Maxima rajamine Piritale algab detailplaneeringu koostamisega

06.03.2015

Tallinn4. märtsil võeti Tallinna linnavalitsuse istungil vastu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks kinnistutel, kus tulevikus võib olla võimalik Pirita linnaosas uksed avada Maxima XX kauplusel.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kaubandushoone ehitamiseks. Kauplust on soovinud rajada Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima, kellele krunt kuulub.

Linnaosa vanema sõnul on kaupluse rajamise soovi Piritale vastu võetud väga erinevate tunnetega ja kauplusele on nii pooldajaid kui vastaseid. “Nii linnaosavalitsuse kui minu poole on samas pöördunud väga palju inimesi, kes hea meelega näeksid võimalust külastada kodu lähedal kauplust,” rääkis Mölder. Tema sõnul aitab detailplaneeringu koostamine loodetavasti jõuda eri poolte teineteise mõistmisele lähemale ja annab võimaluse kõigil sõna sekka öelda.

Hetkel on alal kehtiv detailplaneering 3-korruselise hotelli ja 100-kohalise restorani ehitamiseks. Linnaosa vanema sõnul näeb ta Pirital pigem kauplust, olgu selleks Maxima, Rimi, Selver või mõni muu, kui hotelli, mille kasutegur elanikele oleks väike. “Kauplus hakkaks teenindama eelkõige Pirita elanikke ja arvestaks linnaosa vajadusi rohkem,“ leidis Mölder. Samuti tõdes ta, et suure magistraali ääres olev krunt on üks vähestest paikadest linnaosas, kus suur kauplus võiks paikneda.

Pirita linnaosavalitsus on oma kooskõlastuse detailplaneeringu algatamise koostamisele andnud, kuid nõudnud, et arvestada tuleb võimalikult palju arhitektuurivõistluse võidutööga, säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust, välja tuleb ehitada kergliiklustee lõigul Merivälja tee kuni Lauri tee, rajada tuleks täiendavat haljastust ja moodustama peab pargiala elamute poole, mis tagaks sealsetele elanikele rohelise puhvri eramajade ja poe vahel.

Alale on korraldatud arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on „LUMM“ ja autorid Joonas Sarapuu ja Arden Arroval. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Merko tutvustab laupäevasel Paepargi kliendipäeval näidiskortereid ja tornmaja projekti

06.03.2015

MerkoMerko kutsub kõiki uue kodu otsijaid laupäeval, 7. märtsil Paepargi kliendipäevale, kus saab tutvuda nii valmis korterite kui kerkiva tornmajaga. Kliendipäev toimub kell 11-14 Paepargi 21-3 näidiskorteris. Kolme esimese etapi käigus valminud üheksas majas on Merko müünud üle 150 korteri.

Kõik huvilised on teretulnud tutvuma kolme neljatoalise valmis korteriga aadressil Paepargi 21 ja Paepargi 17 (http://merko.ee/paepargi/). Kortermajad on ümbritsetud aiaga, hoovis on mänguväljak ning maja kõrval avarad autoparklad. Majade arhitektiks on Erkki Ristoja ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Kõikidel näidiskorteritel on kaks klaasitud rõdu.

Lisaks tutvustab Merko aadressil Paepargi 49 kerkiva 14-korruselis kortermaja (http://www.merko.ee/paepargitornid) projekti, kus valmib 2015. aasta lõpuks 60 korterit, millest tänaseks on müüdud ja broneeritud ligi pooled. Tornmaja korteritest avanevad kaunid vaated nii lähiümbruskonnale kui Ülemiste järvele, vanalinnale ja merele. Liftiga varustatud maja arhitektiks on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Esimesel kuuel korrusel on 1-3-toalised korterid ning 7.-14. korrusel asuvad 2-4-toalised korterid. Koduostja saab valida erinevate siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind on vahemikus 1800–2250 eurot.

„Paepargi on suurepärane koht inimesele, kes soovib kesklinna lähedal nautida tervislikku elukeskkonda ja soovib veeta aega vabas õhus. Tegemist on hea hinna ja kvaliteedi suhtega terviklike korteriarendustega, mis hõlmavad miljööväärtuslikku elukeskkonda, hea infrastruktuuriga asukohta, usaldusväärset ehitajat ning kvaliteetset viimistlust,“ ütles Merko müügijuht Irina Mutli.

Paepargist on kujundatud terviklik elukeskkond, mille südameks on Pae järv ja heakorrastatud park. Paepargis ja selle lähiümbruses on kõik igapäevaseks mugavaks eluks vajalik – lasteaiad ja koolid, bussipeatused ja kauplused, spordiväljakud ja terviserajad, KUMU kunstimuuseum ja lauluväljak. Kortermaju ümbritsevad park, puhkeplatsid, nii jalutamiseks kui sportimiseks sobilikud terviserajad ja kergliiklusteed. Roheluse tagab mitmekülgne haljastus, meeleolu loob siin pesitsevate kümnete eri linnuliikide laul.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on arendanud ja ehitanud kodusid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus. Eesmärgiga luua kvaliteetset elukeskkonda, arvestab ettevõte uute eluasemete planeerimisel ja ehitamisel inimeste vajadusi, turvalisust, keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkusega ning kõrgete kvaliteedinõuetega materjalide valikul ja ehitusel.
Paepargi, Tallinn - Merko

Nõuanded koduostjale: olemasoleva elamispinna müümine

06.03.2015

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb tihtipeale mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on olemas raha selleks, et uus kodu osta ilma vana müümata, siis on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-09/04/2015

06.03.2015

Kinnisvara ABC: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko SulaKinnisvarakoolis toimub 06/04-09/04/15 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 06-09/04/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Savisaar: Maakri kvartalist on saanud pealinna ärikeskus

05.03.2015

TallinnMaakri kvartali kõrghooned täiendavad ja ilmestavad Tallinna kuulsat „kilukarbi“ siluetti, ütles linnapea Edgar Savisaar uuele kõrghoonele nurgakivi panekul.

Savisaar soovis Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale rajatava Novira Plaza esindajatele edu ja jaksu uue maja valmisehitamiseks.

„Sellest südalinna piirkonnast on saanud Euroopa pealinnale sobilik city, mis on andnud suure panuse Tallinna linnapanoraamile, Eesti äritegevuse keskus – siia kerkinud moodsatesse kõrghoonetesse on end sisse seadnud pealinna mainekaimad hotellid, pangad ning advokaadi- ja notaribürood,“ ütles Savisaar. „Täna loome me arhitektuuri ja linnaruumi homsetele põlvedele“ rõhutas Savisaar. „Me soovime, et see paigutuks väärikale kohale Tallinna ajaloos.“

Savisaar rõhutas, et erinevalt paljude teiste linnade äripiirkondadest ei muutu Tallinna city pärast tööpäeva lõppu tühjaks. „Siinsed jalakäijatele mõeldud alad, arvukad kauplused, restoranid ja meelelahutusasutused ning korterid on muutnud selle piirkonna ka hinnatud elukeskkonnaks.“

Savisaar lisas, et nüüd räägitakse ka teisel pool Soome lahte kõrghoonete ehitamisest Helsingisse ja selle lähipiirkondadesse. „Kuigi meie Soome kolleegid olid ettevaatlikud ja isegi taunivad kui kuulsid, et Tallinnas koostatakse teemaplaneeringut kõrghoonete piirkondade määramiseks,“ meenutas linnapea.

Linnapea sõnul on Tallinnal põhjust olla uhke, et pika ajalooga linnas on säilinud kihistusi erinevatest ajastustest. „Meil on keskaegse tänavavõrgustikuga vanalinn, miljööväärtuslikud puitasumid ning vaimustavad funktsionalismi ja juugendi näited,“ ütles Savisaar. „Tallinn on olnud läbi ajaloo edasipüüdlik – kui ehitati Oleviste kirikut, oli see maailma kõrgeim sakraalehitis. Kui ehitati vesilennukite angaare, siis ei olnud varem kavandatud nii suure silde katmiseks nii õhukest betoonkoorikut. Kui ehitati laululava, siis leidsid arhitektid ja insenerid lahenduse, kuidas sedavõrd mastaapne rajatis panna näiliselt sulgkergena graatsiliselt mõjuma. See edasipüüdlikkus ei ole kuhugi kadunud ka tänapäeval.“

Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkib 15-korruseline, valdavalt büroopindadest koosnev Novira Plaza, hoone valmib 2016. aasta suveks. Novira Plaza pakub ainulaadset võimalust saada Tallinna ärikvartalis asuva büroopinna omanikuks. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla. Katusekorrusele on kavandatud kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit, 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda.

Novira Plaza välisviimistluses kasutatakse peamiselt klaasi ning vähesel määral ka tsingitud plekki. Kogu hoone välisfassaadi kaunistab efektne LED-valgustuslahendus. Hoone arhitektideks on Malle Laan, Kalle Vellevoog ja Andrus Andrejev, sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt. Lisainformatiooni Novira Plaza kohta saab veebileheküljelt www.noviraplaza.ee.

Novira Capital on rahvusvahelisel kapitalil baseeruv ettevõte, mis tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega Tallinnas.

Tallinna ärikvartalisse kerkiv 15-korruseline kõrghoone sai täna nurgakivi

05.03.2015

Novira CapitalTäna pandi nurgakivi Tallinna südalinna Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkivale 15-korruselisele büroo- ja korterihoonele Novira Plaza, mille 5500-ruutmeetrisest kogupinnast on tänaseks juba üle poole müügilepingutega kaetud.

Projekti arendaja Novira Capitali juhtivpartneri Arle Mölderi sõnul on nurgakivi saanud kõrghoone pealinna kinnisvaraturul ainulaadne arendus, kuna selle kõik pinnad on ehitatud müügiks. “Kui valdavalt pakuvad kaasaegsed südalinna kontorimajad üüripindu, siis järgmise aasta suvel valmivas kõrghoones on unikaalne võimalus saada büroo omanikuks pealinna ärikvartali südames,” ütles Mölder. Ühe ruutmeetri müügihind Tallinna citysse kerkivas Novira Plazas on olenevalt korrusest 2500-3500 eurot, kogu hoone müügikäive ulatub 20 miljoni euroni. Tänaseks on majas müüdud või eellepingutega kaetud juba üle 3500 m2.

Novira Plaza on Tallinna ärikvartalis uuenduslik ehitis ka seetõttu, et hoone ülemistele korrustele on projekteeritud korterid. “Meie poolt oli see julge ja ebatavaline otsus ehitada lisaks kontoritele hoonesse ka elamispinnad, kuid tundub, et risk on end õigustanud, sest huvi fantastiliste vaadetega korterite järele on suur,” sõnas Mölder. Novira Plaza katusekorrusel asub kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit ning 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda, millest kõigist avanevad suurepärased vaated vanalinnale või merele.

Et hoone erineva kasutusalaga pinnad omavahel ei ristuks, on Novira Plaza büroodele ja korteritele projekteeritud eraldi sissepääsud ja fuajeed. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Korrustel 2-12 asuvad erineva suurusega eksklusiivsed büroopinnad suuruses 57-386 ruutmeetrit. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla. Novira Plaza arhitektid on Kalle Vellevoog, Andrus Andrejev ja Lidia Zarudnaya arhitektuuribüroost JVR koostöös Malle Laanega arhitektuuribüroost Laan & Remi. Hoone sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus.

Novira Plaza välisviimistluses on peamiselt kasutatud klaasi ning vähesel määral ka tsingitud plekki. Kogu hoone välisfassaadi kaunistab efektne LED-valgustuslahendus. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt. Lisainformatsiooni Novira Plaza kohta saab veebileheküljelt www.noviraplaza.ee.

Novira Capital on rahvusvahelisel kapitalil baseeruv ettevõte, mis tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega Tallinnas. Ettevõte on Tallinna kesklinna piirkonnas tänaseks alustanud 11 500m2 büroo- ja elamispindade ehitust ning müüki, millele lisandub lähema aasta jooksul veel uusi projekte kogumahus 15 000m2. Novira Capitali hästi struktureeritud arendusprojektide portfelli kuuluvad täna keskmise hinnatasemega korterid kesklinna äärealadel, eksklusiivsed büroo- ja kaubanduspinnad äripiirkonna südames ning luksuslikud südalinnakorterid.

Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

05.03.2015

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang jaanuaris veel metalltoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmises. Toodangu kasv ei olnud laiapõhjaline – enam kui pooled tööstusharud ei saavutanud jaanuaris eelmise aasta taset. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang toiduainete, keemiatoodete ning mootorsõidukite tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule vähenes 1%. Ekspordi suurenemise peamine põhjus oli samuti elektroonikatoodete ja elektriseadmete müügi kasv.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta jaanuaris tööstuses kokku 2% vähem toodangut kui 2014. aasta detsembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2014. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 5% rohkem ja soojust 19% vähem.

Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise
kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetela		 Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata
andmetel		 tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelb
KOKKU -1,5 -0,8 1,8
Energeetika -5,3 -5,1 -3,6
Mäetööstus 6,7 4,8 7,0
Töötlev tööstus -1,1 -0,4 2,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 8,0 22,9 26,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -0,1 8,7 11,2
toiduainete tootmine -3,0 -4,6 -3,1
metalltoodete tootmine 3,4 -0,6 2,9
elektriseadmete tootmine -7,4 -0,1 3,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -4,0 -10,1 -7,3
mööblitootmine 9,5 0,2 3,9
mootorsõidukite tootmine -3,8 -10,0 -7,6
ehitusmaterjali tootmine 4,2 -4,2 -1,9
masinate ja seadmete tootmine -5,1 -7,4 -4,1

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kaheteistkümne tööpäevaga.

TREV-2 Grupi juhatusse lisandusid Tarvo Kuusk ja Taimo Murer

05.03.2015

TREV-2Alates 4. märtsist 2015 liitusid TREV-2 Grupi juhatusega Tarvo Kuusk ja Taimo Murer, grupi juhatus on seejärel neljaliikmeline.

“Taimo Murer ja Tarvo Kuusk on kontserni tütarfirmades tõestanud end väga heade oma valdkonna ekspertidena ja on loogiline areng, et nad võtavad juhtimisvastutuse ka grupi tasandil,” lausus TREV-2 Grupi nõukogu esimees Gert Tiivas.

Tarvo Kuuse vastutusvaldkonnad on TREV-2 Grupis keskkonnaehitus, teede hoole, maavarade kaevandamine ning liikluskorraldusvahendite tootmine. Taimo Murer vastutab kontsernis insenerehituse, teede ehituse ning asfaldi tootmise ja paigaldamise valdkondade eest.

Seni oli TREV-2 Grupi juhatus kaheliikmeline, millesse kuulusid juhatuse esimees Erki Mölder ning finantsdirektor Rein Rätsep. Nii Tarvo Kuusk kui Taimo Murer on grupi insenerehituse ja teede hoolde tütarfirma Teede REV-2 juhatuse liikmed. Tarvo Kuusk on lisaks keskkonnaehituse tütarfirma Taskar juhatuse liige.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ettevõttest 31. märtsil. Uue juhatuse esimehe leidmiseks korraldab ettevõte sihtotsingu. Kuni uue juhatuse esimehe ametisse astumiseni täidab juhatuse esimehe kohuseid Rein Rätsep.

Kinnisvaraportaal: Tallinnas pakuti veebruaris üürile 3192 äripinda

05.03.2015

KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Tallinnas üürile 3192 äripinda. Äripindade pakkumiste arv vähenes aastaga 5%.

Tõnu Toompark, Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige: “Kõige enam on äripindade üüripakkumisi vähemaks jäänud Mustamäel, kus eelmise aasta 519 üüripakkumise asemel oli sel aastal huvilisi ootamas ainult 383 üüripinda.”

Äriruumide pakkumisi tuli portaali andmetel juurde Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinnas pakuti tänavu veebruaris üürile 260 äripinda ehk mullusest 31% rohkem.

Suurematest linnadest on üüripindade pakkumine kasvanud enim Narvas, 43% ja seal oli veebruaris üürnikke ootamas 67 äripinda. Pärnus oli kasv 6% ja äripindu saadaval 219 ning Tartus vähenes äripindade 7%, saadaval 413 pinda.

Reedel tunnustatakse Tartus 2014. aasta parimaid ehitisi

05.03.2015

TartuReedel, 6. märtsil kell 13 toimub Tartu Raekoja saalis “Aasta parim ehitis 2014” nominentide tunnustustseremoonia, kus linnavalitsus tänab eelmisel aastal silma paistnud hoonetega seotud isikuid.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Heino Elleri nimelise muusikakooli uus tiib (Lossi tn 15), ära märgiti ka Pauluse kirik (Riia tn 27/27a).

Muusikakooli puhul hindas žürii ajaloolisele osale oskuslikult juurde ehitatud, arhitektuurivõistlusega leitud moodsa arhitektuurikeelega laiendust, kus on nauditavalt ühendatud sise- ja väliruum ehk kontserdisaal kõrvalasuva Toomemäega. Lossi tn 15 projekteerijad on AS Amhold ja Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ, ehitaja AS YIT Ehitus, tellija H. Elleri nimeline Muusikakool.

Kiriku juures väärib äramärkimist Tartule olulise sümbolehitise hoole ja armastusega taastamine, Eliel Saarineni vaimus (sh algupärase projekti järgi) kiriku siselahenduse loomine. Riia tn 27a projekteerijad on Arkkidehdit SAFA Ay, Kari Jävinen ja Merja Nieminen, ehitaja Nordecon AS, tellija SA Tartu Pauluse Kirik.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Lemeks Grupi uus hoone (Näituse tn 25), kus on silmapaistvalt hea puidukasutus nii konstruktsioonides kui viimistluses, lihtsavormilise hoone teevad omalaadseks läbimõeldud detailid ja linnaruumi rikastav terviklikkus, eriliselt väärib esiletõstmise eratellija soov luua kvaliteetne arhitektuuriteos. Näituse tn 25 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, tellija AS Lemeks.

Ära märgiti Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum (Ravila tn 14c) – Maarjamõisa välja vääristav arhitektuurivõistlusega lahendatud heatasemeline hoone, millel on esinduslik kujundus ja detailne materjalikasutus (nt ribiline betoonpaneel). Ravila tn 14 c projekteerija on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, ehitaja OÜ Astlanda Ehitus, tellija Tartu Ülikool.

Uute kortermajade alagrupis võitis Kummeli tn 16: lihtsavormiline, kuid selge ja meeldejääva arhitektuurikeelega, kujundab heailmelise tervikkujundusega hoonetekompleksi külgnevate samalaadsete korterelamutega. Kummeli tn 16 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja Hausers Ehitus OÜ, arendaja Kummeli Majad OÜ.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajade alagrupis võitis Salme tn 1b, ära märgiti ka A. H. Tammsaare tn 8 ja Rahu tn 9.

Salme 1b juures väärib tähelepanu vana ja uue oskuslik kokkusulatamine, mitmekesine materjalikäsitlus, eriliselt väärib esiletõstmist algupärase skulptuuri taaskasutus fassaadil. Salme tn 1b projekteerija ja ehitaja on Deckol OÜ, arendaja Kullipesa OÜ.

A. H. Tammsaare 8 maja paistab silma täislahendusega, moodsa ja uueilmelise rekonstrueerimise poolest, samuti maitsekad detailid ja ilus infograafika otsaseinal. A. H. Tammsaare tn 8 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja OÜ Auricu, tellija A. H. Tammsaare 8 KÜ.

Rahu 9 väärtusteks on täislahendusega rekonstrueerimine, maitsekad detailid ja rahulik tervikkujundus. Rahu tn 9 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja Accurato Fassaadid OÜ, tellija KÜ Rahu 9.

Miljööväärtuslike ja mälestiste rekonstrueeritud ja laiendatud elamute alagrupis võitis Vallikraavi tn 25, kus paistis silma väärikate ajalooliste detailide erakordselt hoolikas taastamine ning vanalinna muinsuskaitsealale kohane esinduslik arhitektuuritervik. Vallikraavi tn 25 projekteerija on Maverick Investments OÜ, ehitaja OÜ Vennad Ehitus, tellija OÜ Marteburg.

Ära märgiti Kroonuaia tn 31 ja Kesk tn 15, mida iseloomustab miljöösse sobiv värvi- ja detaililahendus, ehitusaegsete materjalide väärt kasutus. Kroonuaia tn 31 projekteerija on OÜ ARC Projekt, ehitaja AS Arpeks Ehitus, arendaja AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant. Kesk tn 15 projekteerija on SBT Ehitus OÜ, ehitaja Innover Ehitus OÜ, arendaja Vara Fond OÜ.

Uute üksikelamute alagrupis võitis Kuljuse tn 5, mille juures paistsid silma mitmekesine materjalikasutus, erinevate esinduslike materjalide (puit, looduskivi, metall) meisterlik ühteliitmine ning põhjamaiselt karge värvilahendus. Kuljuse tn 5 projekteerija on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss, tellijad Viljar ja Kristine Stroom.

Ära märgiti Kraavikalda tn 14 julge värvi- ja vormilahendus ning aus betoonikasutus. Kraavikalda tn 14 projekteerija on RTG Projektbüroo, tellijad Martin Metspalu ja Ingrid Sahk.

Newsec Property Outlook Spring 2015

05.03.2015

newsecNewsec_Property_Outlook_Spring_2015

Tartu linn pakub ettevõtjatele tööstuskrunte

05.03.2015

Rand & TuulbergTartu linnavalitsus saatis volikogule Ravila tööstuspargis asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise eelnõu, mille heakskiitmisel alustab AS Rand & Tuulberg Grupp tööstuspargis uue tehase rajamist.

AS Rand & Tuulberg Grupp esitas linnavalitsusele taotluse seada hoonestusõigus Ravila tööstuspargis asuvatele Klaasi tn 10, 14, 16 ja 18 kinnistutele tootmishoone rajamiseks. Kokku on kinnistute pindala 22 244 m².

Erinevaid majaelemente valmistava tehase esimese etapi valmimine on planeeritud hiljemalt kahe aasta pärast. Esimese etapi investeering on ligikaudu 6 miljonit eurot ja uusi töökohti luuakse umbes 50.

„Tunnustan ettevõtjate tahet teha Tartusse suur investeering ning linn aitab uute töökohtade loomisele igati kaasa. Üks võimalus selleks on tööstuskruntide pakkumine ettevõtjatele. Ravila tööstuspargis on välja ehitatud kommunikatsioonid ja kogu infrastruktuur heal tasemel ning kokku on tööstuspargis veel üle 50 000 ruutmeetri ärimaad, kuhu on võimalik rajada tartlastele uusi töökohti. Linn on avatud ettevõtjate pakkumistele,“ sõnas abilinnapea Kajar Lember.

Linnavalitsus teeb volikogule saadetavas eelnõus ettepaneku seada hoonestusõigus ASi Rand & Tuulberg Grupp kasuks 50 aastaks aastatasuga 13 346 eurot, mis moodustab 4 % maa turuväärtusest. Hoonestusõiguse tasu muudetakse iga viie aasta järel vastavalt maa turuväärtuse muutumisele. Hoonestaja on kohustatud ehitama krundile tootmishoone 24 kuu jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast.

Tallinna kesklinna rajatakse ainulaadne paarismaja

04.03.2015

Perton EhitusUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas, Tõnismäe ja Uue-Maailma piirile, aadressile Toom-Kuninga 30 ehitatavas kaasaegses hoovimajas korterite müüki.

„Elamut võib nimetada paarismajaks, sest seal on vaid kaks korterit – mõlemad praktilise peresõbraliku planeeringu ning oma hoovialaga. Arvestades, et tegu on asukohaga kesklinnas, on selline kahepereelamu väga unikaalne,” räägib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna maakler Margit Sild.

Mõlemasse korterisse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, maja köetakse gaasikatlaga ja radiaatoreid asendab põrandaküte. Hoone seinad laotakse Aeroc kergplokist, millele paigaldatakse 200 mm paksune lisasoojustus. Välisvoodrilaudis on viimistletud tõrvaõliga. Rahu ja vaikuse tagavad 3x klaaspaketiga aknad. Mõlema korteri juurde kuulub ka hekiga piiratud oma hooviosa.

Maja ehitus on juba alanud ning tööd lõpetatakse aasta lõpus.

Compakt Kinnisvara alustab Peetri Keskuse arendusega

04.03.2015

Compakt Kinnisvara4. veebruaril teatas kinnisvaraettevõte Compakt Kinnisvara, et alustab uue keskuse rajamist Peetri alevikku, mis koondab ühte kohta kokku kõik vajaminevad teenused – alates tervishoiust ja sportimisvõimalusest kuni toidukaupadeni. Peetri Keskus valmib 2016. aastal.

Keskuse arendaja, Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Maik Teivi sõnul käib hetkel aktiivne töö ja läbirääkimised tulevaste rentnikega, alustatud on hoone projekteerimisega. „Huvi keskuse vastu on suur – hetkel peame läbirääkimisi rentnikega ning lähikuudel loodame jõuda lepinguteni,“ lisas Teiv.

Peetri aleviku keskpunkti rajatavasse 8000 m2 Peetri Keskusesse tulevad täispikkuses neljarealine ujula koos lastebasseini, saunakeskuse ja mullivannidega, tennisekeskus, jõu – ja rühmatreeningute saalid, toidukauplus, kogupere restoran, perearst, apteek ja mitmed teised igapäevaselt vajalikud teenused. Keskuse juurde rajatakse 109 kohaga parkla.

Keskus rajatakse kasvutrendiga elupiirkonda, mille elanike arv möödunud aastal kasvas 10% ning kus paiknevad umbes 6 000 inimese kodud. Peetri alevikku on viimastel aastatel rajatud kaks lasteaeda, alg- ja põhikool ning 2016 avatakse Peetris ka uus põhikool. Lisaks asuvad lähipiirkonnas tootmis- ja kaubandusettevõtted (Selver, Ülemiste keskus) ning mõne kilomeetri kaugusele jääb Eesti atraktiivseim ja kaasaegseim töökeskkond – Ülemiste City ärilinnak.

Must üüriturg küüritakse puhtaks

04.03.2015

ÄripaevRiigil jääb mustalt üüriturult saamata aastas paarkümmend miljonit eurot tulumaksu. Raha kättesaamiseks pakuvad asjatundjad nii üürilepinguregistri loomist kui ka ideed vabastada eraisikud tulumaksu kohustusest.

2013. aasta andmete järgi jääb aastas laekumata 8-27 miljonit eurot tulumaksu. Tegu on hinnangulise summaga, sest osaliselt põranda all tegutseva üürituru kohta pole kellelgi täpseid andmeid. Maksuameti teatel on Eestis kasutusvalmis 384 282 eluruumi, millest 10-15% on arvatavasti üüripinnad.

Maksuamet kutsus veebruari alguses kokku ümarlaua, et arutada, kuidas saavutada üürituru läbipaistvus. Nimelt on maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul praegu üüriturg luubi all küll seoses tulu deklareerimise perioodiga, ent tegelikult on valdkond laiem, kui vaid maksude kokku kogumine.

Kultuuritu üüriturg

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on üürituru korrastamiseks vaja läbida kolm sammu. Esiteks tuleb üürnike ja üürileandjate suhe tasakaalu saada. Teiseks on vaja luua menetlusorgan, mis võimaldaks teha kiireid, kohtutasandil otsuseid. Seejärel on vaja luua register, kuhu sisestataks iga sõlmitud üürileping ja mis sisaldaks ka musti nimekirju halbadest üürnikest ja üürileandjatest.

Sooman selgitas, et kuigi tänaseks on erinevates ärisektorites paarikümne aastaga toimunud märkimisväärne kultuuriline areng, siis üüriturg on meeletult pilla-palla ja korrastamata. „Olid ajad, kui ettevõtjad ei tahtnud käibemaksu maksta, siis ei tahetud jällegi dividendide tulude pealt maksu maksta. Nüüd aga oleme seisus, kus igasugust käibemaksuga soperdamist peetakse kuriteoks,“ sõnas Sooman. Millegi pärast pole aga sama suhtumine üüriturule jõudnud. „Sel alal vaadatakse maksude maksmisele läbi lillede ja tegelikult algab kogu asi sektori kultuuritusest,“ lisas ta.

Üürilepingu register kutsuks korrale

Soomani sõnul on üüriturule juba seadusega konflikt sisse kodeeritud – võlaõigusseadus, mille üüripeatükk loodi kunagi sundüürnike kaitseks on ajast ja arust. „Üürnikele on antud jaburalt palju õigusi, lausa rumalusteni välja. Üürileandjal on see-eest hunnik kohustusi ja vähe õigusi,“ ütles ta.

Lahendus oleks see, kui seadusesse tehtaks muudatus, mis ütleks, et kõik registrisse kandmata üürilepingud ei kehtiks, leiab Sooman. Nii oleks tema sõnul tõenäoline, et üürilepinguid hakatakse registrisse märkima ja sel juhul oleks üüritulult maksude maksmise kontrollimine juba oluliselt lihtsam kui praegu. Ta lisas, et musta raha üüriturul liigub palju – hinnanguliselt on Eestis üüripindu paarkümmend tuhat, millest enamik üürileandjatest tulumaksu ei maksa.

Lahendus maksukohustusest vabastamine

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ja kinnisvaraekspert Tõnu Toompark üürilepinguregistri loomist õigeks ei pea. „Ma ei oskagi selle mõtte kohta ühtegi trükimusta kannatavat sõna öelda,“ ütles ta.

Tema sõnul oleks lahendus hoopiski see, kui eraisikud üüritulu maksustamisest sootuks vabastada. Nimelt on Toomparki sõnul probleeme just eraisikutest üürileandjatega. „Tulumaksuvabastus võib tõesti olla radikaalne, kuid terviklikku süsteemi vaadates on see mõistlik,“ ütles ta. Näiteks ei lasta tema sõnul eraisikutel üüritulu deklareerides kulusid maha arvestada, mis tähendab, et suuresti peab tulu maksma seal, kus seda praktiliselt polegi. „Üürile andmine pole lihtne tee rikkuseni. Tulu on kuludega võrreldes suhteliselt väike. Kui on veel laenukoormus peal, sööb intress enamik tulust ära,“ selgitas Toompark.

Toompark lisas, et maksuvabastusega korrastuks üüriturg meeletult, sest kui pole hirmu saada maksupetturiks, pole kellelgi ka põhjust üürile andmist põrandaaluselt pidada. Praegu pole Toompargi sõnul enamik eraisikutest üürileandjaid põranda all selleks, et hoida kokku paarkümmend eurot tulumaksu, vaid seepärast, et see on lihtsamat teed pidi minek.

Ministeeriumid otsivad kitsaskohti

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et üüriregister on üks võimalik meede, mis on aruteludest läbi jooksnud. „Äärmiselt oluline on probleemid enne nende lahendamist selgelt ja täpselt defineerida. Praegu on lõplikest lahenditest ja nende võimalikest mõjudest kindlasti ennatlik rääkida,“ märkis Jegorov.

Justiitsminister Andres Anvelt kutsus mõne nädala eest üürituru korrastamise võimaluste üle arutlemiseks ministeeriumisse erinevate huvirühmade esindajad. „Suurima murena tõid üürileandjad välja üürnike väljasaamise pärast lepingu lõppemist,“ ütles Anvelt. Samuti arutati, kuidas saaks täiendada dokumentide kätte toimetamist, et vähendada pahatahtlike üürnike erinevaid venitamisvõimalusi.

Maksuamet üüriturgu vaatlustega ei kontrolli

Samal ajal, kui ümarlaudadega püütakse jõuda selgusele, millised on üürituru kitsaskohad ja võimalikud lahendused probleemidele, on üüriturg juba praegu maksuameti teravdatud tähelepanu all.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas, et praegu on üüriturg luubi all just tulu deklareerimise perioodiga, mis kestab märtsi lõpuni. Selleks on maksuamet võimalikele üürileandjatele deklareerimise kohustust meelde tuletanud, näiteks Facebooki ja muude sotsiaalmeedia kanalite kaudu. „Kui maksuhaldur sügisel järelkontrolle tegema asub ja avastab deklareerimata jätmise, siis tekib üüritulu saajal lisaks veel ka intressivõlg,“ põhjendas Udde, miks on vajalik, et inimesed deklareeriksid oma eelmise aasta üüritulud tähtaegselt. Udde lisas, et aasta-aastalt on üüritulu hakatud üha rohkem deklareerima.

Kontrolle tehakse Udde sõnul vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutatakse mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot ja rahvastikuregistri andmeid. Kui isiku tuludeklaratsioon satub järelkontrolli, siis teavitatakse teda sellest ja vajadusel palutakse esitada täiendavaid tõendeid. „Vaatlusi pole me seoses üüritulu kontrollimisega plaaninud,“ ütles Udde.

Juhtudel, kus juba on üüritulude kahtlus, on maksuamet juba praegu deklareerimise perioodil sellest konkreetsele isikule teada andnud. Vastava info saab Udde sõnul maksumaksja oma isiklikule tuludeklaratsiooni infoleheküljele.

Kommentaar: Loobi nagu herneid vastu kiviseina

Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht

Olen päri, et maksudega ei mängita, kuid hädavajadusel tuleb erisusi siiski rakendada. Üürilepinguregistri idee on lihtsalt hirmutamine. Pole põhjust arvata, et see efektiivselt tööle hakkaks, rääkimata kaasnevast administreerimiskulust.

Kasu tooks hoopiski maksuerisus. Nimelt võiks 1-2 korteri välja üürimine olla nagu neljas pensionisammas – teatavasti on ju kõik teised sambad vastu taevast lennanud. Sellist lähenemist peaks aga riik toetama. Näiteks võiks isiku tulumaks eluruumide üürimiselt olla 10%.

Paraku ei saa praeguse maksupoliitika juures üürimisel rääkida mõistlikust tulususest. See tuleks ümber vaadata, kuid kahjuks ei paista suuremat sorti selginemist. Domineerib maksuhalduri piitsapoliitika, kuid tuleks pakkuda ka präänikut.

Maksuerisusega maksude laekumine paraneks, olen selles kindel. Samas oleks liig loota, et susserdamine seeläbi 100% kaoks, kuid praeguse musta turu aitaks põranda alt välja tuua kindlasti. Ja ärgem unustagem üht majanduspoliitilist peaeesmärki, mis on üürituru väljakujundamine.

Kahjuks ei saanud kinnisvarafirmade liit ümarlaual sellele ideele taaskord poolehoidu. Oleme taolisi ettepanekuid esitanud aastaid ka rahandusministeeriumile. Loobi nagu herneid vastu kiviseina, kõik põrkab tagasi.

Eliisa Matsalu
eliisa.matsalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/03/must-uuriturg-kuuritakse-puhtaks

1 2 3 … 1,146 1,147 1,148 … 1,575 1,576 1,577