Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Värvika Supilinna kinnisvara pakub valikuvõimalusi

03.11.2015 Janika Toots

Paljudele vanematele inimestele seondub Supilinn endiselt vanade räämas puumajadega ja puukuuridega nende ümber. Praegu on see Tartu väikseim linnaosa hoopiski armas ja kinnisvaraostjate ning üürijate silmis hinnatud piirkond.

Tänaseks on suurem osa Supilinnast määratud miljööväärtusega hoonestusalaks ning kesklinnalähedased kvartalid on arvatud Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu.

Linnaosale on iseloomulikud 19 sajandi puithooned, arhitektuursete vormide mitmekesisus, suurte hoovidega õued. Rohelist, rahulikku ja vaikset elukeskkonda täiendavad Emajõe lähedus, Botaanikaaed, Tähtvere Spordipark – kõik see moodustab väga sobiliku elukeskkonna noortele peredele.

Hinnatakse nii vana kui uut

Osa kinnisvaraostjaid soovivad soetada Supilinnas vanu kortereid, mida on võimalik ise looduslikke vahendeid kasutades võimalikult originaalilähedaselt taastada. Sellised korterid on odavamad ja neid eelistavad rohkem boheemlasliku hingelaadiga inimesed.

Ajaloohõnguliste korterite kõrval on aga võimalik leida pinda uutes kaasaegsetes korterelamutes, kus kasutatud tipplahendusi ja hinnad mõistagi kallimad.

Supilinn on ideaalne elukeskkond Eesti Maaülikoolis õppijaile ja töötajaile. Kesklinn ja seal tarbitavad teenused on elanikele väga lähedal. Samuti on lähedal Tartu Ülikool – seega on linnaosa traditsiooniline elupaik tudengitele.

Üürihinnad on vanemates majades madalad (150 euro ümber), aga uuemates majades juba kesklinnaga samas hinnaklassis – kuni 600 eurot.

Viimastel aastatel on Tartus üha populaarsem, et tudengile ostetakse korter ja üüriturg on seetõttu ka Supilinnas rahulikum.

Uusarendusi üha rohkem

Supilinnas on pakkumises praegu ligi 30 korterit, neist uusi 12. Vanemate, korrastamata majade korterite müügihinnad algavad 1000 €/m² kohta. Uuemate majade (ehitusaasta alates 2005) korterite hinnad algavad 1400 €/m², päris uute pindade hinnad küündivad üle 2000 €/m² kohta, isegi 2300 €/m².

Uusarendusi kerkib aastate lõikes ühe rohkem, ruumi arenduseks jagub, piirkond on väga hinnatud ja hinda saab ka seetõttu küsida.

Kui piirkonnas midagi napib, siis suuri 4-toalisi kortereid, mis oleks Supilinnale omapärase suure rõdu ja terrassidega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Balti riikidest on kodu ostmine kodulaenu abil kõige populaarsem Eestis

03.11.2015 Tõnu Toompark

Võrreldes teiste Balti riikidega võtavad eestlased oma kodu soetamiseks laenu kõige varmamalt, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist. Nii eestlaste, lätlaste kui ka leedulaste seas on oma kodu omamine oluliselt levinum kui üürimine.

Leedus on koduomanikke 92 protsenti elanikest, mis on Baltikumi kõrgeim näitaja. Eestis ja Lätis moodustavad omanikud 81 protsenti elanikkonnast, mis on siiski Euroopa keskmisest, 70 protsendist oluliselt kõrgem. Euroopa elanike hulgas on oma kodu omamine võrreldes üürimisega oluliselt levinum Ida- ja Kesk-Euroopas. Kõige harvemini on oma elukoha omanikuks sakslased, kus vastav osakaal on kõigest 53 protsenti. Kõrge omanike osakaalu põhjuseks ei saa kahjuks küll pidada Ida-Euroopa riikide suuremat jõukust või eelistusi, vaid ajaloolist pärandit ja omandireforme.

Balti riikides on kodulaenu võtnud leibkondade arv oluliselt madalam Euroopa keskmisest. Eestis on kodulaenu võtnud 19 protsenti leibkondadest, Lätis ja Leedus vastavalt vaid 9 protsenti ja 8 protsenti.

Oma kodu omandamiseks laenukapitali kasutamine on levinum rikastes Lääne-Euroopa riikides. Kodu soetamine panga abil on kõige sagedasem Rootsis. Kui oma kodu omab 70 protsenti rootslastest, siis omakorda 87 protsenti nendest on selle tarbeks pidanud kodulaenu võtma. Rootsi vastandiks on suurima koduomanike osakaaluga riik Rumeenia, kus lausa 96 protsenti peredest omab enda kodu, kuid selle soetamise tarbeks on laenu võtnud vaid 1 protsent. Samas on oma koduga väga rahul marginaalne hulk rumeenlastest, mis näitab, et suur osa neist sooviks tegelikult oma elamistingimusi parandada.

Täismahus Balti perede majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: BHO_oktoober_2015

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Среди стран Балтии покупка жилья в кредит популярнее всего в Эстонии

03.11.2015 Tõnu Toompark

Как явствует из составленного SEB нового экономического анализа домохозяйств стран Балтии, эстоноземельцы берут кредит для приобретения жилья активнее, чем жители других стран Балтии. Как среди эстонцев, латышей, так и литовцев владение собственным жильем гораздо предпочтительне, чем аренда жилья.

В Литве собственники жилья составляют 92 процента населения, это самый высокий показатель в Балтии. В Эстонии и Латвии собственники жилья составляют 81 процент населения, что все же существенно выше среднего по Европе показателя в 70%.

Среди европейцев более всего предпочитают приобретать жилье в собственность, а не арендовать его жители Восточной и Центральной Европы. Реже всего собственниками своего жилья становятся немцы, среди которых соответствующий показатель составляет всего 53 процента. Высокий удельный вес собственников жилья нельзя, к сожалению, считать зажиточностью или предпочтениями жителей Восточной Европы – он является следствием исторического наследия и реформ собственности.

В странах Балтии число домохозяйств, взявших жилищный кредит, значительно ниже, чем в среднем по Европе. В Эстонии жилищный кредит взяли 19 процентов домохозяйств, в Латвии и Литве, соответственно, только 9 процентов и 8 процентов.

Использование заемного капитала для приобретения своего жилья более всего распространено в богатых западноевропейских странах. Чаще всего жилье приобретается с помощью банков в Швеции. Если собственное жилье имеет 70 процентов шведов, то, в свою очередь, 87 процентам из них пришлось взять для этой цели жилищный кредит.

В противовес Швеции из государств с большим удельным весом собственников жилья является Румыния, где целых 96 процентов семей имеет собственное жилье, а жилищным кредитом для его приобретения воспользовался лишь 1 процент. В то же время имеющимся жильем очень довольны совсем немногие жители Румынии, а это говорит о том, что многие румыны на самом деле хотели бы улучшить свои жилищные условия.

Полностью с экономическим анализом семейств стран Балтии можно ознакомиться на английском языке:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Out of the three Baltic states, Estonia shows the highest popularity of using a home loan to buy a home

03.11.2015 Tõnu Toompark

Compared to the other Baltic states, Estonians are more inclined to take out loans to buy their own homes, SEB’s latest economic analysis of households in the Baltic states reveals. Owning one’s home instead of renting it is significantly more common among Estonians, Latvians and Lithuanians alike.

In Lithuania, home owners account for 92 per cent of the population, the highest level in the Baltic states. In Estonia and Latvia, owners make up 81 per cent of the population, which is still significantly above the European average of 70 per cent. Among Europeans, owning one’s home instead of renting is more common in Eastern and Central Europe.

Homes are least likely to be owned by Germans, with the relevant proportion being a mere 53 per cent. Unfortunately, the reason for the high proportion of owners cannot be attributed to higher wealth levels or preferences in Eastern European countries but rather to the historical legacy and property reforms.

In the Baltic states, the number of households that have taken out home loans is significantly below the European average. Home loans have been taken out by 19 per cent of households in Estonia and by 9 and 8 per cent in Latvia and Lithuania respectively.

Using loan capital to buy one’s own home is more common in wealthy Western European countries. Enlisting the help of a bank to buy a home is likeliest in Sweden. Whereas 70 per cent of Swedes own their homes, 87 per cent of them in turn have had to take out home loans for this purpose.

The opposite of Sweden is the country with the highest proportion of home owners, Romania, where a whopping 96 per cent of families own their homes but only 1 per cent have taken out loans in order to purchase them. Nevertheless, a marginal number of Romanians are very satisfied with their homes, which indicates that a large share of them would actually like to improve their living conditions.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: BHO_oktoober_2015

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Osale rahvusvahelise messi MIPIM 2016 ühisstendil

03.11.2015 Tallinn.ee

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga kutsub osalema messil MIPIM 2016, mis toimub 15.-18.03.2016 Cannes’is, Prantsusmaal.

Tallinn on messil osalenud koos ettevõtjatega viiel järjestikusel aastal perioodil 2011-2015 eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust ning toetada ettevõtjaid rahvusvahelistumisel ja investeeringute kaasamisel ning aidata tõsta usaldust potentsiaalsete investorite, klientide ja partnerite hulgas.

2015 liitus ühisstendiga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning lisaks Tallinna linna ettevõtlusameti, linnaplaneerimise ameti, linnavaraameti ja EAS-i esindusele osalesid kaaseksponendina Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadam, Mainor Ülemiste, Eesti Arhitektuurikeskus, Uus Maa Property Advisors, Süda Invest (EstateGuru.eu), Kaamos Kinnisvara, Pro Kapital Grupp, BPT Real Estate ja Peetri Puit (Arcwood).

MIPIM on üks juhtivamaid rahvusvahelisi erialamesse, mis toob kokku mõjukaimad kinnisvara, arhitektuuri, kohaturunduse ja investeeringute ala asjatundjad üle maailma. Messil on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga kinnisvaraarendustega. Messi raames toimub kõigil päevadel konverents ja mitmed vastuvõtud, mis sisalduvad messipääsme hinnas. Osalejad kantakse andmebaasi, mis levib vähemalt 20 000 valdkonnas tegutseva professionaali seas.

Messil osalemine on tulemuslik, kui on piisav aeg eeltöö tegemiseks ja kohtumiste leppimiseks. Seepärast on soovitav messil osalemise otsus teha varakult ja sõlmida kaaseksponendi leping aegsasti. Ühisstendil osalemine annab võimaluse kasutada mugavat töökeskkonda, luua sidemeid ja saada nõuandeid messi korduvalt külastanud ettevõtjatega ning korraldada ja osa saada ühisstendil toimuvatest sündmustest.

Ühisstendil osalemiseks tuleb sõlmida kaaseksponendi leping Tallinna Ettevõtlusametiga, mis annab ühisstendi kasutusõiguse sh logo eksponeerimiseks, esitluste ja kohtumiste läbiviimiseks, info kuvamiseks ekraanil, infomaterjali esitlemiseks stendil, piiratud koguses turundusmaterjali transpordiks messile ja tagasi, materjalide ja üleriiete hoiustamiseks ühisstendi abiruumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitjad on selgunud

02.11.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Euroopa Liidu IT-agentuuri uue peahoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühise ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

„Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.

“Selline silmapaistev hoone tähelepanuväärses kohas rikastab kindlasti Tallinna linnaruumi ja tõmbab endale nii tallinlaste kui linna külastajate tähelepanu. Meie huvi on, et lisaks kaunile välimusele oleks majas ka võimas sisu, kuna tegemist on mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu mõistes väga olulise IT asutusega,” märkis siseminister Hanno Pevkur.

„Oleme tänulikud Eesti valitsusele toetuse eest, mida oleme kogenud alates 2012. aastal lõpust, mil hakkasime Euroopa Liidu uue ameti – eu-LISA – peakorterit rajama. Tänane päev märgib olulise teetähiseni jõudmist mitte ainult meie agentuurile, vaid ka Euroopale. eu-LISA on näinud oma rolli sümboolse “tuletornina” suuremahuliste IT süsteemide operatiivjuhtimisel, mis tagavad Euroopale oluluste väärtuste kestmise. Need väärtused on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alustalad. eu-LISA uue peakorteri asukoht Lennusadama vahetus läheduse mere ääres toetab meie sümboolse rolli mõtet ka füüsilises tähenduses. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö peegeldab seda oskuslikult ning loodame, et eu-LISA peakorterist saab vääriline täiendus kuulsale Tallinna siluetile,” ütles eu-LISA tegevdirektor Krum Garkov.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga „Platoo“ (autor Karli Luik).

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati SALTO AB OÜ töö pealkirjaga „Bastion“ (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus „Vesilennuk“ (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal).

Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus „Vöö“ (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas).

Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „Yhendus“ (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Võistluse preemiafond oli kokku 30 000 eurot: esikoht 10 000 eurot, teine 8 000 eurot, kolmas 6 000 eurot ja ergutuspreemia igale äramärkimise pälvinud töö autorile 2000 eurot.

Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri tulevasele hoonele. Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 244 200 eurot.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Arhitektuurikonkursi võistlustöödega saab tutvuda Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni käesoleva aasta 29. novembrini.

„Turing“

„Platoo“

“Bastion”

„Vesilennuk“

„Vöö“

„Yhendus“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriõhistus: Ühistu liikme õigus nõuda ja saada teavet

02.11.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Sooviks teada, kas KÜ liikmel on õigus saada koopiaid KÜ sõlmitud lepingutest ja saada koopiaid kindla projektiga seotud arvetest, kui inimene ei kuulu ei juhatusse ega revisjoni?

Vastus: Korteriühistu seaduses ei ole otseselt määratletud teabe saamise õigus ega ka koopiate tegemise õigus. Dokumentidega tutvumise õigus on ette nähtud mittetulundusühingute seaduses. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing, siis mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Kindlasti tuleb Teil jälgida enda korteriühistu põhikirja. Põhikirjas võib olla sätestatud täpsemini info teabe andmise ja selle andmisest keeldumise kohta, sh ka koopiate tegemise kohta. Teabe saamiseks peate esitama taotluse korteriühistu juhatusele, misjärel otsustab juhatus, kas anda taotletud teave. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui see kahjustaks teise korteriomaniku või kolmanda isiku huvisid.

Kuigi korteriühistutega seotud vaidlustes kohaldatakse eelkõige korteriühistu seaduse, mittetulundusühingute seaduse ja asjaõigusseaduse sätteid, ei välista eelnimetatud sätted võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) §-de 1015 ja 1016 kohaldamist. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega, mis kajastavad seda, kuidas ühine majandamine ja seeläbi ühiste huvide esindamine toimub, tutvumiseks. VÕS § 1015 ei anna aga õigustatud huvi omavale isikule õigust teha dokumentidest koopiaid, kuid VÕS § 1016 kohaselt tuleb dokumendiga tutvumist võimaldada selle asukohas. Riigikohus on lahendis3-2-1-132-07 selgitanud, et VÕS § 1015 ei anna õigustatud isikule õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Kui õigustatud isik soovib, et dokumendid vaataks läbi ekspert, võib see olla mõjuvaks põhjuseks nõudmaks dokumendiga tutvumise võimaldamist muus kohas VÕS § 1016 2. lause alusel.

Tuleb ka meeles pidada, et kuigi kohtud on möönnud, et kõikidele ühistu liikmetele raamatupidamise algdokumentidega tutvumise mittevõimaldamine ning dokumentidega tutvumise asemel kokkuvõtva info edastamine juhatuse poolt võib olla põhjendatud mitmesaja korteriga ühistus, esineb mõnikord ka juhtumeid, kus ühistu liikmete suhted on väga halvad ning ühistu ei ole põhimõtteliselt nõus ühistu liikmele vastu tulema ja talle dokumente esitama. Kui dokumentidega tutvumist keelatakse juhul, kui liige avaldab kahtlusi dokumentide olemasolu või sisu suhtes, on paratamatu, et ühistu liige saab oma kahtlusele kinnituse ning liikmetevahelisel vastuolud süvenevad. Seega kohus on leidnud, et kuna kaasomanikud kasutavad ja valdavad kaasomandit küll enamuse otsuse alusel, ei anna nimetatud asjaolu enamusele õigust isiklike erimeelsuste tõttu vähemuse õigusi meelevaldset piirata (Harju Maakohtu 29. mai 2009 otsus nr 2-08-49542).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Ajaloorubriik: Eugen Habermann – arhitekt, kes enne traagilist hukkumist muutis Tallinna

02.11.2015 Jaak Juske

Teises maailmasõjas hukkunud Eugen Habermann on üks enim 20. sajandil Tallinna linnaruumi muutnud arhitekte.

Eugen Habermann sündis 19. oktoober 1884 Tallinnas. Aastatel 1902–1905 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, hiljem 1906–1909 Dresdeni tehnikaülikoolis.

Ta oli üks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles ka esimene ühingu esimees (1922–1932). 1914–1923 oli Habermann Tallinna linnaplaneerimisarhitekt ning ühtlasi ka Siseministeeriumi Ehitusvalitsuse juhataja.

Habermanni olulisi tegevusvaldkondi oli Tallinna vanalinna restaureerimine ja tuleviku kavandamine. Koostas 1917–1921 Eliel Saarineni 1913. aasta Tallinna generaalplaani alusel uue plaani, võttes arvesse tegelikku arengut. Tema laualt tuli palju vanalinna hoonete ümberehitusprojekte, millega saksalik vanalinn eestilikumaks muudeti.

Habermann projekeeris koos oma hea sõbra ja kolleegi Herbert Johansoniga eksperssionistlikus stiilis Riigikogu hoone, mis valmis aastal 1922. Samal kümnendil projekteeris sama tandem hulga maju Tallinna eeslinnades, peamiselt Veerennis Vaikse pargi ümbruses ja Pelgulinnas (Oma Kolde majad).

Aastatel 1924–1929 kerkis tehti Eugen Habermanni plaanide kohaselt Põhja puiestee ääres asuva Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoone ümberehitused.
1930. aastatel viljeles Habermann funktsionalismi, sama kümnendi lõpust oli tema loominguliseks ambitsiooniks esinduslikkus. Tema projekti järgi ehitati Tallinnas Põhja puiestee 7 asuva Rauaniit/Punane Koit/Suva trikootööstuse hoone, 1933. aastal lõpetati algselt neljakorruselise põhikorpuse ehitus.

Samal perioodil tegi ta ka mitme esindusliku Tallinna kesklinna kortermaja plaanid, aidates kaasa pealinna kaasajastamisele.

Kaasaegsete sõnul oli Habermann imposantse kuju ja toreda hoiakuga heleblond mees, enamasti rõõmsameelne ja hea suhtleja.

1944. aasta lahkus arhitekt oma 60. juubeli eel Tallinnast põgenikelaeval Moero, mis nõukogude lennuväe poolt 22. septembril Gdański lahes Poolas põhja lasti. Tema surnukeha jäi koos enam 650 saatusekaaslasega kadunuks.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Fotol Rauaniidu hoone Põhja puiestee ääres pärast valmimist.

Kinnisvaraekspert: noored kolivad varem kodust välja

01.11.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul näeb kinnisvarabüroos järjest rohkem neid noori, kes 18-19 aastaselt või veel varem iseseisvat elu alustavad.

Martin Vahteri kinnitusel kolivad jõukamate perede lapsed välja varem, sest vanematel on suuremad võimalused toetamiseks. “Kuna neid vanemaid, kelle rahakott lubab lapsele korteri osta või üürida, on ajaga juurde tulnud, siis on ka varaseid väljakolijaid rohkem,” ütles Vahter.

“Vanemate raha on aja jooksul akumuleerunud, tekkinud on rasvakiht ja selle eest on võimalik ka lapsi aidata. Teine varase väljakolimise võimalus tekib kui perel jääb pärimise teel või mõnel muul põhjusel vabaks korter, mis antakse lapsele elamiseks,” lisas Vahter.

Martin Vahteri sõnul on praegu täiskasvanuks saav põlvkond kasvanud väga erinevas riigis kui nende vanemad. “Seetõttu on põlvkondadel teistsugune elufilosoofia ja ei mahuta enam ühte kööki ära,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on Eestis tavapärane, et vanem üürib või ostab ülikooli minevale lapsele esimese lihtsa korteri. “Omaette elamise tulemus sõltub senisest kasvatusest, mõnele õpetab see hakkamasaamist ja vastutust, teisel lööb elumeri üle pea,” ütles Vahter.

Seetõttu ei soovita Vahter korterit osta alaealise nimele, sest noore inimese elu võib tuua ootamatusi ning lapse nimel oleva elupinna hilisem realiseerimine võib osutuda keerukaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Tallinnas pakuti septembris üürile 2207 korterit

01.11.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnas otsis portaali KV.EE andmetel septembris üürniku 2207 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 10%. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 9,50 €/m² ehk 5,4% aastatagusest kõrgemal.

Tallinna üürituru juures väärib tähelepanu, et käesoleval aastal sügisest iga-aastast üürikorterite kriitilist defitsiiti praktiliselt ei olnud. Paljud üürikorterite pakkujad ajastasid üürniku otsimise magusasse augusti-septembri perioodi. See tasandas sesoonse nõudluse kasvu.

Portaali KV.EE andmetel on üüripakkumiste arv kasvanud praktiliselt kõikides Tallinna piirkondades. See näitab, et üüriinvestorid täidavad oma funktsiooni hästi ja pakuvad järjest enam üüripindu.

Kõige enam ehk 54% on üüripindu tulnud juurde Nõmme linnaossa, kus käesoleva aasta septembris oli kokku 71 üüripakkumist. Kesklinnas ehk suurima üüripakkumiste arvuga linnaosas suurenes pakkumiste arv aastaga 10%. Septembris oli Tallinna kesklinnas portaalis KV.EE andmetel 906 üürikorteri pakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	09/2014	09/2015	Muutus, %
Haabersti	139	119	-14%
Kesklinn	826	906	10%
Kristiine	119	153	29%
Lasnamäe	265	277	5%
Mustamäe	146	191	31%
Nõmme	46	71	54%
Pirita	51	63	24%
P-Tallinn	249	246	-1%
Vanalinn	113	118	4%

Tallinn	2 009	2 207	10%

Eesti	4 129	4 514	9%
Harjumaa	2 061	2 312	12%

Narva	186	166	-11%
Pärnu	366	403	10%
Tartu	1 246	1 350	8%

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Jaemüügi kasv püsib kiirena

30.10.2015 Tõnu Toompark

Septembris jätkus jaekaubanduses väga kiire kasv, müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Hoolimata kõrgest baastasemest ning suhteliselt kaua kestnud kasvust ei ole hetkel selle pidurdumist näha. Samas võib majanduskeskkonna halvenedes olla ka jaekaubanduses pidurdumine väga järsk. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–9 protsendi vahemikus.

2015. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 422 miljoni euroni, kasvades aastaga üheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 498 miljonit eurot, suurenedes aastaga kaks protsenti.

Kuigi osad majandusnäitajad, nagu eksport ja tööstustoodangu kasv, on viimasetel kuudel olnud pigem nõrgemapoolsed, püsib jaemüük väga tugevana. Samas on selge, et pikalt antud situatsioon ei kesta. Väiksese ja avatud majanduse puhul on ekspordist saadav tulu oluliseks majanduskasvu allikaks ja kui ekspordimahud ei kasva, siis mingil hetkel hakkab see ka sisetarbimist mõjutama. Kuna antud protsessid toimuvad tugeva viiteajaga, siis vähemalt esialgu muretsemiseks põhjust ei ole. Sama tunnetavad ilmselt ka Eesti jaekaubandusettevõtted, kes on viimasel ajal tulnud välja erinevate laienemisplaanidega. Praeguse tempoga jätkates kasvab jaemüügimaht tänavu umbes 400 miljoni euro võrra, mis ainuüksi Tallinnas tähendaks lisaruumi kahele suurele kaubanduskeskusele.

Septembris kasvas käive kõigis jaekaubandussegmentides peale sõidukikaubanduse. Suurematest segmentidest kiirenes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses üheksa protsendini. Samas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga seitse protsenti, mis oli vähem kui augustis. Kasv püsib tugev veel toidukaupade segmendis, kus mahud suurenesid aastaga neli protsenti. Antud valdkonnas mõjutab kasvu hindade langus, mis septembris ulatus 0,5 protsendini.

Sõidukikaubanduses vähenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kuus protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 18 protsenti võrra. Kütusemüügi mahtude suurenemist võib lugeda positiivseks näitajaks, kuna see viitab majandusaktiivsuse kasvule.

Kiire jaemüügi kasv on igati positiivne, kuid praegune kasv on kiirem kui kriisist taastumisel väga madalatelt tasemetelt. Seega keskpikas perspektiivis on oodata pigem kasvu aeglustumist.

Tallinn aitab korteriühistutel parkimisprobleeme lahendada

30.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada linna maale isikliku kasutusõiguse korteriühistu SÕPRUSE 232 kasuks, isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal paiknev parkimisala.

„Tallinna korteriühistud saavad taotleda parkimisala laiendamiseks linna omandis oleva maa kasutusõigust,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tallinna linnavalitsus on seadnud parkimisprobleemide leevendamiseks isikliku kasutusõiguse juba ligi 50 korteriühistu kasuks ning seeläbi on korteriühistud saanud linna abiga juurde üle 2000 parkimiskoha. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk on tagada elanikele korterelamuga külgneval korteriühistu poolt väljaehitatud parkimisalal parkimise ainuõigus.“

Korteriühistu SÕPRUSE 232 esitas 5. oktoobril 2015 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks alale, millele korteriühistu on vastavalt projektile välja ehitanud 35 parkimiskohaga parkimisala.

Isikliku kasutusõiguse esemeks on 231 m² suurune ala, tasuta isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kasutaja kohustub kasutama parkimisala heaperemehelikult ja sihipäraselt ning selle omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma.

Ühtlasi nõustus linnavalitsus kahe Tallinna linnale kuuluva parkimisrajatise tasuta korteriühistu kasutusse andmisega. Korteriühistu Sütiste tee 5 saab otsustuskorras viieks aastaks tasuta kasutusse Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel oleva Mustamäe linnaosa territooriumil, J. Sütiste tee 5b kinnisasjal asuva parkimisrajatise 905 m² suuruse osa ning Tallinna Kommunaalameti valitsemisel oleva Juhan Sütiste tee T10 kinnisasjal asuva parkimisrajatise 122 m² suuruse osa.

Tallinna linna omandis oleval Kivila tänava õueala kahel kinnisasjal asuv Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev parkimisrajatis antakse viieks aastaks tasuta Korteriühistu Kivila 20/22 kasutusse. Kivila tn 20 ja Kivila tn 22 elamute juures asuva parkimisrajatise pindala on 1215 m².

Korteriühistud kohustuvad kasutama parkimisrajatisi ainult sõidukite parkimiseks ning need omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma.

Rae vald ei ole nõus Rail Balticu Nabalat läbiva trassialternatiivi töösse võtmisega

30.10.2015 Tõnu Toompark

Rae Vallavalitsus saatis 29.oktoobril Rahandusministeeriumile kirja, milles juhtis tähelepanu Rae Vallavolikogu 20.01.2015 otsusele, milles välistati kõik valda läbivad Rail Balticu trassialternatiivid, kuid nüüdseks on teada, et trassialternatiivide valikusse lisatakse tagasi Nabalat läbivate variantide uurimine, mis on aga vastuolus Rae Vallavolikogu otsusega, kuna trass läbib Rae valda.

Kirja ministeeriumisse ajendas saatma asjaolu, et Keskkonnaministeerium ütles Rahandusministeeriumile, et valikusse võetud trassialternatiividel võib läbi viia täiendavaid uuringuid, mis tähendab, et varasemalt välistatud alternatiivid on taas päevakorras.

„Rae Vallavalitsus ja Rae Vallavolikogu ei soovi Rail Balticut valla territooriumile, sest see tekitab täiendava barjääriobjekti ning pole kooskõlas valla üldplaneeringuga,“ kõneles Rae vallavanem Mart Võrklaev, kelle sõnul läbib Rae valda juba kolm üleriigilise tähtsusega joonobjekti: Tallinn-Tartu maantee, mis lõikab valla läbi põhja-lõuna suunaliselt; Tallinna ringtee, mis lõikab valla läbi ida-lääne suunaliselt; Tallinn-Tapa raudtee, mis lõikab läbi Rae valla kirde ja idaosa. Rail Balticu rajamisel mujale kui 12A tekib Rae valda täiendav joonobjekt (barjäär).

Kui Rail Balticu töögrupp võtab töösse varem protsessi käigus kõrvale jäetud Nabala trassialternatiivid, siis ilmselgelt tuleb sellega kaasa oht killustada Rae valda veelgi enam. Rae Vallavalitsus leiab, et riik peab arvestama vallavolikogu seisukohaga, mille kohaselt Rail Balticu trassialternatiivid ei saa läbida Rae valda, mitte tooma analüüsiobjektiks juurde uusi trassialternatiive.

Eventus Ehitus: 10 aastat kodumaist ehitust

30.10.2015 Tõnu Toompark

Sel nädalal tähistas oma 10. tegutsemisaastat Eventus Ehitus OÜ. Kümnendi jooksul on ehitusettevõte säilitanud sama omanikeringi, põhinedes jätkuvalt 100%liselt kodumaisel kapitalil. Ettevõtte tööde nimistu on muljetavaldav, sinna kuuluvad mitmed spordi- ja kultuuriasutused, lasteaiad ja koolid, sotsiaalmajad, logistikakeskused ja kortermajad.

„Alustasime tegevust 2005. aastal ja meie esimeseks projektiks oli kortermaja ehitus Mustamäel. Sellele järgnes laohoone ehitamine Suur-Sõjamäe, siis jälle kortermaja ja seejärel jälle laohoone. Riigihangetele hakkasime kvalifitseeruma mõned aastad hiljem, kui olid tekkinud esmased referentsid. Esimeseks riigitööks oli politseiameti sidetehnikatalituse hoone Rahumäel,“ meenutas ettevõtte tegevjuht Lauri Kaska.

Õitsengule järgnes aga masu, mis mõjutas oluliselt ehitusturgu tervikuna ja ka Eventus Ehitus OÜ-d. „Surutise algusaastad oli peatöövõtjatele hea aeg, kuna pikkade lepingute jooksul jõudsid alltöövõtjate hinnad parasjagu langeda, aga seda mingi hetkeni. Masu põhja jõudmine ja hinnalanguse peatumine tabas ka meid valusalt, samal ajal uusi projekte Eestis enam peale ei tulnud,“ rääkis Kaska. Majanduslangusest väljapääsu otsides vaatas ettevõte eelkõige Soome poole ja paari ebaõnnestumise järel sõlmis Eventus Ehitus seal esimese peatöövõtulepingu, milleks oli tuletõrjejaam Lahti linnas.

„Hindame väga kõrgelt naaberriigist saadud kogemusi. Eks maksime ka kõvasti kooliraha, aga just tänu Soomele suutsime meie masu üle elada. Täna on uhke tunne, et hakkama saime,“ märkis Kaska. Eesti peatöövõtjatest on Eventus Ehitus üks vähestest, kes Soomes midagi ehitanud on.

Tegevjuhile meenub 10-aastasest ajaloost huvitavaid projekte päris palju. „Näiteks Laagri alevikku kerkinud Nõlvaku liginullenergia lasteaed oli Eesti esimene passiivmaja tehnoloogial põhinev õppeasutus või Pärnumaal paiknev, joonisfilmides kujutatu motiividel valminud Lottemaa teemapark ehk Leiutajateküla oma täies hiilguses,“ loetles ta ja lisas, et 2013. aastast tegeleb ettevõte ka kinnisvaraareendusega.

Eesti turul positsioneerib ettevõte end ehituse peatöövõtjana, kelle eesmärgiks on pakkuda optimaalse maksumuse ja kiirusega kvaliteetset ning paindlikku ehitusteenust. Ettevõtte 20-liikmeline töötajaskond kogenud ja kokkuhoidev, mis Kaska sõnul ongi edu peamiseks aluseks. Praegu on ettevõttel töös 6 projekti, millest märkimisväärsemad on kino- ja kaubanduskeskuse ehitus Mustamäel ja uue, rahvusvahelistele nõuetele vastava staadionikompleksi ehitus Pärnus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus septembris

30.10.2015 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet. Viimasel neljal kuul on jaemüük võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvanud stabiilselt 8–9%.

2015. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 422,4 miljonit eurot, seega jäi septembris kauplustesse 322 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta septembriga võrreldes 17%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 42%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 38%) ning posti või interneti teel (kasv 37%).

Toidukaupade kauplustes jätkus jaemüügi kasvu kiirenemine. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2% ja augustis 3%, siis septembris oli kasv 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2015. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 498,3 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.10.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.