Nipid koduostjale: korter või maja?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal.

Majade kõrgem hind sunnib ostuotsust langetama korteriostu kasuks. Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub erinevad poolt- ja vastuargumendid hoolikalt läbi mõelda.

Asukoht

Mida enam kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik teenused, mida ta vajab, olgu selleks kaubanduskeskus, teenindusasutused, kool, lasteaed või treeningsaal. Nii mõneski Tallinna piiritaguses asulas ei pruugi need teenused nii lihtsalt või soovitult lähedal kättesaadavad olla.

Valikuvõimalus

Kortereid on elamufondi struktuuris arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik.

Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks enamasti olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui ostja vajadusi rahuldava sobiliku maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele.

Rusikareeglina võib väita, et korter tasub osta juhul, kui seal on plaan elada vähemalt viis aastat. Maja ostmine võiks kõne alla tulla aga siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda ehk vähemalt viietoalist korterit.

Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest sedavõrd suure tubade arvuga korterit on väga keeruline kui mitte võimatu  leida.

Naabrid

Kesklinnamelust eemalejäämine annab majaomanikule võimaluse privaatsuse üle rõõmu tundmiseks. Korteriomanik seevastu peab tihti oma tegemistes arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused.

Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad, sest on ju kodu ost emotsionaalne tegevus.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 21 = 29

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!