Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti ettevõtete laenumaksevõime võib hakata halvenema

28.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on veidi kasvanud, kuid ikkagi väikesed
Kesine välisnõudlus ja tööjõukulude kiire kasv halvendavad ettevõtete laenumaksevõimet
Laenu- ja kinnisvarabuum Rootsis ja Norras kasvatab riske Eestis tegutsevatele pankadele
Põhjamaades on astutud samme buumi ohjamiseks, kuid Rootsis ebapiisavalt
Kiire sissetulekute kasv ja madalad laenuintressimäärad hoogustavad kinnisvara hindade tõusu
Pankade vastutsükliline kapitalipuhver on lähema poole aasta jooksul tõenäoliselt 0%

Rahvusvahelisi finantsturge on mõjutanud väga leebe rahapoliitika jätkumine ja arenevate turgudega seotud riskide suurenemine.Aasta alguses tootlused võlakirjaturgudel jätkuvalt kahanesid ja aktsiaturud tõusid. Kevadel tekkisid ebaselgus Kreeka tuleviku suhtes, kuna võlaprogrammi läbirääkimised venisid, ja vastakad ootused Ameerika Ühendriikide edasiste rahapoliitiliste otsuste suhtes. Sellele lisandus suve lõpus Hiina aktsiaturult alguse saanud hinnalangus. Hindade alanemine levis suurematele aktsiaturgudele ja mõjutas ka Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindu.

Eesti majanduskasv 2015. aasta esimesel poolel mõnevõrra aeglustus, teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%ni. Majanduskasv põhines suuresti eratarbimise kasvul, mis toetus nii hõive suurenemisele kui ka kiirele palgatõusule. Sissetulekute suurenemine ja baasintressimäärade madal tase toetab majapidamiste laenumaksevõimet. Eesti eksport selle aasta esimesel kaheksal kuul mullusega võrreldes aga vähenes ning peamiste ekspordipartnerite majanduskasvu väljavaade on halvenenud. Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on püsinud kiire, mis on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Kasvanud on risk, et Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on riske finantsstabiilsusele ja kogu majandusele suurendanud. Rootsi pangagrupid, kes moodustavad olulise osa Eesti pangandusest, rahastavad end suuresti turupõhiselt. Seetõttu on nad haavatavad finantsturgude hinnangute suhtes. Kui finantsturud peaks ümber hindama Põhjamaade majanduse ja pangagruppide riske, siis suureneks ka Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusrisk. Juhul kui intressimäärad peaks tõusma ja laenuteenindamise kulud suurenema või kinnisvara hinnad langema, siis võivad Põhjamaade majapidamised hakata suure võlakoormuse tõttu vähem tarbima. Tarbimise kahanemine avaldaks mõju Põhjamaade ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele. Kuna Põhjamaad on Eesti ettevõtete jaoks oluline eksporditurg, on sellel mõju ka Eesti majanduskasvule. Selliste riskide vähendamiseks on oluline võtta makrofinantsjärelevalve meetmeid, mida on pankade tugevdamise vallas ka tehtud. Rootsis on siiski vaja teha rohkem, eelkõige kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse kasvu ohjamiseks.

Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on suurenenud risk, et Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb ja laenamine koondub kinnisvarasektorisse. Korterite keskmised hinnad on tõusnud suhteliselt kiiresti, laenude võtmine eluaseme ostude finantseerimiseks ei ole aga samal ajal suurenenud. Kinnisvaraarendus nii eluasemete kui ka äripindade rajamiseks on muutunud aktiivsemaks ning arendajatele väljastatud laenude kasv on kiirenenud. Finantsstabiilsuse seisukohalt peaks nii laenuandjad kui ka -võtjad arvestama, et ülimadalad baasintressimäärad võivad tõusta ja laenuteenindamise kulud suureneda.

Madalate baasintressimäärade ja keskpankade võlakirjaostude tõttu on võlakirjade tootlus vähenenud. See on suurendanud investorite huvi paigutada raha muudesse varadesse. Suuremate riskide võtmisega kaasneb varahindade tõus ning suureneb risk nende hindade järsuks kukkumiseks. Intressimäärade madal tase mõjutab ka finantsasutuste võimet teenida tulu. Eestis tegutsevate pankade puhul avaldub see puhasintressitulu mõningases vähenemises. Madalate intressimäärade kestva mõju suhtes on aga haavatavamad elukindlustusseltsid, kelle kohustustest moodustavad suure osa tagatud intressimääraga kindlustuslepingud. Kuna elukindluse osakaal Eesti finantssektoris on väike ja seltsidel on piisavalt puhvreid, on sellest haavatavusest tulenev oht Eesti finantsstabiilsusele tagasihoidlik.

Makrofinantsjärelevalve tegijana jälgib ja analüüsib Eesti Pank finantssüsteemi toimimist mõjutavaid riske ning astub vajaduse korral samme riskide vähendamiseks. Laenukasvuga seotud riske saab Eesti Pank muu hulgas vähendada pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtestamisega. Kuna praegune ja lähiaastateks prognoositav laenukasv on kooskõlas üldise majandusarenguga, kehtestatakse vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue lähema poole aasta jooksul tõenäoliselt määraga 0%.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pärnu viimaste aastate suurim korterelamuarendus saab nurgakivi

28.10.2015 Tõnu Toompark

Täna, 28. oktoobril kell 12.00 toimub Pärnus Villa 1 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek. Korterelamus on enne nurgakivi paigaldamise algust müümata või broneerimata vaid üks korter.

LVM Kinnisvara ja partnerite poolt arendatava ning järgmisel suvel valmiva korterelamu korterid panevad aluse uuele tasemel korterelamute kvaliteedis ja energiakasutuses Pärnus. Energiatõhus korterelamu on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu vesipõrandakütte süsteem, soojustagastusega ventilatsoonisüsteem ja targa maja tehnoloogia.

Tulevased koduomanikud hindavad terviklikku ja läbimõeldud elukeskkonda, kus on mindud nii projekteerimisel, ehitamisel ja viimistlemisel mitu sammu edasi tavapärastest standarditest.

Ehitatavas neljakorruselises korterelamus on 31 ühe- kuni viietoalist korterit ning hoone suletud netopind on 2071 ruutmeetrit. Korterite hind jääb vahemikku 45 000 kuni 270 000 eurot.

Korterelamu arendajaks on Villa Üks OÜ, ehitajaks Vilcon Ehitus OÜ. Villa 1 arhitektid on Ralf Lõoke, Andro Mänd ja Maarja Kask arhitektuuribüroost Salto. Sisekujunduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis 1200 kinnisvaraobjekti. Ettevõte on Äripäeva koostatud 2014. aasta majandustulemuste põhjal kinnisvarabüroode TOPis teisel kohal.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EKFL: Kinnisvaraettevõtted soovivad käivet kasvatada

28.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt plaanivad kinnisvaraettevõtted suurendada töötajate arvu ja kasvatada käivet.

„Kinnisvaraettevõtjad on üksjagu optimistlikud. Üle 90 protsendi uuringus osalenud ettevõtjatest prognoosib, et töötajate arv ja käive lähema poole aasta jooksul kasvab või jääb tänasele tasemele,“ tõi esile EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Võrreldes käesoleva aasta kevadel läbiviidud analoogse uuringuga on ettevõtjate arvamused turu edasiste suundumuste osas ühtlustunud.

„EKFLi kevadel läbiviidud analoogne uuring näitas palju vastuolulisi ootusi kinnisvaraturu tehingute arvu ja hindade käitumise osas. Võib öelda, et valitses mõningane teadmatus või isegi ebakindlus. Sügisene uuring näitab, et arvamuste konsensus on saavutatud ehk ootused on ühtlustunud. Valdavalt ootavad kinnisvaraettevõtjad stabiilseid hinnatrende ning paigalpüsivat tehingute arvu, seda nii elamispindade kui ärikinnisvara sektoris,“ märkis Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Uus korter on 58% kallim kui vana

28.10.2015 Ingvar Allekand

08.10.2015.a. toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki kinnisvarakonverentsiks ettevalmistudes võrdlesime Tallinnas käesoleva aasta esimesel poolel müüdud korterite hindu. Tegime kaks esmapilgul väga lihtsat kuid siiski üksjagu töömahukat liigutust.

Esiteks jagasime müüdud korterid uuteks ja vanadeks, kusjuures piiri tõmbasime 10 aasta peale. Seejuures oli üksjagu problemaatiline nende kortermajade käsitlus, mida on viimase 10 aasta jooksul kapitaalselt rekonstrueeritud, mistõttu on selline jaotus mõnevõrra tinglik. Teiseks aga liitsime uute korterite hindadele juurde ka eraldi müüdud parkimiskohtade ning panipaikade maksumsued. Nii muutus uus ja vana sisuliselt võrreldavaks.

Selgub, et ca 71% tehingutest tehakse vanemates majades ning 29% uutes. Minu hinnangul on huvi uute korterite vastu tasapisi kasvanud, sest 2009.a. analoogilist analüüsi tehes oli nende osakaal ca 27%. Teisalt on see ka loogiline, sest vahepealsel perioodil on üksjagu ehitatud ning võimalused seega avaramaks muutunud. Võimalustest rääkides, siis näiteks KV.ee-s on Tallinna ca 5800-st korteripakkumisest ca 45% alla 10 aasta vanustes majades ning ca 55% vanemates majades. Seega pakkumised ja tehingud ei ole proportsioonis – uuema leidmise võimalused on nõudluse suurust arvestades avaramad.

Selgub, et kuigi Maa-Ameti statistika kohaselt oli võrreldud perioodil korteri keskmine hind Tallinnas 1546 eur/m2, siis uuemate korterite puhul on see number 2094 eur/m2 ning üle 10 aasta vanade korterite puhul 1329 eur/m2. Seega Tallinna keskmisena on uued korterid vanadest ca 58% kallimad. Selline statistiline hinnavahe on linnaosade lõikes küllaltki ühtlane: Selge erisus tuleb esile vaid Pirital, kus uuema elamufondi osakaal on väga suur ning Nõmmel, kus uuemaid korterelamuid on vastupidi väga vähe.

Uute ja vanade korterite hinnaerinevus Tallinnas

Konverentsil peetud diskussioonil jõudsime enam-vähem üksmeelele selles, et nii uuel kui vanal on olemas oma sihtgrupp, mistõttu jõulisi soovitusi ja eelistusi valiku tegemiseks ei saa esile tuua. Samavõrd oluline on ka see, et uuem (ja enamasti kallim) ei pruugi alati tähendada paremat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

„Kinnisvara täiendkoolitus“ toimub 02-05/11/2015

28.10.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 02-05/11/2015 kell 09:00-14:00/16:15 „Kinnisvara täiendkoolitus“

Koolitus on just sulle, kui soovid läbida maaklerite kutseeksamit või oled tegev maakler, kes soovib oma teadmisi täiustada ja kinnistada.

„Kinnisvara täiendkoolitus“ hõlmab endas laiendatud teadmisi kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Koolitusest on suur osa pühendatud juriidilistele küsimustele, sest see on valdkond, milles maakleritelt sageli oodatatkse kõrget pädevust.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 02…05/11/2015 Go Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”

28.10.2015 Tõnu Toompark

06.11.2015 toimub Kumu auditooriumis XIV Rahvusvahelise Kinnisvarakonverents 2015 “Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”.

I Sessioon:

Moderaatorid: Monica Meldo (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

10.15-10.45 Tempo käib maha

Peeter Koppel, SEB Panga privaatpanganduse strateeg

10.45-11.15 Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel – teel üles või alla?

Walter Boettcher, Colliers International analüüsi ja turu-uuringute direktor, (United Kingdom)

11.15-11.45 Baltikumi ärikinnisvarasektori trendid võrreldes Skandinaaviamaadega – kas me liigume õiges suunas?

Keith Silverang, Technopolis Plc juhatuse esimees

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2015 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste väljakuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon:

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“

Paneeli juht: Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Ardo Hansson, Eesti Panga president; Mailis Lintlom, Windoor AS nõukogu esimeesprofessor Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan; Martin Lindpere, peaministri majandusnõunik

13.45-14.30 Elukondliku kinnisvaraturu teemaline diskussioonipaneel: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“

Paneeli juht: Tarmo Kase, Ober Haus Kinnisvara juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Jaanus Laugus, Uus Maa Grupi juhatuse esimees; Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara Grupi juhatuse esimees; Mart Habakuk, Metro Capitali juhatuse esimees; Antti Asteljoki, Huoneistokeskus juhatuse esimees (Soome)

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Paneelis osalejad: Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige; Ants Vasar, Viru Keskuse juhatuse esimees; Aldo Dapon, Admiraliteedi Keskuse juhatuse esimees; Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimeesArsi Kook, Restor AS peadirektor

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

Paneeli juht: Indrek Hääl, BPT juhatuse esimees

Paneelis osalejad: Viljar Arakas, Eften Capitali juhatuse esimees; Martin Otsa, East Capital Baltics, juhatuse liige ja Baltikumi investeeringute juht, Gert Jostov, Technopolis Ülemiste juhatuse esimees; Arvydas Avulis, Hanner Grupi juhatuse esimees (Leedu)

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Registreerumine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ. Infotelefon 666 0605.

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu linn hakkab kavandama bussidepoo ehitust

27.10.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus saatis linnavolikogule arutamiseks eelnõu, milles soovitakse alustada Tartu linna bussidepoo projekteerimist ja ehitamist.

30. juunil 2017. a lõpeb Tartu linna bussiliiniveoleping ASiga Sebe ning linn peab korraldama uue vedaja leidmiseks riigihanke.

“Uus lepinguperiood on kümme aastat ning võrreldes senikehtiva lepinguga on kavas olulised muudatused – sh täielik üleminek gaasibussidele ning linnale kuuluva bussidepoo ning sinna juurde busside tankimistaristu rajamine,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Linnale kuuluva depoo rajamisega paraneb konkurentsisituatsioon võimalike veoteenuse pakkujate vahel, kuna linn annab depoo tulevasele vedajale kasutada. Praegu on eelis vedajal, kellel on teenuse osutamiseks vajalik taristu Tartus olemas.
Depoo koosneks administratiiv-töökojahoonest, pesulast ja töötajate parklast, tankimistaristu tankimise rajatisest 60-le bussile, kütusetankuritest kiireks tankimiseks, kompressorjaamast ja reservkütuse mahutist.

Depoo ja tankimistaristu kavandatakse nii, et busside arvu suurenedes on võimalik neid laiendada. Ehitise asukohaks on planeeritud Ringtee tänava äärne kinnistu.

Hooned koos tankimistaristuga peaksid valmis olema uue bussiliiniveolepingu jõustumise ajaks 2017. a juuniks.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: Balti riikide elanikud kolivad harva

27.10.2015 Tõnu Toompark

Balti riikide elanikud vahetavad elukohta harva ja peamiselt perekondlikel põhjustel, selgub uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Võrreldes Läti ja Leeduga kolivad Eesti inimesed sagedamini: elukohta oli viimase viie aasta jooksul vahetanud 16 protsenti Eesti leibkondadest, Lätis oli seda teinud 10 protsenti ja Leedus vaid 6 protsenti.

Umbes pooltel juhtudel oli kolimise põhjuseks perekonnaga seotud sündmus – lapse sünd, kaaslasega kokku kolimine, lahkuminek jm. Teine peamine põhjus kolimiseks oli soov paremate elamistingimuste järele, mida nimetas umbes 20 protsenti elukohta vahetanud inimestest. Lähiajal plaanis elukohta vahetada 5 protsenti Eesti, 4,2 Läti ja 2,4 protsenti Leedu leibkondadest.

Madal elukohta vahetanud inimeste osakaal viitab Balti riikide elanike vähesele mobiilsusele. Kõigi kolme riigi elanike seas on palju neid, kes oma praeguse eluasemega rahul ei ole, kuid elukoha vahetuse võtavad ette vähesed. Osaliselt selgitab riikidevahelisi erinevusi sissetulekud ja kinnisvaraturg.

SEB eluaseme taskukohasuse indeksi kohaselt on uued korterid Balti riikide pealinnadest kõige odavamad Tallinnas. Keskmise sissetulekuga leibkonnal kulub 15 protsendise sissemakse kogumiseks Tallinnas 30 kuud, Riias 39 kuud ja Vilniuses 43 kuud.

Жители стран Балтии редко переезжают

27.10.2015 Tõnu Toompark

По сравнению с остальной Европой, жители стран Балтии реже меняют место своего жительства. В основном переезжают при этом по семейным обстоятельствам, выясняется из нового экономического анализа домохозяйств Балтии, составленного SEB.

Больше всех переезжают жители Северных стран. В 2012 году за последние пять лет место жительства сменило аж 40 процентов шведов. В Балтийских странах соответствующая доля в несколько раз меньше и ниже средних по Европе 18 процентов. По сравнению с Латвией и Литвой, эстоноземельцы переезжают чаще – за последние пять лет место жительства сменили 16 процентов домохозяйств. В Латвии это сделали 10 процентов и в Литве лишь 6 процентов.

Примерно в половине случаев причиной переезда стало событие, связанное с семьей – рождение ребенка, совместное проживание со спутником жизни, расставание и др. Второй основной причиной стало желание улучшить жилищные условия, что озвучило примерно 20 процентов людей, сменивших место жительства. В ближайшее время сменить место жительства в планах у 5 процентов домохозяйств, в Латвии у 4,2 процентов и Литве у 2,4 процентов.

Низкая доля людей, сменивших место жительства, указывает на малую мобильность жителей Балтийских стран. Хотя среди жителей всех трех стран есть большое количество тех, кто недоволен своим нынешним жильем, место жительства меняют лишь немногие. Частично различия между странами объясняют доходы и рынок недвижимости. Согласно индексу доступности жилья SEB, новые квартиры, по сравнения с доходами среди столиц Балтийских стран, являются самыми дешевыми в Таллинне. У домохозяйства со средним доходом на накопление взноса в 15 процентов в Таллинне уходит 30 месяцев, в Риге 39 месяцев и Вильнюсе 43 месяцев.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

The residents of the Baltic States rarely move

27.10.2015 Tõnu Toompark

Compared to the rest of Europe, the residents of the Baltic States rarely move house. People chiefly move for family-related reasons, reveals the new Baltic Household Outlook prepared by SEB.

The residents of the Nordic countries move most often. As at 2012, as many as 40% of Swedes had changed their place of residence during the previous five years. The respective percentage was times smaller in the Baltic States and lower than the average of the European Union, which stands at 18%. Compared to Latvia and Lithuania, Estonians had moved house more frequently – during the preceding five years, 16% of the households had changed their place of residence. Out of all households, 10% had done it in Latvia and a mere 6% in Lithuania.

In about half of the cases, family-related events had been the reason for moving house – a birth of a child, couples moving together, separation, etc. Another main reason for moving house had been a desire for better living conditions. About 20% of the people who had moved house mentioned this as the reason. 5% of households had plans to move house in the near future. The respective number was 4.2% in Latvia and 2.4% in Lithuania.

The low percentage of people who had moved house indicates that the residents of the Baltic States are not very mobile. Although, the number of residents who are dissatisfied with their current housing is high among all three states, few change their place of residence. Income and the real estate market partially explain the differences between the countries. According to the housing affordability index of SEB, new apartments are the cheapest in Tallinn among the Baltic capitals if the ratio of income to residential property prices is taken into account. Households that earn the average income take 30 months in Tallinn to accumulate a 15% down payment. The respective number is 39 in Riga and 43 in Vilnius.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mida jälgida maja planeerimisel?

27.10.2015 Kerli Koha

Oma maja planeerimine on meelikütkestav idee, mis reaalsuses nõuab põhjalikku eeltööd projektdokumentatsiooni koostamisel ja krundi ning materjalide valikul.

Kodu rajamist planeerides peaks alustuseks läbi mõtlema, milliseid nõudeid peaks tulevane elumaja täitma. Mida kindlam on ettekujutus oma kodust, seda lihtsam on leida sobiv kombinatsioon majast, selle ruumilahendusest ning ümbritsevast keskkonnast.

Alustuseks oleks oluline arvestada pere suuruse, vanuselise struktuuri ja huvidega – mitu inimest hakkavad majas elama, mitu neist on koolilapsed või vanurid, millised on pereliikmete elamisharjumused, tervis ja hobid. Tänapäeval tõuseb järjest enam päevakorda kodus töötamise võimalus ja ka lemmikloomade pidamisel on parimate ruumilahenduste leidmisel oma osa.

Ruumiplaneering

Ruumiplaneering peaks olema läbimõeldud ja vastama elanike vajadustele – magamistubade arv, kabineti vajadus, vannitubade arv, saunaruumide olemasolu jne. Oluline on planeerida piisavalt abipindasid nagu garderoobid, majandusruum, garaaž, terrassid, rõdud.

Ruumid peaksid olema optimaalsete suurustega. Nii pole mõtet trepihalli või magamistuppa teha istumisnurka, sest keegi seda kunagi ei kasuta. Ruumide asukohtade valikul võiks hommikupäike paista kööki, õhtupäike terrassile, kuid magamistubade ja elutoa paiknemine võiks olla igaühe isikliku eelistuse järgi.

Ruumide planeerimisel tasub teha märkmeid ja eskiise ruumide suuruse, paiknemise, erinõuete jms kohta. Samuti oleks hea välja arvutada umbkaudne maja suurus ja määrata korruselisus.

Mõelda tuleks sellele, milline saab olema maja stiil. Nõuandeid ja näiteid selleks leiab internetist, vastavatest ajakirjadest ja kataloogidest, aga loomulikult võib pöörduda arhitektide poole. Samuti võib teha jalutuskäike eramupiirkondadesse, et selgitada enda jaoks välja kõige meeldivamad ehitised, mis võiks olla teie uue kodu eeskujuks.

Krunt

Sageli saab lennukatele ideedele oma uuest kodust aga takistuseks asjaolu, et igale krundile ei saa ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Võivad olla ehituspiirangud, aga võib juhtuda ka see, et tulevane maja osutub krundi jaoks liiga suureks.

Mängu tulevad ka muud aspektid nagu kaugus koolidest ja lasteaedadest ning kauplustest. Samuti ühistranspordivõimalused ning juurdepääsuteed – kas on näiteks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt? Kas on olemas vajalikud servituudid? Kes teed hooldab?

Tehnovõrgud

Maja ehitamine on kallis ja seetõttu tuleks planeerimisel väga põhjalikult suhtuda tehnovõrkude küsimustesse. Investeerida tuleks tehnoloogiatesse, mis annaksid säästu, sest üha kallineva energiahinna juures tuleks hoone ehitada võimalikult energiasäästlikuks.

Uurige välja tehnovõrkude olemasolu või liitumiste võimalused. Kas soovitakse ja on olemas tsentraalsed vee- ja kanalisatsiooniühendused või rajatakse need lokaalsed. Kas tahetakse gaasivõrguga liitumist? Kas on olemas elektriliitumine ja kui suurt võimsust on vaja? Kui ei ole liitumist, siis millised on võimalused liitumiseks?

Dokumentatsioon

Alustage dokumentatsiooniga tegelemist võimalikult varakult. Soovitav on tellida põhjalik ehitusprojekt. Mõistlik oleks hankida ka eriosade projektid (vesi-kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, siseviimistlus, elekter, nõrkvool) – nende pealt ei ole mõtet kokku hoida. Põhjalike projektide alusel on võimalik ehitajatel teha täpsemad hinnapakkumised ning kindlasti vähendab see erinevust reaalsete kuludega.

Kui uue kodu ideed on kirjeldatud, on võimalik projekteerimine tellida arhitektilt või leida mõni sobiv valmisprojekt. Hea maja algab korralikust projektist.

Kerli Koha
Arco Vara hindamisosakonna juht ja kutseline hindaja

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Veel viimane võimalus registreeruda kinnisvara täiendkoolitusele

27.10.2015 Margot Toompark

Veel sel nädalal on viimane võimalus registreeruda kinnisvara täiendkoolitusele, mis toimub 02…05/11/2015.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, eelkõige maakleritele, kes soovivad minna sügisesele kinnisvaramaaklerite kutseeksamile.

Intensiivse koolituse kestel läbime kõik olulised teemad, mis on vajalikud kutseeksami edukaks läbimiseks.

Koolitust viivad läbi koolitajad-praktikud Tõnu Toompark, Igor Fedotov, Evi Hindpere, Marko Sula, Ruth Tõniste.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 02…05/11/2015 Go Hotell Shnellis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistics: Growth in the aggregate total of wages outpacing loan balances

27.10.2015 Tõnu Toompark

Balances on loan private individuals’ loans in Estonia have begun to grow at accelerating rates. According to the Bank of Estonia, last August the balance on private individuals’ loans stood at 7.23 billion euros, up 3.5% year on year. Growth in loan balances is being driven by the growing turnover of loans. In the past six months, growth in the annual turnover of loans has been in the quite high range of 13 to 21 per cent.

The situation of rapid growth in loan balances is increasing indebtedness. This, in turn, is creating risk that banks will apply brakes on the issuing of home loans. That, similarly, will slow the rate of transactions completed on the real estate market and cause prices, which have remained stable, to fall.

The rise in balances on private individuals’ loans and on home loans is outpacing growth in the economy, which is raising relative indebtedness. However, rise loan balances is outpaced by mean growth in wages. In addition, loan balances are rising at a slower pace than aggregate payroll, which is the amount of money out which consumers are servicing their loans. Accordingly, for the time being, there is no reason for concern over the accelerating rise in loan balances.

A separate issue is sustainability in the rise of incomes. If growth in wages slows down but loan balances continue to increase at the current rate, indebtedness will begin to rise and may turn into a challenging problem in the event of setbacks for the economy, leaving its mark on the real estate market.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/10/statistics-growth-in-the-aggregate-total-of-wages-outpacing-loan-balances/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Palgatõus kergitab kinnisvara ostujõudu

27.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteriomandi keskmine tehinguhind 2015 III kvartalis oli maa-ameti andmetel 1543 €/m². See on aastatagusest ajast 5,7% kõrgemal. Tegemist on viimase kolme aasta ühe madalaima hinnatõusu näitajaga.

Siiski tuleb tõdeda, et viimase 4-5 kvartali jooksul on Tallinna elamispindade hinnad küll kerkinud, kuid nende väärtused on püsinud praktiliselt paigal. Kinnisvara väärtuse paigal püsimune tähendab, et võrreldes aastataguse ajaga ei tule täna korteritehingu eest tasuda oluliselt kõrgemat või madalamat hinda.

Kinnisvara väärtuse paigal püsimine tähendab, et Tallinna 4,3 protsendiline keskmise palga tõus on määr, mille võrra on kasvanud Tallinna elanike võimekus eluaset soetada. Omaette küsimus on palgakasvu ehk ostujõu suurenemise jätkusuutlikkus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

TTÜ tugevdab koostööd Ülemiste City’ga

26.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Tallinna Teaduspargi nõukogu liige Andres Keevallik kohtusid Ülemiste City juhtide Ülo Pärnitsa, Margus Nõlvaku ja Gert Jostoviga, et kokku leppida kahe linnaku tegevuse tugevam integreerimine ja koostöökava TTÜga.

Jaak Aaviksoo sõnul leppisid osapooled kokku, et Tallinna Tehnikaülikooli ümber koondatakse kaks ettevõtluslinnakut – Tallinna Teaduspark kui teadusel põhinev innovatsioonikeskus ja Ülemiste City kui teadmistel põhinev majanduskompleks. “Eesmärk on luua ühtne, rahvusvaheliselt nähtav kasvukeskkond, mille tuumaks on tehnikaülikool.

Koostöö aitab leevendada Eestis üha suurenevat kvalifitseeritud tööjõu probleemi, pakub üliõpilastele paremaid praktiseerimis- ja arenguvõimalusi ning muudab Tallinna välisettevõtete jaoks atraktiivsemaks,“ märkis Aaviksoo. Ta lisas, et kahes linnakus tegutseb täna kokku ligi 500 ettevõtet, mille koostöö TTÜga on tugev võit nii koolile tudengite praktikabaasiks kui linnakutes tegutsevatele ettevõtetele tulevaste ekspertide koolitamiseks.

Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul loob kokkulepe soodsamad tingimused suurte rahvusvaheliste ettevõtete filiaalide tulekuks Eestisse ning suurendab sellega tublisti Eesti sotsiaalset ressurssi. “Välisfirmad hindavad kõrgelt Eesti maksusüsteemi, ärikeskkonna lihtsust, ausat ja läbipaistvat asjaajamist, aga nende suurimaks probleemiks on endiselt siin tegutsemiseks vajamineva kohaliku kvalifitseeritud tööjõu puudus,” selgitas Pärnits. “Et reaalselt jõuda maailma viie globaalse IT-linna hulka, tuleb meil kontsentreerida oma olemasolevad napid jõud ühise programmi alla,” lisas ta.

Koostöö raames on kavas kasutada jõudsalt kasvava Ülemiste City kogemust ka Tallinna Teaduspargi arendamisel, et seniselt edukamalt juurutada sealgi ühtse linnaku ideoloogiat.