Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tondi Elukvartali kolmanda hoone ehitustöödega alustamine

29.06.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid 25.02.2014 ehituslepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali ehitustööde teostamiseks. Ehitusleping on jagatud kolme etappi.

Esimeses ehitusetapis on veebruaris 2015 valminud 31 korteriga ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajati vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid. Detsembris 2014 alustati teise ehitusetapiga, mille käigus valmib novembriks 2015 31 korteriga viiekordne eluhoone.

OÜ Marsi Elu teavitas 26.06.2015 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu kolmanda etapi ehitustöödega alustamist. Kolmandas ehitusetapis valmib 31 korteriga viiekordne eluhoone. Tööde planeeritud valmimine on mai 2016. Kolmanda ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 2 (kaks) miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Marsi 3 / 3a / 3b arendusprojekti müüdud korterite arv:

Hoone	Aadress	Korterite arv	Müüdud korterite arv	Valmimine
1	Marsi 3	31	25	02.2015
2	Marsi 3b	31	12	11.2015
3	Marsi 3a	31	4	05.2016

seisuga 26.06.2015

ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Oleme Tondi Elukvartali seniste müügitulemustega rahul. Ostjate poolt on uus elukvartal hästi vastu võetud ning ostjate jätkuv huvi Tondi Elukvartali vastu andis meile kindlust alustada järjekordse hoone ehitustöödega. Tondi Elukvartalist saab valmimisel esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt“

Täpsem info Tondi Elukvartali kohta on saadaval www.tondilinna.ee

OÜ Marsi Elu on 2014. aastal asutatud arendusettevõte, mille tegevuseks on Tallinnas Marsi tn 3 / 3a /3b asuva korterelamu arendustegevus. 65% OÜ Marsi Elu osadest kuuluvad AS-le Tondi Kvartal. AS Tondi Kvartal on 07.10.1997 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on AS Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. AS-le Tondi Kvartal kuuluvad Tallinnas Tondi elamukvartali arendamiseks vajalikud kinnistud.

Üürileandja ABC: Kas üüriinvesteering teha äärelinna või kesklinna?

29.06.2015 Tõnu Toompark

On vaja tõde, et kinnisvara väärtuse paneb paika asukoht. Üüriinvesteeringut planeerides tuleb samuti otsustada, kas teha investeering kesklinna või äärelinna. Seejuures tuleb silmas pidada mitmeid olulisi tegureid.

Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem. Väiksem nõudlus võib tähendada, et üürileandmiseks kulub enam aega. Vahepealse korteri tühjana seismise ajal peab korteri kommunaalkulud tasuma omanik omast taskust.

Kesklinna üürilepingud on lühemaajalised

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on lühemaajalised, kui äärelinnas. Sellele lisaks on kesklinna üürikorterite omavaheline konkurents kõige suurem, sest valdav osa üüripakkumistest asub kesklinnas.

Kesklinn pakub pikaajalise väljaüürimise kõrval veel ühe võimaluse. Südalinna kortereid on võimalik lühiajaliselt ehk päevade või nädalate kaupa välja üürida. Kui omavahel kombineerida turismi kõrgperioodide lühiajaline kõrge hinnaga väljaüürimine ja muul ajal pikaajaline välja üürimine, võib tulemus rahaliselt üsna rõõmustav olla.

Äärelinnas on suurem nõudlus

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma rahakoti arvelt kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head rahavoolist tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad tihtipeale sama hinna puhul pigem kesklinnale lähemale kolida.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterile märksa hõlpsam ostja leida.

Välismaalased eelistavad kesklinna

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik. See tähendab, et sellele sihtrühmale kurssi võtta ei pruugi olla kõige mõistlikum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ilmus käsiraamat „Perekonnaõigus ja varasuhted“

29.06.2015 Margot Toompark

Ilmunud on värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu kirjastaja on Kinnisvarakool OÜ.

Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat võiks olla abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ põhjendas autor Evi Hindpere käsiraamatu vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on ka populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (tasuta transport Eesti piires) või Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/
Käsiraamatu esikaane pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted.gif
Käsiraamatu autor Evi Hindpere pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/evi-hindpere-598×900.jpg

Kontaktid

Autor

Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kirjastaja

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Kinnisvaraekspert: ära müü tühjalt seisvat korterit

28.06.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on kinnisvara kõige turvalisem varaklass ja kui inimesel on tühjalt seisev korter, siis soovitab ta selle müümise asemel alles jätta ja välja üürida.

Martin Vahteri sõnul muutub üüriturg Eestis ajaga järjest tasuvamaks ja kui otsest vajadust pole, siis ei soovita ta head pinda niisama ära müüa.

Martin Vahteri kinnitusel on mõistlik investeerida ja hoida raha nendes varaklassides, millest inimene ise aru saab. “Aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega võib hästi teenida, kui selleks tuleb teha pidevalt tööd ja hästi tunda nii turgude toimimist kui ka konkreetset ettevõtet, millesse raha pannakse. Kinnisvara on börsist madalama riskiga, tavainimesele lihtsamini mõistetav ja ka pikaajaliselt tulusam,” ütles Vahter.

“Kui võtta kinnisvara kui investeeringut, siis peaks hindama vara väärtuse kasvu ning üüritootlust. Investeerimiseks on kõige parem korter nõutud piirkonnas, vähemlikviidsed ja riskantsemad kinnisvaraklassid on eramu ning tühjad maa- ja metsatükid. Krunti niisama vanaduspõlveks seisma osta pole väga mõtet, see ei too sisse,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori sõnul peaks kinnisvara investeeringuna ostma sellisesse piirkonda, kus see annab püsiva tootluse ja on likviidne. “Tallinn ja suuremad linnad on madala riskiga, kahaneva rahvaarvuga kohti ma ei julge soovitada,” rääkis Martin Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 16/09/2015

27.06.2015 Margot Toompark

16/09/2015 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade sektorile keskenduva seminari Kinnisvaraturu ülevaade näol on tegemist Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaatega.

Ülevaade uurib, kus asub elamispindade turg täna, millised on nõudlust ja pakkumist mõjutavad peamised tegurid. Lisaks tuleb juttu uusarenduste turust ja üürisektorist.

Ülevaade vaatab ajalises perspektiivis ettepoole pool-poolteist aastat.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Tallinna korterite müügipakkumiste arv on aastatagusest 17% kõrgemal

27.06.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Harjumaal müügiks 10 553 korterit. Neist müügipakkumistest enamus ehk 9140 asusid Tallinnas. Harjumaa korterite müügipakkumiste arv kasvas aastaga 13%, Tallinnas aga koguni 17%.

Suuremates Tallinna lähivaldades on korterite müügipakkumisi aastataguse ajaga võrreldes valdavalt juurde tulnud. Nii on korterimüüjate vaheline konkurents portaali KV.EE andmetel kasvanud nii Maardu ja Paldiski linnas, Rae ja Saue vallas. Viimsis on korteripakkumiste arv aastaga kahanenud.

Korterite müügipakkumiste keskmine hind on pea kõikjal tõusnus. Tallinna korterimüüjad soovivad portaalis KV.EE aastatagusega võrreldes 5 protsendi jagu kõrgemat hinda. Harjumaa korterite keskmine pakkumishind kasvas aastaga 7% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	05/2014	05/2015	Muutus, %	05/2014	05/2015	Muutus, %
Anija vald	39	35	-10%	375	472	26%
Harjumaa	9 321	10 553	13%	1 600	1 712	7%
Harku vald	39	41	5%	979	1 489	52%
Jõelähtme vald	29	29	0%	956	1 055	10%
Keila	104	81	-22%	1 037	1 073	3%
Keila vald	112	52	-54%	615	533	-13%
Kose vald	54	16	-70%	464	680	47%
Loksa	66	60	-9%	298	340	14%
Maardu	244	287	18%	843	883	5%
Nissi vald	35	17	-51%	251	259	3%
Paldiski	126	140	11%	454	462	2%
Raasiku vald		24	NA		923	NA
Rae vald	189	261	38%	1 484	1 536	3%
Saku vald	59	16	-73%	1 197	1 196	0%
Saue	42	27	-36%	1 125	1 263	12%
Saue vald	52	118	127%	1 382	1 392	1%
Tallinn	7 834	9 140	17%	1 722	1 809	5%
Vasalemma vald	33		NA	140	135	-3%
Viimsi vald	264	209	-21%	1 442	1 514	5%

Eesti	16 487	18 321	11%	1 254	1 361	9%
Harjumaa	9 321	10 553	13%	1 600	1 712	7%
Narva	363	596	64%	675	641	-5%
Pärnu	1 017	903	-11%	1 216	1 293	6%
Tartu	1 992	2 657	33%	1 325	1 355	2%

Tallinn müüb hinnalisi kinnistuid ja korteriomandeid

26.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Suur–Ameerika tn 14 kinnistu, vanalinnas asuva eluruumi ning kesklinnas asuvad suured mitteeluruumid.

Südalinna serval asuva Suur–Ameerika tn 14 kinnistu alghind on 1 520 000 eurot. Sotsiaalmaa sihtotstarbega, 7679 m² suurune hoonestamata kinnistu on koormatud hoonestusõigusega sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks, hoonestajal on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Vanalinnas on alghinnaga 130 800 eurot enampakkumisel arhitektuurimälestiseks tunnistatud elamus asuv Vene tn 10 // 10a-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 58,4 m².

Liivalaia tn 7 hoonest on enampakkumisel mitteeluruum üldpinnaga 413,9 m², korteriomandi alghind on 214 600 eurot.

Liivalaia tn 40-M181 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 295 500 eurot. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m².

Alghinnaga 40 500 eurot on enampakkumisel Tondi tn 66-5 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 43,7 m². Mustamäel asuv E. Vilde tee 96-108 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 15,7 m², on enampakkumisel alghinnaga 21 400 eurot ning Lasnamäel asuv Punane tn 33-26 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,9 m², alghinnaga 38 100 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Ehitus- ja planeerimisreeglid muutuvad

26.06.2015 Tallinn.ee

Alates 1. juulist 2015 tuleb ehitus- ja planeerimistegevuses juhinduda uutest õigusaktidest, mis toob sellealases tegevuses kaasa praeguste reeglitega võrreldes olulisi muudatusi.

„Uus ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamisseadus toovad kaasa olulisi muudatusi, millega tuleb arvestada kõigil neil, kes soovivad algatada detailplaneeringu või plaanivad midagi ehitada,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp. „Selliste suurte muudatuste rakendamiseks Eesti suurimas omavalitsuses teeme kõik endast oleneva, et see toimuks kõigi linnakodanike jaoks ladusalt.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötab seoses uute õigusaktide kehtima hakkamisega välja määruste eelnõud, mis ehitusseadustikus määratletud valdkondi täpsustavad- koostamisel ja kooskõlastamisel on „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, „Nõuded ehitusprojektile“, „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“, „Omanikujärelevalve tegemise kord“, „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ jne. Kõik eelpool nimetatud dokumendid jõustuvad alates 1.juulist 2015.

Tallinna Linnavolikogu muutis 11. juunil toimunud istungil Tallinna Ehitusmäärust, mida täiendati uutest õigusaktidest tingitud muudatustega. „Muudatusi on päris palju,“ tõdes Korp. „Täpsemat teavet saab Riigi Teataja kodulehelt.“

Uue seaduse kohaselt on ehitamiseks vaja esitada kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Ehitusteatis (ja ehitusprojekt) tuleb esitada 20-60 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamisel, aga ka üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel kuni 33%.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Ehitusteatise saamisel võib TLPA 10 päeva jooksul otsustada teatise täiendava kontrolli vajaduse (nt selleks, et esitada ehitisele täiendavaid nõudeid või kaasata naabreid). Samuti võidakse ehitamine keelata samadel alustel, mis on ette nähtud ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ehitusteatis kehtib 2 aastat.

Juhul kui ehitamise aluseks oli ehitusteatis, on ehitise kasutamise eel reeglina vaja esitada kasutusteatis. Kasutusteatis esitatakse vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust. Sarnaselt ehitusteatisega võib TLPA algatada täiendava kontrolli, nt ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Sel juhul kohaldatakse menetlusele kasutusloa menetluse tähtaegu ning täiendavad nõuded antakse eraldi haldusaktina.

Ehitusluba tuleb taotleda vaid suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste puhul (nt üle 60 m2 või üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%). Põhjendatud juhul võib ehitusloa taotlemist nõuda aga ka väiksemate rajatiste ehitamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks on ehitusprojekt.

Ehitusloa andmise menetluse tähtajaks on uue seadustiku kohaselt 30 päeva, mis on pikem kui kehtivas õiguses (20 päeva). Ehitusloa kohustusega juhtudel tuleb kolm päeva enne ehitamisega alustamist esitada ehitamise alustamise teatis, kus esitatakse mh andmed omanikujärelevalve tegija ja ehitaja kohta. Ehitusluba kehtib viis aastat, kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib see seitse aastat.

Ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumiseks on reeglina vajalik kasutusluba. Ka kasutusloa menetlustähtajaks on 30 päeva senise 20 päeva asemel. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on oluliselt kitsamad kui ehitusloa andmisest keeldumisel, need on eelkõige seotud varasemate dokumentide (planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitusloa) puuduste ja kehtivusega ning ehitise ohtlikkusega.

Riigikogu on kehtestanud erinevate Ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute riigilõivud, näiteks elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pealinna korteriühistud saavad haljastustoetust

26.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna korteriühistutelt laekus projekti „Roheline õu“ raames haljastustoetuse saamiseks 116 taotlust, millega taotleti kokku üle 46 300 euro toetust.

„Positiivne otsus langetati 103 taotleja osas,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Linnaosadest said enim toetust Lasnamäe (23 korteriühistut, kokku 10 908 eurot) ja Põhja-Tallinn (28 korteriühistut, kokku 9626 eurot). Järgnes Mustamäe 17 korteriühistu ning kokku 7934 euroga.

Kõige enam laekus taotlusi laekuski Põhja-Tallinnast (32), Lasnamäelt (25) ja Mustamäelt (19). Enim sooviti toetust kortermaja ümbruse heakorrastamiseks, haljastamiseks ja heki rajamiseks (71 taotlust), puude raieks ja hoolduslõikuseks laekus 26 taotlust ning muru rajamiseks ja taastamiseks, sh sambla tõrjeks esitati 11 taotlust.

Tänavu on projekti „Roheline õu“ raames korteriühistutele haljastustoetuste maksmiseks linnaeelarves ette nähtud 44 278 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

„Korteriühistud saavad projekti raames taotleda toetust taimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside ja amplite ostmiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks,“ ütles Võrk.

Toetus makstakse välja pärast seda, kui korteriühistu on kavandatud tegevused ellu viinud, arved tasunud ja esitanud linnavaraametile kuluaruande koos nõutavate lisadega. Korra kohaselt on aruannete esitamise viimane päev10. september, tähtajaks laekumata kuluaruanne on alus toetuse maksmisest keeldumiseks.

Kui korteriühistu on kavandatud tegevused ellu viinud, arved tasunud ja esitanud tähtajaks linnavaraametile kuluaruande koos nõutavate lisadega, peaks ta võtma ühendust oma asukohajärgse linnaosa valitsusega ja leppima kokku kohapealse kontrolli läbiviimise aja. Kohapealset kontrolli teevad Rohelise õue hindamiskomisjoni liikmed, kes vaatavad tehtu üle ja vajadusel nõustavad hooviala edasiste haljastustegevuste osas. Kontrolli kohta vormistatakse kontrollakt.

Tallinna linn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel 2013. aastast. Aastatel 2013-2015 on linnaeelarvest projekti toetusteks eraldatud kokku on 115 780 eurot. Eelnenud kahel aastal sai toetust kokku 182 korteriühistut.

Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Projekti lõppedes määratakse projektis osalenud korteriühistuist igast linnaosast ühele auhind tunnustuseks huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tartu: Päeva pargi planeering läheb avalikule väljapanekule

25.06.2015 Tõnu Toompark

Volikogu võttis vastu ja suunas avalikustamisele Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu, mis lubab ehitada Karlova linnapoolsesse serva kolmteist uut kortermaja ning määrab avalikult kasutatava pargiala ja selle kujunduspõhimõtted.

Ligi 1,7 hektari suurune Karlova miljööväärtuslikus hoonestuspiirkonnas asuv planeeringuala on jagatud kolmeteistkümneks korterelamumaa krundiks ja kaheks haljasala krundiks. Igale elamumaa krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise korterelamu.

Detailplaneering muudab linna üldplaneeringut, mis lubab sellel alal kuni kahekorruselist hoonestust. 2014. aastal toimunud üldplaneeringu ülevaatamise käigus asus linnavolikogu seisukohale, et Päeva ja Pargi tänava vahelisele alale on korruselamute planeerimine linnaehituslikult sobiv.

Tähe tänava äärde on planeeritud üldkasutatava maa krundid, mille pindala on kokku 2291 ruutmeetrit. Haljasala kujundamiseks on kavas korraldada maastikuarhitektuuri võistlus, ka hoonete rajamiseks on planeeringus arhitektuurikonkursi nõue.

Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu avalik väljapanek on 28. juulist kuni 1. septembrini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, Tartu).

Tartu: Lina tänava haiglakompleksi planeeringu uus avalikustamine

25.06.2015 Tartu.ee

Volikogu otsustas saata avalikule väljapanekule Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu uue lahenduse, mis jagab ala kruntideks ning annab ehitusõiguse uute elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete püstitamiseks.

Detailplaneering hõlmab Karlova linnaosas Aleksandri tänava miljööväärtusega piirkonnas ligi 19,3 hektari suurust ala, kus asub möödunud sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonegrupp.

Planeering jagab ala seitsmeks krundiks. Ajalooline haiglakompleks Lina tänava ja hoonegrupi peahoone Lina 6 vahel tuleb säilitada tervikuna, hooned restaureeritakse.

Aleksandri tänava äärde on lubatud rajada uued majad, mis peavad järgima tänava hoonestuse väljakujunenud ehitusjoont ja mahtusid. Lina tänavast äärelinna suunas on kavas olemasolevate hoonete asemele uute ehitamine, Turu tänava äärde on planeeritud kaks sealse hoonestuse mahtudest lähtuvat kuni viiekorruselist hoonet.

Planeering annab võimaluse ka lasteaia rajamiseks.

Planeeringus tehakse ettepanek muuta miljööväärtusliku ala piiri ning arvata sellest välja Lina tänavast lõuna poole jääv ala, seal asuvad Lina 7, 9 ja 11 hooned on linnavalitsus lubanud lammutada.

Detailplaneering oli esimest korda avalikustamisel 2011. aasta sügisel. Toona pälvis planeeringulahendus kodanikeühenduste suurt vastuseisu, mistõttu planeeringu koostamine seiskus uute lahenduste ja kompromisside otsimiseks. Praeguse lahenduse juures on kodanikeühenduste ettepanekuid osaliselt arvestatud ja planeeringu põhilahendust on muudetud.

Planeeringu vastuvõtmist toetas 25, vastu oli 5 volikogu liiget.

Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu avalik väljapanek on 28. juulist kuni 8. septembrini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal mais suurenes

25.06.2015 Mari Tamm

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas mais aastataguse ajaga võrreldes 3,2%. Finantseerimisportfelli maht suurenes kuu jooksul 103 miljoni euro võrra, 15,5 miljardi euroni. Kuisest juurdekasvust moodustasid ligikaudu 70% ettevõtete võlakohustused.

Ettevõtetele välja antud laenude ja liisingute maht jätkas mais stabiilset kasvu. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes aastataguse ajaga võrreldes 3%. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele kuu jooksul välja ligikaudu samas mahus kui aasta tagasi, 759 miljoni euro ulatuses. Uusi pikaajalisi laene väljastati 179 miljoni euro väärtuses. Suurim osa pikaajalistest laenudest anti välja kaubandus-, kinnisvara- ja tööstusettevõtetele.

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes mais 3,6%ni. Kolme viimase kuu jooksul on uusi eluasemelaenusid antud välja keskmiselt 80 miljoni euro ulatuses, ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Selle aasta esimesel poolel suurenes ka majapidamiste muude laenude ja liisingute väljastamine. Seda on mõjutanud peamiselt autoliising, mille väljaandmise maht on alates eelmise aasta detsembrist kasvanud aasta võrdluses ligikaudu 20%. Ettevõtetele väljastati aga autoliisinguid samal perioodil ligikaudu sama mahu võrra vähem.

Pankade väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimarginaal suurenes. Enamiku eluasemelaenude baasintressimääraks olevad EURIBORid selle aasta esimesel poolel langesid. Eluasemelaenude keskmine intressimäär samal ajal pisut tõusis. See peegeldab pankade püüdlusi säilitamaks madalate intressimäärade keskkonnas kasumlikkust. Mais väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 2,3%ni. Ettevõtetele kuu jooksul välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,5%.

Tähtajaks tasumata laenude osatähtsus laenuportfellis püsib väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate viivislaenude osakaal laenuportfellis mais pisut suurenes, 1,6%ni. Kasvasid põllumajandus-, kaubandus- ja tööstusettevõtete viivislaenud.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused jätkasid kiiret kasvu. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes 9%ni. Majapidamiste hoiuste aastakasv püsis 8% juures. Hoiuste kogumaht oli mai lõpus 10,1 miljardit eurot.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Vesivärava 16 kortermaja sai nurgakivi

25.06.2015 Tõnu Toompark

22. juunil toimus pidulikult nurgakivi panek Vesivärava 16 kerkivale korterelamule. Kokku tuleb majja kuusteist kahe- kuni viietoalist korterit, millest 60% on juba tänaseks leidnud uue omaniku.

Vesivärava 16 kortermaja valmib 2016 a suve alguses. Ehitajaks on Bauschmidt OÜ ja projekteerijaks arhitektibüroo Allan Strus OÜ.

Arendusprojekti juhib ja korterite müüki korraldab Eco Advice OÜ. Ettevõtte juhi Anton Nikitini sõnul on eduka müügiedu taga miljööväärtuslikule Kadriorule omane ja teistest projektidest eristuv hoone arhitektuur ning põhjalik projekti ettevalmistav töö – kaardistasime ja koondasime kõikide klientide soovid, kes meie teistest projektidest sobivad korterit ei leidnud, pingutasime lahenduste välja töötamisel ja pakkusime personaalseid lahendusi korterite suuruste ja tehniliste iseärasuste osas. Nii saame kõige paremini lahendada klientide soove ning see on ka projektile edu toonud.

Eco Advice (www.ecoadvice.ee) on kinnisvara arendusprojektide juhtimisele ja müügile spetsialiseeruv konsultatsiooni ettevõte. Hetkel on ettevõttel müügi-, projekteerimis- ja ehitusstaadiumis 7 projekti Tallinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kakumäe jahisadam kaasas investori

24.06.2015 Tõnu Toompark

OÜ Kakumäe Jahisadam asutas tütarühingu Haven Kakumäe OÜ, millele võõrandas kõik oma kinnistud ning arendustegevuse alustamiseks vajalikud varad. Eelmine nädal sõlmisid senised investorid lepingu uue investori kaasamiseks, kes tagab arendamiseks ning ehitamiseks vajaliku finantseerimise. Uus investor Estmare Invest OÜ on perekond Kaarmale kuuluv ettevõte.

„Ehitame Eesti unikaalseima, kõrgetele nõuetele vastava jahisadama ning selle juurde kuuluva infrastruktuuri,” rääkis Haven Kakumäe OÜ juhatuse liige Neeme Kaarma. „Kui kõik läheb kavade kohaselt, on 2017. aasta maiks Tallinnas üks väga hea merelepääsu koht juures, mis on avatud kõigile linnaelanikele, kuid ka merelt maalepääsu otsivatele mereturistidele. Kakumäe Sadama abil kinnistub oluliselt Tallinna koht Läänemere-äärse sadamalinnana.”

„Oleme Kakumäe Jahisadamas eelmise aasta algusest tegelenud jahisadama vesiehituse ja infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalike ettevalmistustöödega – tehnilised projektid, disain ning funktsionaalsed lahendused,” rääkis OÜ Kakumäe Jahisadam juhatuse liige Sander Kaus. “Investori kaasamine oli väga oluline seetõttu, et rahastame arendust peamiselt omavahenditest. Pankade finantseerimine on unikaalsetele objektidele Eestis jätkuvalt piiratud ning keeruline.”

Arendusettevõttele moodustati nõukogu, et tuua juurde investeerimise ja kinnisvara valdkonda hästi tundvaid professionaale ja pikaajalise kogemusega asjatundjaid. Nõukokku kuuluvad Jaan Pillesaar, Kaido ja Oxana Kaarma. Uus suurinvestor on perekond Kaarmale kuuluv investeerimisettevõte, millel on pikaajaline kogemus kinnisvarasse investeerimisel rahvusvaheliselt. Kaido Kaarma on tuntud katselenduri Enn Kaarma poeg.

Kakumäe Jahisadama (www.kjs.ee) ja selle ümbruse väljaarendamisse on kavas investeerida ligikaudu 70 miljonit eurot, kuhu esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee (Nooda tee) ning rahvusvahelistele nõuetele vastav jahisadam. Järgmises etapis rajatakse sadamahoone jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade ja teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Eraldi on projektis tähelepanu pööratud linnaelanike soovidele, nt olemasolevate rekreatsioonialadega ühendamise, puhkamisvõimaluste mitmekesistamise, koerte jalutusväljakute rajamiseks. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel.