Tartu mnt 52 korteriarenduse käivitamine ja ehitusega alustamine

09.01.2015

MerkoAS Merko Ehitus käivitab 2015. aasta jaanuaris Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti (kokku viis kortermaja) esimese etapi ehituse, mis koosneb kolmest kortermajast (umbes 100 korterit) ning kogu arendusala ühendavast maa-alusest parklast. Esimese etapi valmimine on planeeritud 2016. aasta sügiseks. Uued majad kerkivad 2012. aastal valminud Tartu mnt 50a äri- ja eluhoone kõrvale, kus Merko on müünud 93 korterit.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud. Südalinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele.

Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2130–3180 eurot. Eelinfo arendusprojekti kohta: http://merko.ee/tartumnt52/.

Arendusprojekti esimese etapi (kolm hoonet ning kogu arendusala ühendav maa-alune parkla) brutopind on ligikaudu 15 tuhat ruutmeetrit ning kogumaksumus suurusjärgus ca 15 miljonit eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Tartu mnt 52, Tallinn

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone avas uksed

08.01.2015

Riigi Kinnisvara / RKASTäna avati Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone, tänu millele paranevad hädaabikõnedele vastajate, päästjate ja demineerijate töö- ning olmetingimused.

Siseministri sõnul on 6,9 miljonit eurot maksma läinud ühishoone valmimine oluline eeltingimus ühisele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, kuna uutes töösaalides võetakse vastu ja lahendatakse kõigi kolme valdkonna – kiirabi, pääste ja politsei hädaabiteateid, mis muudab abi korraldamise efektiivsemaks. “Lisaks hädaabikõnede paremale teenindamisele võimaldab uus asukoht kiiremat abi just Tartu ning Tartumaa lõunapoolsele piirkonnale ja vajadusel ka näiteks Põlvamaa inimestele,” lisas Pevkur.

Valminud kompleks koosneb 3-korruselisest hoonest, kus paiknevad Häirekeskuse Lõuna Keskus, Lõuna Päästekeskus, Annelinna päästekomando ja Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp.

Ühekorruselises osas asub päästetehnika garaažikompleks ja varutehnika varjualune. Hoovialale jäävad demineerijate betoonpunkrid, neljakorruseline harjutustorn ja treeningplatsid.

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu uues hoones töötab 191 inimest.

Annelinnas Jaama tn 207 asuvas ühishoones on pinda 4 326 ruutmeetrit ning selle projekteeris Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ. Ehitustöid teostas konsortsium AS Ehitustrust ja AS Maru Ehitus. Kogu protsessi juhtis Riigi Kinnisvara AS.

hairekeskuse-ja-paasteameti-tartu-uhishoone-avamine-07012015

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim mootorikütuse odavnemine

08.01.2015

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta detsembriga võrreldes 1,3% odavamad ja teenused 0,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2013. aasta detsembriga võrreldes langenud 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad 0,1%.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 14,1% odavnenud mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,3% ja 7,5%. 2013. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (20%) ning odavnenud suhkur (41%).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,6%. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 32% kallimad kui kuu varem, toidu ja mittealkohoolsete jookide väikese kallinemise taga on peamiselt puuvilja 2,7%, kohvi 5,2% ja köögivilja 1,6%-line kallinemine. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim paprika (36%) ja viinamarjad (35%) ning odavnesid mandariinid (21%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2014
Kaubagrupp Detsember 2013 –
detsember 2014, %		 November 2014 –
detsember 2014, %
KOKKU -0,5 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,4 0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,7 -0,1
Riietus ja jalatsid -0,1 -1,2
Eluase 0,1 -0,2
Majapidamine 1,4 0,0
Tervishoid 3,0 0,2
Transport -6,6 -1,7
Side -0,4 2,1
Vaba aeg 1,2 0,6
Haridus ja lasteasutused -21,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,8 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3 0,8

Eesti hinnatase eelmisel aastal langes

08.01.2015

Eesti PankStatistikaameti teatel odavnes tarbijakorv 2014. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 0,5%, novembriga võrreldes hinnatase ei muutunud. 2014. aasta kokkuvõttes oli hinnatase Eestis 0,1% madalam kui 2013. aastal. Euroala inflatsioon pöördus detsembris esimest korda pärast 2009. aastat langusesse, ulatudes esialgsel hinnangul –0,2%ni. Möödunud aasta kokkuvõttes kasvasid hinnad euroalal 0,4%.

Eesti hinnataset mõjutas 2014. aastal kõige enam energia odavnemine: langesid nii elektri, mootorikütuse kui ka soojusenergia hind. Energia hinna langus oli eelmisel aastal laiapõhjaline ning viimase kahekümne aasta suurim.

Toornafta hinna langus süvenes 2014. aasta viimastel kuudel veelgi ja nafta barrelihind on tänaseks alanenud 42 euroni, mis on kolmandiku võrra madalam kui Eesti Panga detsembriprognoosi koostamise ajal. Nafta 30%-suuruse hinnalanguse mõju tarbijakorvi maksumusele on suur, põhjustades inflatsiooni aeglustumist ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.

Energia peaks hakkama edaspidi siiski järkjärguliselt kallinema, sest turgude ootuse kohaselt on energia hinna langus maailmaturul ajutine ning tarbitav energia on Eestis endiselt suhteliselt odav, 76% Euroopa Liidu riikide keskmisest. Inflatsiooni kiirendavad lähiaastatel ka maksutõusud ja reguleeritud hindade kasv. Jaanuaris tõusis gaasiaktsiis ning aktsiisitõus jätkub ka järgmistel aastatel. Lisaks on jaotusvõrgu ettevõtted andnud teada vajadusest hindu tõsta, viidates tarbimise vähenemisele.

Alusinflatsioon 2014. aastal aeglustus, teenused kallinesid aasta keskmisena 1,1% ja tööstuskaubad odavnesid 0,1%. Alusinflatsioon aeglustus palgakulude kiirest kasvust hoolimata, suur osa hinnakasvu pidurdumisest tuli kõrghariduse muutumisest tasuta teenuseks.

Oluline roll oli ka vähesel välismaisel hinnasurvel – suurim panus oli mootorsõidukite odavnemisel, kuid ka väga paljude teiste sisseveetavate tööstuskaupade hinnad odavnesid või nende hinnakasv pidurdus. Madala hinnakasvu taga oli osaliselt ka Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine, mis peegeldab majandustsükli madalseisu. Majandusaktiivsuse suurenedes asuvad ettevõtted arvatavasti kasumlikkust taastama ning see kiirendab tarbijahindade kasvu.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

20150108_joonis_01_ee

20150108_joonis_02_ee

Tallinna üürihindade kasv hakkab peatuma

08.01.2015

Uus MaaSarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.

2014. aasta jooksul kasvasid Tallinna üürihinnad enamikes piirkondades ja korteritüüpide seas, kuid oli ka langejaid. Näiteks keskmiselt kasvas kahetoalise kesklinnakorteri kuuüür 4,7%, kusjuures kasv tuli peamiselt renoveeritud vanemate korterite arvelt. Tüüpiline uus kahetoaline korter jäi samale hinnatasemele.

Äärelinnas, peamiselt magalates, kasvas kahetoaliste korterite üürihind aastaga keskmiselt 8,8%, kusjuures tõusid nii vanemate kui ka uute korterite hinnad. On märkimisväärne, et kohati muutus uue Mustamäe kahetoalise korteri üürihind võrreldavaks kesklinna sarnase korteriga. Kuid sellest siiski ei saanud reegel.

Kui kesklinnas kasvas ühetoaliste korterite hinnatase kõiki asukohti, seisukordi ja elamispinna suurusi kokkuvõetuna keskmiselt 3,2%, siis äärelinnas toimus statistiline langus 2,4%. Viimase näitaja puhul tuleb märkida, et tüüpilise magalas asuva ühetoalise korteri hind jäi samale tasemele või kasvas, kuid kuna turule lisandus palju toakesi, minikortereid ja ühiselamutes asuvaid pindu, mille järele on Tallinna pideva rahvaarvu kasvu tõttu nõudlus kasvanud, siis nende suurenenud osakaal viiski keskmise hinna allapoole. Praegu aktuaalsetesse äärelinna uusarendustesse aga ühetoalisi kortereid, mis kergitaksid omakorda keskmist hinda, palju enam ei rajata.

Enamike suuremate korterite hinnatase kasvas sõltuvalt piirkonnast keskmiselt 1-1,5%, vaid magalate neljatoaliste korterite hinnatase langes 2,8%, mille põhjuseks on suured kommunaalkulud. Mullu langesid ka sarnaste korterite pakkumishinnad müügiturul.

Üürikorterite pakkumishinnad aasta lõikes reaaltehingutest rohkem ei kasvanud, pigem liikusid nad sõltuvalt turusituatsioonist kord üles-, kord allapoole. Sama tegi ka pakkumiste hulk, kuid kasvu näitas uute korterite osatähtsus, mida paisati üüriturule valminud uutes majades.

Konkurents tiheneb, nõutakse suuremaid kortereid

Alanud aastal mõjutab Tallinna üüriturgu suurenev konkurents, sest juba eelmist aastat iseloomustanud uute korterite liikumine üüripakkumiste hulka süveneb veelgi, kuna valmimas on suur hulk arendusprojekte. Kõige enam kasvab kahetoaliste uute üürikorterite hulk, sest see on olnud lemmik investeerimisobjektiks. Sellistele korteritele hinda määrates tasub olla tähelepanelik, sest ülehindamine võib kergelt juhtuda.

Kasvanud on nõudlus kolmetoaliste, ca 60-65 ruutmeetriste korterite järele, mida on pakkumiste hulgas aina vähemaks jäänud. Soov selliste korterite järele on tõusnud peamiselt inimeste mugavuse ajel – näiteks ühe lapsega noor pere, kes varem leppis kahetoalise korteriga, on aina enam hakanud eelistama kolmetoalist, et ka lapsel oleks oma tuba.

Kokkuvõttes saabub Tallinna üüriturule ostu-müügituruga sarnane stabiilsus, kus hinnal on aina suurem roll ning sellest tulenevalt pole ka olulist hinnatõusu oodata. Üürikorter investeeringuna on aga endiselt kasulik, sest nõudlus püsib, kuna Tallinna elanikkond on pidevalt kasvamas ning ka siin töötavate ja õppivate välismaalaste hulk suur.

Üürihinnad Kesklinna piirkonnas

1-toaline 2-toaline 3-toaline 4-toaline
Vanemad korterid 270-330 350-420 400-650 650-850
Uuemad korterid 300-420 450-550 600-800 800-1000

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Üürihinnad äärelinna piirkonnas.

1-toalised 2-toalised 3-toalised
Heas seisus tüüpkorterid 180-220 270-320 280-350
Vanemad korterid 220-300 250-350 250-390
Uuemad korterid 280-340 330-400 400-500

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 2014. aasta kokkuvõte

08.01.2015

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid2014 aasta detsembris tehti Tallinnas 712 korteriomandi müügitehingut, mis arvestades pikki pühasid on väga hea tulemus ja ületas oluliselt meie prognoosi. Tehingute arv oli 12,1% suurem kui novembris (635) ja 15,8% suurem kui 2013 aasta detsembris (615). Tehingutest ca 150 tehti uute korteritega, mis on samuti keskmisest suurem näitaja.

Korteriomandite müügitehingute keskmine m2 hind oli 1494 EUR/m2, mis võrrelduna novembriga tähendas 2,3%-list langust. Aastases võrdluses oli hinnatõus 9,9%.

Aasta viimase kvartali tehinguaktiivsus oli tänu oktoobri ja detsembri väga headele tulemustele sisuliselt võrdne 2013 aasta viimase kvartaliga – tehingute arvud vastavalt 2062 tehingut 2014.a. ja 2082 tehingut 2013.a. Aasta kokkuvõttes tehti ca 250 korteriomandi müügitehingut vähem kui eelmisel aastal (vastavalt 7537 ja 7781 tehingut).

Eelnevat arvesse võttes oli 2014 aasta korteriturul aktiivne aasta, kuigi aasta keskel ennustati vastupidist.

Harjumaa hoonestatud elamumaade müügitehingute arv oli viimases kvartalis 378, mis võrrelduna teise (464) ja kolmanda (449) kvartaliga on mõnevõrra vähem, kuid ületab 2013 aasta neljandat kvartalit 28 tehinguga. Aasta kokkuvõttes tehti ca 10% rohkem tehinguid kui varasemal aastal (vastavalt 1600 tehingut 2014.a. ja 1457 tehingut 2013.a.).

Tallinna hoonestatud elamumaade tehingute arv oli 2014 aastal suhteliselt stabiilne kõikudes 87 ja 97 tehingu vahel kvartalis (neljandas kvartalis 97 tehingut). Aastane tehingute arv Tallinnas oli sisuliselt sama kui aastal 2013, vastavalt 374 tehingut 2014.a. ja 388 tehingut 2013.a.

Hoonestatud elamumaade tehingute arvu kasv näitab, et vähesel määral on varasem korterituru aktiivsus hakanud elamute turule edasi kanduma.

2015 aastast ootame stabiilset ilma järskude hüpeteta aastat.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin SIIN.

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

08.01.2015

StatistikaametTarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine.

2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega kallines toidukaupadest enim konservpiim (12%) ning odavnesid suhkur (30%), kartul (19%) ja õunad (18%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. aastal, mil see oli samuti -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2014
Kaubagrupp 2013–2014, %
KOKKU -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,1
Riietus ja jalatsid 1,2
Eluase -1,4
Majapidamine 0,9
Tervishoid 3,4
Transport -2,6
Side -5,3
Vaba aeg 2,1
Haridus ja lasteasutused -16,7
Söömine väljaspool kodu, majutus 4,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõigus algab 10-02-2015

08.01.2015

Evi HindpereKinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere. Uuel aastal soodsama hinnaga – kolm päeva ainult 149 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Koolitus annab Sulle terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest, hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks ning kõike seda ilmestavad praktilised näited olulistest kohtulahenditest.

Samuti saate teada võimaluse kuidas korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt ja ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest.

Osaleja saab praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral, loomulikult saab osaleja laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinn tahab Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtta

07.01.2015

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas algatada Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise.

„Otsuse tegemisel lähtus linnavalitsus muuhulgas Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse vastavasisulisest ettepanekust,“ ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

„Merimets on kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas,“ ütles Sarapuu. „Tegemist on maastikuliselt mitmekesise ja liigirikka, suure keskkonnakaitselise ja keskkonnaharidusliku väärtusega alaga.“

Sarapuu sõnul soovitakse kaitse alla võtmisega säilitada piirkonna looduse eripära ja kaitstavate liikide elupaigad ning tagada väärtusliku virgestus- ja puhkeala säilimine.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostatud ekspertarvamuse kohaselt on alal kaitse alla võtmise eeldused – ala on oluline roheline punkt (metsalindude puhkeala) Tallinnas piki Eesti põhjarannikut kulgeval lindude rändeteel ning pika ajaloolise traditsiooniga hinnatud haljasmaa, mis on tähelepanuväärne ka metsanduse ajaloo seisukohast.

Merimetsa roheala kaitse alla võtmisel aitaks kaitserežiim säilitada piirkonna looduse eripära ning arendada piirkonna kultuurilis-hariduslikke väärtusi linnaruumi aktiivse osana.

Eksperthinnangu kohaselt ületab ala looduskaitseline väärtus kohalikku tasandit ning alale oleks võimalik kehtestada ka riikliku maastikukaitseala kaitserežiim.

Kaitse alla võetav maa-ala hõlmab valdavalt jätkuvalt riigi omandis olevat maad, lisaks arvatakse kaitseala koosseisu Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Kavandataval kaitsealal on keelatud teede ehitamine, erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks või remontida kaitsealaga piirnevate kinnistute olemasolevaid juurdepääsuteid.

DNB: maailma majanduskasv toetub arenguriikidele

07.01.2015

DNB Pank8Globaalsesse majanduskasvu panustavad endiselt eelkõige tärkavad majandused. Samas on arenevate riikide – eelkõige Hiina – majandus hakanud jahtuma, mistõttu jääb majanduskasv ka globaalses plaanis üsna tagasihoidlikuks.

Maailmamajanduse kasvuks prognoosib DNB 2015. aastal 3,4 ning 2016. aastal 3,5 protsenti. Ka neile järgnevatel aastatel peaks majandus näitama üsna sarnaseid kasvunumbreid.

Eurotsooni riikide majandus kasvab DNB prognoosi järgi 2015. aastal aga vaid 1,2 protsenti. Kesist majanduskasvu ennustatakse ka teistele arenenud riikidele: 2015. aastal võib näitaja küündida 2,1 protsendini ning samas suurusjärgus kasv jätkub arvatavasti kuni 2018. aastani.

Arenevate majanduste kasvuks ennustab DNB käesoleval aastal 4,4 protsenti, mis ületab kõrge sissetulekuga riikide näitajat ligi kahekordselt. 2018. aastaks prognoositakse arenguriikidele keskmiselt 5,1-protsendilist majanduskasvu. „Arenevad riigid on oma tähtsust maailmamajanduses kiirelt suurendanud, mistõttu globaalne majanduskasv toetubki eelkõige neile,“ ütles DNB Panga juhatuse liige Meelis Paakspuu.

Ülemaailmsest majanduse jahenemisest pole siiski ka arenevad riigid puutumata jäänud. Hiinale ennustab DNB alanud aastaks 7,1-protsendilist kasvu, mis on madalaim alates 1990ndatest aastatest. „Hiina majandust mõjutavad negatiivses suunas nii globaalne hinnalangus kui ka ületootmine kohalikul kinnisvaraturul,“ lausus Paakspuu.

„Hiinast võib lähiaastatel majanduse kasvutempo poolest mööduda hoopis reformide teele asunud India, mis käesoleval aastal peaks saavutama 6-protsendilise kasvu,“ sõnas Paakspuu. 2017. aastaks ennustab DNB Hiina majanduskasvuks 6,3, Indiale aga juba 7 protsenti.

Eesti esimene ökobüroohoone sai valmis

07.01.2015

HepsorTallinnas Sõpruse puiesteel valmis Eesti esimene rohelise mõtteviisiga büroohoone, mille 65 maa-alusel energiavaial põhinev maaküttesüsteem koos ainulaadsete päikesekaitse sirmidega fassaadil tagavad kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise.

Hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on valminud kontorihoone esimene Eestis, mis on otsast lõpuni projekteeritud ja ehitatud rohelisest mõtteviisist lähtuvalt. “On äärmiselt positiivne, et Eesti ettevõtted jagavad meiega keskkonnasäästlikku maailmavaadet ning eelistavad tegutseda hoones, mille mõju keskkonnale on viidud miinimumini,” kommenteeris Laks. Ta lisas, et suurima rentnikuna alustas hoones tegevust Proekspert ning pea kõik bürooruumid on tänaseks juba lepingutega kaetud. 2500-ruutmeetrisest renditavast pinnast on saadaval veel vaid üks 185-ruutmeetrine büroo.

Sõpruse puiestee 4-korruselises rohelise mõtteviisiga büroohoones kasutatud novaatorlikud insenertehnilised erilahendused hoiavad maja äärmiselt energiatõhusana. Hoone 65 maa-alusest energiavaiast koosnev maaküte tagab kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise. Vihmavee kokkukogumine katuselt ning selle kasutamine hoone tualettruumides aitab võrreldes tavamajaga säästa ligikaudu 75% veekulust. Hoone lõunapoolses osas olev klaasfassaad võimaldab maksimeerida loodusliku valguse kasutuse, maja välisküljele täpselt planeeritud horisontaalsed ribid ja sirmid kaitsevad suvel ruume liigsete päikesekiirte eest ning aitavad oluliselt vähendada hoone jahutusele kuluvat energiat.

Rohelise mõtteviisiga ärihoone katus, seinad ja aknad on tavapärase majaga võrreldes kaks korda soojakindlamad. Hoone fassaad on kaetud kauni lehise laudisega ning ka siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale. Büroohoone üldruumid varustati energiasäästlike LED valgustitega, mis tarbivad kuni kümme korda vähem energiat kui tavapäraselt büroohoonetes kasutusel olevad valgustid. Samuti loodi hoone esimesele korrusele jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning 76 autot mahutavasse parklasse rajati elektriautode laadimiskoht.

Täpsemat teavet hoone erilahenduste kohta saab veebilehelt www.sopruse157.ee ja videost aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A.

Hepsor OÜ on 2011. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on keskendunud terviklike elu- ja ärikeskkondade loomisele ning korterite- ja äripindade rajamisele.

Sõpruse pst 157, Tallinn

Tallinna korter kallines aastaga kümme protsenti

07.01.2015

1Partner KinnisvaraTallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1495 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läks aasta lõpp tõusvas joones. “Suures plaanis sõltub Eesti eraturg enim Rootsi pankade ja majanduse seisust ning sealt suurt muutust tänavu oodata pole,” ütles Vahter ja lisas, et kinnisvaras tuleb tõenäoliselt heas mõttes igav aasta.

“Erakinnisvara hinnatõus jääb seisma ja valmivad arendusprojektid on pigem soodsamad,” lisas Vahter.

Martin Vahteri sõnul mõjutab globaalne majanduse- ja julgeolekuolukord rohkem ärikinnisvara. “Londonist vaadates oleme sõjatsoonis ja see peletab investeeringuid,” ütles Vahter.

Detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1081 ostu-müügitehingut, mis on 12,8 protsenti enam kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 18,4 ja kogumaksumus 34,3 protsenti.

Tallinna korteritehingute arv kasvas detsembris novembriga võrreldes 11,6 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga oli korteritehingute arv 16,3 ja kogumaksumus 32,9 protsenti suurem.

2014. aasta detsembris müüdi kalleim Tallinna korter 760 000 ja odavaim 3600 euro eest. Kalleim elumaja maksis 1,1 miljonit ning odavaim 100 eurot. Kalleima krundi eest tasuti 1,29 miljonit ja soodsaima eest 10 600 eurot.

Kinnisvaraorganisatsioon DTZ ja Ameerika kinnisvaraturu liider Cassidy Turley ühendasid jõud

07.01.2015

DTZ Kinnisvaraekspert5. jaanuaril, andis kinnisvarateenuste sektori maailmaturu liider DTZ teada, et on ühendanud jõud Ameerika kinnisvarasektori liidri Cassidy Turleyga. Ühinenud organisatsiooni omanikegruppi kuuluvad TPG Capital ja PAG Asia Capital. Sama kontsern omandas DTZ’i mullu novembris.

Tänu ühinemisele tõusis DTZ maailma suurimate kinnisvaraagentuuride esikolmikusse. 53 miljardi euro suuruse käibega firma pakub tööd rohkem kui 28 000 töötajale 265 kontoris 50 riigis. Kokku vahendab DTZ rohkem kui 0,3 miljardit ruutmeetrit pinda nii äri-, era kui ka valitsussektori klientide heaks. Uus partner Cassidy Turley lisab DTZ ülemaailmse täisteenuse võrgustikku efektiivse lisapanuse Ameerika Ühendriikide turu võtmepositsioonide näol, võimaldades pakkuda integreeritud lahendusi nii Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias.

Ülemaailmse korporatsiooni juhiks saab Tod Lickerman. “Kombinatsioon kahest firmast uute omanike valduses on tõstnud meie võimekust täita klientide soove senisest kiiremini, efektiivsemalt ja paindlikumalt – need on kvaliteedid, mis on unikaalsed globaalsete firmade seas. Uus DTZ ühendab maailmaklassi firma väiksema, väledama ja visama organisatsiooni kogemustega,” kommenteeris Lickerman uut positsiooni. Cassidy Turley senine juht Joseph Stettinius saab Ameerika Ühendriikide osakonna juhiks.

“Euroopa investeerimisturg kasvas möödunud aastal 22%. 2015. a kasv jätkub ja turu mahuks prognoositakse 210 miljardit eurot. Väljastpoolt Euroopat tulevate investeerigute osakaal on kasvanud eriti Kesk- ja Ida-Euroopa maades nagu Poola ja Tsehhi. DTZ-le Eestis annab ettevõtte juhtiv positsioon Põhja-Ameerikas ja Aasias senisest paremad võimalused koostööks investoritega nendest regioonidest,” lisas DTZ Kinnisvaraeksperdi juhatuse liige Tambet Tiits.

Novembris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

06.01.2015

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2014. aasta novembris 5% rohkem toodangut kui 2013. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

2014. aasta jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang varasema aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui septembris toodeti töötlevas tööstuses 7% ja oktoobris 4% rohkem toodangut kui 2013. aasta samadel kuudel, siis novembris 6%. Toodang ületas 2013. aasta novembri taseme pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes üle kolmandiku; puittooteid valmistati 7% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes mööbli, kemikaalide ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 6% ja müük kodumaisele turule 2%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta novembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui oktoobris.

2013. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 2% vähem ja soojust 14% rohkem.Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2014 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise
kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetela		 Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelb
KOKKU 1,5 2,3 4,9
Energeetika 1,1 2,6 4,2
Mäetööstus -12,5 -13,9 -12,1
Töötlev tööstus 2,0 3,3 6,1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 0,7 31,4 35,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 0,1 4,9 7,3
toiduainete tootmine -0,2 -0,7 0,9
metalltoodete tootmine 5,3 5,3 8,9
elektriseadmete tootmine 7,9 -0,7 2,9
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 0,2 -5,9 -2,8
mööblitootmine -0,9 -6,1 -2,7
mootorsõidukite tootmine 1,9 -3,4 -0,8
ehitusmaterjali tootmine -1,1 -3,2 -0,7
masinate ja seadmete tootmine 4,0 -2,0 1,4
kütteõlide tootmine -12,3 13,2 13,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse üle 12 miljoni euro

06.01.2015

Maa-ametMaa-amet korraldas 2014. aastal 710 kinnisasja enampakkumist, sõlmiti 527 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandati 2798 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 12,3 miljonit eurot.

Maad müüdi üle Eesti kõigis maakondades. Enim kinnistuid müüdi Harju maakonnas – 119 kinnistut kogupindalaga 631,8 ha, mis moodustas 23% kõigist võõrandatud kinnistutest. Kõige vähem kinnistuid müüdi Hiiu maakonnas – 3 kinnistut kogupindalaga 3 ha.

Nii nagu varasematel aastatel, sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 381, kogupindalaga 2700 ha, kogusummaga 6,76 miljonit eurot. Samas on varasemate aastatega võrreldes maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osakaal müüdavate kinnistute hulgas mõnevõrra vähenenud. Kui 2014. aastal moodustasid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud 72% kõigist müüdud kinnistutest, siis aasta varem ehk 2013. aastal oli vastav näitaja 81% ning varasematel aastatel veel suurem.

Kui varasematel aastatel on suurema osa võõrandatud maatulundusmaadest moodustanud metsamaad, siis 2014. aastal moodustasid suurema osa põllumaad. 2014. aastal võõrandatud maatulundusmaa pindalast moodustas 57% haritav maa ja rohumaa, 32% metsamaa ning 11% muu maa. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal oli haritava maa ja loodusliku rohumaa osa 44% ja metsamaa osa 48% võõrandatud maatulundusmaa kogupindalast. Varasematel aastatel oli metsamaa osakaal veelgi suurem – 2012. aastal 63%, 2011. aastal 67% ja 2010. aastal koguni 75%.

Elamumaid müüdi 107 kinnistut kokku 2,73 miljoni euro eest ja ärimaid 22 kinnistut kokku 1,8 miljoni euro eest. Lisaks võõrandati tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 1,52 miljoni euro eest.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 5,31 ha. Müüdud maatulundusmaade keskmine pindala oli 7,09 ha ja keskmiseks müügihinnaks 2500 eurot hektari kohta.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 12 miljonit eurot.

1 2 3 … 1,162 1,163 1,164 … 1,573 1,574 1,575