurdamine pankade poolt, aga selleks peab olema mingi konkreetne põhjus. Tõsi on see, et käituda võib ka ennetavalt, vaadates tagasi aastasse 2007.

Samas on eelmise kriisi kõige karmimad õppetunnid seotud pigem ikka ettevõtluse poolega, mis omakorda puudutas ka elamispindade arendust. Eluasemelaenude puhul oli pigem tegemist sellega, et laenukäibed kukkusid väga drastiliselt. Kinnisvaraturul on olukord on teatava eripäraga ka selles mõttes, et siin on arengute võti suuresti 2-3 suurema panga kätes. Samas väljus Eesti eelmisest kriisist küllaltki kiirelt, seda eelkõige Lätiga võrreldes, aga kõigele vaatamata tuleb ka seda silmas pidada, et niivõrd suur kukkumine oli Euroopas midagi väga erilist.

Pankade tähendust kinnisvaraturu suunamisel ei saa ületähtsustada. Loomulikult on pangad valmis raha laenama ja teevadki seda vastavalt sellele, kuidas keskkond seda võimaldab. Ehk siis üldisemas plaanis jõuame ikkagi makromajanduse juurde ja meie pisikese riigi kontekstis paraku ka selle juurde, kuidas läheb meie põhilistel partneritel. Nende käekäik sõltub tihtipeale juba maailmamajanduse üldistest suundumustest.

Täna on ju enamjaolt hästi: palgad ja tarbijate kindlustunne on kasvanud, töötus on madal. Tõsi, deflatsioon pärsib elavnemist, aga prognoosid on nii majanduskasvu kui inflatsiooni osas pigem positiivsust süstivad. Kui lähiminevikust midagi kõrva taha panna, siis seda, et väljavaated võivad muutuda kiirelt ja enamik prognoose ei pea tegelikkuses paika, samuti võib alati muutuda prognoosi täpsus. Kestev tõus võib ühel hetkel kõigest hoolimata aeglustuda.

Päris palju on käsitletud hinnatõusu ka selles võtmes, et tegelikkuses on ju kaup nii mõnigi kord raskesti võrreldav, kuna näiteks uute korterite osakaal võib olla erinev. Üldjoontes see ongi nii ja tegelikult seda ohtlikum on teha üldistusi väga lühikesele ajaperioodile tuginedes.

Samas kui analüüsida näiteks Mustamäe nõukogudeaegsetes korterelamutes paiknevate korterite hindu täna ja 10-15 aastat tagasi, siis pole põhjust arvata, et tegemist on füüsilises mõttes identsete korteritega. Ka vanu korterelamuid on aktiivselt renoveeritud ja nende seisukord on üldjoontes pigem paremaks muutunud. Sestap on mingi osa hinnatõusust seotud ka kvaliteedi paranemisega ja seda mitte ainult läbi uusarenduste.

Ühes võib küll kindel olla: midagi ei hakka muutuma üleöö. Kui turg käändub langusele, siis kõigepealt väheneb tehingute hulk ja alles seejärel kajastub muudatus ka hindades. Siinkohal tuleb siiski silmas pidada, et lisaks kõigele muule on kinnisvaraturg ka hooajaline. Ei pea just prohvet olema väitmaks, et ülimalt suure tõenäosusega on jaanuaris tehtud tehingute hulk väga oluliselt väiksem detsembriga võrreldes. Samas pole mingit põhjust arvata, et see fakt iseenesest kõneleb algavast hinnalangusest.

Tsükliline areng on paratamatus, mis kaasneb vaba turumajandusega. Küsimus ei ole mingil juhul selles, kuidas tsükleid vältida, vaid pigem selles, kuidas liiga järske kukkumisi leevendada. Ilmselt ainuke rohi selle vastu on tõusuperioodil ka tõusunurga kontrolli all hoidmine. Seda on nii pangad ise kui ka nende järelevalve üritanud teha.

Ja lõpuks on kõik tegelikult ikkagi inimeste endi kätes, sest pankureid kui professionaale võib ju süüdistada valede otsuste tegemises, aga see on poolik tõde, sest nemad ju ei võta eluasemelaenu, vaid annavad. Keegi ei sunni ostjaid tegema liialt riskantseid otsuseid. Kuigi, ka vastupidine, tagasihoidev suunamine võib ostjatele mitte meeldida. Lõppude-lõpuks ei saa keegi ette kirjutada, mida üks inimene oma isikliku rahaga teeb.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Majade pakkumine väheneb, hinnad kerkivad

03.02.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti käesoleva aasta jaanuaris kuu keskmisena Tallinnas müügiks 815 maja. See on napp 3% aastatagusest vähem.

Väiksem pakkumine on kergitanud eelmise aastaga võrreldes majade keskmist pakkumishinda 4%. Tallinna majade müügipakkumiste ruutmeetri eest küsitu jaanuaris keskmiselt 1305 €/m².

Tallinna linnaosadest on suurim majade pakkumine Pirital. Pirital pakuti portaalis KV.EE andmetel jaanuaris kuukeskmisena müügiks 212 maja keskmise hinnaga 1518 €/m². Pirita majade pakkumine on aastaga kasvanud 9% ja pakkumishinnad langenud 7%.

Nõmmel, kus asub linnaosade lõikes suuruselt teisel kohal platseeruv majade pakkumiste hulk, pakuti jaanuaris kuukeskmisena müügiks 156 maja. Nõmme majade pakkumine vähenes mullusega võrreldes 13% ja hinnad langesid marginaalse 5 euro võrra. Nõmme majade pakkumishind portaalis KV.EE oli käesoleva aasta jaanuaris 1334 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	01/2015	01/2016	Muutus, %	01/2015	01/2016	Muutus, %
Haabersti	130	131	1%	1 463	1 526	4%
Kesklinn	81	72	-11%	1 238	1 609	30%
Kristiine	79	93	18%	1 208	1 287	7%
Lasnamäe	66	64	-3%	312	334	7%
Mustamäe	39	31	-21%	282	418	48%
Nõmme	180	156	-13%	1 339	1 334	0%
Pirita	195	212	9%	1 624	1 518	-7%
P-Tallinn	46	39	-15%	882	1 016	15%
Vanalinn	12		NA	3 119		NA

Tallinn	838	815	-3%	1 251	1 305	4%

Eesti	3 030	2 974	-2%	947	1 016	7%
Harjumaa	1 922	1 940	1%	1 137	1 217	7%

Narva	19	32	68%	441	494	12%
Pärnu	49	64	31%	942	988	5%
Tartu	258	274	6%	912	999	9%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

„Fassaadid korda“ uus redaktsioon võimaldab supergraafikat kasutada

02.02.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungil on kavas anda heakskiit ja esitada Tallinna Linnavolikogule projekti „Fassaadid korda” uus redaktsioon, mille kohaselt võib miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada.

Määruse eelnõuga tehakse Tallinna Linnavolikogule ettepanek kehtestada „Projekti „Fassaadid korda” raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord”, mis sätestab korteriühistutele toetuste andmise Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel nende energiatõhususe suurendamise eesmärgil.

Uuendusena võib uue määruse kohaselt arhitektuuri- ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel ja korterelamute välisilme elavdamiseks supergraafikat kasutada. Supergraafika on kunstiliik, mida grafitist eristab lubatavus ja sobivus linnapilti, samuti suurejoonelisus ning see, et töö autor on teada. Supergraafika annab kunstnikele ja disaineritele, kes tahavad panustada linnaruumi ja kunsti arengusse, legaalse ja suurejoonelise võimaluse teostada oma ideid korterelamute seintel.

„Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt viiakse projekti „Fassaadid korda“ siiani kehtinud määrus „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale“ vastavusse muudatustega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ehituseaduses, Majandus- ja taristuministri määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, määrusega „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” ja määrusega „Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. Siiani on Tallinna linn projekti „Fassaadid korda” raames toetanud 142 korterelamut.

Nordecon rekonstrueerib Ugala teatri

02.02.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS Riigi Kinnisvara sõlmisid töövõtulepingu Ugala teatri rekonstrueerimisööde teostamiseks.

Tööde käigus renoveeritakse ligi 10 000 m2 pinnaga teatrihoone 500-kohaline peasaal, ehitatakse suure proovisaali asukohta black box tüüpi 200-kohaline teatrisaal, uuendatakse fassaad, rekonstrueeritakse siseruumid, uuendatakse lavatehnoloogilised süsteemid ja heakorrastatakse krunt.

Tööde maksumus koos tellija reserviga on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Rekonstrueerimistööde kestuseks on planeeritud 13 kuud.

Väo ristmiku planeeringu avalik väljapanek

02.02.2016 Tallinn.ee

Lasnamäe Linnaosa Valitsus paneb teisele avalikule väljapanekule Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringuga saab tutvuda 8. kuni 23.veebruarini Pallasti tn 54 I korruse fuajees igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Detailplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus 30. juulist kuni 13. augustini 2012. Arvestades detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega muudeti Väo mitmetasandilise ristmiku liikluslahendust, mis tingis muudatused ka planeeringulahenduses.

Planeeritav 37,72 ha suurune maa-ala asub Lasnamäe linnaosas linna idapiiril Seli, Priisle ja Väo asumis. Planeeringuala hõlmab Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee sõlmpunkti ning selle lähiala.

Planeering on vajalik mitmetasandilise ristmiku rajamiseks. Lisaks on planeeritud maa-ala koosseisu haaratud ka mitmed hoonestatavad kinnistud, millele juurdesõidu võimalused tulenevalt mitmetasandilise ristmiku liikluslahendusest muutuvad.

Planeeritud liiklussõlm on ühest küljest Peterburi tee osa ning teisest küljest osa Tallinna ringteest. Peamistes liiklussuundades on liiklus lahendatud ristumisteta. Samaaegselt on tagatud transpordi juurdepääsud külgnevatele aladele. Kergliiklustunnelite planeerimisega paraneb oluliselt magistraalteede äärsete alade sidusus ning kergliikluse ja jalakäijate liikumistingimused. Pirita jõeoru maastikukaitseala säilib senistes piirides, planeeritud tegevus ei kahjusta Natura-ala kaitse-eesmärke.

Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7 infosaalis. Lähemat teavet saab detailplaneeringu kohta Tallinna planeeringute registri aadressil https://tpr.tallinn.ee/.

Väo liiklussõlme detailplaneeringut koostatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel, planeeringulahenduse aluseks oleva liikluslahenduse tellimist korraldab Maanteeamet.

Tartu kavandab idapoolse ümbersõidu kolmandat etappi

02.02.2016 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus osaleb Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitamise projektis, millele taotletakse toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kavandatav kolmas ehitusala on 1,5 km pikk ning ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteel oleva liiklusringiga.

Uus teelõik tuleb sarnane eelmise Idaringtee lõiguga – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette liiklussõlm, kus saavad olema ainult parempöörded ning kavandatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Kergliikluse tarvis ehitatakse veel kaks eritasandilist teeületuse võimalust.

„Ümbersõidu 3. ala valmimisel saavad ühendatud kaks riigimaanteed – Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Räpina maantee, mis aitab vähendada transiitliikluse osakaalu teistel linnatänavatel. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis võivad tööd alata juba sel suvel,“ ütles abilinnapea Valvo Semilarski. Ta lisas, et esialgsete plaanide kohaselt on lähikuudel kavas välja kuulutada Lammi tänavalt Räpina maanteele suunduva teelõigu projekteerimis- ja ehitushange.

Projekti kogumaksumus on 8 160 000 eurot, linna omaosalus 1 224 000 eurot ja taotletav toetus Tartu linnale 6 936 000 eurot.

Tartu linn toetab korteriühistute rattaparkla ja jäätmemaja ehitamist või süvakogumismahutite paigaldamist

02.02.2016 Tartu.ee

Alates 1. veebruarist saavad Tartu linna korteriühistud esitada taotlusi toetuse saamiseks rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks.

Toetust võivad taotleda Tartu linna korteriühistud (samuti mitu korteriühistut üheskoos), mille korterite arv on kümme või rohkem. Linna eelarvest on tänavu ühistutele rattaparklate rajamiseks ette nähtud 10 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.

Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks, on kuni 50% tööde kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Toetuse suurus jäätmekogumise terviklikul lahendamisel on kuni 75% kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Kui terviklahendust ei planeerita, saab toetust taotleda kuni 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest ning ülemmäär on 1000 eurot.

2015. aastal sai linnalt oma jäätmemajanduse korrastamiseks toetust üheksa korteriühistut kokku ligi 26 000 euro ulatuses.

Korteriühistule jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise korraga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062015023

Toetuse saamiseks vajalikud materjalid tuleb esitada linnamajanduse osakonda, Raekoja plats 3.

Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub või kuni 1. oktoobrini 2016.

Statistika: ehitusturu raskused soosivad kinnisvaraarendust

02.02.2016 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtete omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2015 III kvartalis 614 ja kogu ehitustööde maht 902 miljonit eurot. Mõlemad näitajad kahanesid aastataguse ajaga võrreldes 4%.

Ehitustööde maht on samas suurusjärgus nüüdseks olnud juba alates 2013. aastast. On küll pikisilmi oodatud Euroopa rahakraanide avanemist, kuid seda senini veel toimunud ei ole. Loodetavasti tuleb siiski alanud 2016. aastal tellijaid juurde.

Ootustele allajääv tellimuste arv ei ole lubanud ehitushindu kergitada. Ehitushindu hoiab all täiendavalt deflatsiooniline keskkond. Kindlasti on mõistlik ehitushind üks põhjus, miks kinnisvara arendusturg on sedavõrd aktiivne ja näeme elamu kerkimist elamu järel ning büroohoonet büroohoone järel.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-01

01.02.2016 Tõnu Toompark

Korterid

Narva linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis174 korteritehingut, mida on 3,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Narva korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 499 eurolt 481 euroni ehk 3,6%. Ida-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 270 € ehk 2014. a tasemest 4,3% madalam.

Kokku toimus Ida-Virumaal 535 korterite ostu-müügitehingut. Narvas ulatus korteri keskmine hind neljandas kvartalis 24 115 euroni, mida on tunamullusest 2,3% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Ida-Virumaa korteritehingute arv 4,5%, mille juures langes tehingu keskmine hind 4,1%, 13 305 eurole.

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade. Narva ja Ida-Virumaa korterituru dünaamika

Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Narvas ja Ida-Virumaal on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne.

Üüriturgu elavdavad üksikud ettevõtted ja kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Narvas aktiivses müügis ligikaudu 630 ja Ida-Virumaal ligikaudu 1 790 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 120 ja 270 korteri kanti.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Narvas

1-toalised (€/m²)	2-toalised (€/m²)	3- ja enamatoalised (€/m²)
300 – 500	350 – 1 050	450 – 950

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Hoonestatud maad

Ida-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 2015. a neljandas kvartalis 93 tehingut, mis jäi eelneva aasta sama kvartali tasemele 8,8% alla. Keskmine tehinguhind langes 7,5% ehk 20 212 euroni. Narva linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 31 tehingut. 2014. a samal ajal oli tehinguid 29.

Keskmine tehinguhind langes Narvas 13 058 euroni ehk 9,6%. Tehinguaktiivsus Ida-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega püsis eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, kuid tehinguid oli kvartali jooksul vaid 10. Keskmine tehinguhind langes aastases võrdluses 8,0%.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Ida-Virumaal maatulundusmaadega, millega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 125 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 6 tehingut hoonestamata elamumaadega, mida on vastavalt 32,7% ja 50,0% 2014. a tasemest vähem. Hoonestamata elamumaa pinnaühiku hind tõusis aastaga 6,9% ja jõudis 4,62 euroni. Hoonestamata elamumaa maksimaalne pinnaühiku hind oli 40 €/m².

Hoonestamata maatulundusmaa pinnaühiku hind kasvas 25,0% ja oli neljandas kvartalis 3 000 €/ha kohta, mis näitab metsamaa ja haritava maa osatähtsust omanikku vahetanud maade kõlvikulises koosseisus. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist.

2015. a neljandas kvartalis müüdi Ida-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 7 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli tunamullusest 29,5% vähem ja haritava maa tehinguid 65,0% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind püsis põhimõtteliselt eelneva aastaga samal tasemel, 2 025 eurol. Haritava maa hektari keskmine hind tõusis 2 016 eurole ehk 2,6%.

Äriotstarbega maad

Narva linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

Prognoos

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Aasta esimeses ja teises kvartalis on traditsiooniliselt oodata tehinguaktiivsuse ja keskmise hinna mõõdukat tõusu. Pikemas perspektiivis võib kinnisvaraturule mõju avaldada esimesel poolaastal toimuv masskoondamine.

Järelturu korterite tehinguhinda mõjutavad ostjale üle tulevad kommunaalteenuste võlad, vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Ida-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita aladel, on keeruline müüa, kuna traditsiooniliselt põlevkivitööstusele üles ehitatud piirkondade majanduslik aktiivsus väheneb.

Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

Tasub tähele panna, et Narva ja Ida-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis. Täpsema info saamiseks konsulteerige piirkonda tundva kogenud maakleri või kinnisvarahindajaga.