Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

MTA andmetel oli möödunud aasta IV kvartali mediaanväljamakse 813 eurot kuus

07.03.2016 Tõnu Toompark

Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2015. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid 1 652 576 275 eurot ja 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Paepargi korteriarendusprojekti teise tormaja ehitus

07.03.2016 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse teise tornmaja ehituse aadressil Paepargi 51. 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta kevadel.

Paepargi korteriarendusprojekt (www.merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. Paepargi 49 tornmaja valmis 2015. aasta detsembris ning seal on enamik kortereid müüdud.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1710–2200 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna ning müünud valminud kolmeteistkümnes majas mitusada korterit. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Насколько дорогое жильё можете позволить себе вы?

07.03.2016 Tõnu Toompark

Ограничение на максимальную стоимость для преобретаемой недвижимости устанавливает имеющийся у покупателя капитал или его текущий доход, сообщает специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк.

Тоомпарк показывает наглядно, как между собой связаны стоимость желаемого дома/квартиры, доходы покупателя и его возможность претендовать на займ (возможность взять кредит).

Соотношение дохода и цены:

При расчёте потенциальной стоимости приобретаемой недвижимости сравнивается её цена с доходом покупателя. За правило расчёта можно взять объём нескольких годовых зарплат покупателя, чтобы платежи оказались ему по силам.

В Западной Европе и США максимальная стоимость жилья не может превышать доход человека за 2-4 года. Это означает, что, если заемщик зарабатывает в месяц 1500 евро, значит его годовой доход составит 12*1500=18000 евро. Исходя из этого, максимальная стоимость недвижимости для него должна быть в пределе 4*18000=72000 евро.

В случае Эстонии, где уровень жизни ниже, цена приобретаемого дома может составлять 4-5 годовых зарплат покупателя, или 6 годовых зарплат – это предел.

Покупка более дорогого жилья и его дальнейшее обустройство становится для человека слишком затратным и не соответствует его финансовым возможностям.

Возможность займа

Большинство сделок с недвижимостью финансируется за счёт жилищных кредитов. Следовательно, максимальное ограничение при покупке дома устанавливает самофинансирование покупателя и размер доступного ему кредита.

Предположим, что чистый доход (нетто- доход) покупателя составляет 1500 евро в месяц и он хочет делать ежемесячные платежи по кредиту в размере не более 450 евро. В этом случае, покупатель может взять кредит на сумму 85000 евро на 30 лет с годовой ставкой в 5 %. А, если, предположим, у покупателя есть средства на первый взнос в размере 20000 евро( есть возможность самофинансирования), то максимально – возможная цена жилья составит 105000 евро.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mainor grupp kergitas aastaga kasumit 37%

07.03.2016 Tõnu Toompark

Mainor grupi 2015. aasta käive kasvas võrreldes eelneva aastaga 14 protsenti 17 miljoni euroni ning ärikasum 37 protsenti, moodustades 5,6 miljonit eurot.

Eesti vanemate arendusfirmade hulka kuuluva AS Mainori nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul on oluline, kontsern on tervikuna suutnud tublisti kasvada oludes, kus riigi üldine majanduskasv on jäänud tagasihoidlikuks. “Senised targad investeeringud on taganud korralikud tulemused, kuid juba täna prognoosime käesoleva aasta lõpuks senise käibekasvu omakorda kahekordistada,” kirjeldas Pärnits ja lisas, et grupp investeeris möödunud aastal ettevõtete jätkuvasse arengusse kokku 9,2 miljonit eurot.

Kontserni suurima ettevõtte, Ülemiste City ärilinnakut arendava Mainor Ülemiste 2015. aasta käive ulatus 4,8 miljoni euroni, mida on varasema aastaga võrreldes 12% enam. Ettevõtte ärikasum tõusis 10%, moodustades 2 miljonit eurot. 2015. aastal viis Mainor Ülemiste läbi 5 miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni, et kaasata täiendavaid vahendeid ärilinnaku edasiseks hoogsaks arendamiseks. Ülemiste City sai aastaga juurde mitmeid olulisi rentnike, teiste seas avas detsembris linnakus oma arenduskeskuse ülemaailmne IT-ettevõte HCL Technologies, mis hakkab teenindama ettevõtte võtmekliente üle kogu mandri-Euroopa ja kavatseb 2016. aasta lõpuks tööle võtta 100 spetsialisti.

Mainori gruppi kuuluva akna- ja uksetehase Rekman käive kasvas 2015. aastal 29%, moodustades 3,1 miljonit eurot. Mööblitööstuse Askala käive tõusis aastaga 20%, ulatudes 3,6 miljoni euroni – seda paljuski tänu 20-protsendilisele ekspordi kasvule. Samuti alustati grupis 82 MW võimsusega Kõrgsoo tuulepargi projekteerimist liitumisega Balti soojuselektrijaamas. 2015. aasta oli edukas ka Ettevõtluskõrgkool Mainorile, kus sügisel oli viimase nelja aasta suurim vastuvõtt – kokku asus õppima 453 õpilast ning õppetööd alustas ka esimene välisüliõpilaste grupp.

Mainor gruppi kuulub 12 tütar- ja sidusettevõtet nii kinnisvaraarenduse, haridusteenuste, puidu- ja metallitööstuse kui energeetikavaldkonnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemekulu langes aastaga 3,2%

07.03.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta veebruariga võrreldes 0,3% ja teenused 0,7% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud 2,7% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,3%.

2015. aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 6,9% odavnemine, kus soojusenergia oli 10,4%, kodudesse jõudnud elekter 2,9% ja gaas 18,6% odavam kui mullu samal ajal. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütus, mis oli 2015. aasta veebruariga võrreldes odavnenud 10,1%, sealjuures odavnes bensiin 8% ja diislikütus 14,2% . Piim ja piimatooted olid 6,8% odavamad. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 5,6% kallimad. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud suhkur (18%) ja odavnenud või (17%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport, kus mootorikütus kallines 3,2% ja reisijate vedu 5%. Viimase mõjust indeksile andsid 70% veebruariks ostetud lennukipiletid, mis olid 16% kallimad. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli alkohoolsete jookide 4,7% hinnatõusul, mille põhjustasid paljude soodusmüükide lõppemine ning sarnaselt mootorikütusega ka uute aktsiisimäärade rakendumine. Odavnejatest oli suurim mõju indeksile kodudesse jõudnud elektril, mis oli jaanuariga võrreldes 6,9% odavam.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 0,7% või sellest kõrgem 2013. aasta märtsis, mil see oli nagu nüüdki 0,7%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2016
Kaubagrupp	Veebruar 2015 – veebruar 2016, %	Jaanuar 2016 – veebruar 2016, %
KOKKU	-0,5	0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,4	0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	3,5
Riietus ja jalatsid	3,9	2,3
Eluase	-3,2	-1,3
Majapidamine	0,1	-0,7
Tervishoid	1,6	0,2
Transport	-5,1	2,0
Side	-1,0	-0,5
Vaba aeg	2,9	0,0
Haridus ja lasteasutused	-13,5	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,8	-0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,3	1,0

Hiiumaa Gümnaasiumi uue õppehoone ehitus jõudis sarikapeoni

07.03.2016 Tõnu Toompark

Täna peeti Kärdla linnas Hiiumaa Gümnaasiumi uue õppehoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Hiiu maavanem Riho Rahuoja, Hiiu Vallavolikogu esimees Georg Linkov, Hiiumaa Gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ehituse projektijuht Ago Rist.

RKASi tellimusel rajab OÜ Nordlin Ehitus õpilasesõbraliku ja kõigile kaasaaja nõuetele vastava energiasäästliku gümnaasiumihoone. Varasemalt Kärdla Ühisgümnaasiumi kasutuses oleva hoone läänepoolne tiib lammutati ja selle asemele ehitatakse uus, moodustades ühise hoonekompleksi.

Gümnaasiumihoone suuruseks on kavandatud ligi 1115 ruutmeetrit ja seal hakkab õppima 130 gümnasisti. Hoone projekteeris arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo ConArte OÜ arhitekt Kaisa Lasneri eestvedamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Pärast ehitustööde lõppu moodustub Kärdla südalinna terviklik hariduslinnak, kus lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile asuvad raamatukogu, noortekeskus, Rajaleidja nõustamiskeskus ning muusikakool.

Hoone valmib tänavu suvel ning selle ehitus koos sisustamisega läheb maksma 2,9 miljonit eurot.

Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Metro Capital alustas Tivoli elurajooni kolmanda etapi arendusega

07.03.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital käivitas Kadriorus Tivoli elurajooni kolmanda etapi arenduse, mille käigus valmib Kadrioru pargi vahetusse lähedusse mere äärde, endisele Tivoli lõbustuspargi territooriumile viiekorruseline 27 eksklusiivse korteriga Kiikri 3 kortermaja.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on Tivoli elurajooni kolmanda etapi käivitamine märk sellest, et kliendid väärtustavad Tivoli elurajooni kontseptsiooni ja Metro Capitali poolt pakutavat kvaliteeti, tänu millele on 2017. aasta maikuuks valmivate korterite vastu suur ostuhuvi. Lisaks suurepärastele vaadetele ja ehituskvaliteedile on Kiikri 3 maja puhul kindlasti üheks suureks väärtuseks hoone katusele paigaldatav päikeseelektrijaam, millest toodetav elektrienergia suunatakse maja üldtarbimisse. Kõigil huvilistel tasub kindlasti külastada Tivoli elurajooni kodulehte ja tutvuda pakutavate korteritega.

Esimesed uued majad valmivad Tivoli elurajoonis tänavu kevadel. Kokku oli kahe esimese etapi arendusmaht 150 korterit, millele lisandub nüüd 27 korterit Kiikri 3 majas. Uue etapi peatöövõtja on Nordecon AS, kellega koostöös alustati 2016. aasta alguses ka Meerhof 2.0 ehitustöid. Kivisaare sõnul oli Nordeconi valik asjade loogiline käik. Koostöö kahe ettevõtte vahel on käinud aastaid ja nende poolt pakutav kvaliteet vastab Metro Capitali klientide ootustele.

Rajatav elamurajoon asub kuulsusrikkas ja ihaldusväärses piirkonnas, mis on tallinlaste seas enim tuntud Tivolina, kuna ilusal mereäärsel krundil paiknes aastaid linlaste poolt armastatud Tivoli lõbustuspark. Kadriorus asuv Tivoli elurajoon on vaid 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi pargi vahetus läheduses ning ajaloolise ranna kõrval. Tänu majade juurest algavale Pirita kergliiklusrajale on tegu ideaalilähedase asukohaga kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele. Tivoli elurajooni muudavad unikaalseks ka sealt möödunud aasta suvel avastatud keskaegsed laevavrakid, mille sarnaseid pole varem Eestist leitud. Metro Capitali visioon on ehitada Tivolisse laevakujuline mänguväljak, et tulevased elanikud näeksid, milliseid uhked laevad seal territoorium asusid ja nad tunnetaksid piirkonna ajaloolist väärtust.

Looduskaunisse keskkonda sulanduvad Tivoli kodud paiknevad liiklusmürast eemal, suure ja mõnusa pargi serval. Majade vahel ei ole autoliiklust, vaid roheala ja mänguväljakud. Mereäärne promenaad, lasteaiad, koolid ning maitseelamusi pakkuvad kohvikud ja restoranid jäävad jalutuskäigu kaugusele. Tivoli arhitektuur vastab ka kõige nõudlikumale maitsele, sobides Kadrioru stilistikaga. Majad tulevad viiekorruselised ning majade juurde kuulub soe maa-alune parkla. Personaalsuse lisamiseks on majades lai valik erinevaid planeeringud, terrasse ning rõdusid. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon ja Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida. Arenduse koduleht: www.tivoli.ee.

Metro Capital on 2004. aastal asutatud kinnisvaraarendusettevõtte, mis on oma tegevuses keskendunud eksklusiivse kinnisvara arendamisele miljöövärtuslikesse piirkondadesse. Metro Capitali projetkide hulka kuuluvad näiteks Meerhofi Residents Pirita tee ääres, Metro Plaza Tallinna kesklinnas, mitmed uuselamud Kalamajas ja Pirita Rannahoone.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Kas välismaalasest kinnisvaraomanik on Pärnu turult kadumas?

07.03.2016 Mariel Aim

Pärnu on linn, millega seostub paljude eestlaste mõtetes kohe meri ning soe suvi. Tõsi ta on – Pärnu on kuulutatud Eesti suvepealinnaks ning me ei leia endi seast tõenäoliselt kedagi, kes ei sooviks soojal ajal end kasutavasse merevette kasta.

Siinkohal tasub mainida, et linn ei ole populaarne vaid eestlaste seas – suviti leiab sealt suurel hulgal välisturiste, kes peavad piirkonda lausa niivõrd meeldivaks, et on otsustanud soetada endale Pärnusse kinnisvara.

Välismaalasest turist ei ole Pärnus harv nähtus. Suviti linnas ringi liikudes tekib tihti mulje, justkui oleks tegemist mõne eksootilise kuurortlinnaga, kus eesti keelt kohtab pigem vähe.

Eesti keelt kõnelevad peamiselt klienditeenindajad, kelle jaoks on suvi kõige magusam tööaeg ning päevane jootraha võib ulatuda sadadesse eurodesse. Sama kehtib ka kinnisvaraomanike kohta, kes tegelevad oma kinnisvara päeva kaupa välja üürimisega. Korter, mis talvisel perioodil toob omanikule tulu näiteks 250 €/kuus, võib suveperioodil kasvada hoopis 100 €/päevas.

Mitmed võivad arutleda – kes soovivad taolist suurt summat üürikorteri eest maksta? Siin sõltubki linn välismaalastest, kes lähevad Pärnusse puhkama ja ei hoia kulutustelt kokku, sealhulgas ka elamistingimustelt. Siinkohal tasub märkida, et sarnase olemusega inimesi leidub ka eestlaste, mitte ainult välismaalaste seas ning nad on linnale kui lotovõit.

Küll võib aga ühel hetkel Pärnut armastaval inimesel tekkida mõte, et üürimise asemel võiks endale korteri hoopis osta. Maa-ameti statistika põhjal soetas 2015. aastal endale Pärnu linnas kinnisvara 35 inimest moodustades kogu kinnisvara ostjate arvust 3,5%. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et neist 27 olid Soome kodanikud, millest võib järeldada, et soomlaste osakaal Pärnu linnas on siiani märkimisväärne. Kokku oli 2015. aastal Pärnu linnas kinnisvara omandajaid kuuest välisriigist.

Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda märkimisväärsed, siis tegelikult on välismaalastest kinnisvara ostjate arv tugevas languses. 2013. aastal soetas endale Pärnu linna kinnisvara 91 välismaalast, moodustades sealhulgas 8,7% kogu ostjaskonnast. Sellest järgneval, 2014. aastal ostis kinnisvara 82 välismaalast, moodustades kogu ostjate arvust 7,2%. Seega võib 2015. aasta tulemus olla pigem murettekitav, kuna välismaalastest kinnisvara ostjate arv on langenud rohkem kui kaks korda, võrreldes eelmiste aastate andmetega.

Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvara fotokoolitus 11/03/2016 ERIHINNAGA – vaid 55 eurot!

07.03.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/03/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Registreeri kiiresti, sest kohti on piiratud kogus.

Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega, kuid oodatud on ka eraisikud, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada. Selle tulemusena on võimalus müüa rohkem ja paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Samuti saab koolitusel küsida oma tehnika kohta, mida kasutate.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 11/03/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Palgakasv neljandas kvartalis jätkus

07.03.2016 Erki Lõhmuste

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aasta IV kvartalis keskmine brutokuupalk 6,4 protsenti ning aasta kokkuvõttes 6 protsenti. Möödunud aastal oli keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Majandusharude lõikes on viimase aastal jooksul palgakasvu varieeruvus suurenenud. Palgakasv oli kiirem peamiselt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõunappus ning alampalga tõstmine on rohkem mõju avaldanud. Kümnendiku jagu või rohkem kasvasid palgad majutuses ja toitlustuses, kinnisvarasektoris ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Samuti oli suhteliselt kiire palgakasv info ja side sektoris, kus jätkuvalt on olukord majanduse keskmisest parem. Palgad langesid ehitussektoris, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad vähendama nii töötasu kui töötajate arvu.

Palgakulude kasv ületas eelmisel aastal selgelt majanduskasvu, viidates ettevõtete kasumlikkuse langusele. Töötajatele jagati töötasuks tavapärasest suurem osa loodud lisandväärtusest. Palgatöötaja ostujõule on see hästi mõjunud, sest lisaks kiirele palgakasvule oli eelmisel aastal ka 0,5-protsendine hinnalangus ning samal ajal vähendati ka tööjõu maksukoormust ja tõsteti peretoetusi. Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks, mistõttu võib sellel aastal oodata palga ostujõu kasvu aeglustumist taastuva inflatsiooni tõttu.

Liigkiire palgakasv tähendab teisalt, et ettevõtete konkurentsivõime väheneb ning võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise või halvemal juhul ettevõtete sulgemise, kui nad ei suuda suurenenud tööjõukuludega hakkama saada. Samas ei pruugi praegune olukord olla nii pessimistlik, kui see ametlikust statistikast paistab, sest kasumlikkus, mis pärast kriisi väga kiiresti taastus ning on langustrendil, on majanduses keskmisena jõudnud Euroopa Liidu keskmise taseme lähedale.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et eelmise aasta statistika tõlgendamise muudab keerulisemaks maksuameti hea töö erinevate maksude paremal kogumisel, mis aitab vähendada varimajanduse osakaalu majanduses ning võrdsustab ettevõtete konkurentsipositsiooni. Samas aga on raskendatud parema maksukogumise efektide arvessevõtmine statistika koostamisel ja tõlgendamisel, sest selle tulemusena muutuvad harjumuspärased seosed erinevate majandusnäitajate vahel.

Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SEB nädalakommentaar: palgakasv sunnib ettevõtted efektiivsust otsima

04.03.2016 Mihkel Nestor

Täna avaldatud keskmise palga statistika 2015. aasta kohta tõendab, et töötava inimese jaoks oli eelmine aasta tõepoolest soodne. Kahjuks ei kasvanud inimeste sissetulekud kooskõlas ettevõtlussektori tuludega, mistõttu on tõenäoline, et palgakasv suurendab mõnevõrra töötust.

Palgakasv jätkub

Äsja avaldatud statistika keskmise palga kohta 2015. aastal näitab, et palgakasv ei raugenud ka neljandas kvartalis. Võrreldes 2014. aasta sama ajaga kasvas keskmine palk 6,4%. Aastaga suurenes keskmine palganumber 6%, jõudes 1065 euro tasemeni. Et 2015. aastal vähenes ka tulumaks ja tarbijakorv odavnes, võib öelda, et palgatöötaja jaoks oli tegemist väga eduka aastaga.

Joonis 1. Keskmine palk tegevusalade lõikes 2015. aastal ja selle kasv võrreldes 2014. aastaga

Sektoritest suurenes keskmine palk kiiresti mitmel madalapalgalisel tegevusalal nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus jt. Tugeva panuse sellesse andis miinimumpalga 10% tõus, kuid ei saa välistada, et ka maksuameti teravdatud tähelepanu ümbrikupalga maksmisele on statistikat mõjutanud.

Keskmise palga tõusu võimendas kiire kasv kahel tegevusalal, kus palgataseme määravad suuresti riiklikud kokkulepped: meditsiin ja haridusvaldkond. Et õpetajate palgatõusust on tehtud poliitiline prioriteet, siis kasvas hariduses keskmine palk lausa 8,2%. Meditsiinitöötajate edukad palgaläbirääkimised mõne aasta eest tõid kaasa 8% kasvu ka 2015. aastal.

Kahjuks tuleb tõdeda, et kiire palgakasv on olnud mõneti põhjendamatu ja ei vasta majanduse tegelikele võimetele. Keerukad olud eksporditurgudel ja Euroopa nigel majanduskliima on Eesti ettevõtlussektorile olnud tõsine väljakutse.

Statistikaameti andmetel kahanes ettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes kõigil kolmel kvartali, mille kohta on andmed olemas, ja suure tõenäosusega ka aasta viimases kvartalis. Pikalt kestnud tasakaalustamatus annab endast märku esimeste koondamiste läbi.

Samas sunnib palgatõus ettevõtteid senisest enam pingutama, mis pikaajalise arengu jaoks on möödapääsmatu. Olukorras, kus töötus on langenud 6% tasemele, on parim aeg teha majanduses ümberkorraldusi.

Hirm kütuseaktsiisi tõusu ees kasvatas jaanuaris jaemüüki

2015. aastal jõudsat kasvu näidanud jaemüük jätkas samas tempos suurenemist ka käesoleva aasta jaanuaris. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes aasta esimesel kuul nii püsiv- kui jooksevhindades 8%.

Statistikaameti andmetel mõjutas müügitulu kasvu enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu kasvas 2015. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kolmandiku. Teatavasti tõusis alates veebruarist kütuseaktsiis ja tundub, et kokkuhoidlikud autojuhid olid varmad veel jaanuaris kütusepaaki täis panema.

Nafta hinna püsimine väga madalal tasemel on aktsiisitõusu tanklates siiski vaevumärgatavaks muutnud. Kütuseostu varasem sooritamine annab tõenäoliselt tunda veebruari statistikas. Müügitulu suurenes jaanuaris enamikul tegevusaladel, varasemast väiksem oli ainsana tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste müügitulu.

Suure tõenäosusega jaekaubanduse kasvutempo sellele aastal küll veidi aeglustub.

Tööstuse olukord on rahuldav

Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted 2016. aasta jaanuaris sama palju toodangut kui eelmisel aastal. Plusspoolele vedas tööstustoodangu suur kasv energiatootmises, töötlevas tööstuses toodang 2% võrra kahanes.

Tootmismahtu vähendas peamiselt elektroonikatööstuse toodangu enam kui 20% suurune langus. Samas on tööstusharu uute tellimuste indeks viimastel kuudel jõudsalt suurenenud, mistõttu peaks langus lähikuudel kasvuks muutuma.

Murettekitavam on tootmismahu langus metalltoodete tootmises, sest sellel alal tegutseb Eestis oluliselt rohkem ettevõtteid ja tööstusharu panus Eesti majanduses loodavasse lisandväärtusesse on elektroonikatööstuse omast oluliselt suurem.

Et mitmed selles harus tegutsevad ettevõtted toodavad suurte üksiktellimuste järgi, ei saa praegusest langusest siiski kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Kõige suurem oli tootmismahu langus jaanuaris kütteõlide tootmises, kus toodang kahanes enam kui poole võrra, põhjuseks peamiselt halb maailmaturu konjunktuur.

Tegelikult võib olukorda tööstuses pidada siiski rahuldavaks, sest enam kui pooltes tööstusharudes toodang eelmise aasta jaanuariga võrreldes kasvas. Endiselt jätkub korralik kasv puidu- ja mööblitööstuses.

Praktiliselt terve eelmise aasta kestnud langusest väljus keemiatööstus ja hea tulemuse tegid Eesti haagisetootjad. Jaanuaris näitas suurt kasvu ka Eesti laevatööstuses, kus toodangumaht oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes kaks ja pool korda suurem.

Pikad tootmisajad muudavad haru toodangumahu küll väga volatiilseks, kuid parematele aegadele viitavad olulised hankevõidud.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Palgatõus on aeglustunud, kuid on siiski tempokam kui tootlikkuse kasv

04.03.2016 Orsolya Soosaar

Keskmise brutopalga tõus 2015. aasta viimases kvartalis veidi aeglustus, kuid oli siiski kiirem kui tootlikkuse edenemine
Keskmine netopalk kerkis 2015. aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele
2015. aastal tõusis keskmine palk kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, mis muu hulgas kajastab palgakasvu tervishoius ja hariduses
Varasemast suurem osa majapidamisi peab tõenäoliseks tööpuuduse suurenemist, mis tähendab tõenäoliselt, et palgatõusu ootused vähenevad

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 6,4%. Palgatõus aeglustus veidi nii aasta võrdluses kui ka hooajalisi tegureid arvesse võttes kvartali võrdluses.

Keskmine netopalk tõusis 2015. aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele. 2016. aastal jääb see erinevus väiksemaks, sest tulumaksumaksumäära ei muudetud ja tõsteti vaid tulumaksuvaba miinimumi, 154 eurolt 170 euroni.

Palgatõus oli 2015. aastal kiireim kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,4%. See kajastab muu hulgas palgakokkuleppeid tervishoius ja valitsuse otsust tõsta keskmist palka hariduses. Eesti omandis eraettevõtetes, kus töötab enamik palgatöötajaid, kerkisid palgad aasta kokkuvõttes 6%. 2014. aasta 7,9%ga võrreldes aeglustus palgatõus erasektoris märgatavalt. Ühest küljest aitasid sellele kindlasti kaasa tööjõumaksude alandamine ja tarbijahindade langus, mis toetasid palgasaajate ostujõu suurenemist. Teisalt on palgatõusu aeglustumine ootuspärane, sest tootlikkuse kasv on väga väike.

2016. aastal võib palgatõusu kiirendada miinimumpalga tõus, 390 eurolt 430 eurole. Mida kõrgemale kerkib miinimumpalk mediaanpalgaga1 võrreldes, seda suurem on selle tõstmise mõju keskmisele palgale, kuna see puudutab rohkemaid töötajaid. Riigisektoris jätkub meditsiinitöötajate palkade tõus, kuna 2014. aastal sõlmitud palgakokkulepe oli mitme aasta peale. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul tõuseb õpetajate keskmine palk 2016. aastal 4,8%. Palgatõusu võivad aga pidurdada majapidamiste ootused, et tööpuudus võib hakata suurenema – need peaks mõjutama ka töötajate palgatõusu ootusi. Viimaste aastate jooksul kahanenud ettevõtlussektori kasum viitab sellele, et surve palgatõusu tagasi hoida on suur.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal oli majanduskasv 2015. aasta viimases kvartalis aasta võrdluses 0,7%. Võttes arvesse kasvavat hõivet ja aeglast hinnatõusu, oli palgatõus 2015. aasta lõpus kiirem kui tootlikkuse kasv. Kuna tööjõu ühikukulu kasv oli Eestis kolme aasta keskmisena suurem kui tasakaalustamatuse menetluse häiremehhanismis seatud piir, tegi Euroopa Komisjon hiljuti süvauurimuse selgitamaks selle tagamaid ja ohte. Kiire palgatõusu põhjustena tõi Euroopa Komisjon välja tööjõu nappuse, palgakonkurentsi Soomega ning kiire miinimumpalga tõusu. Kuna Eesti tööturg on paindlik ja sotsiaalkindlustuse reformid suurendavad ettevaates tööjõu pakkumist, siis komisjoni hinnangul palgasurved leevenevad. See vaade on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga.

1 mediaanpalk – palk, millest teenivad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nipid koduostjale: Kui kalli elamise võiks osta?

04.03.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Paralleelselt sissetulekule võib koduostja oma maksevõimet hinnata laenuvõimekuse alusel.

Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus näiteks 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla mitte enam kui 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu hind olla kõige enam 6 x 18 000 = 108 000 eurot.

Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta inimese adekvaatsetele võimalustele.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa. Eesti panga normatiivid näevad ette, et laenumakseteks ei tohi kulud üle 50 protsendi kodulaenu võtja netosissetulekuks. Kommertspankade eneste reeglistik on tihtipeale pisut karmimgi, mis lubab, et laenu teenindamiseks läheb 30-40% laenuvõtja netosissetulekust.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui konservatiivne 30% ehk 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Tartu tunnustab täna parimaid ehitisi

04.03.2016 Tartu.ee

Täna kell 14 annab linnapea Urmas Klaas raekoja saalis üle tänukirjad konkursil „Aasta parim ehitis 2015“ silmapaistnud ehitiste projekteerijatele, ehitajatele ja kinnistuomanikele. Võitjad saavad linnalt ka seinaplaadi, mille saab kinnitada hoone fassaadile.

“See on tänuüritus neile, kes on panustanud Tartu linnaruumi arendamisse ja toonud linnapilti kõrge kvaliteediga esteetiliselt nauditavaid ehitisi,” sõnas linnapea Urmas Klaas.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul paistavad tänavused võidutööd silma selle poolest, et need asuvad valdavalt ajaloolistes piirkondades või on ise muinsuskaitse all. “Keerulistest situatsioonidest hoolimata on kõik osapooled – tellija, projekteerija, ehitaja – andnud endast parima ja nii on saavutatud välis- ja sisearhitektuurselt ning ka tehniliselt laitmatud tervikteosed,” lisas Arjus. Žürii märkis ära ka eelmisel aastal valminud korterelamute head arhitektuurset kvaliteeti ning seda, et paljud tunnustused läksid tänavu Ülejõe linnaossa, mis näitab selle piirkonna potentsiaali.

Aasta parimaid ehitisi tunnustab Tartu linn alates 1999. aastast

Konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ võitjad:

uute korterelamute alagrupis: Raatuse tn 68, ära märgiti Kivi tn 55/57/59 korterelamute grupp ja Laseri tn 4.
ümberehitatud ja laiendatud korterelamute alagrupis: Raatuse tn 49, ära märgiti Roosi tn 47.
ümberehitatud ja laiendatud ajalooliste puitelamute alagrupis: Kalevi tn 11, ära märgiti Vaksali tn 8 ja Kuu tn 9.
uute üksikelamute alagrupis: Herne tn 64, ära märgiti Side tn 12.
ümberehitatud ja laiendatud muude hoonete alagrupis: L. Puusepa tn 6 ja L. Puusepa tn 8, ära märgiti Tähe tn 4 ja Nooruse tn 9.
ajaloolises piirkonnas ehitatud uute korterelamute alagrupis: Jakobi tn 25, ära märgiti Tähtvere tn 40.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Korterelamud saavad haljastustoetust

04.03.2016 Tallinn.ee

Projektis „Roheline õu“ osalemiseks korteriühistutelt taotluste vastuvõtt algab 7. märtsil, taotlusvoor kestab 30. aprillini.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kasvab. „See on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles Võrk.

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel – kolme aasta jooksul on kokku 272 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku ligi 120 000 eurot. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/