Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 25/05/2016

20.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 25/05/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 25/05/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Maakri Kvartalile pandi nurgakivi

20.05.2016 Tõnu Toompark

Tallinna südalinna kõrghoonete teemaplaneeringu alale Maakri tn 19/21 kerkib Maakri Kvartal. Maakri Kvartal OÜ ehitab kvartalisse seitse hoonet, sh 30-korruselise maamärgilise tähendusega uue kõrghoone. Maakri Kvartali ehitustööd teeb kuni lõpliku valmiduseni AS Merko Ehitus Eesti ning ehitust finantseerib OP Pank. Kvartali ankurüürnikud on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS.

„Investeering Maakri Kvartalisse on ligikaudu 50 miljonit eurot ja kaks aastakümmet kollektiivset pühendumust. Järgneva kahe aasta jooksul ehitame välja enam kui poole hektari suuruse ala Tallinna tegelikust linnasüdamest,“ ütles Maakri Kvartali omanik Olav Miil

Ärikompleks koosneb kokku seitsmest hoonest: ehitatakse 30-korruseline kõrghoone, 10-korruseline ja 4-korruseline hoone ning rekonstrueeritakse neli 20. sajandi algusest pärinevat 3-4 korruselist arhitektuurimälestist. Maakri Kvartalis on kokku 36 000 m² brutopinda, sealhulgas 21 500 m² üüritavat äripinda. Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist.

„Just väärikalt tihendatud hoonestusega ja samas inimsõbralik südalinn on see, mis teeb ühest linnast õige linna ja eristab linna suure elanike arvuga külast,” rõhutas Maakri projekti juht Jaan Erelt.

Maakri Kvartali arendust nõustava EfTEN Capital AS’i tegevjuht Viljar Arakas väljendas veendumust, et Maakri Kvartal rahuldab aastateks kõige nõudlikuma kliendi vajaduse Tallinna kvaliteetseima A-klassi büroopinna järele.

Maakri Kvartali ehitust rahastava OP Panga Eesti filiaali juht Hannes Kaadu kinnitas: „OP Panga jaoks on tegemist väga olulise projektiga, kuna osaleme selles nii finantseerija kui ka tulevase üürnikuna – siin saab olema meie Eesti peakontor. Ka Tallinnale on see projekt tähtis, kuna üle mitme aasta valmib kesklinnas uus silmapaistev maamärk.“

Ehituse peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on Merko oma 25- aastase tegutsemise jooksul kogunud piisavalt kogemusi sellise mastaapse projekti kvaliteetseks ehitamiseks. „Aasta pärast on Tallinna siluetis uue torni täiskõrgust näha ja 2018. aasta kevadel saavad kasutajad uutele pindadele kolida,“ lisas Roben. Ehitustööde lõpptähtaeg on 2018. aasta kevad.

Rae valda rajatakse uus multifunktsionaalne ärihoone

19.05.2016 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Maru Ehitusega uute stock-office tüüpi äripindade pakkumist Rae vallas Mõigu Tehnopargis, aadressil Treiali tee 1 ja 3.

„Tegemist on multifunktsionaalse ärihoonega ehk tootega, mille turunõudlus ületab hetkel pakkumist,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin. „ Ettevõtete poolt eelistatakse linnasiseste pindade kõrval ka lähipiirkonna tehnoparke ning Tartu maantee ja Mõigu Tehnopark selles osas enim arenenud ja parim asukoht. Püüame luua koostöös Maru Ehitusega ettevõtetele uusi meelepäraseid ja paindlike lahendusi ning Treiali arendus on selles osas suurepärane algus. Enne hoone ehitusega alustamist läbirääkimiste alustamine annab üürnikele hea võimaluse ruumilahenduste osas ka kaasa rääkida.“

Stock-office tüüpi ärihooned on saanud standardiks, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal: „Mõned aastad tagasi käima tõmmatud stock-office tüüpi ärihoonete arendamine sai tõelise hoo sisse mullu. Tallinnas ja selle lähiümbruses on valminud või valmimas mitmeid seda tüüpi hooneid nii linnasisestes äripiirkondades kui ka Rae vallas. Hoolimata hüppeliselt kasvanud pakkumiste arvust, on seni pea kõik hooned kasutusse andmise ajaks olnud täielikult välja üüritud. Usun, et ettevõtete huvi koondada oma põhitegevus ühe katuse alla ning liikuda kaasaegsetele tingimustele vastavatele pindadele, makstes kokkuvõttes väiksemat hinda, on püsiv.“

Treiali Tehnopark on sobilik erinevatele jae- ja hulgimüügi, tootmise ja ladustamisega tegelevatele ettevõtetele. Pakutavate lahenduste summaarne ehitusalune pind on 15 902 m2. Arenduse esimeses etapis ehitatakse stock-office tüüpi hoone, kus ettevõtted saavad ruume üürida alates 250 m2 suurustest üksustest, mis kujutavad endast lao- ja/või tootmisruume koos esimese korruse esinduspindade ja teise korruse bürooga.

Tallinna Linnahall valmistub uuestisünniks

19.05.2016 Tallinn.ee

llinnTallinna linnavolikogu on seadnud eesmärgiks avada täielikult rekonstrueeritud linnahall juba 2019. aasta kevadel. Läbiviidud uuringute esmaste tulemuste kohaselt on hoone põhikonstruktsioonid heas seisus.

„Vastavalt linnavolikogu otsusele peab täielikult uuendatud linnahall avamisküpseks saama 2019. aasta kevadeks. Linnahall ärkab kolme aastaga nüüdisaegsel tasemel teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule,“ lubas abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. „Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama.“

Aas kinnitas, et temale teadaolevalt on Linnahalli põhikonstruktsioonid heas korras, kuid uuringute lõplikud tulemused saame 3. juunil. Läbiviidud suure saali 3D mõõdistamise ja laserskanneerimise tulemused saadetakse tippakustikutele saali loomuliku akustilise perspektiivi hindamiseks, mis on oluline lähteülesande koostamisel. „Projekteerimisega saab algust teha sel ning ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta sügisel,“ lisas Aas.

„Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, seega rekonstrueerimisprojektiga linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist ei kavandata,“ rõhutas Aas. „Samas on võimalik ruumiprogrammi ratsionaalsemaks muuta ning etenduste ja kontsertide vahelisel ajal kasutult seisvad kontserdisaaliga külgnevad fuajeed ja aatriumid teisaldatavaid seinu kasutades aktiivsesse kasutusse võtta.“

Aas selgitas, et suure saali taguse hiiglasliku avatud ruumi saab vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. „Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli – nii suurt foorumisaali kui sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,“ ütles Aas. „Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitmetuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.“

Kontserdisaali rekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise loomuliku akustikaga ning moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal, mis meelitaks siia esinema maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja grandioosseid lavastusi.

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise kava kohaselt on suveks linnahalli konstruktsioonid avatud ja tehniline seisukord üle vaadatud ning ekspertiisid, analüüsid ja konsultatsioonid läbi viidud, seejärel saab koostada projekteerimise lähteülesande ning sügiseks renoveerimisprojekti koostamise hanke ette valmistada ja läbi viia. Rekonstrueerimisprojekt valmib 2017. aasta sügisel.

Linnahalli ümbritsevale maa-alale suurusega 11,5 ha on alustatud detailplaneeringu koostamist. Linnahalliga külgnevad krundid on plaanis pärast detailplaneeringu kehtestamist ja nendele ehitusõiguse seadmist enampakkumisele panna. Kruntide müügist saadav tulu suunatakse linnahalli rekonstrueerimise kulude katteks.

Planeeringualal säilitatakse olemasolev väärtuslik haljastus ning planeeritakse rohekoridor Rumbi tänavalt mere suunas, mis seotakse jalakäijate liikumissuundadega ühtseks võrgustikuks. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et säiliks vaated vanalinnale.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kuukeskmine brutotulu ületas mullu 1000 euro piiri

19.05.2016 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.

2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.

Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).

Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).

Kaart: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2015

Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.

Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.

Diagramm: Noored ja vanemaealised brutotulu saajad, 2003–2015

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 31.03.2016. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Lõppes Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vaheline kohtuvaidlus

19.05.2016 Tõnu Toompark

16.05.2016 määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata Tivoli Arendus OÜ kassatsioonkaebuse Tivoli Arendus OÜ ja Nordecon AS-i vahelises kohtuvaidluses. Sellega lõppes 13.09.2013 alanud kohtuvaidlus, millega lahendati Nordecon AS-i poolt Tivoli Arendus OÜ vastu esitatud hagi ning Tivoli Arendus OÜ vastuhagi summas 1 319 232,90 eurot.

Kohus jättis rahuldamata Tivoli Arendus OÜ nõude ning mõistis Tivoli Arenduse OÜ-lt Nordecon AS-i kasuks välja põhisummana 174 551,04 eurot, millisele summale lisandub kindlaks määratud viivis summas 7192,61 eurot ja jooksev viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Tivoli Arendus OÜ on Arco Vara gruppi kuuluv äriühing, mille ainuosanikuks on alates 2014. aastast Arco Investeeringute AS, mis on Arco Vara AS-i 100%-line tütarühing. Tivoli Arendus OÜ alustas tegevust 2010. aastal ning tema ainsaks projektiks oli Tivoli korteriarendus Tallinnas, mis lõplikult peatati 2013. aastal seoses Tivoli kinnistute müügiga enampakkumise korras (vt. börsiteade 10.06.2013).

Tivoli Arendus OÜ suhtes jõustunud negatiivne kohtuotsus ei mõjuta Arco Vara grupi konsolideeritud bilanssi, kasumiaruannet ega rahavoogu ning juhatuse avaldatud käibe- ja kasumiprognoose.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Mis toimub uute korterite turul?

19.05.2016 Tõnu Toompark

Pole saladus, et uute korterite turg on aktiivne. Üksteise järel tulevad müüki arendusprojektid. Mõnes mõni, teises mõnikümmend korterit.

Aga kas summaarne pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki pandud korterid leiavad ostjad? Mida teevad seejuures hinnad – kas jätkavad senist tõusu või sootus langevad?

Neile ja paljudele teistele uusarendust puudutavatele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooring.

Loen igakuiselt ükshaaval kokku kõik pakkumises olevad korterid. Selle andmebaasi pealt saab teha nii järeldusi hetkeseisu kui pikemate suundumuste kohta. Pilt avaneb nii Tallinna ja Harjumaa valdade kui linnaosade ja vajadusel kas või asumite kohta. Lisaks saab hea pildid ette erinevate kinnisvaraarendajate käitumismallidest ja hinnapoliitikast.

Kui oled huvitatud uusarenduste monitooringu teenusest, võta ühendust.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvaraportaal: eraisikute aktiivsus hüppas lakke

19.05.2016 Tõnu Toompark

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Paralleelselt on lühenenud kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad ka kiiremini kaubaks.

Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui 10 päeva võrra.

„Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavust hüpet ainult kevadiste kasevete kaela ei saa ajada, hüpe on liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,“ selgitas kinnisvaraturul toimuvad KV.EE juht Tarvo Teslon.

Tesloni sõnul ostetakse kinnisvara peamiselt kolmel eesmärgil – pakiline vajadus elamistingimuste parandamiseks, investeeringuna väljaüürimiseks või siis nn neljanda pensionisambana. „Alla-keskea inimeste jaoks pole see sageli kusjuures mitte neljas, vaid hoopis esimene pensionisammas, sest riiklikule või kogumispensionile väga ei loodeta,“ ütles Teslon.

Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv.

KV.EE on Eesti suurim kinnisvaraportaal, mida külastab igas kuus üle 600 000 kasutaja. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu uuringu järgi on KV.EE kõige populaarsem kanal kinnisvarapakkumiste otsimiseks ning seda eelistab 58% eestimaalastest.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Omanike Keskliit: üürimajade programm on kui lubamatu riigiabi

19.05.2016 Tõnu Toompark

Omanike Keskliidu 17. mail toimunud volikogu koosoleku hinnagul on kavandatav riigi üürimajade programm sekkumine vabasse konkurentsi ja turumajandusse, millele rajaneb demokraatlik ühiskond. Kinnisvaraomanikud on aastasadu ehitanud Eesti linnadesse tuhandeid üürimaju eesmärgiga teenida sellest õiglast tulu.

Omanikud soovivad, et riik oma suure rahakotiga ei tule mõjutama üüriturgu ja hindu seal, kus on üüriturg toimib. Maju saab ehitada sinna, kus majandus seda vajab ja mitte lootuses, et teeme majad ja küll siis tuleb ettevõtlus. Riigi sekkumine on põhiseaduse kohaselt õigustatud juhul, kui erasektor ei suuda ühiskonnas vajalikke ülesandeid täita. Omavalitsustele tehtavad rahasüstid ei tohi olla keelatud riigiabiks konkurentsi moonutamiseks.

Riik peaks Omanike Keskliidu juhatuse liikme Tõnu Toompargi hinnagul esmase prioriteedina üle vaatama üüriregulatsiooni, mis on liiga imperatiivne ja välistab kokkuleppeid. Üüriõigus vajaks sarnaselt paindlikumaks muutmist, nagu tehti tööõigusega masu ajal. Riik võiks kohalikke omavalitsusi toetada uute elamute rajamiseks vajaliku taristu väljaehitamisel, kuna planeerimisseaduse kohaselt on just see omavalitsuse ülesanne ning anda omavalitsustele üle maavaldusi nende arengu tagamiseks.

Omanike Keskliit toetab riigi samme olemasoleva elumufondi renoveerimise toetamisel. Liidu arvates vajab riigi elamumajandus uut arengukava ning strateegilisteks aruteludeks tuleks ettevõtlusministril taas kokku kutsuta Riigi Elamumajanduse Nõukogu, mis pole aastaid toiminud.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

19.05.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on välja andnud käsiraamatu „Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“. Käsiraamat annab praktilist nõu kodu ostmise protsessi algusest lõpuni. Käsiraamatu autor on kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

„Kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektide ja -omanikega. Kodu osta sooviv inimene jääb enamasti maaklerite tegevusväljast kaugele eemale. Sel põhjusel saigi kokku pandud praktiliste nõuannete kogumik, mis aitab inimest kodu ostmise protsessi igal sammul,“ räägib käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk kuidas planeerida ostuotsust lõpetades finantseerimise ja tehingu vormistamisega. Erilist tähelepanu on pööratud ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamise võimalused panevad paika ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi.

„Kodu ostmine on tavaliselt inimese elu suurima väärtusega rahaline tehing. Valdav osa inimesi teeb kinnisvaratehinguid kõigest kord või paar kogu elu jooksul. Nii ei kogune piisavalt teadmisi ostuprotsessi optimaalseima planeerimise osas. Hästi läbimõeldud kodu ostmise käigus saavutatav napp protsendi või paari suurune kokkuhoid võib eurodes mõõdetuna olla märgatav rahasumma, mis on võrreldav inimese mitme kuu sissetulekuga,“ mõõdab Tõnu Toompark käsiraamatu praktilist väärtust.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on kirjastamise kõrval keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Täiendav info

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/nouanded-koduostjale-sisukord.pdf
Käsiraamatu ostmine: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Üürnike maksedistsipliin paraneb

19.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna linna poolt üürile antud eluruumide kasutamise eest võlgu olevate üürnike arv vähenes aastaga 160 isiku võrra.

„Võlgu olevate üürnike arv väheneb tänu järjepidevale tööle võlgnikega,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võlglaste aktiivne väljatõstmine on pannud ka võlglastest naabreid mõistma üüri maksmise vajalikkust.“

Aasta lõpu seisuga tasusid üüri ja kõrvalkulusid korrektselt 87% linnale kuuluvate eluruumide üürnikest. Kokku 4921 eluruumist on üürivõlaga koormatud 638, neist pikaajalisi võlgnikke on 132. Kogu võlasumma oli 279 097 eurot, sealhulgas pikaajaline võlg 179 364 eurot.

Võrgu sõnul näitab maksedistsipliini silmapaistvat paranemist asjaolu, et viie aastaga on üürivõla kogusumma ligi kaks korda väiksemaks kahanenud – 2010. aasta lõpul oldi eluruumide kasutamise eest võlgu 460 704 eurot ning võlglasi oli 1159.

2015. aastal pöördusid Tallinna Linnavaraamet ja elamute haldurid kui Tallinna linna esindajad üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks Tallinna Üürikomisjoni 62 korral ja kohtusse 11 korral. Tallinna Üürikomisjoni ja kohtu otsuste täitmise käigus vabanes mullu väljatõstmise läbi 19 eluruumi.

Seisuga 31. detsember 2015 kuulus Tallinna linnale 3027 eluruumi, erasektorilt kasutusse võetud eluruume oli 1894. Tallinna linnale kuuluvatest eluruumidest kokku 2514 asuvad tervikuna linnale kuuluvates elamutes. Erasektorilt on kasutusse võetud kokku 1894 eluruumi, neist 680 korterit Meeliku tänaval ja 1214 korterit Raadiku tänaval.

Võrk tõdes, et paljudel võlglastel on raske ots otsaga kokku tulla ning nad jätavad üüriarve õigeaegselt tasumata lihtsalt paratamatusest. „Ent nad kannavad eluruumikulud väikese viivitusega, veel enne järgmise arve saamist,“ ütles Võrk. „Eks neisse tuleb suhtuda mõistvalt – tegemist ei ole mitte vastutustundetu vaid olude sunnil tekkinud makseviivitusega. Makseraskused tulenevad eelkõige kommunaalkulude – elekter, soojus jt – pidevast kasvust ning kommunaalkulude tõttu tekib võlg paljudel just talveperioodil.“

Võrgu sõnul on paraku ka neid pahatahtlikke üürnikke, kes põhimõtteliselt ei taha aru saada, et lina korteris elamise eest peab üüri maksma. „Nendega me tegeleme üha jõulisemalt,“ kinnitas Võrk.

Veskimöldre teedevõrgu ja kommunikatsioonid ehitab MSM Grupp

18.05.2016 Tõnu Toompark

Brave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ sõlmis MSM Grupiga peatöövõtulepingu Veskimöldre infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on korraliku teedevõrgu ja kommunikatsioonide rajamine kvaliteetse elukeskkonna alustala. “Veskimöldre esimese osa infrastruktuuri ehitusse investeerime ca 700 000 eurot. Käesolevast kuust kuni sügiseni ehitatakse esimeses faasis välja ligikaudu 2,5 km infrastruktuuri Veskimöldresse. Kõik elukeskkonna sisesed teed saavad korraliku tänavavalgustuse, asfaltkatte, kommunikatsioonid ning haljastuse. Omanikujärelvalvet teostab Tallinna Linnaehituse AS.”

“Maanteeamet on juba alustanud Laagri möödasõidu osa ehitamist, mis läbib Veskimöldre laiendust. Ehitustöödega plaanitakse valmis saada selle aasta sügiseks. Meie alustame teise osa ehitustöödega selle aasta teises pooles, kui oleme välja kuulutanud ehitushanke,” lisas Kuusk.

Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkkonnaarendus. Veskimöldre laienemisega lisandub hinnatud elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi, koostöös vallaga rajatakse uus kool ja lasteaed ning Maanteeameti poolt ehitatav Laagri möödasõit parandab veelgi olemasolevat ühendust Tallinna kesklinnaga.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tartu otsib Raadile uusi ideid

18.05.2016 Tartu.ee

Tartu linn kuulutas välja avaliku ideekonkursi, millega soovitakse leida häid ideid Raadil asuvate kinnistute kasutamiseks kultuuri-, turismi-, meelelahutus- või sporditegevuste arendamiseks. Ideid oodatakse 20. juunini.

„Koos Eesti Rahva Muuseumi valmimisega tahame kogu Raadi linnaosa uuele elule äratada ja seni unarusse jäänud piirkonna atraktiivseks muuta. Peale heade mõtete väljapakkumise peaksid konkursil osalejad suutma need ise ka ellu viia,“ rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.

Ideid otsitakse kahe linnale kuuluva kinnistu kasutamiseks – Roosi tn 83 (pindala 30 447 m²) ja Roosi tn 84 (pindala 14 612 m²). Sobivate ideede elluviimiseks seab linn hoonestusõiguse kas tervele või osale kinnistule tähtajaga kuni 30 aastat. Idee tuleb realiseerida koos vajalike ehitistega kahe aasta jooksul. Roosi tn 83 kinnistu hoonestamisel tuleb säilitada miljööväärtuslikud lennukiangaarid.

„Tahame ERMi valmimisega saadud hoogu kasutada ka ümbritsevate alade elustamiseks ning anda väärtuslikele lennuangaaridele uue sisu. Saades kaks ärifunktsiooniga krunti toimima, tekib eeldusi ka teiste piirkonna arendusprojektide tarbeks. Olulisemad nendest on linnahall ja elamuehitus Raadil,“ kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Avalikul ideekonkursil osalemiseks tuleb esitada järgmised andmed:

idee autori nimi, registrikood, asukoha aadress ja kontaktandmed (telefon, e-post jms);
andmed senise tegevuse kohta;
idee sisu ja kavandatav ehitusplaan (sh asendiplaan, vaated, kasutatava inventari kirjeldus või fotonäidised);
kavandatavate teenuste kirjeldus.

Digitaalselt allkirjastatud ideekirjeldus esitada hiljemalt 20. juuniks 2016 Tartu Linnavalitsuse e-posti aadressile lv@raad.tartu.ee märksõnaga „Raadi konkurss“.

Linn valib välja ideed, mille autoritega jätkatakse läbirääkimisi.

Eelistatud on ideed, mis lisavad piirkonna kultuuri-, turismi-, meelelahutus- ja spordielule mõne seni puudunud teenuse või toote, pakuvad rakendust võimalikult laiale sihtrühmale, võimaldavad idee realiseerida ilma linnapoolse toetuse ja hilisemate kulude katmiseta ning võimaldavad kinnistuid kasutada mitmel otstarbel.

Arco Vara: Ärikinnisvaras teevad ilma stock-office tüüpi pinnad

18.05.2016 Reimo Simsalu

Tulenevalt e-kaubanduse arenemisest, aga ka teenindus- ja müügisaalide kasvanud nõudlusest on hinnas 100–200 ruutmeetriste väikeste kontoriga lao- ja tootmispinnad. Eriti huvipakkuvad on sellised lahendused, kus 80% moodustab laopind ja ülejäänud osa kontor.

Huvi stock-office pindade vastu näitavad üles eelkõige väikeettevõtted, kel vajadus ladustada kaupu, neid komplekteerida või pakendada. Samuti sobib niisugune pind tootmiseks.

Üheks kasvumootoriks võib pidada kasvavat e-kaubanduse populaarsust, sest selles valdkonnas loeb kiirus. Edukas on ettevõte, kes suudab kaupu kohe ja kiiresti kliendini toimetada. Sellisel juhul on lao- ja büroopinna ühendamine väga efektiivne.

Eelistatud on esimene korrus

Enamjaolt soovitakse maaga ühel tasapinnal olevaid ladusid, mille ukseava mõõdud on vähemalt 3 meetrit laiad ja 3,5 meetrit kõrged. Seda seepärast, et sellisest ukseavast on mugav ja turvaline kaubikuga sisse sõita. Teist ja kolmandat korrust kaalutakse aga juhul, kui on olemas kaubalifti kasutamise võimalus.

Ruumide kõrguse osas peetakse ideaalseks 5–6 meetrit ning kasuks tuleb korralike kaubariiulite olemasolu.

Lisaks ruumi suurusele ja lagede kõrgusele on oluline ka põranda kandevõime. Eeldatavasti kasutatakse ruumi kauba ladustamiseks, mis nõuab kvaliteetset põrandat. Esimesel korrusel on eelistatud põranda kandevõimeks viis tonni ruutmeetri kohta, kõrgematel korrustel võib kandevõime olla väiksem.

Kontori osas seevastu esimese korruse nõuet väga ei ole. Põrandapinna kokkuhoiu mõttes oleks targem teha kontor teisele tasapinnale, näiteks sissesõidu kohale.

Kui lao- ja kontoripinnale lisaks vajatakse veel ka teenindus- või müügisaali, siis muutub oluliseks ka asukoht. Eelistatud on pinnad, mis on suurte teede äärest nähtaval või käidavates kohtades.

Soovitav hind ei pruugi olla atraktiivne

Hinnaootuse osas lähevad aga klientide ja arendajate ootused teinekord lahku. Kliendid ootavad stock-office tüüpi pindadele hinda 4–5 eurot ruutmeetri kohta. Arendajad küsivad aga parema asukohaga ja uutel, väiksematel ehk kuni 400-ruutmeetristel pindadel ruutmeetri hinda 6–7 eurot.

Suur püsib nõudlus piirkondade suhtes, mis paiknevad asustatud aladel. Pealinna puhul võib näiteks tuua Mustamäe, Põhja-Tallinna ja Peterburi tee äärse piirkonna, kaasa arvatud Suur-Sõjamäe.

Võib tuua veel ühe olulise nüansi. Pidades silmas tööjõu leidmist ja inimeste hilisemat tööle-koju liikumist on kõrgemas hinnes need piirkonnad, kus on hea ühistranspordiühendus. Kohtades, kus töötajate ja klientide ligipääs on transpordi tõttu raskendatud, puudub nõudlus taolistele pindadele. Sellistesse piirkodadesse sobivad pigem suuremad logistikapargid ning tootmishooned.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Omanike Keskliit: enamus korterisisesed gaasiseadmed tuleb auditeerida

18.05.2016 Tõnu Toompark

Seoses gaasiseadmetega toimunud õnnetustega on Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) andnud teada, et kodutarbija gaasiseadmetega seotud juhtumite peamiseks põhjuseks on omavolilised ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustööd, mis on tehtud ilma spetsialiste kaasamata.

Levinuimad põhjused on: akende vahetamine, korteri õhuvahetuse vähenemine, kööki väljatõmbeventilaatori paigaldamine ehk tegevused, mida viimase 25 aasta jooksul on teostanud valdav osa Eesti korteriomanikest.

Kooskõlas gaasiseadmete ohutust puudutavate õigusaktidega tähendab eelkirjeldatud olukord seda, et kõik korteriomanikud, kelle korterites on toimunud ümberehitustöid, mis võivad gaasiseadmete tööd mõjutada, peaksid tellima oma gaasiseadmele erakorralise auditi. 1.07.2015.a seadme ohutuse seaduse kohaselt on gaasipaigaldise erakorraline auditeerimine kohustuslik, kui puuduvad andmed eelmise auditeerimie kohta ja selline info puudub valdava osa vanemate gaasipaigaldiste kohta.

Informatsiooni gaasiseadmete auditi tegemiseks pädevate isikute kohta omavad ehitiste ohutuse üle järelevalvet teostav korteri asukohajärgne kohalik omavalitsus ja TJA.

EOKL-le teadaolevalt puudub kohalikel omavalitsustel ja TJA-l register, millest nähtuks, millistes kortermajadesse on korterisiseseid gaasiseadmeid paigaldatud. Samuti puudub TJA-l ülevaade sellest, kui suurele osale korterites kasutatavatest gaasiseadmetest on kasutuselevõtmise audit tehtud. Mida nõrgem on riiklik järelevalvesüsteem, seda tähtsam on sellest ohustatud isikute informeerimine.

EOKL peab ebaõigeks TJA seisukohta, et korteriühistul puudub vastutus korteri kooseisus asuvate gaasipaigaldiste (bolierid, pliidid) korrashoiu suhtes ja see on üksnes omaniku vastutus. Ühistu ülesanne on kaasomandi valitsemine ja kui gaasipiagaldis on elamu korteritesse projekteeritud, siis tuleb seda lugeda kaasomandis olevaks sõltumata asjaolust, et see asub korteriomaniku valduses. Ühistu ülesanne on elamu ohtuse tagamine.

EOKL kutsub ehitiste ohutuse eest vastutavaid riiklikke institutsioone tegema kujunenud olukorrast sisulised järeldused, mitte veereama vastutust vaid korteriomanikule. Seadme ohutuse seaduse rakendamine ja järelevalve on Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne.