Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Domus Kinnisvara: Kinnisvara on muutunud ostjatele taskukohasemaks – turul on tunda stabiilsuse märke

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara värskest kinnisvara ülevaatest selgub, et Harjumaa elukondlik kinnisvaraturg näitab stabiilsuse märke, mida veab peamiselt järelturg. Kuigi majanduskeskkond on aeglane taastuma ning mõjutatud maksutõusudest ja kõrgetest laenukuludest, on turul toimunud mitmeid positiivseid arenguid, mis annavad alust mõõdukale optimismile.

Domus Kinnisvara kutselise hindaja Martin Metsma sõnul on euribori langus ja palgakasv suurendanud ostjate kindlustunnet, samal ajal kui stabiilsena püsinud hinnatase on kaasa aidanud turuosaliste usalduse taastumisele. “Tänavuse aasta algus on Tallinna korteriturul olnud tehingute poolest aktiivsem võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimeste kvartalitega ning korterite keskmine ruutmeetrihind on püsinud viimastel aastatel stabiilselt ligikaudu 3000 euro tasemel.”

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel toob esile, et jätkumas on möödunud aasta üheks suurimaks muutuseks kujunenud kodulaenude refinantseerimine, mis tõi pangandusturule elavama konkurentsi ning seeläbi võidu klientidele. “Näiteks jõudis eelmisel aastal meie juurde teiste pankade kodulaene ligi 160 miljoni euro väärtuses. Kuigi üldine turg oli pigem aeglustunud, suutsime uute kodude ostuks mõeldud laenude mahus näidata koguni 65% kasvu võrreldes aasta varasemaga,” selgitas ta.

Korteriturg – ostjate turg jätkub

2024. aastal ja tänavu esimeses kvartalis kasvas tasapisi tehingute arv vanema elamufondi osas Tallinnas, näiteks Mustamäel, Lasnamäel, Põhja-Tallinnas ja Kristiines. Hinnad on püsinud stabiilsed, kuid ostjatele pakutakse piirkonniti ka soodustusi. “Pakkumiste rohkus ja ostjate kaalutletud otsustusprotsess viitavad jätkuvale ostjate turule, kus vara ei soetata kiirustades ilmajäämise hirmus nagu veel mõned aastad tagasi, rääkis Metsma.

Uusarendused on ettevaatlikult naasmas turule – peamiselt Tallinna piires ning arendajad valmistuvad ehitustegevuseks, mida toetab ehitushindade stabiliseerumine. Samas on ostjate huvi suunatud ka A-energiaklassiga, heas seisukorras ja dokumenteeritud kinnisvarale. “Hea uudis on kindlasti see, et kinnisvara on eelmise aasta teisest poolest ostjatele taskukohasemaks muutunud ja stabiliseerunud hinnad ning intressimäärade langus julgustab ostjaid ka kindlamalt ostuotsust langetama,” selgitas Metsma.

Väljaspool Tallinna on tehingute arvu kasv küll aeglasem, kuid seejuures on valik sageli taskukohasem. Populaarsemad piirkonnad on Viimsi, Rae, Harku ja Saue vallad, mis jäävad pealinnale mugavalt lähedale.

Catlin Vatsel julgustab kodulaenu taotlejaid küsima pakkumisi mitmest pangast. “Tänane pankade vaheline konkurents on nii tihe, et lisaks intressimäärale tasub kindlasti uurida ka muid hüvesid – näiteks tasub LHV refinantseerimise korral notaritasu kliendi eest, LHV sisene hindamine on tasuta ja lepingutasu puudub. Samuti on laenu ennetähtaegne tagastamine tasuta, mis tähendab, et puudub etteteatamise nõue ning sellega kaasnevate intresside tasumine,” lisab Vatsel

Elamuturg – hinnatakse kaasaegset elamut

Tallinna lähipiirkondades nagu Viimsi, Saue, Saku ja Harku, on elamuturg püsinud aktiivsena. Eelistatakse peamiselt 10–15 aasta vanuseid või hiljuti ehitatud väiksemaid ja energiatõhusaid maju. Kuigi hinnatase on jäänud stabiilseks, takistab madal majapidamiste kindlustunne uute elamute ehitamise alustamist. Üha sagedamini võib täheldada, et krundi ostu ja ehituse alustamise vaheline periood on pikenenud võrreldes varasemate aastatega.

Tallinnas jäävad uuemate ja põhjalikult renoveeritud eramute hinnad valdavalt vahemikku 500 000–850 000 eurot. Kinnisvara, mille hind ületab 900 000 eurot, kuulub pigem eksklusiivsemasse kategooriasse. Ostuotsus võtab sageli aega, kuna paljudel tuleb enne ostu sooritamist müüa oma senine kinnisvara.

Üüriturg

Üüriturg on taastumas – tehingute arv kasvab ja hinnad on stabiilsed. “Üürikinnisvarasse investeeringuid pidurdab madal tootlus ja kõrge ostuhind, eriti 2021–2023 ostetud varade puhul. Samas on näha, et mõned vanemad äripinnad on ümber ehitatud külaliskorteriteks, sest nii on majanduslikult otstarbekam” märkis Metsma.

“Näeme ka, et kogenud üüriinvestorid keskenduvad oma portfelli kvaliteedi parandamisele – näiteks vahetatakse äärelinna vanema elamufondi kortereid välja kallimate kesklinna korterite vastu. Samuti mõeldakse rohkem korterite toalisuse ja sellest tuleneva üüripotentsiaali ning sihtgrupi sobivuse peale. Näiteks kaalutakse suuremate, 3–4-toaliste korterite müüki, kui nende üürimine hea tootlusega on keerulisem ning eelistatakse nende asemel 1–2-toalisi, mis on turul nõutumad,” lisas Metsma, kelle sõnul on ka vähem kuulda Hispaaniasse investeerimisest ning vaadatakse enam ka Eesti väikelinnade poole.

Domus Kinnisvara ülevaatest selgub ka, et kogenumad investorid tegelevad aktiivselt korterite “flippimisega” ehk väärtuse kasvatamisega läbi planeeringu ja kvaliteedi tõstmise.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinn: Endise kohtumaja asemele kavandatakse 12-korruselist hoonet

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis võimaldab Liivalaia tänava äärde, endise kohtumaja asemele ehitada kuni 12-korruselise elu- ja ärihoone või üksnes ärihoone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et riigile kuuluv aastaid tühjana seisev kohtumaja kahjuks tulevikus sama otstarvet ei täida ja seetõttu on juba pikemalt olnud menetluses planeering, mis lubab selle lammutada ja asemele ehitada elu- ja ärihooned. „Mitmetasandilise hoone planeeringulahendus lubab Liivalaia tänava äärde kavandada kuni 12-korruselise saleda hoone, mis toimib muu hulgas müratõkkeseinana. Planeeringu juurdepääsutee asukoha lahendus täpsustub aga Liivalaia tänava projekteerimise käigus, kuid eeldus on, et trammitee rajamisega seal ka müra väheneb.”

Planeering hõlmab Liivalaia 24 kinnistut ja selle ümbrust. Planeeringuala suurus on 0,8 hektarit ning see paikneb kesklinnas Veerenni asumis Liivalaia tänava ja Uus-Tatari tänava nurgal.

Detailplaneeringu eesmärk on korrastada ja tihendada linna keskust, kavandada uushoonestus viisil, mis järgib olemasolevat ehitusjoont ja loob Liivalaia tänava äärde ühtse tänavaseina . Samuti on kavas parandada kergliiklejate liikumisvõimalusi ning rajada Tatari ja Uus-Tatari tänavate ristmiku lähedusse kompaktne haljasala või linnaväljak.

Esialgse arhitektuurse visiooni töötasid välja arhitektid M. Aunin ja A. Aasma 2015. aastal. Planeeringu koostamise käigus on hoonestuslahendust täpsustatud: 8-korruseliste hooneosade kõrgust on vähendatud 5-korruseliseks ning Liivalaia tänava äärsed 12-korruselised hooneosad on muudetud lühemaks, et need mõjuksid visuaalselt saledamana.

Kavandatav uushoonestus arvestab Liivalaia tänava iseloomu ning järgib kõrguselt ja mahult tänava hoonestusstruktuuri. Uushoonete tänavapoolsed fassaadid loovad järjepideva tänavaseina ja järgivad Liivalaia tänavale omast vahelduvat kõrgusrütmi. Uus-Tatari tänava madalama hoonestusega ala poole on planeeritud kuni 4-korruselised hooneosad, mis tagavad sujuva ülemineku ümbritsevatele 2-4-korruselistele elamutele.

Hoonestusala piirid on määratud korrastatud linnaruumi ilme loomiseks vastavalt tänavate väljakujunenud ehitusjoonele. Hoonestusala krundil on määratud lubatud ehitusalusest pindalast suurem, et võimaldada hoonete projekteerimiseks paindlikku lahendust.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus avaliku väljapaneku.

Planeeringu koostas ConArte OÜ, selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP041590.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Hinnad kerkivad sel aastal rohkem kui palgad

SwedbankStatistikaameti värskelt avaldatud andmetele tuginedes saab väita, et palgatõus on hakanud hoogu maha võtma. Nii keskmine kui ka mediaanpalk tõusid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6%. Esimese kvartali palgastatistika vastas ootustele. Swedbank prognoosib selleks aastaks keskmise brutopalga 6% kasvu.

Aasta esimeses kvartalis kasvas keskmine netopalk vaid 2%, samas kui hinnad kerkisid 4,5%. Keskmine netopalk kasvas viimati nii aeglaselt 2020. aastal, kui paljud ettevõtted töötasid koroona leviku tõttu väiksema koormusega või olid sootuks suletud.

Keskmise netopalga ostujõud väheneb sel aastal 3%, kuna palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ning maksutõusud võtavad täiendava tüki tarbija rahakotist.

Järgmisel aastal kerkib keskmise netopalga ostujõud aga 9%. Netopalk tõuseb oluliselt, sest maksuvaba tulu laieneb ka keskmise palga saajale. Sissetulekute kiirem kasv peaks tarbimist hoogustama ja kaupmehi rõõmustama.

Palgatõus oli aasta esimeses kvartalis erinevate tegevusalade ja tasemete lõikes sarnane. Ka era- ja avalikus sektoris tõusid palgad samas tempos. Avaliku sektori sees tõusevad palgad poliitiliste valikute tõttu kiiremini tervishoius ja hariduses ning aeglasemalt avalikus halduses.

Keskmine pension suurenes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 11%. Pensionid on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Keskmine netopalk jõuab hindadele järele 2026. aastal, juhul kui hinnad kerkivad edaspidi mõõdukamas tempos.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Everaus: Balti investorid märkisid Everaus Kinnisvara võlakirjad enam kui kolm korda üle

Everaus Kinnisvara esimene avalik võlakirjapakkumine pälvis investorite seas märkimisväärset tähelepanu: 3 miljoni euro suuruse baasmahuga pakkumine märgiti 3,16 kordselt üle, mistõttu otsustas kinnisvaaarendaja suurendada pakkumise mahtu 5 miljoni euroni.

Teisipäeval, 27. mail 2025, lõppes Everaus Kinnisvara esimene võlakirjade avalik pakkumine. Tegemist oli Everaus Kinnisvara võlakirjade programmi esimese seeriaga, kus märkimisest võttis osa 1601 investorit Eestist, Lätist ja Leedust. Investorid märkisid võlakirju kokku 9 474 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni baasmaht summas 3 miljonit eurot 3,16 kordselt üle. Võlakirju märgiti summavahemikus 1000 kuni 500 000 eurot.

Võlakirjade jaotamisel otsustati eelistada Everaus Kinnisvara töötajaid, koduostjaid, varasemaid ja institutsionaalseid investoreid, kes saavad kõik oma märgitud võlakirjad kätte täies mahus. Ülejäänud investoritele jaotati vähemalt 40% märgitud kogusest ning mitte vähem kui 1 võlakiri investori kohta. Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 4. juuni 2025 või sellele lähedasel kuupäeval. Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North on 5. juuni 2025.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik kommenteerib: „Oleme igati rahul meie esimese võlakirjaemissiooni pakkumist enam kui kolm korda ületava tulemusega. Rõõm on tõdeda, et üheaegselt usaldavad meid nii varasemad investorid kui suur hulk uusi investoreid. Head meelt valmistab ka see, et märkijate hulgas oli nii Everaus Kinnisvara kliente kui töötajaid ning pakkumist pidasid atraktiivseks ka institutsionaalsed investorid. Meeldiv oli ka näha Läti investorite suurt osalust. Märkimistulemus kinnitab, et investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Naaberriigi investorite usaldus julgustab tempokalt jätkama ka portfellis oleva Riia kortermaja arendamisega,“ lisades, et „Emissiooni mahu suurendamine 5 miljoni euroni toetab oluliselt planeeritud tegevuste tõhusamalt elluviimist. Täname kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid usalduse eest. Usaldus on kõrgeim tunnustus.“

Redgate Capital AS partner Valeria Kiisk kommenteerib: „Everaus Kinnisvara edukalt lõppenud pakkumine kinnitab, et Balti investoritele pakuvad kinnisvaraarendajate võlakirjad suurt huvi. Antud juhul on tegemist mitmekesise portfelliga emitendiga, kelle senised arendused on keskendunud terviklike elukeskkondade loomisele ning saanud seetõttu ulatuslikku tunnustust. Sisenemine kapitaliturgudele annab emitendile täiendavaid võimalusi ambitsioonikate plaanide elluviimiseks, luues uusi elu- ja töökeskkondi.”

Everaus Kinnisvarast

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas kinnisvaraarendaja, kes tähistab tänavu oma kümnendat tegevusaastat. Ettevõttel on aastatepikkune kogemus loomaks kvaliteetseid ja jätkusuutlikke elu- ja ärikeskkondi. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, nii büroohooned kui lao- ja stock-office-pinnad ning minilaod. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ning jäetakse ettevõtte enda omandisse.

Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 70 ha arendusmaid. Emissiooniga kaasatud kapitali kasutatakse ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Nimetatud elamu- ja äriprojektide ehitus on juba alanud või peagi algamas.

Pakkumisest

Pakkumise raames pakkus Everaus Kinnisvara kuni 3000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, lunastustähtajaga 4. juuni 2028 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 11% aastas (esimene intressimakse tehakse 4. septembril 2025). Pakkumise ülemärkimise korral oli Everaus Kinnisvaral õigus pakkumise mahtu kuni 2000 võlakirja võrra suurendada. Avalik pakkumine toimus Eestis, Lätis ja Leedus.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

  • Kokku märgiti: 9474 võlakirja (9 474 000 eurot)
  • Emissiooni baasmaht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Ülemärkimise määr võrreldes baasmahuga: 3,16 korda
  • Lõplik emissiooni maht: 5000 võlakirja (5 miljonit eurot)
  • Investorite koguarv: 1601 unikaalset märkijat
  • Keskmine märkimissumma: 5918 eurot investori kohta
  • Märkimine riigiti: Eesti investorid osalesid 84,19%, Läti investorid 12,70%, Leedu investorid 3,11% osakaaluga märgitud kogumahust

Avaliku pakkumise korraldamist nõustasid Redgate Capital AS ja advokaadibüroo TRINITI.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Otsid koolitusruumi? Kinnisvarakooli koolitusklass ootab sind

KinnisvarakoolKui oled korraldamas seminari, koolitust, koosolekut või õpituba, siis Kinnisvarakooli koolitusklass on just see koht, mida vajad. Meie kaasaegne ja mugav ruum pakub suurepärast keskkonda nii kontakt- kui ka hübriidürituste läbiviimiseks – osalejad saavad valida, kas olla kohapeal või liituda veebi teel.

  • Asukoht: Tulika 19, Tallinn (Kristiine linnaosa), Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138. Sissepääs sisehoovist.
  • Parkimine: Sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta parkimine.
  • Ligipääsetavus: Juurdepääs erivajadustega inimestele olemas.

Ruum ja võimalused:

  • Suurus 51 m²
  • Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat
  • Teatristiilis kuni 36 osalejat
  • Konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
  • Pabertahvel markeritega
  • Veeautomaat kuuma ja külma veega

Broneerimine ja lisainfo:
Telefon: +372 525 6655 (Margot Toompark)
E-post: kool@kinnisvarakool.ee

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, mis ühendab mugavuse, tehnilise varustatuse ja hea ligipääsetavuse.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the first quarter of 2025

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.03.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 March 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first quarter of 2025 of AS Trigon Property Development is 21,409 euros and the earnings per share is 0.00476 EUR.

As of 31 March 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,875,897 euros. The equity of the company was 1,833,366 euros, corresponding to 95.178 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 31.03.2025 31.12.2024
Cash and cash equivalents 338,369 370,856
Trade and other receivables 61,218 31,586
Inventories 1,526,664 1,471,238
Total current assets 1,926,252 1,873,680
TOTAL ASSETS 1,926,252 1,873,680
Trade and other payables 92,886 18,906
Total current liabilities 92,886 18,906
Total liabilities 92,886 18,906
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 869,861 891,270
Total equity 1,833,366 1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,926,252 1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR I Q 2025 I Q 2024
Administrative and general expenses -24,855 -9,303
Operating loss -24,855 -9,303
Financial income 3,446 1,484
NET LOSS FOR THE PERIOD -21,409 -7,820
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD -21,409 -7,820

2025 I Q interim ENG

Tallinn: Paevälja asumisse tuleb uus kvartal korterelamute ja äripindadega

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Lasnamäele, kesklinna piiril asuvasse Paevälja asumisse Narva maanteele kavandatava Tallinna Haigla vastu rajada uusi elukohti ning ärisid.

Ala paikneb Narva maantee ja Vana-Kuuli tänava vahele jäävas kvartalis ning on oluline täiendus selle lahendamiseks linnaruumilise tervikuna. Planeering hõlmab 5,53 hektari suurust maa-ala, mis asub Narva mnt 150, 150a ja 150b ning Alvari tänav 1, 1a, 3 ja 5 kinnistutel, millest moodustatakse 14 krunti, mille sihtotstarve jaguneb elamu- ja ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa ja transpordimaa vahel. Planeeringuga antakse ehitusõigus kuni 16 hoone rajamiseks, mille kõrgus varieerub kolmest kuni kaheksa korruseni. Sh piirneb ala lõuna poolt Paevälja pst 5, 7 ja 9 kinnistutel asuvate endise lennuvälja teenindushoonetega hoonestatud alaga, kus on hiljuti kehtestatud detailplaneering elamute ja ärihoonete ehitamiseks.

Abilinnapea Madle Lippuse kirjeldas, et Paevälja piirkond asub kesklinna ja Lasnamäe piiril, on teenustega hästi kaetud ning on kesklinnaga hästi ühendatud. „See planeering täiendab ja tihendab Lasnamäe olemasolevat kvartaalset struktuuri, kuid säilitab ja rekonstrueerib ka ühe ajaloolise hoone, juurde tuleb uusi eluasemeid, aga ka kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooneid. Sealhulgas tuleb kõikidesse hoonetesse kavandada varjendid,“ selgitas Lippus.

Planeeringuala paikneb väljakujunevas piirkonnas. Detailplaneeringu lahendus täiendab olemasolevat linnaruumi ja Lasnamäe kvartaalset struktuuri. Kõrgemad, 7- ja 8-korruselised hoonemahud on ette nähtud Narva maantee äärde. Kavandatavate majade võimalikud kasutusotstarbed on korterelamud, ühiskondlikud hooned, kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned.

Uue hoonestuse kavandamisel on arvestatud tänapäevaseid vajadusi ning ala arhitektuuri ja funktsionaalsuse mitmekesistamiseks on kehtestatud konkreetsed nõuded. Samuti on määratud tingimused hoonete kõrguslikuks liigendamiseks ning fassaadide mitmekesistamiseks, et vältida monotoonsust. Avalikus ruumis on rõhku pandud sidusale välialale ja kompaktsetele haljasaladele. Planeeritud kergliiklusteed seotakse mugavalt tänavavõrguga, et parandada jalakäijate ja ratturite liikuvust. Piirdeid ei ole lubatud ning tänavate äärde rajatakse haljastus.

Planeeringualal on hea juurdepääs ühistranspordile – Narva maantee bussipeatused võimaldavad kesklinna jõuda 10–15 minutiga, ühendused on ka Ülemiste City ning Mustamäe ja Õismäega. Läheduses asuvad mitmed koolid, lasteaiad ja kultuuriasutused, kaubanduskeskustest Smuuli Maxima.

Planeeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042060.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Eesti Pank: Majanduse taastumine jõuab tööturule hilinemisega

Käesoleva aasta esimeses kvartalis aeglustus keskmise palga kasv 6,1%ni. Aeglasem palgakasv oli ootuspärane, sest majanduskeskkond on küll paranenud, kuid endiselt nõrk ja tööturul on rohkem vaba tööjõudu. Palgakasvu pidurdumist võis näha nii avalikus kui ka erasektoris. Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitlusandmete põhjal kasvas töötus esimeses kvartalis järsult, ulatudes 8,6%ni.

Keskmise palga kasv aeglustus aasta alguses 6,1%ni, võrreldes eelneva kvartali 8,3%ga. Tuleb arvestada, et möödunud aasta viimases kvartalis kiirendasid palgakasvu mõnevõrra ka ühekordsed tegurid, nt tulumaksumäära tõus, mis pani osa eraettevõtteid palga-, preemia- ja puhkusemakseid varasemaks tooma, et maksta madalamat maksu. Esimeses kvartalis see mõju taandus ja jaanuarikuu palgad võisid teatud puhkudel ka ettemaksete tõttu väiksemad olla. Palgakasv aeglustus esimeses kvartalis ka avalikus sektoris, kus me näeme selle trendi jätkumist ka eelseisvates kvartalites, kui mõju avaldavad tagasihoidlikud palgakokkulepped hariduses ja tervishoius. Aeglasem palgakasv aasta alguses on ootuspärane, sest majanduskeskkond on endiselt nõrk ning tööturul keskmisest rohkem vaba tööjõudu.

Mõnevõrra ootamatult suurenes tööpuudus Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse järgi selle aasta esimeses kvartalis 8,6%ni, ületades isegi koroonapandeemia aegset taset. Viimati oli töötus sedavõrd suur 2013. aastal, kui Eesti tööturg veel taastus suurest finantskriisist. Suurema töötuse põhjuseks oli hõive kahanemine. Ka maksu- ja tolliameti registriandmetel palgasaajate arv väheneb endiselt. Kui varem on tööjõu-uuring näidanud hõivest pigem positiivsemat pilti kui registrid, siis seekord oli vastupidi: erinevalt küsitlustulemustest on registriandmete põhjal palgasaajate arvu kahanemine pigem pidurdumas, välja arvatud erandlik jaanuarikuu, mida mõjutas maksumuudatus. Juba pikemat aega kahaneb registreeritud töötute arv. Samas tuleb arvestada, et Eestis ei ole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta ja motivatsioon seda teha võib kahaneda, kui õigus töötushüvitistele on lõppenud. Seetõttu võib registreeritud töötuse määr anda tööturu olukorrast veidi parema mulje.

Ettevaates võib majanduse taastumise mõjul oodata hõive languse pidurdumist ja tööjõu tootlikkuse paranemist. Selle aasta esimene kvartal on juba toonud positiivseid uudiseid mitmest majandussektorist, näiteks väliskaubandus, tööstus, jaekaubandus ja ehitus. Prognoosi järgi jätkab Eesti majandus kasvukursil hoolimata kaubandussõjast põhjustatud tagasilöökidest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tartu: Holmi kvartali planeeringuvõistlus jõudis teise vooru

Holmi kvartali planeeringuvõistluse esimesse vooru esitati kolm pakkumist, mis sisaldasid osalejate porfooliot seni tehtud analoogsete töödega ja meeskonna koosseisu. Kõik pakkumise teinud ettevõtted pääsevad võistluse teise vooru ja saavad luua Holmi kvartalile ruumilise eskiisi.

Kolm pakkujat olid Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektid, Hendrikson & Ko ja Kolm Pluss Üks Arhitektid ning K-Projekt ja Kadarik Tüür Arhitektid.

Kolme töö seast valib ˛ürii parima lahenduse, võitja kuulutatakse välja augustis 2025. Võistluse auhinnafond on 22 500 eurot.

Võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal.

Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha, et vältida nõudeid varjatud puuduste ilmnemisel?

Kui müüd kinnisvara, pane kirja kõik puudused mida sa asja juures tead, ka kõige tühisemad. Lisaks mõtle järele, kas majas on tülikaid naabreid, öörahu rikkumisi, ulguvaid ja klähvivaid koeri, igale poole urineerivaid kasse, tuvisid toitvaid tädisid, häirivat suitsemist rõdudel, grillimist jne.

Kui tegemist on kortermajaga, siis ka seda, kas koosolekuid korraldatakse regulaarselt, kas majandusaasta aruanded on esitatud, kas ühistu on võtnud laenu, kas juhatus on suhtlemisaldis, kas majas on võlglasi, kuidas on korraldatud parkimine, kas maja on korras või vajab renoveerimist, millised on ühistu plaanid.

Vaata ka kriitilise pilguga üle lähim taristu. Kas on olemas korralik ühistranspordi võimalus, kuhu oleks võimalik parkida autot, kas läheduses on kauplusi, apteeke, koole-lasteaedu, perearstikeskust. Kas ümbruskonnas on ettevõtteid või ehitusplatse, kust kostab häirivat müra, kas kinnisvara asub lennukoridoris jms.

Isegi, kui oled mõne sellise probleemiga harjunud ja ei pööra sellele enam tähelepanu, pane see ostja jaoks ikkagi kirja.

Kui sa ise oma müüdava kinnisvara seisukorda ei tea, telli ekspertiis. Jah, see maksab aga võib päästa sind võimalikest suurematest nõuetest puuduste ilmnemisel.

Pane kõik kirja ja kanna hoolt selle eest, et ostja saaks enne müügilepingu sõlmimist neist teavitatud. Veel parem lase see kõik notaril ka müügilepingusse kirja panna. Ära jää lootma suulistele ütlustele, need ei pruugi hiljem midagi maksta.

Kui kasutad maakleri teenust, informeeri maaklerit ausalt kõikidest teadaolevatest puudustest ja jälgi, et müügikuulutustes ei ole ülearust asja ilustamist ja stamplauseid nagu ´Toimiv korteriühistu´, ´Toredad ja vaiksed naabrid´ jms.

Kõik see ei anna 100-protsendilist garantiid aga on kindlasti abiks hilisemate pretensioonide korral.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.evihindpere.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinn: Tallinn aitab juba sel aastal rajada 200 korterelamul varjumiskohad

TallinnLinnavalitsus saatis volikogule kinnitamiseks korteriühistute kriisivalmiduse toetusmeetme, millega saavad ühistud kohandada varjumiskohti ja suurendada ühistu toimepidevust.

Linnapea Jevgeni Ossinovski: “Linnavalitsus võtab julgeolekut tõsiselt ning oleme andnud sellele valdkonnale viimase aasta jooksul täiesti uue hoo, investeerides sel aastal julgeolekusse enam kui 2 miljonit eurot. Varjumiskohtade loomine kortermajadesse on linna julgeolekuplaani prioriteet, mistõttu ligi pool kavandatud vahenditest läheb just selle toetusmeetme rahastamiseks. Loodame korteriühistute aktiivsusele taotlemisel, et pakkuda oma elanikele vajalik kindlustunne.”

Lisaeelarves on korteriühistute toetamiseks ettenähtud üle miljoni euro, mille abil saab linn panustada 200 kortermaja kriisivalmiduse tagamisse. Täna kinnitas linnavalitsus ka vastava toetuse korra. Ühe korteriühistu toetamiseks on ettenähtud kuni 7000 eurot varjumiskoha kohandamiseks, ühistu enda kanda jääb 30% omaosalust.

„Linn teeb omalt poolt kõik, et korteriühistutel oleksid olemas vajalikud vahendid ja selge tugi kriisivalmiduse tõstmiseks ning viivitamatuks tegutsemiseks, mistõttu katab linn toetuse raames 70% kuludest – see on märkimisväärselt suurem omaosalus võrreldes tavapäraste korteriühistutele suunatud meetmetega,“ lisas Ossinovski.

Toetuse eest on võimalik kohandada oma olemasolevad ruumid varjumiskoha nõuetele vastavaks – näiteks tugevdada keldriruume, korrastada ligipääsuteid ja toestada lagesid – ning soetada hädaolukorras vajalikke tarvikuid, näiteks akupangad, patareitoitel raadio, taskulambid, veemahutid, esmaabikomplekt ja muud esmatarbekaubad.

„Kuigi riigitasandil on korteriühistutele varjumiskohtade rajamise kohustus alles kavandamisel, siis käivitame korteriühistutele toetusmeetme juba praegu. Meil lihtsalt ei ole enam aega oodata. Välja töötatud toetuse eesmärk on aidata ühistutel võimalikult lihtsalt ja kiiresti täita tulevasi riiklikke nõudeid ning luua vajalikud varjumiskohad võimalikult laialdaselt,“ selgitas abilinnapea Kaarel Oja. „Juba sellel aastal võimaldab toetus luua varjumiskohad lisaks 22 000-le inimesele. Taotluste vastuvõtuga soovime alustada juba kuu aja pärast ja kui me eesmärgiks seatud mahu saavutame, on aasta lõpuks Tallinnas kolm korda enam varjumiskohaga korterelamuid kui praegu.”

Toetuse saamiseks peab korterühistu asuma Tallinnas, selle netopind peab olema vähemalt 1200 m2. Summa makstakse välja pärast tööde tegemist ja aruandluse esitamist.

Korteriühistutele mõeldud toetuse eesmärk on suurendada hoonete toimepidevust ning seeläbi tugevdada ka kogukonna turvalisust ja kriisivalmidust. Toetusmeetme määrus on volikogu istungil 12. juunil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Endoveri võlakirjaemissioon märgiti tugevalt üle – investorite huvi ületas ootusi

Lõppes Endoverile kuuluva arendusettevõtte Pos11 OÜ suunatud mitteavaliku võlakirjaemissiooni teine voor, mille eesmärk oli kaasata vähemalt 3,5 miljonit eurot Volta Residentside V etapi arenduseks. Suure investorite huvi tõttu märgiti emissioon üle ning lõplikuks mahuks kujunes 4,7 miljonit eurot. Ettevõtte jätkab sarnaste emissioonidega aasta teises pooles.

„Investorite aktiivne osalus ilmestab hästi, et turul on nõudlus selgete ja läbipaistvate tingimustega kinnisvaraprojektide vastu. Meie pakkumine eristus konkreetse ja arusaadava struktuuri poolest – emissioon on seotud ühe kindla arendusprojektiga ning tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga,“ selgitas Endoveri finantsdirektor Kadri Koplimäe.

Tegemist oli teise osaga laiemast suunatud võlakirjaprogrammist kogumahus kuni 14 miljonit eurot, mida kasutatakse Volta Residentside V etapi arenduseks aadressil Uus-Volta 6. Võlakirjade intressimäär on 11% aastas, tähtaeg kaks aastat ning tagatiseks on seatud esimese järgu hüpoteek arendatavale kinnistule. Võlakirjaprogrammi finantsnõustaja on Redgate Capital.

„Võlakirjade pakkumine lõi investorite jaoks arusaadava ja läbipaistva võimaluse paigutada vahendeid Endoveri poolt Uus-Volta 6 aadressile arendatavatesse majadesse. Kuigi kinnisvaral on alati seos konkreetse asukohaga, siis antud emissioon tõi märkimisväärset huvi institutsioonidelt ning asjatundlikelt investoritelt üle Baltikumi,“ lisas Redgate Wealth juht Valeria Kiisk.

Endover on üks suurimaid ja kogenumaid kinnisvaraarendajaid Eestis, kellel on pikaajaline kogemus mitmekesiste finantseerimisstrateegiate rakendamisel. Ettevõttel on seljataga mitmeid edukaid võlakirjaprojekte, millega on rahastatud muuhulgas selliseid projekte nagu Ambassador, Fabrik ja Galerii Loftid II. Kokku on emiteeritud võlakirju summas ligi 40 miljonit eurot. Ka kõik varasemad emissioonid on olnud seotud ühe konkreetse projektiga ning tagatud esimese järgu hüpoteegiga.

„Meil on pikaajaline ja märkimisväärne kogemus erinevate finantseerimislahenduste kasutamisel – oleme edukalt emiteerinud mitmeid võlakirju sarnastel tingimustel, mille tulemusel on kujunenud välja lojaalne ja järjest kasvav investorite ring, kes tunneb meie käekirja ning usaldas meid ka seekord. Samas oleme alati hoidnud oma arendusprojektide juures ukse avatuna ka teistele finantseerimisvormidele ning kutsume uusi partnereid julgelt kaasa mõtlema,“ lisas Koplimäe.

Tänaseks on ligi pool Volta kvartalist valmis ning see Põhja-Tallinna arendus on üks suurimaid omalaadseid projekte Eestis, kus 142 000 m² arendusalale rajatakse kokku 29 hoonet, sh 755 korterit ja ligi 52 000 m² äripindu. Volta Residentsid on A-energiaklassi kaasaegsed kodud, mille senised etapid on valminud edukalt ning uued hooned on aktiivses ehituses.

Citify andmetel oli Volta kvartal 2024. aastal Tallinna eelistatuim uusarendus nii tehingute arvu kui ka müügikäibe poolest.

Faktid Volta kvartali kohta:

  • Detailplaneering hõlmab 11,25 ha
  • Kvartali arendusmaht 142 000 m²
  • Elupindu valmib kokku 90 000 m² ja äripindu 52 000 m²
  • Kokku valmib hooneid 29
  • Korterite arv 755
  • Parkimiskohti ca 1400, lisaks rattaparkla
  • Lasteaed ja 15 000 m² suurune pargiala
  • Valminud uus taristu ja kaks uut tänavat: Mootori ja Uus-Volta
  • Kogu kvartal valmib aastaks 2029
  • Volta piirkonnas elab ja töötab 2030. aastaks ligi 25 000 inimest
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistikaamet: Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta.

Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk.

Analüütik selgitas, et kõrgeim keskmine palk oli aasta alguses info ja side tegevusalal (3605 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3344 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2714 eurot).

„Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1285 eurot). Suurim palgakasv toimus elektrienergiaga varustamise (8,7%) ning veevarustuse tegevusalal (8,0%),“ lausus ta.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1649 eurot. Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on mediaanpalk tõusnud ligi 100 eurot.

Kõige enam töötas palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 99 500, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 87 100 töötajaga, haridusvaldkond ligi 64 500 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 500 töötajaga.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn: Nõmme, Mustamäe ja Pirita väärtuslikud rohealad peaksid kuuluma linnale

TallinnTallinn taotleb Kliimaministeeriumilt tasuta omandamiseks 12 kinnistut, mis asuvad pealinna territooriumil ja on mõeldud avalikuks kasutamiseks rohealadena. Tegemist on suure puhkeväärtusega metsamaadega Nõmme, Mustamäe ja Pirita linnaosades, millel puudub metsamajanduslik kasutus.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on suurem osa neist aladest juba praegu osaliselt linna hooldada, mistõttu on need maad mõistlik linna omandisse saada, et linn saaks neid inimeste jaoks atraktiivsemaks muuta. „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, osa Harku rabametsast, Kloostrimets ning Pirita jõe ürgorg pakuvad linlastele aastaringselt võimalusi looduses liikumiseks ja sportlikuks puhkuseks. Sellised paigad on kohalikele olulised. Looduses liikumine teeb enesetunde heaks, tõstab elukvaliteeti ning linna ülesanne peab olema selliseid paiku edasi arendada, hooldada ja looduse sõpradele atraktiivsemaks muuta,“ selgitas Jaamu.

Kinnistute omamine võimaldaks Tallinnal rohealade arendamist paremini siduda erinevate arengukavade ja projektidega, võttes arvesse nii sotsiaalseid kui ka keskkonnaalaseid eesmärke. Rohelise taristu säilitamine ning sobivate puhke- ja vaba aja veetmise võimaluste loomine toetab ka arengustrateegia „Tallinn 2035“ eesmärkide elluviimist. Taotletavate kinnistute kogupindala on ligi 440 hektarit.

Kinnistud kuuluvad praegu Eesti Vabariigile ning on Kliimaministeeriumi haldusalas. Valitsema volitatud asutusena on seni tegutsenud Riigimetsa Majandamise Keskus, mille juhatus otsustas 1. aprillil 2025, et ei vaja neid alasid oma ülesannete täitmiseks. Pärast kinnistute Tallinna omandisse kandmist saab nende valitsejaks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Hepsor: Muudatused Hepsor AS-i juhtimises

HepsorHepsor AS-i nõukogu valis Hepsor AS-i (edaspidi Hepsor) uueks juhatuse liikmeks senise Läti maajuhi Martti Krassi, kes asub ametisse 1. augustist 2025 viieaastase volitusega. Senise juhatuse esimehe Henri Laksi volitused lõpevad 1. augustil 2025, mil ta siirdub vastavalt Hepsori aktsionäride 21. mail 2025 toimunud üldkoosoleku otsusega Hepsori nõukogu liikmeks.

Martti Krass on Hepsoris töötanud aastast 2014 – esmalt inseneri ja projektijuhina, seejärel 2017. aastast Läti maajuhina. Krassil on magistrikraad TalTechist tsiviilehituse erialal.

Uus juhataja omab 1 288 Hepsori aktsiat ning 20% Hepsori tütarettevõtja Hepsor Latvia OÜ osalusest.

„Hepsori edasiseks arenguks ja kasvuks on loodud kindel pinnas – võtan üle ettevõtte, mis on hästi kapitaliseeritud, ambitsioonikas ja mille meeskonnas peitub suur potentsiaal,“ sõnas Martti Krass. „Meie edasine siht on selge, keskendume kasumlikkuse kasvatamisele läbi efektiivsuse tõstmise, tugevama meeskonnatöö ning klientide ootustele fokusseerituse. Jätkame usalduskrediidi kasvatamist koduturgudel.“

Hepsori nõukogu esimees Andres Pärloja väljendas veendumust, et Martti Krassi juhtimisel jõuab ettevõte arengus järgmisele tasemele: „Martti tunneb Hepsorit läbi ja lõhki – ta on olnud meiega alates esimestest arendusprojektidest ja mänginud olulist rolli ettevõtte kasvuloos. Ta on strateegiline juht, kes suudab säilitada fookuse olulisel ning oskab meeskonda tulemustele suunata,” märkis nõukogu esimees. „Ettevõttel on tänaseks tugev alus, mis on loodud eelmise juhi Henri Laksi eestvedamisel. Oleme tänulikud Henrile tehtu eest ning tunneme heameelt, et tema panus Hepsori pikaajalisse arengusse jätkub nõukogus.“

Hepsor jätkab oma plaanitud tegevust koduturgudel Eestis ja Lätis, keskendudes jätkusuutlikele arendusprojektidele ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele. Samuti jätkub töö ettevõtte investeeringutega Kanadas.

Hepsor AS (www.hepsor.ee) on elu- ja ärikondliku kinnisvara arendaja. Kontsern tegutseb Eestis, Lätis ja Kanadas. Neljateistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme loonud 2 076 kodu ja ligi 36 300 m2 äripindasid. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte portfellis on kokku 25 arendusprojekti kogupindalaga 172 800 m2.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark