Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Valitsus kiitis heaks riigile tähtsate kinnisvaraprojektide rahastamise

26.04.2016 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, mis teiste seas toovad kaks uut päästekomandot, kaunite kunstide koolile uue õppehoone ning CO2 kvootide müügitulu toel lasteaedade renoveerimise.

„Valitsus investeerib aastas keskmiselt 70 miljonit eurot selleks, et ehitada uusi ja korda teha seniseid riigile vajalikke hooneid,“ nentis peaminister Taavi Rõivas.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 raames kindlustas valitsus rahalise katte kokku kaheksale projektile, mille projekteerimist või ehitamist saab alustada juba sel aastal.

Suuremahulistest projektidest otsustati:

Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas,
Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool,
Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone,
Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018,
Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik,
Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus,
Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine.

Lisaks otsustas valitsus CO2 kvootide müügitulu arvelt toetada kohalikke omavalitsusi, et renoveerida lasteaedu ja hooldekodusid. Sellega väheneb hoonete energiatarbimine ja vähenevad ülalpidamiskulud. Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot.

Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT-agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist.

Alates 2019. aastast on kavas suurendada riigieelarves remondifondi makseid eesmärgiga tagada riigi hoonete stabiilsem rahastus, vähendada ühekordsete investeeringuotsuste mahtu ja ennetada remondivõla tekkimist.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Eestis on üle 170 tuhande hektari mahemaad, 17% kogu põllumajandusmaast on mahe

26.04.2016 Tõnu Toompark

2015. aasta lõpu seisuga oli Eestis 1629 mahetootjat, lisandus 226 uut. Kõige rohkem mahetootjaid oli Võrumaal – 196, enim mahemaad Saaremaal – 19 251 hektarit. Mahepõllumajandusmaad oli mahepõllumajanduse registri andmetel kokku 170 797 hektarit ehk ligi 17% kogu Eesti põllumajandusmaast. Eesti oli mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest ELi riikide seas kolmandal kohal pärast Austriat ja Rootsit.

2015. aastal suurenes ka mahetöötlejate arv, neid oli üle 120. Töötlejateks on enamasti väikesed, käsitööndusliku tootmisega ettevõtted. Nende hulgas on 52 mahepõllumeest, kes on oma ja osalt ka teiste mahetootjate toodangu väärindamiseks hakanud tegelema töötlemisega. Samas on ka suuri töötlemisettevõtteid, mis on oma valikusse lisanud mahetooteid, nagu nt Salvest, Saaremaa Piimatööstus, Liviko, Kulinaaria. Eestimaine töödeldud mahetoodang jõuab ka piiri taha – Taani, Soome, Rootsi, Inglismaale, Šveitsi jm.

Eesti Konjunktuuriinstituudi sortimendivaatluse andmetel müüdi 2015. aastal 1300 kodumaist mahetoodet, suurima kodumaise mahetoidu valikuga kauplus oli jätkuvalt Ökosahver, järgnes Rimides asuv Talu Toidab müügiala. Kodumaised tarbijad on mahetoidust järjest rohkem huvitatud.

Rimi keti poodides tegutseva Talu Toidab OÜ ühe eestvedaja Margus Lille sõnul on mahetoidu müük kasvanud. „Mahetoidul on minekut – müük kasvas möödunud aastal päris märkimisväärselt. Eriti hästi meeldivad inimestele nt mahemuna, piimatooted, jäätis ja maiustused, järjest rohkem ka mahlad, maheliha ja toortatar“ rääkis Margus Lille.

Sellel aastal on turule jõudnud mitmed uued kodumaiseid mahelihatooted, nt MTÜ Liivimaa Lihaveis ja SirLoin OÜ pakkumisel. „2015. aastal jõudsin esimest korda oma maheloomade lihaga jaekaubandusse. Kliendid on tooted väga hästi vastu võtnud ja nõudlus maheliha järele järjest suureneb,“ sõnas Harjumaa mahetootja Krista Kanniste.

„Eksporditurgudel jõuti esmakordselt väljapoole Euroopat – 2015. aasta saagist läks esimene laevatäis Eesti põldudel kasvatatud mahekaera Ameerika Ühendriikidesse,“ sõnas Kuresoo OÜ agronoom Margus Ess. „Meie mahekaera käisid juba kasvuajal uurimas mitmed huvilised, kõik olid positiivselt üllatunud meie heast tasemest,“ lisas Ess.

Mahepõllumajandusmaa pind ja mahetoidu turg suureneb ka mujal maailmas. 2014. aastal suurenes mahetoidu turg Euroopas 8% ja USAs 10%. Mitmetes riikides kasvas tarbijate nõudlus aga veelgi kiiremini, nt Rootsis suurenes mahetoidu müük 2015. aastal 39% ja 2014. aastal 38%. Tarbijate kiiresti suureneva nõudluse peamisteks põhjusteks peetakse inimeste kasvavat huvi tervisliku eluviisi ja toitumise ning toidu päritolu vastu, lisaks ka muret looduskeskkonna seisundi ja loomade heaolu pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“

26.04.2016 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel ilmus värske käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ tõi käsiraamatu vajaduse esile autor Tõnu Toompark.

Praktilise joonega käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni andes lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

RKASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande

26.04.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja riigihalduse minister Arto Aas kinnitas täna ettevõtte 2015. aasta majandusaasta aruande.

RKASi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas 84,9 miljoni euroni. Ärikasum oli 18,9 miljonit eurot ja puhaskasum 15,7 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringud kasvasid möödunud aastal 62 miljoni euroni. Sellest 23,6 miljonit eurot suunati Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse. Teiste suurimate investeeringutena märkis Somelar veel ära Rahvusarhiivi uue hoone (8,5 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse (5,3 miljonit eurot), Piusa kordoni uus hoone (3,9 miljonit eurot) ning Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd (3,2 miljonit eurot).

2015. aastal oli ettevõttel töös üle 20 teenusprojekti. Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium (6,8 miljonit eurot), Piiripunktid Narva-1 ja Narva-2 (6,2 miljonit eurot), Pärnu Koidula Gümnaasium (5,0 miljonit eurot), Jõhvi Gümnaasium (4,8 miljonit eurot), Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (4,4 miljonit eurot), Võru Gümnaasium (4,3 miljonit eurot), Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (3,6 miljonit eurot), Sillamäe Kutsekool (3,5 miljonit eurot) ja Ahtme Kool (2,7 miljonit eurot).

Teenusprojektide sisu ulatus hangete ja ideekonkursi korraldamisest kuni projektijuhtimise täisteenuseni.

2015. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 12,8 miljoni euro eest.

Möödunud aastal müüdi 70 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 7,2 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõtte puhaskasum summas 15 685 355,99 eurot otsustati jaotada alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 784 267,80 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 14 901 088,19 eurot;
dividendideks 0 eurot.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Millal on mõistlik kodu vahetada?

26.04.2016 Gerli Ramler

Keskmisest lärmakamad naabrid, majast mööduvad kolisevad rongid,lapsed peavad hulkuvate kassidega liivakasti jagama – see kõik häirib teid juba pikemat aega. Kas need on mõistlikud põhjused uue kodu otsimiseks?

Elu käibki ringiratast ning põhjused, mis veel viis aastat tagasi inimest ei häirinud, võivad äkitselt muutuda nii segavaks, et ta tahab kodu vahetada. Samas on oluline kindlaks teha, kas uues kohas pole uusi, teistsuguseid häirivaid faktoreid.

Kirev sotsiaalne elu vs rahulik pereelu looduses

Kui noorte hulgas on pigem populaarne elada kesklinnas, võimalikult südalinnas, siis veidi vanemaks saades on vastupidi: kolitakse linna äärde, et oleks rahu ja vaikus ning võimalus sportida. Samas on aina enam vanemaid paare, kes tahavad äärelinnast kesklinna kolida, sest siis on hea teatris ja kinos käia ning sotsiaalne elu on kirevam. See ongi tänapäeval tavapärane, et 5–10 aastat elatakse ühes korteris ja seejärel soetatakse uus elamine.

Pere suurenemine seab uued tingimused

Mõistlikuks kodu vahetamise põhjuseks on näiteks pere suurenemine. Vahel arvatakse, et esimese lapse sünni järel ei peaks kohe hakkama uut korterit või maja otsima, sest esimesed aastad on niikuinii laps vanematega tihedalt seotud ja saab kenasti ühist magamistuba jagada. Laste sündi ei saa aga lugeda pseudopõhjuseks uue kodu soetamisel, sest siis ei pea hiljem, kui lapsega on niigi palju tegemist, hakkama uut eluaset otsima, kolima ja kujundama.

Ka maaklerile peaks olema kõige olulisem kliendi rahulolu ning vajadused. Pealegi tuleb varem või hiljem välja, kui klient on valel teel. Näide: lapseootel noorpaar käis vaatamas viiendal korrusel asuvat korterit. Meilt küsiti, kuidas nad plaanivad ilma liftita majas hakkama saada, kui laps on sündinud. Kotid, vanker, laps… Selgus, et nad polnud sellele mõelnudki, ehkki korter iseenesest meeldis neile väga.

Logistika ei tohiks röövida päevast häirivalt palju aega

Üheks mõistlikuks põhjuseks on ka logistika. Selleks ei pea küll kohe hakkama korterit või maja ostma – seda võib ka üürida –, aga järjest enam soovitakse töökohale, koolile või lasteaiale lähemale kolida, et transpordile kuluvat aega ja raha kokku hoida.

Lärmakad naabrid ja ebaturvaline tunne

Samuti on piisavaks kolimise põhjuseks asjaolu, et naabrid on lärmakad või majas on palju üürikortereid ja tundub, et pole turvaline seal elada. Samas võivad sellised asjaolud ka mujal häirivaks muutuda, nii et uut eluaset tuleb hoolega valida, samuti pole paha uute naabritega juba enne kolimist tuttavaks saada.

Majanduslik olukord paneb kolima

Lisaks emotsionaalsetele põhjustele ning tööst ja eraelust tulenevatele vajadustele on oluliseks ajendiks muidugi ka majanduslik olukord: kui ei suudeta näiteks olemasolevat korterit või maja üleval pidada. Pensionärid tahavad sageli oma suure elamise väiksema vastu vahetada, lahku läinud inimesed aga ei soovi tihtilugu oma poolt ühisomandist välja osta. Kui olete sarnases situatsioonis ning teil on pangalaenuga ostetud kodu, tasub alati pöörduda julgelt panga laenuhalduri poole, sest mida varem oma muredest halduriga räägite, seda kiiremini leiate koostöös probleemile lahenduse.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakoolis toimub 28/04/2016 Ärikinnisvara vahendamise koolitus

26.04.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/04/2016 kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud kõigile inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi ärikinnisvara valdkonnas.

Koolitus annab teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, samuti ärikinnisvara tehingute poolte õigustest ja kohustusest. Osalejad saavad konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 28/04/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: elamufondi uuenemise määr on liiga madal

26.04.2016 Tõnu Toompark

2015. aastal toodeti Eestis elamufondi juurde 0,97% elamufondi pindalast ja 0,60% eluruumide arvust. Kui mitte arvestada, et tegemist on viimase seitsme aasta rekordiliste näitajatega võiks öelda, et tegemist on minimaalse rahuldav tasemega.

Elamufondi pakkumise ja selle kvaliteedi püsimiseks peaks aastane elamufondi juurdetootmise tase olema ligikaudu 1% elamufondist. Viimase 20 aasta jooksul on aga elamufondi eluruume lisandunud keskmiselt 0,63% aastas, mis on juba oluliselt alla elamufondi kvaliteedi hoidmise taset.

Seejuures tuleb arvestada, et aktiivne kinnisvaraarendus on puudutanud peamiselt Tallinnat-Tartut ja teisi maakonnakeskusi. Väljaspool Harjumaad asuv ja maakonnakeskusest väljapoole jääv elamuarendus on haruldus, mida vaid vähesed on näinud.

Seega peab tõdema, et elamufond väljaspool kohalikke suurlinnu vananeb. Investeeringute nappusest tulenevalt tähendab vananemine kvaliteedi allakäiku.

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Kristiine linnaosas käivitub uus projekt „Turvaline kodu Kristiines“

25.04.2016 Tõnu Toompark

Kristiine Linnaosa Valitsus käivitas uue projekti „Turvaline kodu Kristiines“, millega toetatakse Kristiine linnaosa korteriühistuid elukeskkonna turvalisemaks muutmisel. Toetust antakse kuni 70% projekti maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on hiljemalt 1. juuni 2016.

Toetust saab taotleda kortermajade elukeskkonna turvalisemaks muutmiseks. Toetatakse snepper-, taba- või fonolukkude, kaitseriivide jms paigaldamist välisustele, avade katteluukidele, õueväravatele, välisvalgustuse paigaldamiseks/parendamiseks või sensorite lisamiseks olemasolevatele välisvalgustussüsteemile, õuealale turva- või valveseadmete paigaldamiseks, amortiseerunud ja ohtlike hoovielementide eemaldamiseks, hoovi liikluskorraldusvahendite, ohutähiste ja turvapiirete paigaldamiseks ning graffitist hoonete puhastamiseks/kaitsevahatamiseks.

Kristiine linnaosa vanema Vadim Belobrovtsevi sõnul on olukord turvalisusega Kristiines üks parimaid üle Tallinna, aga vahel ikka juhtub väiksemaid korrarikkumisi ja kuritegusid. „Kahjuks oleme saanud politseilt ja korteriühistutelt siiski ka teavet meie linnaosas toime pandud vargustest majade hoovidest ja keldritest. Selleks, et omalt poolt aidata kaasa varguste vähenemisele, otsustasime aidata korteriühistuid turvalisuse tõstmisel. Jagasime oma ideid igakuisel korteriühistute infopäeval ning tagasiside oli igati positiivne,” lausus Belobrovtsev.

“Sellel aastal vaatame, milliseks kujuneb korteriühistute huvi selle projekti vastu – kui palju projektitaotlusi meile laekub, ning sellest tulenevalt vaatame üle järgmisel aastal projekti tingimused ja taotletavad summad. Meie linnaosa elanike turvalisus on jätkuvalt meie jaoks üks tähtsamatest prioriteetidest,” lisas Kristiine linnaosavanem.

Taotlus tuleb esitada Kristiine Linnaosa Valitsusele digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 01.06.2016.

Brave Capital kuulutas välja Pirita promenaadi arhitektuurivoistluse

25.04.2016 Tõnu Toompark

Brave Capitali kontserni kuuluv Pirita Holding OÜ kuulutas tänasest välja Pirita promenaadi avaliku eelvalikuga arhitektuurikonkursi.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on eesmärk leida kinnistule parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus, mis sobib Pirita avalikku ruumi ja loodusesse ning sulandub ühte olemasolevate piirkonna hoonetega “Pirita linnosa on populaarne elurajoon ja ka Tallinna traditsiooniline puhkepiirkond tänu supelrannale, metsapargis olevatele terviseradadele ja purjespordikeskusele. Seoses ülelinnalise tähtsusega puhkefunktsiooniga on alal eriti suur kasutuskoormus just rannahooajal.”

“Arhitektuurivõistluse registreerimistähtaeg on 20. mai. Kõikide registreerijate seast valib žürii välja 5 parimat, kes esitavad oma ideekavandi käesoleva aasta 18. augustiks. Arhitektuurikonkursi võitja kuulutame välja septembris, mille alusel kujuneb elamukvartalile lõplik hoonestusstruktuur ja rütm. Võidutööd kasutame ehitusprojekti alusena,” lisas Kuusk.

Regati pst 1/2/3 kinnistu ostis Brave Capital Tallinna Olümpiapurjespordikeskuselt. Kinnistu suurus on 28 000 ruutmeetrit ehitusoigusega 25 000 ruutmeetrit, kuhu saab rajada üle 200 korteri. Arhitektuurivõistluse tingimustega saab tutvuda kodulehel www.piritapromenaad.ee.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimise ja arendamisega.

Ministeeriumide ühishoone sai nurgakivi

25.04.2016 Tõnu Toompark

Täna asetasid riigihalduse minister Arto Aas, ettevõtlusminister Liisa Oviir, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja OÜ Fund Ehitus tegevdirektor Eiki Rump pidulikult nurgakivi ministeeriumide ühishoonele, mille ehitustööd lõpevad järgmise aasta suvel.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 2014. aasta novembris ministeeriumide ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

„Lisaks mitme miljoni kokku hoidmisele väljendab ühishoone ka uut suunda riigivalitsemises,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Nelja ministeeriumi ühises majas pakutakse konsolideeritult mitmeid tugiteenuseid, rohkem koostööd on ka poliitikakujundajate vahel.“

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone ehitatakse Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule Rahandusministeeriumi endise hoone asemele.

Seni ministeeriumite kasutuses olev ligi 20 000 ruutmeetrit ebaefektiivselt kasutatud ja kõrge energiatarbega büroopind väheneb 16 000 ruutmeetrini. Energiatarve väheneb ligi 70% võrra (tarbides 120 kWh/m² aastas), mis on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega.

Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume.

Parima võimaliku arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldas OÜ 2Torni koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja RKASiga arhitektuurse ideekonkursi, mille esimese koha vääriliseks tunnistati AS Amhold ja Karisma Arhitektid OÜ ühine ideekavand „Valged“.

Ühishoone ehitustöid teostab OÜ Fund Ehitus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

SEB: väike- ja muude laenude populaarsus on Balti riikides märgatavalt erinev

25.04.2016 Tõnu Toompark

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgus, et 2015. aastal pöördus pankade väljastatud väike- ja muude laenude turg Eestis ja Leedus kasvule, kui laenude portfelli mahud suurenesid vastavalt 1,8 protsenti ja 6,3 protsenti. Kuid Lätis jätkus langus ja portfelli maht kahanes 3,2 protsenti.

„Eestis ja Leedus on kasvu taga madal võrdlusbaas, aga ka perede paranenud finantsolukord ja suurem optimism tuleviku sissetulekute suhtes,“ selgitas SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Vastavalt keskpanga andmetele 2015. aasta esimeses pooles Eestis perede kuni üheaastaste laenude maht kogu majanduses küll kasvas, kuid pöördus kolmandas kvartalis langusesse ja kahanes kaks protsenti. See näitab, et väljaspool pangandussektorit on lühiajaliste laenude koguturu kasv taandumas.

Viivises tarbimislaenude osakaal on Lätis endiselt kõrge – 2015. aasta lõpus moodustas enam kui 90-päevase võlgnevusega laenude osakaal Läti tarbimis- ja muude laenude portfellist 12 protsenti. Võrdluseks oli Eestis rohkem kui 60 päeva võlgnevuses tarbimis- ja muude laenude osakaal 2015. aasta lõpus vaid 2,2 protsenti.

Milline on keskmine väikelaenuvõtja?

Laenu suuremateks tarbimiskulutusteks võetakse kõige aktiivsemalt vanuses 25-34-aastat ja kõige vähem aktiivsed on alla 24-aastased, kelle osakaal on kõigis Balti riikides langenud. Keskmiselt suurima summa väike- ja muud laenu võtavad kõigis Balti riikides 25-44-aastased, vastavalt ligi 3000 eurot Eestis, 2900 eurot Lätis ja 2600 eurot Leedus. Eestis on keskmine summa 2015. aastal veidi langenud, samas kui Leedus see kasvas kaheksa protsenti ja Lätis 11 protsenti.

„Nooremad inimesed rahastavad suurema osa oma kulutustest laenu abil, kuna nad eeldavad, et nende sissetulekud tulevikus kasvavad. Samas kui vanematel on kogunenud juba piisavalt sääste, et ise rohkem panustada. See käitumismuster on sarnane ka teistes Euroopa riikides,“ lisas Nestor.

Nõudlus eluasemelaenude järgi püsis aasta alguses stabiilne

25.04.2016 Mari Tamm

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kasv aasta alguses kiirenes ja oli märtsis aasta võrdluses 7,3%
Uute eluasemelaenude juurdekasv jäi esimeses kvartalis varasemast tagasihoidlikumaks
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid endiselt pangalaenudest kiiremini
Pangandussektor teenis esimeses kvartalis dividenditulu arvestamata 51 miljonit eurot puhaskasumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis varasemast hoogsamalt. Eelkõige suurenes tempokamalt ettevõtete laenude ja liisingute maht. Laenu- ja liisinguportfell kasvas märtsis aasta võrdluses 6,2% ja selle kogumaht oli kuu lõpuks 16,3 miljardit eurot.

Ettevõtete laenuaktiivsus esimeses kvartalis suurenes. Selle aasta esimesel kolmel kuul väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ja liisinguid ligikaudu 655 miljoni euro väärtuses, peaaegu veerandi võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said esimeses kvartalis uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes märtsis aastaga 7,3%, 8,5 miljardi euroni.

Nõudlus eluasemelaenude järgi püsis aasta alguses stabiilne. Koos kinnisvara hindade kasvu aeglustumisega jäi ka uute eluasemelaenude juurdekasv aasta alguses tagasihoidlikumaks kui 2015. aasta teisel poolel. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo jäi märtsis varasemate kuude tasemele (4,2%). Majapidamiste muude laenude ja liisingute kasv aga kiirenes edasi ning oli märtsis aasta võrdluses 8,4%. Sellesse panustasid suuresti autoliisingud ja ‑laenud.

Märtsis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi eelmiste kuude tasemele. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast olnud 2,2%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimäära tõusu taga olid üksikud suured tehingud. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär ongi muutlikum, sest ettevõtete puhul erineb vastaval perioodil väljastatud laenude riskisus rohkem.

Pankade viivislaenude maht on endiselt väga väike. Kui veebruaris üle 60 päeva viivises olevad laenud vähesel määral suurenesid – selle taga olid spetsiifiliste tegevusalapõhiste probleemidega silmitsi seisvad ettevõtted teatud tööstusharudes –, siis märtsis nende maht eriti ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid märtsi lõpu seisuga 1,4% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsis esimeses kvartalis kiire. Majapidamiste hoiused suurenesid märtsis aastataguse ajaga võrreldes 7,3% ja ettevõtete hoiused 10,4%. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused ikka kiiremini kui pangalaenud. Mitteresidentide hoiuste maht on aga alates 2015. aasta keskpaigast vähenenud rohkem kui viiendiku võrra.

Pankade puhaskasum esimeses kvartalis vähenes. Pangad said 2016. aasta esimeses kvartalis 111 miljonit eurot puhaskasumit, kuid suur osa sellest teeniti tütarettevõtetest dividendituluna. Seda arvestamata oli puhaskasum 51 miljonit eurot, mida on ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui samal perioodil aasta tagasi. Kasum vähenes varasemast suurema tulumaksukulu ja ka laenude allahindluskulu tõttu. Puhasintressitulu ja ‑teenustasutulu ei ole aastataguse ajaga võrreldes eriti muutunud.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

SEB: Как понять, справедлива ли цена приобретаемой недвижимости?

25.04.2016 Gerli Ramler

Покупка жилья обычно начинается с изучения предложений на сайтах по продаже недвижимости, на которых есть возможность задать определенные критерии: например, местоположение, цену и состояние здания. Но когда квартира или дом найдены, как понять, справедлива ли цена или можно торговаться?

Фотография может быть обманчивой

В первую очередь рекомендуется внимательно изучить фотографии в объявлении, так как иногда хорошие снимки могут скрывать низкое качество квартиры, или наоборот: фото неудачные, а жилье красивое и в хорошем состоянии. Также стоит обратить внимание на приведенные данные – иногда к истинной площади квартиры (площади нетто) добавляется площадь балкона, кладовки, террасы и т. п., чтобы создать иллюзию просторной квартиры и снизить цену квадратного метра.

Самые важные факторы, влияющие на цену: место, состояние и тип здания

Цена недвижимости зависит от очень многих факторов. Больше всего на нее влияют местоположение и, несомненно, состояние, а также тип здания. Кроме того, цена жилого помещения зависит от планировки, расположения на синоптической карте, округи и т. д. Пожелания относительно типа здания могут быть связаны с местоположением, но в целом предпочтение отдается каменным домам, имеющим архитектурную ценность – например, многоквартирным домам сталинской эпохи или времен первой Эстонской Республики. Меньше ценятся строения советского периода. В районах деревянных домов с равномерной застройкой недвижимость обычно стоит дороже.

Хорошее предложение не висит на порталах месяцами

Одним из признаков завышенной цены можно считать то, что объявление с одной и той же стоимостью очень долго висит на порталах. Часто объявления частных продавцов имеют т. н. эмоциональную ценность, поэтому стоимость завышена. Владелец просто не может отдать свой дом дешевле и видит его более ценным, чем он есть на самом деле.

Недвижимость стоит дороже в крупных городах, таких как Таллинн, Тарту и Пярну, а также в живописных местах по всей Эстонии. В некоторых населенных пунктах улучшившееся в последние годы железнодорожное сообщение подняла ценность жилья.

Дополнительная плата за эмоции?

принимают решение дольше и осторожнее. Часто для конкретного покупателя недвижимость имеет, так сказать, особую ценность: если человек покупает жилье, то он не думает о нем как об инвестиции и согласен платить за эмоции. Например, ему нравится именно этот район или он хочет найти квартиру в доме, в котором уже живут его друзья или родители. При этом банк при выдаче кредита исходит из рыночной стоимости в момент покупки, и если недвижимость продается дороже рыночной цены, надо учитывать, что платить за эмоции в итоге придется из своих средств.

Продавая жилье, можно проконсультироваться с маклером относительно цены, но покупатель может обратиться за оценкой конкретного объекта в крупные бюро недвижимости: специалисты уже по объявлению в общих чертах смогут сказать, соответствует ли запрошенная цена рыночной.

Герли Раилер
журналист

http://www.seb.ee/node/12909

Mainori tõus jätkub: kolme kuu käive ületas 5 miljonit

25.04.2016 Tõnu Toompark

Mainor grupi käive moodustas tänavu esimeses kvartalis 5,2 miljonit eurot, mida on 27 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Esimeste kvartalite võrdluses tõusis käibekasvu kõrval 45% ka AS Mainori EBITDA ehk kasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni, moodustades 2,1 miljonit eurot. Samade perioodide võrdluses suurenes eksport 58%, ulatudes 1,3 miljoni euroni. Oluliselt suurendati ka investeeringute mahtu, mis moodustas 4 miljonit eurot ehk 3,1 korda enam kui aasta tagasi samal perioodil.

Mainori nõukogu esimehe, majandusdoktori Ülo Pärnitsa sõnul on praegu Eestis soodne majanduskasvu periood, kui on vaid võimekaid inimesi. “Kui arvestada esimese kvartali hoogsa kasvu juures Mainori ettevõtete 4-protsendilist tööjõukulu vähenemist, siis tähendab see tööjõutootlikkuse 30-protsendilist kasvu,” selgitas Pärnits, et märkimisväärne lisandväärtuse tõstmine ühe töötaja kohta on oluline kogu Eesti majanduse arenguks.

Mainor kontserni põhitegevusteks on Ülemiste City – Targa Linna arendamine, gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegiline juhtimine, AS Eesti Ettevõtluskõrgkool juhtimine ning kinnisvara haldamine oma kinnistutel. Mainori tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad lisaks ka puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku 250 inimesele.

SEB: the popularity of small loans and other loans differs significantly between the Baltic States

25.04.2016 Tõnu Toompark

The SEB Baltic Household Outlook revealed that in 2015 the market for small loans and other loans issued by banks experienced an upturn in Estonia and Lithuania with the loan portfolios increasing by 1.8 per cent and 6.3 per cent respectively. In Latvia, however, the decline continued and the volume of the portfolio decreased 3.2 per cent.

“The reason behind the growth in Estonia and Lithuania is the low comparison basis, but also the improved financial situation of families as well as greater optimism about future income,” explained Mihkel Nestor, economic analyst at SEB Eesti.

According to the data of the Central Bank, in the first half of 2015 the volume of loans taken by Estonian families with the term of up to one year in the whole economy increased, but took a downturn in the third quarter, decreasing by two per cent. This indicated that the total growth of short-term loans is subsiding outside the banking sector.

The share of overdue consumer loans is still high Latvia – at the end of 2015 the share of loans in arrears for more than 90 days made up 12 per cent of the Latvian portfolio of consumer and other loans. By comparison, at the end of 2015, the proportion of loan payments in Estonia overdue by more than 60 days amounted to 2.2 per cent of the portfolio of consumer and other loans.

Who is an average small loan client?

Loans for larger consumption expenses are taken the most actively between 25 and 34 years of age and the least active are people aged 24 and under, whose share has decreased in all of the Baltic States. On average, in all the Baltic States the biggest small and other loans are taken by people aged 25–44: around EUR 3000 in Estonia; EUR 2900 in Latvia and EUR 2600 in Lithuania respectively. In Estonia the average sum decreased a bit in 2015, while in Lithuania it grew by 8 per cent and in Latvia by 11 per cent.

“Young people finance most of their expenses with a loan, presuming that their incomes will grow in the future. Those, who are a bit older, have enough savings to contribute more themselves. This pattern is also very similar in other European countries,” added Nestor.