Mõnikord võib kinnisasja müük päris pikaks venida ning seda mitte vale hinna või kõrgete ootuste tõttu, vaid pidurdajaks on hoopis erinevad, väikesed või suured takistavad tegurid.
On üllatav, kui palju ehitisi pole veel siiani kantud ehitisregistrisse või puudub näiteks eramul kasutusluba. Pole harvad ka juhtumid, kui puudub õiguslik juurdepääs oma kodule või aktuaalseks kujunenud pärimisprotsessi käigust ei teata midagi.
Kõige levinumad takistused on:
1. Hooned pole kantud ehitisregistrisse või sealsed andmed on puudulikud.
Eriti palju esineb puudujääke suvilate puhul, kus on küll nõukogudeaegsed projektid ja ka ehitusload olemas, kuid mingil põhjusel on nad jäänud registrisse kandmata. Kui kinnistul asuvad hooned või rajatised (puurkaev, sild jne), siis ka nende andmed peavad kajastuma ehitisregistris. Iga suvila- ja eramuomanik saab andmete õigsust ja olemasolu kontrollida ehitisregistri kodulehelt www.ehr.ee
On esinenud ka juhtumeid, kus ehituslikku projekti üldse pole, rääkimata ehitus- ja kasutusloast. Selleks on vaja korraldada tagantjärgi mõõdistamine (inventariseerimine), mida teostab antud teenust pakkuv firma. Seejärel võib sammud seada juba valla ehitusnõuniku juurde.
2. Ehitisel puudub kasutusluba
Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Ehitistel, mis on rajatud aastal 2003 ja hiljem, peab olema tänapäeva nõuetele vastav kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba.
Tekib küsimus, et mis saab ehitistest, mis on rajatud enne 2003 aastat. ja kas ka neil on nõutav kasutusluba? Kui kõik on ehitatud täpselt projekti järgi ning muudatusi pole tehtud ehituskonstruktsioonides või näiteks küttesüsteemis, siis tänapäeva nõuetele vastavat kasutusluba pole vaja. Sel juhul on ehitisregistris nähtuv sõna “kasutusel”. Aga, kui nõuka-aegne suvila soojustatakse ja vahetatakse fassadimaterjal, on tegemist kabariitide muutmisega ja peab taotlema kasutusluba.
Korras dokumentatsioon viib palju kergemini tehinguni, sest see on oluline nii pankadele laenu väljastamisel kui ka neile, kes puhtalt omafinantseeringuga ostavad.
3. Puudub notariaalselt kinnitatud sissesõidutee servituut
Igapäevaselt sõidavad paljud inimesed oma kodudesse läbi kellegi teise kinnistu või lausa kinnistute. Seni, kuni naabritevahelised suhted on head ja sõbralikud, on kõik korras ning keegi ei tuleks selle pealegi, et ükspäev on tõkkepuu koduteel ees ja enam läbipääsu pole.
Et sellist võimalust juba eos vältida, siis tasuks minna notaribürosse ja sõidutee kasutamise õigus ametlikult vormistada. Jah, vahest juhtub ka nii, et niisama lihtsalt ei lähegi ja kohus peab lõpuks juurdepääsu olemasolu tagama.
4. Pärimistoimingud tegemata
Pärandvara tekkel, pärast inimese surma, algab 3-kuuline nn ooteperiood, mil pärandi saaja otsustab, mida sellega teha. Kui ta on pärandusega nõus, ei pea midagi tegema, kui aga soovib sellest loobuda, tuleb teha notari juures vastavasisuline avaldus.
Kui soovitakse müüa abikaasade ühisvaras olnud kinnisasi, siis kindlasti on ühe abikaasa surma puhul vaja läbi teha pärimisprotsess. Tihti pole seda enne kinnisvara müükipanekut tehtud ning tehing jääb toppama ajani, kui avatakse pärimistoimik ja saadakse kätte pärimistunnistus. Nende dokumetide kättesaamiseks on seadusega ettenähtud aeg, mis on vähemalt 1 kuu.
5. Millal lahusvara muutub seaduse järgi ühisvaraks?
Eriti just vanema põlvkonna jaoks on suureks üllatuseks see, et justkui ainuomandis olev vara (talu, suvila, eramu) on muutunud ühisvaraks. Tihti küsitakse, et kuidas see nii võib olla, vara on ju minu nimel!
Abielu kestel suvila või maja juurde erastatud maa ning sellest tekkinud kinnistu muutub automaatselt ühisvaraks, olgugi, et hooned kas kingiti või võõrandati ühele abikaasadest lahusvarana. Ja kui päevakorda kerkib pärimine, siis pärivadki praegusest ja eelmistest abieludest sündinud lapsed.
Seega, kõike eelnevat kokkuvõttes, soovitan enne oma vara müüki seada korda dokumentatsioon ning mitte peljata spetsialistidega konsulteerimast. Korras paberid aitavad eduka tehingu toimumisele väga palju kaasa.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
Veeriku ostukeskus paigaldas hoone katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning loodab edaspidi katta vähemalt neljandiku oma elektrivajadusest päikeseenergiaga.
Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.
Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 
2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.
Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.
Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.
Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.
Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.
Portaali KV.EE
Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.
Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
