SEB Nordic Outlook: globaalne kasv kiireneb, kuid negatiivsed riskid püsivad

SEB PankMaailmamajandus seisab silmitsi probleemidega, mis on suured, keerulised ja tihedalt põimunud. Toorainehindade langus ja USA dollari tugevnemine on raskesse seisu pannud mitme areneva riigi majanduse. Hiina ja naftatootjatest riigid on sunnitud müüma sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvas väärtuses välisvara, avaldades sellega survet globaalsetele aktsia- ja võlakirjaturgudele. Maailmamajandust kujundab USA föderaalreservi esmakordne intressimäärade tõstmine pärast 2006. aastast ning Hiina praeguse rahapoliitilise kursi muutumine pärast 10 aastat stabiilselt kallinenud jüaani. SEB hinnangul saab Hiina maandumine olema sellegipoolest  kerge, seda tänu täiendavatele eelarvelistele stiimulitele ja teenindussektori kasvule.

Venemaa ja Brasiilia maadlevad tõsiste kasvuprobleemidega ning 2016. aastal jätkub nende riikide majanduse kiratsemine. Tormilised finantsturud on tõmmanud langusesse valuutad ja aktsiaturud. India majanduskasv on vastupidine ning SKP suureneb 7 protsendilt eelmisel aastal ligi 8 protsendini 2016. aastal. Areneva turumajandusega riikide osakaal globaalses SKP-s on ligi 60% ning nende panus maailma majanduse kasvu on viimastel aastatel olnud rohkem kui 80%. Täna on nad samal ajal nii piduriks kui ka riskiteguriks – koos murettekitavate poliitiliste elementidega – maailmamajanduse taastumisele. Naftahinna stabiliseerumine laseb mitmete arenevate majandusriikide valuutadel aasta teises pooles siiski toibuda.

Lääne-Euroopa liigub lühikeste sammudega edasi ning selle majandus muutub vähehaaval tugevamaks. Euroala saab kasu madalatest intressimääradest, naftahinna langusest ja nõrgast eurost. Tarbimise poolt tagant tõugatavale kasvule aitab kaasa madal inflatsioon, mis suurendab leibkondade ostujõudu, samas kui töötus väheneb. Oodata võib ka ettevaatlikku kapitalikulude suurenemist tänu suhteliselt kõrgele võimsuse ärakasutamisele. Eeldame, et euroala SKP kasv sellel aastal on 1,9 protsenti ja jõuab 2017. aastal 2,0 protsendini.  Rändekriisi mõju majandusele tervikuna on suhteliselt väike, ehkki poliitiline ebakindlus suureneb. Vahepeal aga pannakse proovile Euroopa Liidu koostöövõime olukorras, kus Ühendkuningriik võib liidust lahkuda. Meie põhistsenaarium on see, et nn Brexiti ohtu välditakse ja Ühendkuningriik jääb liikmeks edasi, kuid erinevad vaated ELi tuleviku osas jäävad tekitama pingeid Londoni ja Brüsseli vahel.

USA majandus on riigisiseselt tugev, kuid rahvusvaheline olukord mõjutab seda rohkem kui tavaliselt. 2015. aasta viimased kuud olid nõrgad. Eeldame, et SKP kasvab 2016. aastal samamoodi kui 2015. aastal – 2,4 protsenti. 2017. aastal on kasv marginaalne, jõudes 2,7 protsendini. Ameerika tootjaid pitsitab dollari peaaegu 20%-line kallinemine (püsihindades arvutatuna) viimasel 18 kuul. Naftahinna langemise mõju erineb rohkem: investeeringud naftasektorisse vähenevad, samas on leibkondade ostujõud olulisel määral suurenenud. Tootmissektori osakaal majandusest on kokku kuivanud ja kasvavast teenindussektorist on saamas tähtsam taganttõukav jõud USA majandustsüklis. Kui ajalooliselt on majanduslangust põhjustanud tasakaalust väljas sisemajandus, siis nüüd aitab tasakaal majanduses saavutada USA-l aastatel 2016 ja 2017 trendist suurema majanduskasvu, ehkki see ei ole muljetavaldav.

Üldiselt domineerivad globaalselt inflatsiooni vähendavad jõud tänu tootmisvõimsuse ülejäägile ja palkasid allapoole suruvatele teguritele, samuti globaliseerimisele ja digitaliseerimisele. Enamikus riikides on inflatsiooni tõusu taaskord edasi lükanud värske naftahinna langus. Ressursside suurem kasutuselevõtt aitab piirata deflatsiooni riski. Ameerika Ühendriikides toob töötuse alanemine kaasa palgatõusu, seda eelkõige 2017. aastal. Ettepoole vaadates usume, et inflatsioon suureneb, kuid jääb alla enamiku riikide inflatsioonisihtidest meie prognoositava perioodi lõpuks.

2016. aastal on globaalne rahapoliitika ekspansiivsem. Tundub, et rahutud finantsturud provotseerivad keskpankasid kehtestama uusi stiimuleid. Murettekitavalt madalad inflatsiooniootused ühenduses kasvu vähenemise ohuga sunnivad Euroopa Keskpanka (EKP) ja intressimäära alandama ja laiendama varade ostu programmi. Euro ja dollari vahetuskurss jõuab selle aasta lõpuks tasemeni 1,03 ja tõuseb 2017. aasta lõpuks tasemeni 1,5.

Arvestades väheneva inflatsiooni tõttu ohtu reaalintresside kasvuks, on paljudel keskpankadel raske näha ette oma stiimulite lõpptulemust. Tundub, et aina enam keskpanku nõustuvad, et lühiajaline reaalne tasakaalus intressimäär on null või isegi negatiivne. Muu hulgas viitab see sellele, et tulevikus on intressitõus järk-järguline ja varasemaga võrreldes ettevaatlikum ning pikaajaliste riigivõlakirjade tulususe normaalset taset tuleks alandada. Madala inflatsiooni pikk periood sunnib keskpankasid ümber hindama seda, kui suures ulatuses peaksid pikaajalised ja struktuursed jõud rahapoliitikat mõjutama. Samuti on tõenäoline, et keskpangad on sunnitud tunnistama, et inflatsioonisihtide saavutamine võib võtta rohkem aega kui tavapäraselt.

Eesti peamistes kaubanduspartneritest kimbutab Soomet jätkuv stagnatsioon ja konkurentsivõimega seotud probleemid. Majanduspoliitika eesmärk on stabiliseerida riigi rahandus ja tegeleda ühtlasi struktuurse kasvu probleemidega. Soome SKP kasv jõuab sellel aastal 0,4 protsendini ja 1,1 protsendini 2017. aastal – kasvu toidavad osaliselt madalad intressimäärad ja nõrk euro. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi jaoks lõppes 2015. aasta majandusbuumiga ja tööhõive kasvab kiiresti. Tulevikku vaadates domineerivad aga negatiivsed riskid, mille põhjus on sisemajanduse kasvav tasakaalustamatus.  Suurimad kasvumootorid on investeeringud eluasemetesse ja tarbimine, mida osalt stimuleerib rändekriisist johtuv suurem nõudlus.

Eesti majanduskasv peaks prognoosi kohaselt 2016. aastal kiirenema 2,4% juurde. Seda toetab peamiste kaubanduspartnerite impordinõudluse suurenemine ja Venemaa languse aeglustumine. Paranemist toetab mõõdukas investeeringute kasv, mida põhjustab ettevõtte suurem kindlus tuleviku osas ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendite jõudmine majandusse. Kuigi töötus 2016. aasta jooksul marginaalselt suureneb, püsib majapidamiste tarbimine tugev.

Mihkel Nestor
majandusanalüütik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

54 + = 58

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine