Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Merko: Ehitusleping Rail Baltica Ülemiste reisiterminali rajamiseks

21. mail 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Rail Baltic Estonia ehituslepingu Rail Baltica Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali rajamiseks Tallinnas.

Leping hõlmab rahvusvaheliselt tunnustatud Zaha Hadid Architects arhitektuuribüroo loodud ja Linda nime kandma hakkava Ülemiste terminalihoone projekteerimis- ja ehitustöid. Terminalihoone kerkib risti üle Suur-Sõjamäe tänava, ehitatava Rail Baltica raudtee ja hetkel toimiva Eesti Raudtee taristu.

Terminalihoone raudteega risti oleva osa pikkus on umbes 180 meetrit ning hoone ulatub tänavatasapinnast ligikaudu 20 meetri ehk kuuekorruselise hoone kõrgusele. Rongile pääsemiseks rajatakse raudteerööbaste kõrvale kolm perrooni kogupikkusega ligikaudu 1250 meetrit, millest umbes pool kaetakse varikatusega. Eestis ainulaadse fassaadi- ja katuselahendusega hoone vastab kõigile Euroopa raudteeliikluse nõuetele, see ehitatakse toimivat rongiliiklust katkestamata.

Lepingu maksumus on ligikaudu 85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde tähtaeg on 2028. aasta oktoobris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kalamaja korterituru detailne ülevaade 05.2025

Tõnu ToomparkKalamaja kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha ostetud asja puuduste ilmnemisel?

Müüjal on kohustus teavitada ostjat kõikidest talle teadaolevatest puudustest. Kui aga oled peale ostu avastanud puudused, millest müüja sulle ei rääkinud ja sa ise asja ülevaatamisel ei märganud, siis seadusest tulenevalt on sul õigus esitada müüjale nõudeid ja olulise puuduste korral ka lepingut taganeda.

Riigikohus on selgitanud, et „Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • müüdud asi ei vasta lepingutingimustele;
  • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale;
  • puudus ei tulenenud ostjast;
  • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma;
  • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda.

Kui nimetatud eeldused on täidetud, tuleb koheselt võtta müüjaga ühendust ja nõuda puuduste kõrvaldamist. Ka seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja kogu kirjavahetus müüjaga säilitada.

Kõik puudused tuleb jäädvustada kas siis fotode või videote näol. Kui müüja mõistliku aja jooksul puudust ei kõrvalda või keeldub sellest, võid võtta tarvitusele meetmed puuduste kõrvaldamiseks iseseisvalt.

Kui on oht, et pooled ei saavuta mõistlikku kokkulepet ja tuleb ette võtta kohtutee, peab sul olemas olema tõendusmaterjal, et puudus oli olemas valduse üleandmisel ja ei tekkinud sinu enda vale ekspluateerimise tulemusel. Selleks võiks olla sõltumatu ekspertiis, mille käigus selgitatakse välja, millal puudus võis tekkida ja mis on selle põhjuseks.

Kui otsustad nõuda kahju hüvitamist, peab sul olema puuduste kõrvaldamise hinnapakkumine, ehitusdokumendid, remondiarved jms. Kui suudad tõendada, et müüja oli puudusest teadlik aga varjas seda, tuleb see sulle vaidlemisel ainult kasuks.

Kui aga on tegemist sellise puudusega, mida müüja kõrvaldada ei saa (nt puudulik taristu, mittetoimiv korteriühistu, lärmakad naabrid jms), siis saad selle puuduse võrra hinda alandada ja nõuda müüjalt osa müügihinnast tagasi.

Kohtus vaidlemine on väga keeruline, kulukas ja aeganõudev. Seega vaata alati asi enne ostu põhjalikult üle, kaasa spetsialist, küsi müüjalt detailide kohta, mis on sinu jaoks olulised. Müüja ei pruugi olla pahatahtlik, lihtsalt inimestel on erinevad ootused.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.evihindpere.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn: Kitseküla saab uue elamukvartali ja avaliku pargi

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Asula 6a, Asula 6d ja Asula 16d kinnistuid hõlmava detailplaneeringu. Planeering näeb ette 1,3 hektari suuruse pargi, lisaks ka korterelamute ja äriruumide rajamise.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas rohealade olulisust kesklinna elanike vaba aja veetmise mitmekesistamisel ning loodusliku mitmekesisuse tagamisel. „Endise puukooli ala on piirkonna elanike poolt aktiivses kasutuses ning uusarenduse loomine sinna on oluline linnaplaneerimise tasakaaluharjutus,” märkis abilinnapea. „Kavandatav uus 1,3 hektari suurune park peab täiendama piirkonna rohealade kasutust, oluline on säilitada seal võimalikult palju juba olemasolevaid loodusväärtusi ning uute hoonete kavandamisel on oluline nende linnaehituslik sobivus Asula ja Marta tänavate hoonestusega.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinna linnaosas Kitseküla asumis Keila-Tallinna ja Tapa-Tallinna raudtee ning Marta ja Asula tänava vahelisel alal. Detailplaneeringuga tehakse ka ettepanek muuta planeeritava maa-ala ühiskondlike ja puhkeehitiste ala juhtotstarve osaliselt kesklinna segahoonestusalaks, st alaks kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Mistõttu on detailplaneeringu eesmärk kavandada alale hoonestus, mis koosneb viiest 5-korruselisest korterelamust ning ühest kuni 8-korruselisest äripindadega korterelamust või ärihoonest. Samuti määrtakse kruntide kasutamise tingimused.

Planeeringuala suure osa moodustab sinna kavandatud park, mis paikneb tänavamaaga külgneval krundil, tagades mugava ligipääsu kõigile kasutajatele. Park rajatakse arendaja poolt ning antakse pärast valmimist tasuta üle Tallinna linnale. Planeeringualal ja selle ümbruses on jalakäijatele loodud ohutud liikumistingimused – ümber planeeritud kvartali on kavandatud uued kõnniteed ning samuti on kavandatud jalakäijate teed planeeringuala keskel olevale avalikuks kasutuseks ettenähtud rekreatsioonialale. Pargi lahenduse peab looma mitmekesise keskkonna, kus haljasalad, väikevormid ja mänguelemendid on sujuvalt integreeritud linnaruumi. Eelistada tuleks lahendusi, mis soodustavad eri vanuserühmade koosviibimist ja sotsialiseerumis, sh tuleks tasakaalustada tuleb aktiivsed ja puhkealad, eelistades looduslähedasi mänguatraktsioone ning madala hooldusvajadusega taimestikku.

Planeeringuala asub kesklinna vahetus läheduses ning on hästi ligipääsetav nii jalgsi, jalgrattaga kui ka ühistranspordiga. Lähimad bussi-, trammi- ja rongipeatused jäävad 5–6-minutilise jalutuskäigu kaugusele. Planeeringuala asub miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel alal, mistõttul peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Planeeritud ala külgneb miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva Asula tn 14 ja Asula tn 12 kinnistuga. Hoonete kõrgus ja paigutus on määratud nii, et miljööväärtusega hoonestusalale oleks tagatud sujuv üleminek. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas määratud olulisemad arhitektuurinõuded ja vastavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Planeeringumaterjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Swedbank: Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüs

SwedbankKorterite taskukohasus on paranemas tänu järk-järgult langevatele intressimääradele, mis on eelmise aasta teisest poolest korteriturgu elavdanud. Netopalga kasv on aeglustunud ja ületab korterite hinnakasvu vaid vähesel määral. Tallinna korterituru aktiivsus on koondunud peamiselt järelturule, samas kui broneeringute arv uusarendustes on endiselt tagasihoidlik.

Tallinna korteriturul oli aktiivne aasta algus

Eesti majandus on kasvule pöördunud ning vaatamata globaalsetele kaubanduspingetele prognoosime kasvu jätkumist. Registreeritud töötus on vähenenud ning tööhõivemäär püsib kõrge. Inflatsiooni aeglustumine euroalal tervikuna lubab Euroopa Keskpangal intressimäärasid kärpida, mis langetab ka laenulepingute aluseks olevat euribori.

Vaatamata positiivsetele uudistele, püsib majapidamiste kindlustunne äärmiselt nõrk – ollakse mures pere tulevase finantsolukorra pärast ning inflatsiooniootused püsivad kõrged. Küll on aga näha ka selgeid märke majapidamiste meeleolu paranemisest kinnisvaraturul. Korterituru aktiivsus on eelmise aasta teisest poolest kiiresti paranenud ning väljastatud eluasemelaenude käive on hoogsalt kasvanud.

Tänavuse aasta esimeses kvartalis tehti Tallinna korteriturul viiendiku võrra rohkem tehinguid võrreldes aastataguse sama perioodiga, mil turul oli madalseis. Aktiivsust oli peamiselt näha järelturul, mille tehingute arv püsis üle viimase kümne aasta keskmise taseme.

Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis endiselt tagasihoidlik. Kuigi korterite taskukohasus on intressimäärade languse toel paranemas, on uusarenduste kõrge hinnatase muutnud need kättesaadavaks keskmisest jõukamatele majapidamistele. Seetõttu võtab nõudluse laialdasem paranemine rohkem aega.

Palgakasv ületab napilt korterite hinnakasvu

Swedbanki hinnangul kasvas netopalk Tallinnas esimeses kvartalis veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Netopalga kasv on oluliselt aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jäi sellele veidi alla. Maa- ja Ruumiameti statistika näitab, et Tallinna järelturu korterite hinnad olid esimeses kvartalis aastases võrdluses mullusest keskmiselt 3% kõrgemad.

Suur osa tehingutest uusarenduste korteritega tehakse eelnevate kokkulepete põhjal, mis jõuavad Maa- ja Ruumiameti statistikasse hoone valmimisel. Selle põhjal on selge, et arendajad on teinud hinnasoodustusi, kuna uusarenduste keskmine hind oli esimeses kvartalis pea 3% eelnevast aastast madalam. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine pakkumishind esimeses kvartalis ligi 3% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning ületas esmakordselt 5000 eurot ruutmeetri kohta. Tõenäoliselt pakuvad arendajad endiselt ostjatele mõningaid allahindlusi või tasuta lisahüvesid.

Uusarenduste jätkuvat hinnatõusu selgitab osaliselt suurem projektide osakaal Tallinna eksklusiivsemates piirkondades, mis jäävad seetõttu ka kõrgemasse hinnaklassi. Kõrged intressimäärad on uusarenduste korterid keskmise palgateenija jaoks kättesaamatuks muutnud ning mitmed arendajad on selle valguses orienteerunud jõukamatele ostjatele. Teisalt sunnivad ka maksutõusud ning arendajaid ees ootavad uued nõuded tagasihoidliku nõudluse kiuste uusarenduste hinnataset hoidma.

Korterite taskukohasus paraneb, kuid uusarendused on endiselt jõukate majapidamiste pärusmaa

Korterite üldine kättesaadavus jätkas aga esimeses kvartalis paranemist. Peamiselt toetas taskukohasust intressimäärade langus, varasemast tagasihoidlikum netopalga kasv oli korterite hinnakasvust vaid napilt kiirem ja suurt rolli ei mänginud.

Esimeses kvartalis sai Tallinnas elav pere keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 70-ruutmeetrise korteri. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78-ruutmeetrine korter.

Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna perel esimeses kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 39-ruutmeetrine korter uusarenduses, kuid aasta tagasi samal ajal 33-ruutmeetrine.

Swedbanki prognoosi järgi jätkab Euroopa Keskpank tänavu intressimäärade langetamist, millega aasta lõpuks jõuab hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka euribor.

Kuigi maksumuudatused vähendavad tänavu keskmise palgasaaja ostujõudu, on intressimäärade langetamisel korterite taskukohasusele oluline positiivne mõju. Seetõttu prognoosime tänavu korterite kättesaadavuse jätkuvat paranemist, mis toetab omakorda ka nõudlust. Kuigi nõudlus uusarenduste korterite järele ei ole veel suurenenud, võiks koduostjad hakata oma pilku taas rohkem uusarenduste poole suunama, mis eeldab ka vähemeksklusiivset pakkumist.

Uusarenduste kättesaadavus Balti riikides on parim Vilniuses

Vilniuses oli esimeses kvartalis perele keskmiselt kättesaadav ligi 66-ruutmeetrine korter järelturul. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite kättesaadavusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

Läti maa-ameti hinnastatistikale tuginedes oli Riias perele keskmiselt kättesaadav 55-ruutmeetrine korter uusarenduses. Leedu maa-ameti hinnastatistika põhjal oli Vilniuses kättesaadav 58-ruutmeetrine korter uusarenduses. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 47 ruutmeetrit.

Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus madalam.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsionäride ringi ja aktsiakapitali muutuste kohta

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi fondivalitseja, teatab käesolevaga oma osaluse muutumisest ja aktsiakapitali vähendamisest ning sellega seotud põhikirja muudatustest.

Aktsionärid otsustasid vähendada aktsiakapitali 138 899 eurolt 125 000 eurole, tühistades kõik 13 899 aktsionäri Northern Horizon Capital JIC OÜ omanduses olevat B-klassi aktsiat (nimiväärtus kokku 13 899 eurot).

Eelneva tulemusena suurendab Northern Horizon Capital A/S (registreeritud Taanis registrikoodiga CVR 27599397) oma otsest osalust 90%-lt 100%-ni aktsiakapitalist ning jääb Northern Horizon Capital ASi ainuaktsionäriks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Merko: Construction contract in Estonia (Rail Baltica Ülemiste passenger terminal)

On 21 May 2025, AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and OÜ Rail Baltic Estonia signed a construction contract for the Rail Baltica Ülemiste international passenger terminal in Tallinn.

The contract covers the design and construction works of the Ülemiste terminal building, which will be named “Linda” and is designed by the internationally renowned architectural company Zaha Hadid Architects. The terminal building will be constructed across Suur-Sõjamäe street, the planned Rail Baltica railway, and the existing Estonian Railways infrastructure.

The section of the terminal building crossing the railway will be approximately 180 metres long and will rise about 20 metres above street level – the equivalent of a six-storey building. To access the train, three platforms with a total length of approximately 1,250 meters will be built next to the railway tracks, about half of which will be covered with a canopy. With a unique facade and roof solution in Estonia, the building will meet all European railway traffic standards and will be constructed without interrupting existing rail operations.

The contract value is approximately 85 million euros, plus VAT. The construction deadline is October 2028.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is a recognised Estonian construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon: Notice of changes to shareholding and share capital of Northern Horizon Capital AS

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby notifies of a change to its shareholdings and a decrease in its share capital and the related amendments to the articles of association.

The shareholders decided to decrease the share capital from EUR 138,899 to EUR 125,000 by cancelling all 13,899 B-class shares held by the shareholder Northern Horizon Capital JIC OÜ (total nominal value of EUR 13,899).

As a result of the foregoing, Northern Horizon Capital A/S (registered in Denmark under registration number CVR 27599397) increases its direct shareholding from 90% to 100% of the shares, remaining the sole shareholder of Northern Horizon Capital AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Nordecon: Decisions of the annual general meeting of shareholders

NordeconNordecon AS (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) annual general meeting of shareholders was held on 21 May 2025 at 10.00 a.m. in the conference centre of Radisson Blu Hotel Olümpia, room Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

The shareholders of Nordecon AS made the following decisions according to the proposed agenda:

Agenda item No. 1. Approval of the Company’s annual report for 2024 and proposal for the allocation of profit

RESOLUTION No. 1

To approve the Company’s consolidated annual report for the 2024 financial year as submitted by the management board.

RESOLUTION No. 2

To distribute the profit of the Company as follows: the net profit attributable to the shareholders of the Company for the 2024 financial year amounts to 3,827 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 919 thousand euros. To leave the retained profit of previous periods undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

Agenda item No. 2. Election of auditor for the financial year 2025 and deciding on the remuneration of the auditor

RESOLUTION No. 3

To elect the current audit firm of the group, KPMG Baltics OÜ, as the auditor of the Company for the financial year 2025 and to pay for the services according to the agreement.

Agenda item No. 3. Extension of the authorisations of the supervisory board members and remuneration of the supervisory board members

RESOLUTION No. 4

4.1. In connection with the expiration of the term of office of the supervisory board members Toomas Luman, Andre Luman, Sandor Liive and Vello Kahro on 20 May 2025, to extend the authorisations of the current supervisory board members Toomas Luman, Andre Luman, Sandor Liive and Vello Kahro for a new statutory term until 20 May 2030.
4.2. To determine that as from 1 June 2025 the amount of the remuneration payable to the chairman of the supervisory board is 13,500 euros per month, to the vice-chairman of the supervisory board 4,500 euros per month and to the other supervisory board members 1,500 euros per month.

At the annual general meeting of shareholders 17,984,504 ordinary shares entitled to vote were represented, i.e. 55.55% of total ordinary shares outstanding.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs 411 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN: Extension of authorities of members of the Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS

EfTEN Real Estate FundOn May 20, 2025, the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS decided to extend the term of office of the members of the Management Board.

According to the decision of the Supervisory Board, Viljar Arakas and Tõnu Uustalu will continue as members of the Management Board for another 5-year term, i.e. 20.05.2030.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Saa & Partnerid Kinnisvara: Tallinna korteriturg aprillis 2025 – hinnad ja tehingud

Tallinna kinnisvaraturg pakkus aprillis kevadist elavnemist võrreldes nii eelmise kuu kui eelmise aastaga.

Tehingute arv oli arvestatavalt kõrgem nii kuises kui aastases võrdluses, kasvades vastavalt 9,0% vastu 2025 märtsi ning 11,4% võrrelduna 2024 aprilli kuuga.

Kiirelt kokkuvõetuna pakkus aprill 2025 pigem ootuspäraselt kevadist turu aktiivsuse kasvu, mis seekord väljendus eelkõige kasvanud tehingumahtudes, kuid ruutmeetri hind püsis nii eelmise kuu kui 2024 aprilliga võrreldes samal tasemel.

Müügitehingud

  • Kokku tehti 764 tehingut
  • Võrreldes märtsiga: +63 tehingut (+9,0%)
  • Võrreldes 2024. aasta aprilliga: +78 tehingut (+11,4%)

Korterite keskmine müügihind

  • Aprilli keskmine hind: 3059 EUR/m²
  • Võrreldes märtsiga: +109 EUR/m² (+3,7%)
  • Võrreldes 2024. aasta aprilliga: -7 EUR/m² (-0,2%)
  • Kalleim müüdud korter: 2 100 000 EUR

Pikem vaade

Vaadates seekord pisut pikema 20 aastase ajatelje peale, saab kindlalt väita, et oleme tehingute arvu mõttes turvaliselt keskmise aktiivsusega turusituatsioonis. Seda toetab ka viimased paar aastat pea muutumatuna püsinud korterite keskmine hind, mis on stabiilselt 3000 EUR/m² piirimail isegi arvestades tehingute proportsioonis oluliselt vähenenud uusarenduste osakaalu.

Müügipakkumiste olukord

Müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis kv.ee on püsinud viimasel kahel kevadkuul muutumatuna – veidi pealt 6000 kuulutuse. Võrdluseks, 2024. aasta jooksul kõikus pakkumiste arv sarnastes mahtudes, saavutades oma 6200 kuulutusega tipu 2024 suvekuudel. Seega ka pakkumiste arv püsib viimased aasta-poolteist sarnasena, mis toetab veelgi stabiilse turu hinnangut.

Mida oodata edaspidi?

Kuna 2025. aasta esimene kolmandik on olnud tehinguaktiivsuse osas positiivne, võib eeldada, et see trend jätkub ka järgnevatel kuudel. Laenuintresside languse ootus ja Eesti majanduse taastumine võivad soodustada kinnisvaraturu kasvu ning tuua turule uusi ostjaid. Hinnatõusule võib täiendavat tuge anda edaspidine uusarenduste osakaalu tõus tehingute koondarvus, mis üheselt toetab keskmise ruutmeetri hinna kasvu.

Jääme põnevusega jälgima, mida teeb Tallinna kinnisvaraturg soojadel suvekuudel!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Invego sõlmis Vītolu Parksi 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu Pillar Contractoriga

InvegoEesti kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu (42,9 miljonit eurot ilma käibemaksuta) Riias Sarkandaugava piirkonnas Vītolu Parks elurajooni välja arendamiseks Läti ettevõttega Pillar Contractor SIA.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul algavad suuremahulise arendusprojekti ehitustööd lähinädalatel ning esimesed majad valmivad juba järgmisel aastal. “Kokku 363 korteriga Vītolu Parksi elurajoonist kujuneb terviklik ja kaasaegne elukeskkond, mille keskmeks saab hoolikalt läbi mõeldud ja mitmekülgselt kujundatud roheala,” kirjeldas Vähi ja lisas, et loodava elurajooni ehituspartneriks valiti Läti üks juhtivaid ning hinnatumaid ehitus- ja disainiettevõtteid Pillar Contractor SIA. “Selle projekti peame väga oluliseks partneri võimekust viia ellu meie nägemus kvaliteetsest ja inimesekesksest elukeskkonnast,” selgitas Vähi ning avaldas veendumust, et tänu edukale koostööle lisandub Riia linnaruumi lähiaastatel hulgaliselt kvaliteetseid ja kestlikke elamispindu.

Pillar Contractor SIA juhatuse esimees Jānis Lāčaunieks peab Vītolu Parksi elurajooni ehitamist suureks vastutuseks, millesse suhtutakse ülima hoolikusega. “Meil on hea meel rakendada oma kogemust energiatõhusate korterelamute ehitamisel mastaapses projektis, kus saame samas pöörame tähelepanu igale detailile,” rõhutas Jānis Lāčaunieks.

Uus A-klassi energiatõhus elurajoon koosneb kaheksast seitsmekorruselisest hoonest, mida ümbritsevad pargid mitmete sisehoovide, mängu- ja spordiväljakute, jalg- ja rattateedega ning vabaaja-aladega. Vītolu Parks on loodud koostöös arhitektuuribürooga RUUME arhitekti ning see ühendab Riia kesklinna vahetus läheduses, Skanste linnaosa ja rahuliku Mežaparksi vahel ühtseks tervikuks kaasaegse arhitektuuri, kestlikud lahendused ja loodusläheduse.

Vītolu Parks arendatakse neljas etapis ning esimeste hoonete korterid on juba müügis. Esimese etapi ehitus algab lähinädalatel ja kaks esimest kortermaja valmivad järgmisel aastal.

Pillar

Pillar Contractor SIA on kogenud ehitus- ja disainiettevõte, mis on alates 2015. aastast edukalt tugevdanud oma positsiooni Läti turul. Ettevõte on spetsialiseerunud täistsükli ehitus- ja disainiteenustele, viies ellu tehniliselt keerukaid ja suuremahulisi projekte.

Ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemile on Bureau Veritas väljastanud ISO-sertifikaadid: ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001. Pillar Contractor SIA kasutab oma igapäevatöös ka BIM tehnoloogiat, et parandada projektijuhtimist, maandada riske ja optimeerida ajakasutust.

Invego

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži ja Mārupes Sirds arendustes.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Pärnu: Pärnu linn toetab hoonete restaureerimist

Pärnu linnavalitsus otsustas toetada nelja kiriku ja üheksa hoone restaureerimist 100 000 euroga, et aidata kaasa Pärnu linna arhitektuuripärandi säilitamisele, kaitsmisele ja teadvustamisele.

„Mul on hea meel tõdeda, et ka tänavu paljud kirikud ja väärtuslike hoonete omanikud taotluse esitasid ning soovivad panustada arhitektuuripärandi renoveerimisse ja säilitamisse. Läbi selle säilitab Pärnu oma arhitektuurilise eripära ning pakub silmarõõmu elanikele ja külalistele,“ ütles abilinnapea Silver Smeljanski.

Kõige suurem summa, 25 000 eurot antakse EELK Pärnu Eliisabeti kogudusele Eliisabeti kiriku Kuninga tänava poolse fassaadi ja akende restaureerimiseks. Mullu toetas linn kiriku Nikolai tänava poolse peafassaadi tööde lõpetamist ning Nikolai tänava poolse (kiriku siseaia poolse) fassaadi ja avatäidete restaureerimist.

7300 eurot saab Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Pärnu Issandamuutmise katedraali välisuste restaureerimiseks. Eelmisel aastal toetati katedraali saali katuse osa ja kellatorni löövide ning kellatorni karniiside restaureerimist.

15 000 euroga toetatakse EELK Audru Püha Risti koguduse Audru kiriku tornikiivri restaureerimist. Mullu toetati tornikiivri kandekonstruktsioonide ja ankurduse restaureerimist kiivri allosas.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik saab 11 900 eurot Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kiriku akende restaureerimiseks.

Vingi 17 katusekatte vahetuseks ning Rüütli 24 rõdu konstruktsioonide talade ja puitosade vahetamiseks eraldati 10 000 eurot. Ringi 12 akende restaureerimist toetab linn 5000 euroga. Supeluse 17 saab 4000 eurot kahe välisukse ja ühe varikatuse paigaldamiseks, sama suure summaga toetatakse Rüütli 40a akende restaureerimist.

Aia 17/1 tänavapoolse välisukse restaureerimist toetatakse 2200, Karusselli 44 ajastutruude akende vahetamist 2100, Supeluse 6 ajastutruude akende ja uste vahetamist 2000 ning Nikolai 15/1 välisukse restaureerimist 1500 euroga.

Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa Pärnu linna arhitektuuripärandi, sealhulgas riikliku kaitse all oleva kinnismälestise, usundiloolise hoone, linnaehitusliku eripära ja ajalooliselt väljakujunenud miljööpiirkondade säilitamisele, kaitsmisele ja teadvustamisele. Eelistatult toetatakse avariilise olukorra likvideerimist (sealhulgas hoone kandekonstruktsioonide vahetust), arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne) ning avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimist ja rekonstrueerimist. Toetust ei anta hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks.

Toetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on riigi kaitse all olev kinnismälestis, üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks nimetatud hoone või muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis või üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal asuv hoone, sealhulgas kirikuhoone. Rohkem infot leiab Pärnu linna veebilehelt.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 1,4%

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,4%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.

Ekspordihinnaindeks langes aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Kõige rohkem langesid elektrienergia, mäetööstuse ja naftasaaduste hinnad. Enim tõusid põllumajandussaaduste, mööbli ning kummi- ja plasttoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta aprilliga tõusis ekspordihinnaindeks 3,3%.

Impordihinnaindeks langes aprillis võrreldes märtsiga 1,0%, enim langesid kuuga elektrienergia, põllumajandussaaduste ja naftasaaduste hinnad. Kõige rohkem tõusid ehitusmaterjalide, paberi ja pabertoodete ning puittoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta aprilliga tõusis impordihinnaindeks 2,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.04.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli aprilli lõpus 11,53 eurot, kasvades kuuga 1,6%. Fond teenis aprillis 449 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese nelja kuuga 1,15 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 331 tuhat eurot). Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,58 eurot, kasvades kuuga 1,4%.

Aprillis teenis fond suurima kasumi (274 tuhat eurot) investeeringult arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ. Kuuga anti Uus-Järveküla elurajooni arenduses klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) viimased teises arendusetapis valminud rida- ja paarismajade osad, millelt ettevõte teenis 342 tuhat eurot kasumit. Uus-Järveküla arenduse järgmise etapi (17 ridamaja osa) valmimine on planeeritud 2025. aasta juunisse. Tänaseks on klientide poolt sellest etapist broneeritud 14 ridamaja osa.

EfTEN United Property Fund’i raha jääk kasvas aprillis 1 582 tuhande euro võrra, s.h maksis Invego Uus-Järveküla OÜ laene ja intresse kokku 1,5 miljonit eurot ning dividende laekus 277 tuhat eurot. Fond tagastas pangale täies ulatuses arvelduskrediidi summas 167 tuhat eurot.

29.mail teeb fond tegevusajaloo suurima tulu väljamakse summas 1,416 miljonit eurot, ehk 57 euro senti fondi osaku kohta.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_042025

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine