Ostueesõiguse teostamine on seotud seaduse või lepinguga kindlaksmääratud tähtajaga. Ostueesõiguse avaldusel, mis on edastatud pärast ostueesõiguse tähtaja möödumist, ei ole õiguslikke tagajärgi. Praktikas tõusetub tihtipeale küsimus, mis hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg, ja kas ostueesõiguse teostamise avaldus on esitatud tähtaegselt.
Olenemata ostueesõiguse liigist ja tekkimise alusest toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Avalduse esitamiseks on seadusega või lepinguga ette nähtud konkreetne tähtaeg. Selle kulgemise algus on seotud vastavasisulise informatsioonilise teate kättesaamisega ostueesõigust omava isiku poolt. Kuigi seadusest ei tulene otseselt edastatava teate kohustuslikke tingimusi ega müügilepingu edastamise kohustust ilma õigustatud isiku vastava nõudeta, on Riigikohus andnud selles küsimuses täpsemaid juhtnööre.
Teatamiskohustuse täitmiseks tuleb ostueesõigusega isikule teatada müügilepingust ja selle sisust, milleks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Kui aga teade seaduse nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks. Riigikohtu arvates ei saa müüja teatamiskohustust lugeda täidetuks ka sellega, kui ta teatab ostueesõigust omavale isikule, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda. Võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest, kui ka selle lepingu tingimustest.
Tänapäeval sõlmitavad müügilepingud sisaldavad tihtipeale nii täiendavaid tingimusi seoses müüdava objekti seisukorraga, kui ka regulatsioone seoses poolte lisakohustuste ja vastutusega. Kuna teate koostamine kõikidest olulistest müügitingimustest võib osutuda ebapraktiliseks, oleks otstarbekas eelistada kohest müügilepingu koopia edastamist ostueesõigust omavale isikule. Sõlmitud müügilepingust teatamise kohustuse võib müüja asemel täita ka ostja.
Autor Marina Lapidus, Advokaadibüroo Borenius
AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 20. aprillil 2015 pikendada tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu liikmete Tiit Robeni, Veljo Viitmanni ja Alar Laguse volitusi järgmiseks põhikirjas ette nähtud 3-aastaseks ametiajaks, s.o. kuni 15.04.2018. 
Nordecon AS-i nõukogu kiitis 21.04.2015 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.
Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Stockmanni kaubamajale juurdeehituse rajada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise.
Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.
Elering allkirjastas möödunud nädalal lepingu Ida-Virumaal Eesti Elektrijaama juures asuva 330 kilovoldi alajaama teise etapi ehituseks Empower AS-iga, tööde maksumus on 9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta.
Möödunud aasta lõpus oodatust tugevama majanduskasvu, sel aastal valitsuse suuremate investeeringute ning veidi paranenud välisnõudluse väljavaadete tõttu korrigeerisime 2015. aasta Eesti majanduskasvu 2,1%-le (jaanuaris prognoosisime 2,0%). Lisaks aitavad netopalga tõus, tarbijate tugev kindlustunne ning odavam kütus kaasa eratarbimise kiire kasvu jätkumisele, selgus tänasel Swedbanki majandusprognoosi esitlusel.
YIT Ehitus ja Capital Mill sõlmisid lepingu Promenaadi maja esimese etapi ehitustööde teostamiseks.
Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.
2014. aastal sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2756 eluruumi. Neist 28% olid ühepereelamud, 15% olid paaris- ja ridaelamud.
Praegu on suuri vaidlusi tekitamas üürivaldkonna reguleerimine. On väga hea, kui see valdkond ka korrastatud saab ning üürileandjate ja üürnike õigused ja vastutus on täpselt paigas. Hetkel tekitab vaidlusi aga see, kuidas üüritegevust maksustada ning siin on arvamused seinast-seina. Pakun välja kompromissettepaneku – igal inimesel võiks olla õigus üks kinnisvaraobjekt maksuvabalt välja üürida.
