Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Tallinnas toimub 18/05/2016 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.
Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.
Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.
Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.
Koolitus toimub Tallinnas kolmapäeval 18/05/2016 kell 09:00-14:00.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Eesti tarbijahinnaindeks alanes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2%.
Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem nafta hinna langus. Mootorikütused olid eelmise aasta tasemest 12% võrra odavamad, hoolimata aktsiisimaksude tõusust tänavu veebruaris.
Eesti tarbijahinnaindeks alanes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem nafta hinna langus. Mootorikütused olid eelmise aasta tasemest 12% võrra odavamad, hoolimata aktsiisimaksude tõusust tänavu veebruaris.
Erinevatest kaubagruppidest kallinesid märtsis enim alkohoolsed joogid ja tubakas, meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused ning rõivad ja jalatsid. Aktsiisimäärade tõus tõstis alkohoolsete jookide hindu. Meelelahutuse kallinemise taga on tarbijate ostujõu kiire kasv.
Meie prognoosi järgi hakkavad hinnad tõusma paari kuu pärast. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist.
Meie ootuste kohaselt ületab naftabarreli hind alates neljandast kvartalist eelmise aasta taset, seda nii USA dollarites kui eurodes arvestatuna. Toornafta hind peaks aasta lõpuks jõudma 50 dollarini barreli kohta.
Pärast ligi kaks aastat kestnud hindade langust suurem osa tarbijaid hindade langust endiselt ei tunneta. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on küll varasemast enam tarbijaid hindade alanemist märganud (10%), samas 53% küsitletutest arvas märtsis endiselt, et hinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Järgmise 12 kuu jooksul ootas märtsis hindade langust vaid 1% vastanutest.
07.04.2016 on parandatud 07.04.2016 avaldatud pressiteadet “Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis enim transport”. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,2%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2015. aasta märtsiga võrreldes 0,3% ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 3,0% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,7%.
2015. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 11,6% odavnemine, sealjuures odavnes bensiin 10,7% ja diislikütus 13,5%. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 11% odavnenud soojusenergia ja 6% kallinenud alkohoolsed joogid. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on kütteõli kallinenud 26% ja torugaas odavnenud 26%.
Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jällegi transport, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sealjuures kallines mootorikütus 2,9% ning märtsiks ostetud lennukipiletid olid 21% kallimad. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,2% kallinemisel, millest omakorda üle kolmandiku andis köögivilja 4,5% hinnatõus.
Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 0,8%-st kõrgem 2012. aasta märtsis, mil see oli 1,0%.
| Kaubagrupp | Märts 2015 – märts 2016, % |
Veebruar 2016 – märts 2016, % |
|---|---|---|
| KOKKU | -0,2 | 0,8 |
| Toit ja mittealkohoolsed joogid | 0,5 | 1,2 |
| Alkohoolsed joogid ja tubakas | 5,4 | 0,7 |
| Riietus ja jalatsid | 3,2 | 1,9 |
| Eluase | -2,7 | -0,1 |
| Majapidamine | 0,8 | 0,5 |
| Tervishoid | 1,7 | 0,2 |
| Transport | -5,6 | 2,1 |
| Side | -0,3 | 0,5 |
| Vaba aeg | 3,5 | 0,8 |
| Haridus ja lasteasutused | -13,7 | 0,0 |
| Söömine väljaspool kodu, majutus | 3,3 | -0,4 |
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 1,7 | -0,2 |
Statistikaameti andmetel oli märtsis tarbijahindade aastane muutus endiselt negatiivne ja hinnatase langes eelmise aasta märtsiga võrreldes 0,2%. Eelneva kuuga võrreldes tõusis aga hinnatase nii märtsis kui ka veebruaris, vastavalt 0,8% ja 0,7%.
Majapidamiste energia odavnes aasta esimestel kuudel edasi tänu soojusenergia ja maagaasi hinna langusele. Aasta võrdluses langesid energia hinnad märtsis 8%. Siiski on mootorikütuste hinnatase alates veebruarist umbes 6% tõusnud, seda kõrgemate aktsiisimäärade tõttu. Hinnatõusu panustas vähesel määral ka nafta kallinemine maailmaturul.
Toiduained kallinesid märtsis aasta võrdluses 1,7% – ka neid mõjutas suurem aktsiis. Alkohol peaks aktsiisitõusu tõttu eeldatavalt kallinema 8%, millest valdav osa oli märtsi seisuga juba ka hindadesse üle kandunud. Kui jätta kõrvale alkoholiaktsiisi mõju, siis kallinesid toiduained märtsis eelkõige puu- ja köögiviljade arvel 0,5%.
Eesti alusinflatsioon, st inflatsioon ilma energia ja toiduaineteta, oli märtsis 1,1%. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga oli teenuste hinnakasv märtsis mõnevõrra tagasihoidlikum. Transporditeenuste aeglasemale hinnakasvule on kaasa aidanud nafta hinna varasema languse kaudsed mõjud, mis kajastuvad maantee- ja meretranspordi teenuste hindades.
Samal ajal on üür ja vaba aja teenused järjepidevalt 4–5% kallinenud, mis on Eestis tavapärane ja seotud palga kasvuga. Peale selle on viimastel kuudel tõusnud lennukipiletite hind ja seda kütuse odavnemisest hoolimata.
Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu ja oli märtsis 0,1%. Seni pole märke hinnasurve tugevnemisest, sest tarbekaupade tootjahinnad langesid selle aasta esimesel kahel kuul keskmiselt 1,8%.
Samas on euro kursi madalseis alates eelmise aasta algusest tõstnud tarbekaupade impordihindu. 2015. aastal odavnes euro dollari suhtes enam kui 10%, kuid selle aasta esimestel kuudel tugevnes euro dollari suhtes taas.
Nii euroala kui ka Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed, 2% läheduses. Siiski on analüütikud 2016. aasta inflatsiooniprognoose pisut madalamaks korrigeerinud.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 5. mail Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”.
Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvara tegu 2015” laureaat.
Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.
Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.
Sattus kinnisvaramees rääkima ühe hoonestatud elamumaa omanikuga Tallinna kesklinnas. Hoone ise nagu üks mahajäetud hoone ikka, rahvasuus nimetatakse selliseid sageli tondilossideks.
Asukoht aga suurepärane, sest katusele ronides võib näha Pika Hermanni tornis olevat lippu. Kinnistu omanik mõistagi oma kinnisvara asukoha pärast uhkust täis – müümine on välistatud, heas asukohas kinnisvara hind saab ainult tõusta, pärandan vara oma lastele jms. Mõttekäik selline, mis on küllalt levinud ja paljuski ka õige, ent ometi pani laiemalt mõtlema.
Esmalt, hoida alles lagunevat kinnisvara ja parendusi mitte teha. Kuhu jääb siinkohal nö ühiskondlik vastutus ja hoolivus linnapildi eest? Mis rõõm on olla tondilossi omanik tänaval, kus enamus maju on renoveeritud ja toretsevad ning vaid üks karjub pintsli, haamri ja oskustega töökäte järele?
Kinnisvara omada kesklinna piirkonnas on kahtlemata uhke, kuid tihtilugu kipub omanikel ära ununema, et omamisega kaasneb vastutus. On omanik see, kes peab tagama, et jääpurikad ei kukuks möödakäivatele naabritele pähe, et kodutud ei pääseks hoonesse lõkke kohal vorsti küpsetama, et kõnniteed oleksid hooldatud ja krundil muru niidetud.
Loetelu omaniku kohustustest on lõputu ja küll puuduoleva MUPO meelde tuletab, kuid eelkõige tahaks näha omanike suuremat panust ilusa linnapildi tekitamise eest. Ajal, mil enamus Eesti elamufondist on eraomanduses, vastutavad eraomanikud ka selle eest, kuivõrd atraktiivne, korrastatud ja elamisväärne on meie linnakeskkond.
Teiseks, kas maa hind saab ainult tõusta? Jah, maa on piiratud ressurss ja seda eriti suuremate linnade keskustes. 50 või 100 aasta perspektiivis on kahtlemata kesklinna kinnisvara omamine väärt investeering. Aga millegipärast meenuvad ka aastad 2004-2007, kui kogu riik kordas nagu mantrat ühte lauset – maa hind ei saa kunagi langeda. Aga sai ja mitte vähe.
Ehk kindlasti on küsimus selles, millises ajalises perspektiivis me oma kinnisvara omamist vaatame ning kui suured on kulud, mida me vahepealsel perioodil peame kinnisvara omamise eest peale maksma.
Kui sa just kõrvalmajas ei ela ning kinnistu hooldamisega ise hakkama ei saa, siis vastasel juhul võivad hooldamise kulud olla suuremad, kuid igaüks seda endale tegelikult selgeks teinud on. Maamaksust ja võimalikust kinnisvaramaksust me siinkohal rääkima ei hakka.
Kinnisvara omamisega seotud riske tajub veelgi vähem inimesi. Kahjunõuded, mis võivad tulla pealiskaudsest või ükskõiksest suhtumisest oma varasse, ulatuvad potentsiaalselt aga numbriteni, mis nullivad igasuguse vara väärtuse kasvu. Lagunev hoone võib põlema minna ja süüdata kõrvalasuvad majad, hooldamata kõnniteel võivad inimesed libastuda, kukkuv jääpurikas võib tekitada parandamatu terviserikke jne.
Need kahjunõuded käivad kaugelt üle tavakodanike maksevõime. Ja alati ei saa asju analüüsida tulu-kulu skaalal. Mahajäetud majad on alati meelitanud lapsi oma mänge mängima. Kui nüüd pehkinud trepp, põrand või katus järele annavad ja mänguhoos laps kukub ja saab näiteks eluaegse vigastuse, siis kas emotsionaalselt kaalub selline sündmus üle tulevase kinnisvara hüpoteetilise väärtuse tõusu? Kas magamata ööd on sellisel juhul jõukuse tegelikuks hinnaks?
Eelpool öeldust võis jääda mulje, nagu oleks siinkirjutaja arvates kinnisvara maha müümine ainus tee. Ei, kindlasti mitte, see on ikka kõige lihtsam tee. Aga maha müümise ja mittemidagitegemise vahele jääb hulgaliselt muid variante, mida tasuks kaaluda.
Suurimad kinnisvarafirmad on nüüdseks juba paar aastakümmet kogunud endale vastavat kompetentsi, mida tasuks kuulata. Ei ole vaja eeldada, nagu suudaks kinnisvaramaakler soovitada vaid seda, mis talle kasulik on. Targa valiku korral saab kinnistu omanik endale partneri, kellega koos kasvab nii vara väärtus kui ka hingerahu.
Linnavalitsus saatis volikogule Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avalikule väljapanekule suunamise eelnõu. Täna arutavad uut planeeringut linnavolikogu komisjonid.
“Uue üldplaneeringu eskiisis on jätkatud kesklinna üldplaneeringu loogikat, et Tartut hoiab toimimas tugev kesklinn, ülejäänud funktsioonid on kontsentriliselt selle ümber. Uues üldplaneeringus väheneb elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal. See on realistlik vaade meie rahvastiku juurdekasvule ning peaks pakkuma võimalusi mitmekesistada majandustegevust, et tagada rohkem töökohti tartlastele,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.
Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.
Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. “Tartu uus üldplaneering on hea võimalus tartlastel oma linna arengus kaasa rääkida. Juba eskiisi koostamisel kaasasime Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegime koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamisel loodame tagasisidet laiema üldsuse poolt,” lisas Laur.
Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati 2014. aasta detsembris.
Planeeringuala suurus on u 39 km2 – kogu Tartu linna haldusterritoorium.
Eesti majanduskasv pidurdus 2015. aastal ja oli viimase kuue aasta aeglaseim, jäädes alla riigi pikaajalisele kasvuvõimekusele. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud. Sissetulekute kasvu on kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine.
Eesti kaubaeksport on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ning 2015. aastal Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel kahanes. Viimased väliskaubanduse andmed näitavad, et ekspordi kahanemine jätkus ka selle aasta alguses. Kuna ekspordi vähenemist on saatnud ettevõtete kasumite kahanemine ja palgakulude suurenemine, on endiselt olulised majanduse konkurentsivõime küsimused. Potentsiaalsetele konkurentsivõimega seotud probleemidele ja võimalusele, et majandus on tasakaalust väljas, pööras eelmise aasta lõpus tähelepanu ka Euroopa Komisjon.
Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Selle aasta esimestel kuudel on euroala majandusnäitajad osutunud oodatust kehvemaks ning Euroopa Keskpanga ekspertide märtsikuise prognoosi kohaselt kujuneb 2016. aasta majanduskasv varem arvatust aeglasemaks. Euroala majanduskasvu visa taastumine tähendab, et välisnõudlus toetab ka Eesti majanduskasvu kiirenemist tagasihoidlikult.
Praeguseks juba mitu aastat väldanud energia odavnemine on hinnakasvu märkimisväärselt pidurdanud. Eesti tarbijahinnad on langenud peaaegu kaks aastat järjest ning veebruaris muutus ka euroala inflatsioon taas negatiivseks. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu oma märtsikuisel istungil rahapoliitikat veel lõdvendada, mis tähendab, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad kestma nii Eestis kui ka euroalal.
Eesti majanduse uue prognoosi avaldab Eesti Pank 8. juunil.
Selle teate aluseks on Eesti Panga majandusülevaade Rahapoliitika ja Majandus.
Alates 2016. aastast ilmub Eesti Panga majandusülevaade Rahapoliitika ja Majandus varasema kahe korra asemel neli korda aastas. Ülevaade teeb kokkuvõtte viimase aja olulisematest sündmustest maailma ja Eesti majanduses. Juunis ja detsembris ilmuv ülevaade sisaldab ka Eesti majanduse prognoosi jooksva ja kahe järgmise aasta kohta.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
ASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 27. aprillil 2016.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).
Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 20. aprillil 2016.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 27. aprillil 2016.a. kell 09.30.
AS Merko Ehitus nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2015.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.
Nõukogu ettepanek on:
Elektroonilise hääletamise ja üldkoosolekul interneti vahendusel ülekande võimaldamiseks, samuti ASi Merko Ehitus juhtimise paremaks korraldamiseks on nõukogu ettepanek teha ASi Merko Ehitus põhikirjas alljärgnevad muudatused:
Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 21 järgmiselt: „Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on vähemalt üle poole aktsiatega esindatud häältest. Aktsionärid võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kasutades elektroonilist hääletamist. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus.“
Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 25 järgmiselt: „Nõukogu planeerib Seltsi ja Seltsi kontserni tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Muuhulgas kuuluvad nõukogu pädevusse:
25.1. Seltsi strateegia kinnitamine;
25.2. Seltsi kolme aasta arengukava kinnitamine;
25.3. Seltsi aastaeelarve kinnitamine;
25.4. Seltsi juhtimisstruktuuri kinnitamine;
25.5. Seltsi majandustulemuste läbivaatamine;
25.6. Seltsi majandusaasta aruande läbivaatamine ja sellele hinnangu andmine;
25.7. Seltsi ja juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise otsustamine ning neis Seltsi esindaja määramine.“
Sõnastada ASi Merko Ehitus põhikirja punkt 26 järgmiselt: „Nõukogu annab juhatusele korraldusi Seltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik Seltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingu tegemiseks ja Seltsi tütarettevõtja tehingu kooskõlastamiseks, kui tehinguga kaasneb:
26.1. investeeringute tegemine uutesse tegevusvaldkondadesse ja selliste investeeringute tegemine, mis ületavad majandusaasta eelarves investeeringuteks ettenähtud summad ja iga investeeringu puhul, mille maksumus ületab 3 000 000 eurot, või
26.2. tegevuse alustamine ja lõpetamine teistes riikides, sealhulgas teistes riikides äriühingute, filiaalide või püsivate tegevuskohtade asutamine või omandamine ning nende lõpetamine, sulgemine või võõrandamine, või
26.3. tütarettevõtja, mille osa- või aktsiakapital on üle 500 000 euro, asutamine, võõrandamine või lõpetamine või
26.4. vähemusosaluste omandamine või võõrandamine põhitegevusega vahetult mitteseotud ühingutes või
26.5. kinnisasja võõrandamine, kui tehingu väärtus on üle 3 000 000 euro või
26.6. kolmandatele isikutele laenude andmine või kolmandate isikute kohustuste tagamine sh garantii andmine, välja arvatud:
26.6.1. laenu andmine summas kuni 3 000 000 eurot ja isikuks, kellele laenu antakse või kelle kohustusi tagatakse, on Seltsi tütar- või sidusettevõtja;
26.6.2. kolmandatele isikutele ehitustööde finantseerimiseks kuni 3 000 000 euro ulatuses laenu andmine, kui laen on tagatud vastavate ehitustööde tulemusel hoonestatavale kinnistule seatava hüpoteegiga;
26.6.3. laenu andmine summas kuni 100 000 eurot.“
ASi Merko Ehitus nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatustega.
Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:
ASi Merko Ehitus 2015.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.
ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2015.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, põhikirja ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 6. aprillist 2016.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn.
Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.
Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 24. aprillini 2016, esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 12. aprillini 2016, aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.
Märtsi lõpus avaldas Eesti Pank koos statistikaametiga tehtud uuringu leibkondade finantskäitumisest ja tarbimisharjumustest, milles selgus, et eestlase kõige väärtuslikum vara on kinnisvara, täpsemalt tema kodu.
Uuringu järgi on eestlasel vähe vara ning sellest keskeltläbi poole moodustab eluaseme väärtus, teatas Eesti Pank. Viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes ning suurima osa Eesti leibkondade varadest moodustavad pangahoiused; finantsvarade osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike.
Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, aga ka finantspuhvreid on vähem. Euroala riikide seas on Eesti netovarade mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal.
Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid (mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab). Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.
Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.
Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.
Laenud on enamjaolt noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.
Colliers Eesti tegevjuhiks sai Maile Kajak, kes liitus ettevõtte meeskonnaga Zenith Capital Managementist. Senine tegevjuht Avo Rõõmussaar jätkab Colliersis juhtivpartnerina, kelle ülesandeks on ettevõtte võtmeklientide ja -projektide juhtimine.
Alates 2016. aasta aprillist on Colliers Eesti tegevjuhiks Maile Kajak. Maile on töötanud ärikinnisvarasektoris üle 10 aasta.
“Colliers on Eesti juhtiv ärikinnisvaranõustaja ja mulle meeldib töötada koos oma ala parimatega, keda tuntakse oma asjaliku ja professionaalse suhtumise pärast. Minu ülesanne on võimaldada sellel meeskonnal säilitada turul juhtpositsioon ja kasvatada meie turuosa ärikinnisvara hindamise, nõustamise ja analüüsi segmentides veelgi,” ütles Kajak.
Maile Kajak on suure osa oma elukutselisest karjäärist tegutsenud ärikinnisvara hindamisvaldkonnas, mis on andnud talle ka väga hea ülevaate nii turul toimuvast kui ka turuosalistest. Colliersiga liitus ta Zenith Capital Managementi meeskonnast, mis andis täiendava kogemuse näha kinnisvaraturgu investori vaatevinklist.
2015. aastal avati Colliersis nii elukondliku kinnisvara kui ka haldusteenuseid osutavad äriüksused.
Maile on lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise ja hindamise eriala ning tal on ka majandusteaduste magistrikraad. Maile omab vara hindaja kutsetunnistust ning osaleb aktiivselt hindajate kutse kvaliteedi hoidmises ja selle tõstmises läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu hindamiskomisjoni liikmelisuse.
ASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 5. aprillil 2016 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2015. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga.
Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.
2015. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 11. veebruaril 2016 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2015. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 251,0 miljonit eurot ning puhaskasum 10,0 miljonit eurot.
ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 9,0 miljonit eurot, mis on 0,51 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 108,2 miljonit eurot.
ASi Merko Ehitus auditeeritud 2015. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel (group.merko.ee).
Homme, 7. aprillil kell 12 avab Tallinna kõige uuemas kaubanduskeskuses Kärberi tänaval uksed Lasnamäe kaasaegseim MyFitnessi spordiklubi, millega liitumine on kõigile huvilistele avamiskuul tasuta.
Enam kui 1800 ruutmeetri suurune Kärberi spordiklubi on Tallinnas juba üheksas ning Lasnamäe linnaosas teine MyFitness. Tänavu plaanitakse ettevõtte juhatuse esimehe Erkki Torni sõnul avada veel kaks uut klubi. “Kuna erinevaid MyFitnessi klubisid külastati mullu juba rekordilised poolteist miljonit korda, siis võime julgelt öelda, et trennitegemine on suure hulga inimeste jaoks muutunud lahutamatuks osaks igapäevarutiinist,” nentis Torn, kelle sõnul on kiire elutempoga spordisõprade jaoks olulised nii trenni jõudmiseks kuluv aeg kui klubi asukoht.
“Järjekordse klubi avamisega soovimegi vastu tulla oma liikmetele, kes saavad vastava paketiga külastada mistahes treeningut või klubi täpselt seal, kus asukoha mõttes parasjagu mugavam tundub – kas töö- või kodukoha läheduses,” selgitas Torm. “Samuti usume, et uus klubi loob kaasaegseid treeningvõimalusi ka neile Lasnamäe elanikele, kes seni võib-olla väga palju sporditegemisega kokku puutunud ei ole.”
Lisaks valdkonna moodsaimate treeningseadmetega varustatud jõusaalile ja kahele rühmatreeningute alale, on MyFitness Kärberi klubis mõeldud ka neile emadele-isadele, kel pole seni olnud võimalik lapsehoidmisvõimaluse puudumisel treeninguid külastada. “Selleks avame klubis spetsiaalselt 2-7-aastastele lastele mõeldud hoiutoa, kus saab lapsehoidja valvsa pilgu all mängida, joonistada või multifilme vaadata,” lausus Torn ning lisas, et klubi liikmetele on see teenus tasuta.
MyFitness Kärberiga liitumine on kuni 17. aprillini kõigile tasuta ning uutele trennihuvilistele kingitakse ka mahukas spordikott. Lisaks teevad avanädalavahetusel hinnatud MyFitnessi treenerid soovijatele tasuta kehaanalüüse, millega saab määrata keha bioloogilist vanust, rasvaprotsendi jaotumist erinevatel kehaosadel, päevast soovituslikku kaloraaži ning tegevuskava soovitud kaalu ja lihasmassi saavutamiseks.
