TTÜ kuuenda õppehoone avamisega lõpeb Tehnikaülikooli koondamine Mustamäe linnakusse

Homme, 5. septembril kell 11.00 avatakse TTÜ uusehitus, kuues korpus. Hoone avamisel saab näha läbi nelja korruse kõrguvat põlemisprotsesside katsehalli, triboloogia ja pulbermetallurgia laboreid, uut tüüpi päikesepaneele, autotehnika teaduslaboreid, disaini ja tootearenduse stuudioid, uuenenud tudengivormelit ja roboteid.

Tegemist on esimese osaga investeerimisprojektist, mille käigus renoveeritakse lisaks kuuendale korpusele ka viies korpus. Kogu projekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ligi 13 miljoni euroga. Toetust vahendab ülikoolile sihtasutus Archimedes.

Uusehitus on ennekõike teaduse maja, kus töötavad TTÜ mehaanikateaduskonna ning keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna teadlased, magistri- ja doktoriõppe üliõpilased. TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto toob välja paremad teadustöö tegemise võimalused ning aja kokkuhoiu: „Üliõpilastele lüheneb oluliselt liikumise aeg – vana õppehoone Koplis oli ligi 13 km kaugusel Mustamäe linnakust,“ rõhutab dekaan Otto.

Uues hoones on mehaanikateaduskonna soojustehnika instituut, materjalitehnika instituut ja masinaehituse instituut, samuti keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna materjaliteaduse instituut. Ka on uutesse ruumidesse kolinud TTÜ Robotiklubi, Formula Student Team Tallinn ning Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu.

Soojustehnika instituudis on läbi nelja korruse ulatuv katsehall ehk „soojuse katedraal“. Seal saab tänapäevasel tasemel läbi viia uuringuid katsestendidel (näiteks põlemisprotsesside uuringud ja ka soojusleviga seonduvaid), et vältida valearvestusi energeetiliste seadmete projekteerimisel ja ehitamisel.

Materjalitehnika instituudi tehnoloogilistes laborites on rajatud efektiivne, energiasäästlik ja täpselt juhitav ventilatsioonisüsteem. Suure soojuseraldusega tehnoloogiliste seadmete soojus juhitakse tsentraalsesse jahutussüsteemi, ruumid on varustatud tehnoloogiliste gaaside, erigaaside ja suruõhutorustikuga.

Masinaehituse instituudis saavad autotehnikud rakendada uues akustika laboris täismõõdus akustilist stendi, mis tänu ruumi väga headele akustilistele omadustele ei sega naabreid.

TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna rahvusvahelise magistriõppekava „Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas“ üliõpilased ja doktorandid osalevad uudsete päikesepaneelide materjalide väljatöötamisel just materjaliteaduse instituudi teaduslaborites ning teevad tihedalt koostööd soojustehnika instituudi teadlastega jätkusuutliku energeetika uurimisel lisaks teaduskonna traditsioonilisele uurimistööle põlevkivienergeetikast.

Avatavas hoones on kasulikku pinda ligi 13 000 ruutmeetrit, hoone maht on ligi 62 000 kuupmeetrit. Selle hoone valmimisega lõpeb kogu Tehnikaülikooli koondamine Mustamäe linnakusse.

Vana nn kuues õppehoone oli niivõrd amortiseerunud, et mõistlik oli ehitada päris uus hoone koos tairstuga eeskätt teadus tarbeks; erinevate investeerimisprojektidega on hangitud ka uut teadusaparatuuri. Vana õppehoone lammutati ning selle asemele ehitati uus ning kaasaegne teadushoone. Hoone arhitekt on Velle Kadalipp ning ehitajaks Skanska AS.

Valminud ehitis asub TTÜ linnakus, Ehitajate tee 5, Tallinn. Hoone avamine toimub soojustehnika instituudi katsehallis.

Ober-Haus: Tallinnas ja Tartus augustis korterite hinnad langesid, Pärnus tõusid

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes augustis võrreldes juuliga -1,9%. Võrreldes 2012. aasta augustiga on indeks 13,4% kõrgem.

Tallinnas tehti augustis korteriomanditega 636 tehingut, mida on 4,5% vähem kui käesoleva aasta juulis ja 3% vähem kui eelmise aasta augustis.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 4,5%.

Linnaositi oli pinnaühiku hinnatõus ainult Haaberstis +6,2%, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute korteritega. Teistes linnosades pinnaühiku hinnad langesid. Suurim oli langus Nõmmel –17,8%, Kristiines –9,8% ja Mustamäel –4,8%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli Tallinna keskmine pinnaühiku hind 26,7% väiksem ehk 1 251 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind augustis võrreldes eelmise kuuga 3,8% 1 040-le eurole ja Pärnus tõusis 6,1% 844-le eurole.

Rain Rätt
Ober-Hausi analüütik

 

Lae ülevaade alla siit: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_august_2013

Selgus golfikeskuse ideekavandite paremusjärjestus

Tondiraba golfikeskuse ideekonkursile esitas parima töö Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

Märgusõna „Põhja-Eesti“ all esitatud võidutöö autoreiks on Maarja Tüür, Ott Kadarik, Harri Kaplan ja Dagmar Heringas.

II koha vääriliseks hindas žürii võistlustööd märgusõnaga „Albatross“ ning III koha vääriliseks võistlustööd märgusõnaga „Golfilabor“ – nende autoreiks osutusid vastavalt AS Meistri Projekt (autorid Anne Piirsoo, Maarja Zingel, Holger Karema, Ulvi Ingver) ja OÜ Stuudio Beeta (autor Gary Jan Johnston).

Esikohatöö autasuks on 3000 eurot, II koha pälvinud tööd premeeritakse 1600 euro ning III koha pälvinud tööd  800 euroga.

„5. juunil välja kuulutatud ideekavandite konkursile laekus 12. augustiks kolm tööd, mis oli ehk oodatust vähem, kuid eesmärk sai täidetud,“ sõnas žürii esimees, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves. „Tööde kvaliteet oli igati arvestatav ning oli tunda golfi professionaalide kaasamist. Žürii otsustas premeerida kõiki esitatud töid.“

Tallinna linnavalitsus rajab koostöös Eesti Golfi Liiduga Lasnamäele rahvusvahelisele standardile vastava golfikeskuse, eesmärgiga edendada vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi Tallinnas ning luua linnaelanikele heal tasemel sportimisvõimalused propageerimaks sportlikku eneseteostust ja eluviisi.

Rajatav golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Tondiraba piirkonnas aadressil Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuv kinnistu, millele soovitakse golfikeskus rajada, on Tallinna linna omanduses ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel.

Eesti Golfi Liit on seadnud eesmärgiks ehitada kinnistule üheksarajalise golfiväljakuga rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone.

Golfikeskuse ehitusprojekti tellib ja finantseerib Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Lähteülesande sellele koostab omal kulul Eesti Golfi Liit. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Tallinn taotleb üldkasutatavaid maid munitsipaalomandisse

Tallinna linnavalitus määrab homsel istungil sihtotstarbe munitsipaalomandisse taotletavatele maatükkidele, millest suurim on Lasnamäel asuv 4,2 ha suurune haljasala.

Nelja munitsipaalomandisse taotletava maatüki sihtotstarbeks määratakse sotsiaalmaa – üldkasutatav maa.

Munitsipaalomandisse taotletakse Mustamäe linnaosas asuv Sääse tn 2 maatükk ligikaudse pindalaga 3370 m²; Lasnamäe linnaosas asuv Mustakivi tee 21a maatükk ligikaudse pindalaga 42 408 m²; Kesklinna linnaosas asuv Lubja tn 6 maatükk ligikaudse pindalaga 11 062 m² ning Põhja-Tallinna linnaosas asuv Nisu tn 28a maatükk ligikaudse pindalaga 321 m².

Lisaks soovib linnavalitsus taotleda äri- ja elamumaana munitsipaalomandisse Lasnamäe linnaosas asuva Mustakivi tee 23a maatüki ligikaudse pindalaga on 15 377 m² ning transpordimaana  viis maatükki kogupindalaga 7027 m².

Mustakivi tee 21a maatükil paikneb avalikult kasutatav haljasala ja juurdepääsutee ning Lubja tn 6 maatükil avalikult kasutatav haljasala ja trammitee rajatised.  Sääse tn 2 maatükil paikneb avalikult kasutatav haljasala ning Nisu tn 28a maatükil korterelamute vaheline haljasala.

Mustakivi tee 23a maatükil paikneb avalikult kasutatav haljasala ning killustikkattega parkla.

Tallinna linna munitsipaalomandis on 30. juuni 2013 seisuga 4781,8 ha maad, mis moodustab 30,2% Tallinna linna pindalast.

Miks uued eramud ehitatakse tihti ilma keldrita?

Aeg-ajalt küsivad müügiks pakutavaid eramuid vaatamas käivad huvilised, et miks pole paljudel uutel eramutel enam keldreid. Põhjused on tegelikult väga konkreetsed ja seotud meie elustandardite muutustega.

Peamine põhjus on rahas. Keldri nõuetekohane rajamine on kulukas ettevõtmine, sest tuleb teostada nõuetekohased kaevetööd ja paigaldada korralik hüdroisolatsioon. Kuna majaehituseks on enamasti olemas piiratud, kindel eelarve, siis hakkab omanik kalkuleerima, et milliseid olulisemaid ruume oleks võimalik rajada, kui kelder tegemata jätta.

Samuti on põhjuseks muutused meie elustandardis. Tänapäeva linnastunud inimene ostab kartuli ja muud juurikad poest ning ei vaja suurt keldrit hoidistamiseks. Kui ka maalt vanaema juurst midagi tuuakse, siis jahedam kuur maja küljes ajab asja üsna hästi ära. Muide, mõnesse uuseramutesse on ka klassikaline, kütteta sahver rajatud.

Lisaks vajaduse kadumisele ja kallile hinnale jäävad keldrid mõnikord ära ka puht looduslikel põhjustel. Näiteks liigniiske pinnase või kõrge radoonitaseme tõttu. Mitmes Harku valla piirkonnas on just viimase tõttu keldrite rajamine keelatud.

Artikli autor:
Andrus Soonsein
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Rohkem elu kahel korrusel

Kahekorruseline korter on paljude perede unistus. Mitte ridaelamuboks ega maja, vaid just korter. Õnneks on täna kinnisvaraturul müügis üpris mitu erineva hinnatasemega projekti, kus korterelamu ehitusel või rekonstrueerimisel projekteeritakse eluruumid osaliselt ka 0-korrusele.

Hea sokkel on juba algselt projekteeritud nii, et ruumid saavad küllaldaselt päevavalgust ning sisekliima on tänu korralikule hüdroisolatsioonile ja soojustusele ning lisaks ka soojustagastusega sundventilatsioonile samaväärne teistele korrustele.

Pigem on soklikorrus lisandväärtus, sest annab võimaluse kodune elu ära jaotada kahe korruse vahel, võimaldades seega rohkem privaatsust. Nii on tihti soklikorrusel, kui kõige vaiksemal, näiteks puhkeruum, kinotuba või hoopis hubane raamatukogutuba ja kodukontor. Kellele meeldib kodus töötada, nende jaoks on selline lahendus ideaalne. Tihtilugu võimaldab sokkel teha ka eraldi sissepääsu ja sellisel juhul saab sinna edukalt luua ilusalongi, ateljee või näiteks stuudio.

Kuidas sokkel ära planeerida, on juba puhas ostja fantaasia. „Mina lisaksin ka suure spaakompleksi,“ ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo staažikas kutseline maakler Margit Sild. „Seda on tehtud paljudes kallimates korterites – avar valge vannituba, saun, suured majapidamisruumid. See on see, mis meeldib luksuslikuma poole esindajale. Olen mitmel korral näinud avaraid saunu, kus on oma koha leidnud isegi kümblustünn.“

Saunakompleksiga on planeeritud ka Graniidi 8 uusarenduses avar 5-toaline perekorter, kus 0-korrusel paikneb lisaks puhkeruumidele ka isiklik spaa leili- ja aurusaunaga. Kuna hoovipoolsete akende ette on ehitatud valgusšaht, siis on soklis ka rohkelt valgust. Teisel Graniidi tänava kahekorruselisel korteril on 0-korrusele planeeritud ruumikas puhkeruum suure vannitoaga ja ruumi jätkuks veel ka garderoobile.

Soklikorruste eeliseks on kindlasti see, et kahte korrust saab palju originaalsemalt lahendada kui sama suurt ühel tasapinnal asuvat korterit.
Marina Hodus, äärelinna piirkonna juht ja Põhja-Tallinna kutseline maakler kommenteerib: “Olen samuti soklikorrusega korteri omanik. Minu jaoks on selline lahendus esiteks põnev, teiseks praktiline. Kui tegemist on vana majaga, saab soklikorrusel välja tuua paekiviseina, mis mõjub väga dekoratiivsena. Kivipinda võib eksponeerida ka osaliselt, et interjöör ei jääks liiga raskepäraseks. Igal juhul on paekivisein palju huvitavam, kui sirge küprok.“

„Soklikorrusele on mõistlik planeerida ruume, kus veedetakse vähem aega, näiteks puhkeruum, vannituba, saun, garderoob,“ lisab Hodus. „Magamistsoon on niimoodi privaatselt eraldatud. Kui peres on suured lapsed nagu minul, siis ei ole probleemi, kui nad soovivad kauem üleval olla. Mina lähen üles oma magamistuppa ja kõik on õnnelikud.“

Vaiksel Alle tänaval, Kadriorus, on 1932. aastal arhitekt Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud korterelamu täielikult rekonstrueeritud. Ka siin on kaks esimese korruse korterit laiendatud kõrgesse soklisse. Alle tänava sokli teevad idülliliseks suured aknad ning paks, siseviimistluses osaliselt nähtavale jäetud paekivisein. Samuti on soklikorruste akende ees korteriomaniku ainuvaldusse kuuluv hekiga eraldatud mõnus muruplats.

Mõnel puhul on aga soklis hoopis avatud köök ja elutuba. „Olen näinud kortereid, kus soklisse on tehtud suur ja avar köök, tihtipeale eraldi sissepääsuga, et saaks otse õuest kööki suunduda. Mõnus avar ruum kokkamishuvilistele, vahel rustikaalses võtmes, vahel profiköögi mõõtu või muud sellist,“ lisab kesklinna maakler Margit Sild.

„Aktiivsed inimesed on oma soklitesse rajanud ka põnevaid ajaveetmisruume nii endale kui ka sõpradele. Näiteks mõnedesse sokliruumidesse on loodud ühe sõpruskonna priljardi- ja pokkeritubasid, kus kord-kaks nädalas kogunetakse,“ ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi, ja lisab: „Üks veini- ja toidunautleja on sokliruumidest kujundanud aga näiteks väikese veinikeldri ja salongi. Tegu on sündinud linna- ja korteriinimesega, kes varem elas tavalises suure elumaja korteris, kuhu oli oma harrastuseks vajalike ruumide kujundamine võimatu. Kuna majja kolimiseks polnud ta valmis, tundus läbi kahe tasapinna paiknev korter oma aiaga kõige parem lahendus.“

Osaliselt soklikorrusel asuv kinnisvara võimaldab ka oluliselt soodsamat lõpphinda, andes võimaluse muretseda väiksema rahaga parema asukoha ning suurema üldpinnaga korter.

Kaie Kass-Agcay
Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht

Kuuülevaade: Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksab 1250 eurot

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis augustis 1251 eurot, mis on rekordilisest juulist 4,5 protsenti madalam, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on korterite hinnatõus viimaste aastatega mõjutanud üüriturgu, mis on kooliaasta alguses niikuinii pingeline.

“Korterid on kallimad ja pangad laenu andmisel endiselt konservatiivsed, mis avaldab survet üürituru hindadele. Korteri maksumuse ja üüri hinnatõus on omavahel korrelatsioonis, küll aga on inimeste reaalsete sissetulekute ja üürihinna vahel käärid,” ütles Vahter ja lisas, et järjest enam jagatakse korterit või näiteks vanemad maksavad puudujääva osa kinni.

Tallinna korteritega tehti augustis 636 tehingut, mis on 4,5 protsenti vähem kui juulis. Tallinna korterite keskmine ruutmeeter maksis 1251 eurot, mis on aastatagusega võrreldes 13,9 protsenti enam. Kalleim korter müüdi augustis Tallinnas 1 115 000 euro ja odavaim 2475 euro eest.

Tallinnas müüdi augustis 31 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kümne võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 695 000 ja odavaim 690 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi augustis Tallinnas 4, mis on kolme võrra vähem kui juulis.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kristiine ja Nõmme hinnad on viimastel kuudel kõikunud

Raid & KO: Parimad kinnisvaratehingud sünnivad koostöös maakleriga

Meile iseomaselt armastame kõike ise teha. Ise leiba küpsetada, ise autot parandada, isegi arsti juurde pöördume siis kui enda mõistus otsas. Kiiresti arenevas inforohkes maailmas tuleb aga üha sagedamini ette, et tasub palgata spetsialist, sest isetehes võib lõppkokkuvõttes rohkem maksta.

Kinnisvaramüük lihtne kui lapsemäng

Ega fotode tegemine ja kuulutuse lisamine portaali pole tõesti kes teab kui suur kunst. Hinnakalkuleerimise juures jäädakse tavaliselt juba veidi enam mõtlema. Targemad teavad, et portaalides pakutud hinnad erinevad reeglina tegelikest tehingu hindadest. Samas kui me teame kindlalt, et sõber müüs hinnaga X oma kinnisvara, siis tasub mõelda, kas minu kinnisvara on samaväärne, et küsida hinda X või peaks ma küsima X-1 või X+1 hinda. Võrrelda saab vaid võrreldavaid objekte. Tasub mõelda nii sellele, kes on potentsiaalne kleint kui sellele, kes on konkurent. Omal käel kinnisvara müües peab arvestama, et te võite massi ära kaduda, sest infohulk ja peale toodetavad reklaamid minimeerivad üksikuulutuse silmapaistvuse. Bürool on lihtsam silma paista – on olemas teadmised ja vahendid silma paistmiseks ning auditooriumi haaramiseks. Mitte vähem oluline pole pöörata tähelepanu ka juriidilistele detailidele. Kaasates tehingusse spetsialisti(d) juba eelnevalt, hoiate kokku aega ja raha.

Atraktiivne Eesti

Eesti kinnisvaraturg, iseäranis Tallinn ja Harjumaa, on atraktiivseks rahapaigutuse kohaks ka välismaalastele. Siinkohal on aga kaalukauss müügitehingut silmas pidades kinnisvarabüroodel. Usaldusväärsed kinnisvarabürood pakuvad turvatunnet tehingu sooritamiseks. Viimast nii tehingu õigususe kui hinnaõigsuse kontekstis. Pealekauba on välismaalastel harjumus teha kinnisvaratehinguid läbi büroode. Siit tulenevalt on läbi kinnisvarabüroo müük efektiivsem, sest heal ja kontakte omaval kinnsivaramaakleril on ostusoovide nimekiri. Kliendibaasi olemasolu loob võimalusi kiireteks tehinguteks. Loomulikult määrab tehingu kiiruse nii asukoha, hinna kui kvaliteedi suhe.

Minu kodu on parim

Jah, kindlasti nii see ongi. Oma koduga ollakse emotsionaalselt seotud ning kindlasti tuntakse oma kodu häid külgi paremini kui kes iganes kinnisvaramaakler. Samas kinnisasja müümisel on liigne emotsionaalne seotus reeglina takistuseks. Psühholoogiliselt võib tehing viltu vedama hakata kas või juhusest, kus potentsiaalne ostja teeb märkuse teie maitse või eelistuste kohta. Parim, mida saate teha edukaks müügiks on selgitada kõiki nüansse põhjalikult kinnisvaramaaklerile ning tema töö on sealt välja noppida just see osa, mis „müüb“. Eduka müügi taga on omaniku ja kinnisvaramaakleri koostöö.

Kassi-hiire mäng

Müügipsühholoogiline mäng jätkub hinna läbirääkimiste juures. Müüjat ja ostjat võib ilmestada kassi ja hiire võrdlusega. Kes keda üle kavaldab, kes kellega rohkem mängib ning kes keda lõpuks kinni nabib. Viimast tähenduses, kellel on tehingut rohkem vaja. Kinnisvaramaakler on sõnaotses mõttes vahendaja. Vahendaja rollis on käes ka trumbid, ta teab kui kaugele üks või teine pool võib pakkumisega minna ning saab suunata tehingut soodsas suunas.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et parimad tulemused sünnivad koostöös. Iga kinnisasja omanik, kes müüb kinnisasja läbi büroo on töö tellija, kel on õigus valida endale sobivaim partner tehinguks. Selleks, et vältida arusaamatusi, soovitan sõlmida lepingu, mis on koostatud müügitehingu huve silmas pidades. Juhin tähelepanu, et leping on elav dokument, mitte kirjaalus. Seega olge julged omi soove avaldama, valima tehinguteks sobivat partnerit, pidama läbirääkimisi, sõlmima lepinguid ja tegema edukaid tehinguid. Tarku valikuid.

Kristiina Gerassimova
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo kinnisvaramaakler

Kinnisvarakool sel sügisel: Ehitus- ja kasutusload

Kinnisvarakool: Ehitus- ja kasutusload01/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis esimest korda koolitus “Ehitus- ja kasutusload“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise oskaonna juhataja Raul Keba.

“Koolitusel tuleb juttu protsessist, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostaminemärkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või näiteks omanikukohustuste eiramisega seoses,” tutvustab koolituse sisu Raul Keba.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ühest küljest hoone turvalisust – ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale.

Teisest küljest tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega ning kolmandaks hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

“Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest. Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas,” avab Raul Keba koolituse sisu.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub teisipäeval 01/10/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Korteripakkumiste arv tõmbub kokku

Korterite müügipakkumiste arv on viimase aasta jooksul jõudsalt vähenenud. Portaali KV.EE andmetel on täna pakkumises ligilähedaselt sama palju korteripakkumisi, kui 2009. aasta lõpus, kus hindade madalseis vähendas pakkumiste arvu kiiresti.

Augusti kuus pakuti müügiks Eestis 14781 ja Tallinnas 6146 korterit. Eesti korteripakkumisi jäi aastaga vähemaks 13%, Tallinnas isegi 21%.

Korteripakkumiste vähenemise taga on kindlasti kõrge tehingute arv – head pakkumised nopitakse ära ja seetõttu neid vähemaks jääbki. Suur nõudlus on omakorda kasvatanud nii pakkumishindu, kui tehinguhindu.

Eesti keskmise korteripakkumise hind kasvas 5% ja Tallinnas 15%. Tehinguhinnad kasvasid mõlemas piirkonnas samas proportsioonis: Eestis 6% ja Tallinnas 14%.

Raske on uskuda, et kiire hinnatõus saab pikalt jätkuda. Korterite hinnatasemed on juba kerkinud sedavõrd, et kinnisvara kättesaadavus ostjate jaoks muutub järjest keerukamas.

Siiani on korterite hinnakasvu osaliselt kompenseerinud eluasemelaenude intressimäärade alanemine, kuid paistab, et intressimäär ehk euriborgi on põhja leidnud ja enam langeda ei taha.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Tallinn

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Tallinn

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

4. trammiliin viib tulevikus lennujaama

Tallinnas tutvustati täna 4. trammiliini pikendamise ehitustööde I etappi, mis hõlmab rööbastee ehitamist Majaka tänavalt üle Peterburi tee.

Tööde käigus vahetatakse Peterburi tee alla jäävad kommunikatsioonid ning uue, kaasaegse tehnoloogia järgi ehitatakse betoonalusel trammitee.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on trammiliini pikendus eelduseks läbi Ülemiste City ning kavandatava ühistransporditerminali kesklinna ja lennujaama ühendava trammitee rajamiseks. Ühistransporditerminali ehitamiseks vajalik planeering algatatakse sellel sügisel. Esimesed vajalikud uuringud on juba lõppenud.

„Esimene asi, mida see trammitee aitab lahendada, on hea ligipääsetavusväga kiiresti arenevasse Ülemiste Citysse. Raudtee alt on jalakäijate tunnel juba olemas ja uue trammitee ehitust võib nimetada esimeseks etapiks Ülemiste City transpordi arendamisel,“ rääkis Aas.

4.trammiliini pikenduse kõik tööd lõpetatakse tänavu oktoobri alguseks kooskõlas Ülemiste liiklussõlme ehituse ajagraafikuga. Trammid hakkavad sellel lõigul liikuma alles 2015. aastal.

Majandususaldus paranes Eestis, Euroopa Liidus ja euroalal

Euroopa Komisjoni poolt 30. augustil avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* augustis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102 punkti ja see on 0.9 punkti parem kui juulis.

Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstuses, kaubanduses ja tarbijatel ning halvenes natuke teeninduses ja ehituses. Samas on teenindusettevõtete juhtide kindlustunne üle pikaajalise keskmise ja ehitusettevõtjatel pikaajalisest keskmisest halvem.

Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli augustis 98.1 ja tõus kuuga 3.1 punkti, euroalal oli indeks 95.2 ja tõus kuuga 2.7 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 4 kuud järjest ja on viimase 2 aasta kõrgeimal tasemel.

Majanduskonjunktuur paranes 14 euroala maas ja kõigis 5 euroala suuremas riigis (Hollandis 5.2, Saksamaal 3.3, Itaalias 2.0, Prantsusmaal 1.6 ja Hispaanias 0.8 punkti).

Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Rootsis, Maltal, Suurbritannias. Madalaim oli majandususaldus Küprosel, Kreekas, Portugalis.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid areng riikides on erineva trendiga. Nii oli majandususaldus Lätis 102.7 (langus kuuga 1.2 punkti), Leedus 106.8 (tõus kuuga 3.7 punkti), Rootsis 103.1 (tõus kuuga 1.1 punkti).

Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (91.4) ja langes viimase kuuga 3 punkti. Soome majanduskonjunktuuri halvenemine puudutab kõiki majandusharusid, samaks jäi vaid tarbijate kindlustunne.

majandususaldus300813

majandususaldus_EL_riikides300813

Allikas:
Eesti Konjunktuuriinstituut

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade august 2013.

Ülevaade on allalaaditav siit: Pindi Kinnisvara 08-2013

Taavi Aas: Uuringud Ülemiste terminali tegemiseks on valmis

Ülemiste ühisterminali loomiseks viis Tallinna Linnaplaneerimisamet koostöös Inseneribüroo Stratum OÜ läbi uuringud, mille eesmärk oli välja tuua Ülemiste ühisterminali rajamise vajadused ja terminali ühenduse tingimused lennujaamaga.

Uuringu käigus selgitati välja Ülemiste ühisterminali  rajamise vajadus Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale. Koostati alternatiivsete asukohtade võrdlus ning erinevate ühistranspordiliikide sidumise vajadus lähtuvalt inimeste liikumis-  ja ümberistumise vajadusest.

Ühisterminali ühendusel lennujaamaga analüüsiti ja võrreldi erinevate transpordiühenduste rajamise ja ekspluatatsiooni maksumust lennujaama ja planeeritava Ülemiste Rail Baltica ühisterminali vahel. Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on uuringud on värskelt valminud ja hetkel võetakse tulemusi kokku. Hiljemalt järgmisel nädalal toimub uuringu tulemuste esitlus. „Selge on see, et vajadus ühtse ühistransporditerminali järele on olemas, see koondaks tulevikus lennu-rongi-ja pikamaabussijaamad ning kohaliku ühistranspordi.  See liidaks omavahel võimalikult palju ühistranspordi liike, luues mugava ümberistumise võimalused, mis omakorda peaks tekitama Tallinna linnast laiemas regioonis soodsa reisijate transpordi sõlmpunkti,“ ütles Aas.

Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga. Tegemist on nn ühisterminaliga kuhu on integreeritud ühendus lennujaamaga, linna ühistransport, maakonnaliinid ja osad kaugliinid. Terminal on rahvusvahelise rongiliini algusjaam.

„ Arhitektuurse lahenduse leidmiseks Ülemiste ühisterminali rajamiseks on plaanis läbi viia   ideekonkurss hoonele ja ümbritsevale linnaruumile. Eelduste kohaselt kuulutame veel sel aastal ideekonkurssi välja,“ sõnas abilinnapea.

Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on läbi viidud hange detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringut soovitakse algatada selle aasta oktoobris või novembris.

Ülemiste sõiduteetunneli riskianalüüs valmib septembris

Käesoleva aasta septembris valmib Tallinna Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüs, mille koostamise eesmärgiks on Ülemiste sõiduteetunneli kasutamisega seotud ohtude väljaselgitamine, ohtude toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamine ning ohtude ennetamise ja tagajärgi leevendavate meetmete kaardistamine.

Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus. Miinimumohutusnõuetest tulenevalt peab üle 500 meetri pikkuste tunnelite ohutusdokumentatsioon sisaldama riskianalüüsi.

„Vaatamata asjaolule, et Ülemiste liiklussõlme sõidutunneli pikkuseks on 320 meetrit, võtsid Tallinna kriisireguleerimise struktuuriüksuste juhid vastuse otsuse, et parema ohutuse tagamise eesmärgil tuleb koostada Ülemiste sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüs,“ ütles Tallinna kriisikomisjoni kriisireguleerimismeeskonna juht, abilinnapea Kalle Klandorf. „Ühtlasi otsustati, et enne tunneli liiklusele avamist korraldame Ülemiste sõiduteetunnelis koostöös operatiivteenistustega kriisireguleerimisalase õppuse.“

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine