Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

SEB: kodulaenude portfell Eestis ja Leedus veidi kasvab, kuid Lätis väheneb

19.05.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal kasvas kodulaenude portfell Eestis 2,8 ja Leedus 1,8 protsendi võrra. Kasv oli kiirem kui varasematel aastatel ja on veelgi kiirenemas, näitab värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Uute pangalaenude maht oli 2014. aastal Eestis 19,5 protsenti ja Lätis 12,3 protsenti suurem kui 2013. aastal. Vastavalt Leedu Pankade Liidu ja kodulaene väljastavaid panku ühendava organisatsiooni Būsto paskolų draudimas (UAB) statistikale kasvasid uute laenude mahud Leedus aasta esimesel poolel 30 ja teisel poolel ca 20 protsenti.

Lätis ületab tagasimakstud laenude maht uute laenude mahu, mistõttu eelmisel aastal vähenes portfell 2013. aasta lõpu seisuga võrreldes 6,7 protsenti. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturu arengule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2014. aasta lõpus Lätis koguni 8 protsenti kogu eluasemelaenude mahust. Juulist 2014 pärinevate andmete alusel oli Leedu 60 ja enam päeva võlgnevuses kodulaenude määr 6,5 protsenti portfellist. Eesti vastav näitaja 2014. aasta lõpus ulatus vaid ühe protsendini kogu kodulaenude mahust.

“Huvi kodulaenude vastu on kõigis kolmes Balti riigis kasvanud, mille üks olulisi põhjuseid võib olla ka jätkuv objektiivne elamistingimuste parandamise vajadus. Vastavalt Euroopa Liidu elamistingimuste ja sissetuleku uuringule (EU –SILC) on Balti riikide elanike elamistingimused Euroopa Liidu keskmisest kehvemad- meie keskmine eluase on Euroopa keskmisega võrreldes 2/3 väiksem,“ selgitas kodulaenu vajadust SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Teiselt poolt – 2000ndate esimese poolega võrreldes ollakse täna laenuvõtmise otsuste tegemisel märksa ettevaatlikumad, kuna jätkuvalt peetakse meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskusi laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel. Märkimisväärse osa kinnisvaratehingutest finantseerivad ostjad omavahenditest. Kui ebastabiilne poliitiline olukord naaberriikides Balti perede kindlustunnet oluliselt ei mõjuta, on ka kogu 2015. aastal oodata uute kodulaenude mahu ja lepingute arvu kasvu. Laenukasv jääb ilmselt siiski alla keskmise palgakasvu Eestis ja Leedus, mis tähendab, et suhteline leibkondade laenukoormus sissetulekuga võrreldes ei kasva.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: kinnisvaratehingute käive kerkis aastaga 26 protsenti

19.05.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis 12 812 kinnisvaratehingut. Aastatagusest näitajast oli tehingute arv napilt 1% kõrgemal.

Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes tehingute arv 15%. Siin on tegemist sesoonse languse, mitte turutrendide pöördumisega.

2015 I kvartali kinnisvaratehingute summaarne käive oli 719 miljonit eurot. Vaatamata ainult protsendisuurusele tehingute arvu kasvule kerkis tehingute käive 26%.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ülemiste City käive kasvas esimeses kvartalis üle 10%

18.05.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendavad ettevõtted – Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS – suurendasid tänavu I kvartalis 2014. aasta sama perioodiga võrreldes käivet üle 10 protsendi, mis küündis kokku 3,6 miljoni euroni.

Esimese kvartali oodatuima arenguna algas Ülemiste Citys ettevalmistus kuni 1000-kohalise konverentsi- ja sündmuskeskuse avamiseks, mis rajatakse 1899. aastal ehitatud tootmishoonesse ja toob Tallinnasse uue omanäolise paiga eri tüüpi konverentside ja kultuuriürituste korraldamiseks. Augustis avatavasse keskusesse tehakse juba aktiivselt broneeringuid.

Aasta alguses valmis linnakus uus 280 kohaga parkimismaja. Samuti jõudis lõpufaasi 13-korruselise ja ligi 10 000-ruutmeetrise üüritava pinnaga Eesti optiku ja astronoomi auks nimetatud Bernhard Schmidti maja ehitus aadressil Lõõtsa 5, kuhu valmivad lisaks kontoriruumidele ka suure nõudlusega bürookorterid. Esimeses kvartalis valmis ka Eesti leiutaja auks nimetatud Karl Papello büroohoone aadressil Valukoja 7.

Esimeses kvartalis alustati Eesti suurima büroohoone esimese etapi ehitust, mis saab juuni alguses nurgakivi. Eesti astrofüüsiku auks nimetatud Ernst Öpiku majas on 44 000 m2 suletud brutopinda. Samuti jätkub linnakus 4 800-ruutmeetrise üüritava pinnaga Valukoja 25 hoone renoveerimine.

Ülemiste Cityt läbiva trammitee ehituse projekteerimistööd on käimas ning riik ja Tallinna linn on vajaminevad investeeringuplaanid kinnitanud. Trammitee esimese pikenduse osa, mis ulatub Peterburi teelt Ülemiste rongijaamani, valmib käesoleva aasta lõpuks ning pikendus lennujaamani läbi Ülemiste City on kavas valmis saada aastal 2017.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

DNB: Eesti majanduskasv jõuab paari aastaga Lätile ja Leedule järele

18.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti naabritega võrreldes veidi aeglasem majanduskasv peaks järgnevatel aastatel stabiilselt kiirenema, jõudes Läti ja Leeduga samale pulgale 2017. aastanumbri sees, prognoosib DNB.

Selleks aastaks ennustab DNB Eestile 2,2, Lätile 2,8 ja Leedule 2,6 protsendi suurust majanduskasvu. Eurotsooni keskmine majanduskasv peaks panga hinnangul jääma 1,2% ligi.

DNB ennustab hoogsamat, 4 protsendini ulatuvat majanduskasvu Balti riikidele 2017. aastaks, mil ka Eesti naabrite kasvutempole taas järele jõudma peaks.

„Balti riikide majanduskasvu veab endiselt sisetarbimine, kuna tõusvad palgad ja langevad intressimäärad on tarbijate kulutusi suurendanud,“ ütles DNB Panga finantsjuht Meelis Paakspuu. Majapidamiste kulutused suurenesid Eestis eelmisel aastal 4,6% võrra ning seda eriti teises poolaastas.

Eesti eelmise aasta viimase kvartali töötuse määr oli kuue aasta madalaim, langedes 6,6 protsendini. „Madalama töötuse põhjuseks on kasvav nõudlus tööjõu järele, kuid samas ka ebasoodsad demograafilised trendid ja aeglaselt pidurduv väljaränne,“ sõnas Paakspuu. Läti ja Leedu töötuse näitaja jääb sel aastal eeldatavalt veel 9% ligi, kuid peaks järgmistel aastatel jätkama senist langustrendi.

Keskmine palgakasv peaks sel aastal kõigis kolmes Balti riigis jääma 4% juurde, järgmisel aastal ennustatakse kasvuks 5% aastas. „Kuigi stabiilne palgakasv suurendab majapidamiste kindlustunnet, on sellel negatiivsed tagajärjed konkurentsivõime vähenemise näol, sest palgatõusuga ei ole kaasnenud samaväärset tootlikkuse kasvu,“ sõnas Paakspuu.

DNB prognoosi järgi jääb Baltikumi majandust tänu palkade kasvule ka edaspidi vedama suurenenud sisenõudlus. „Kogu eurotsooni majanduste taastumises mängivad suurt rolli ka aastaga pea veerandi võrra odavnenud euro ning suure languse läbinud energiahinnad, mis andsid võimaluse tarbimise ning ekspordi elavnemiseks,“ ütles Paakspuu.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes laia valikut finantstooteid nii era- kui ka äriklientidele. DNB tegutseb 18 riigis üle maailma ja on hetkel üks paremini kapitaliseeritud pankasid maailmas. DNB aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile. Eestis pakub DNB Pank finantstooteid liisingu- ja äriklientidele.

Narva Vanalinna Riigikooli kunstikonkurss

18.05.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida ideelahendus Narva Vanalinna Riigikooli (Kraavi 2, Narva) ettenähtud seinapinna põnevaks, meeldejäävaks, silmapaistvaks, esinduslikuks ja atraktiivseks kuvamiseks läbi kunstiteose.

Ideelahendusega peab seinapinnale välja pakkuma vabalt valitud materjalist info edastamise lahenduse, mis on mõeldud kooliperele, toetab ja tugevdab oma-kooli-tunnet ning sobitub koolihoonesse nii kontseptuaalselt kui funktsionaalselt.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 11 286,9 eurot, millele lisandub käibemaks.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 22.07.2015 kell 11:00.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele.

Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Lasnamäele kerkib suur tööstus- ja äripark

18.05.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Hammerhead OÜ-ga Tallinnas Lasnamäele rajatavas Priisle logistika- ja tööstuspargis multifunktsionaalsete lao- ja äripindade pakkumist.

„Arendamisel on ligi 22 000 ruutmeetrit multifunktsionaalseid pindu, mis võimaldavad ettevõttel paindlike ruumilahenduste näol koondada lao- või tööstusruumid büroo- ja esinduspindadega ühe katuse alla,“ kommenteeris projektiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline konsultant Einar Niin. „Selline, stock-office tüüpi ruumilahendus lihtsustab ettevõttesisest logistikat ning lisab paindlikust liikumisel lao ja büroo vahel. See tõstab ettevõtte efektiivsust ja aitab paremini keskenduda põhitegevusele. Priisle Äripargi esimeses etapis on pakkumisel ruumilahendused vahemikus 90-2000 ruutmeetrit.“

Rajatav äripark laiub kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Asukoht Laagna tee ja Narva maantee vahelisel alal tagab kiire ühenduse kesklinnaga ning sinna pääseb hästi Ida-Tallinna põhimagistraalidelt – Peterburi ja Laagna teelt.

Suurepärane ühendus on ka Tallinna ringtee, Muuga sadama ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnaga. Lisaks tagab Lasnamäe lähedus ning võimalusterohke ühistranspordiühendus tööjõu olemasolu.

Priisle Äripark asub aadressil Priisle 10, seda arendab Hammerhead OÜ, ehitab Eventus Ehitus OÜ ning kompleksi arhitekt on Ivo Rebane. Esimese etapi rajamine kestab käesoleva aasta suvest aastavahetuseni.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Värskeim elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015″

18.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb kiire langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 28/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Riigikohtu praktika: Tehnorajatise talumise eest tasu maksmine

18.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-87-14 pidi Riigikohus andma hinnangu sellele, kas maa omanikul on õigus nõuda tema kinnistul asuva tehnorajatise talumise eest (käesoleval juhul Elering AS-lt) sh nõuda aastatasu ning maamaksu ja hoolduskulude hüvitamist.

Nimetatud asjas oli isikule 2012. a eest tasu makstud, kuid see oli mitu korda väiksem summast, mida nõudis isik. Elering AS ei olnud nõus suuremat tasu maksma ning põhjenda seda sellega, et seadus ei reguleeri tehnorajatise talumise tasu suurust.

Kuigi Riigikohus ei lahendanud asja lõplikult, vaid saatis selle tagasi maakohtule, andis ta kohtutele edaspidiseks järgnevad juhised.

Seaduses tasuregulatsiooni puudumine ei tähenda, et tehnorajatise omanikult ei saa tasu nõuda. Kohus saab määrata talumistasu õiglases määras.
Tehnorajatise talumise tasu väljamõistmine toimub tsiviilkohtus hagita menetluses.
Maamaksu ja hoolduskulude väljamõistmist tulevikku suunatult ei takista see, et neid ei ole veel kantud.
Omanikul on õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu osas, mis ei võimalda tal endal kinnisasja kasutada ning millega seoses omanik peab kandma kulutusi. Riigikohtu hinnangul puudutab see ennekõike maamaksu, aga ka näiteks kinnisasja hooldamise kulusid.
Lisaks kulude hüvitamisele tuleb kinnisasja omanikule maksta ka lisahüvitist kohtu äranägemisel kas ühekordselt või perioodiliselt.
Asjaolude muutumise korral saab edaspidi nõuda ka tasu suuruse muutmist.
Talumistasu määramisel tuleb arvestada talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub tehnorajatise olemusest, selle kaitsevööndi ulatusest ning kaitsevööndist tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest vara väärtust mõjutavatest teguritest). Samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt üürile anda, arendada seal ehitustegevust vms).
Riigikohtu arvates võib talumistasu omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal oleva tehnorajatise eest olla väiksem kui tasu servituudi ja sundvalduse seadmisel, kuna omandaja pidi aru saama, et kinnisasjal olevad tehnorajatised võivad takistada tal maa edasisist kasutamist.
Riigikohtu hinnangul võiks sobivaks lähtekohaks lisahüvitise määramisel olla kompensatsioon, mida riik oleks maksnud isikule maareformi käigus maa tagastamata jätmisel. Sõltuvalt talumiskohustuse intensiivsusest võib hüvitis olla ka sellest väiksem.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks osta remonditud või remontivajav korter?

18.05.2015 Tõnu Toompark

Üüriinvesteeringut planeerides ja otsustades tuleb kaaluda, kas soetada üürileandmiseks remontivajav või juba üürileandmiseks sobilik korter. Selle juures peab üüriinvestor kaaluma ostuhinda, remondiks kuluvat aega ja finantseerimistingimusi.

Ostuhind

On üsnagi ilmne, et remontivajava korteri ostuhind peab olema üürileandmiseks sobiliku korteri hinnast allpool. Küsimus on, aga kui palju allpool?

Eeldame, et üüriinvestoril on kõrvuti alternatiivid osta remontivajav korter ja juba üürileandmiseks sobilik korter. Sellisel juhul peab remontivajava korteri hind olema soodsam vähemalt remondikulu, remondi organiseerimise kulu ja remondiaegse vakantsusperioodi potentsiaalse üüritulu ning kommunaalkulude võrra. Ideaaltingimustes peaks hinnavahesse veel mahtuma investori tasu riski võtmise eest.

Kui kahe korteri hinnavahe ei kata eelnimetatud kulusid ära, on üüriinvestoril kasulikum soetada kohe üürileandmiseks valmisolev korter.

Kulude hindamine eeldab, et üüriinvestor suudab omalt poolt anda adekvaatse hinnangu, mis ühe või teise korteri remontimine maksma läheb. Enamasti tuleb sellise hinnangu andmise võimekus kogemusega.

Remondiks kuluv aeg

Ostuhinna juures on oluline kriteerium remondi tegemise võimalik periood. Kerge remondi ehk näiteks seinte värvimise saab tõenäoliselt üsna kiiresti korraldada. Kui aga tegemist on kapitaalremondiga ja korterisse tuleb tellida näiteks köögimööbel, läheb remondi alustamisest selle lõpetamiseni rohkem aega.

Üüriinvestor peab arvestama, et remondiperioodil ei ole tal üürirahavoogu. Lisaks peab investor omast taskust maksma kommunaalkulud. Kui üüriinvestor finantseerib üürikorteri ostu pangalaenuga, peab ta pangalaenu hakkama tagasi maksma vaatamata sellele, et tal üürirahavoogu veel ei ole.

Mida pikem on remondiperiood, seda pikem on periood, kus laenumakseid tuleb tasuda ilma abistavat üüritulu saamata ja seda suurem on kommunaalkulude summa.

Finantseerimistingimused

Kinnisvara ostmisel lähtub pank tehingu finantseerimisel enamasti kinnisvara turuväärtusest. Kui üüriinvestor soovib osta korterit, mida peab remontima hakkama, siis võib tekkida takistusi remondikulude finantseerimisega. Pank ei pruugi neid kulusid kõige parema meelega finantseerida.

See tähendab, remondikulud peab investor kandma omavahenditest. Planeerides remontivajava korteri ostmist üürileandmiseks peab üüriinvestor finantseerimise korraldamisel selgeks tegema, milline on investeeringu kogusumma ja millistest allikatest saab ta selle finantseerida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Laenuotsus võib sõltuda taotleja arvutist

17.05.2015 Tõnu Toompark

Täna toimuval tarbimiskeskkonna arengu konverentsil selgus, et juba praegu hindavad pangad inimeste maksevõimet nende kasutatavate arvutite, otsingusõnade ning sotsiaalmeedia profiili järgi.

Big Data Scoringu tegevjuht Erki Kert tõi välja, et kui tavalise laenutaotluse maht on üks kuni kaks lehekülge, siis avalikest andmebaasidest leiab iga inimeste kohta keskmiselt 15 000 andmepunkti, millest maksevõime hindamiseks on vajalikud umbes sadakond.

Maksevõime hindamine algab inimese kasutatavast seadmest – kas sisse logitakse moodsast nutitelefonist, uuest Apple’i arvutist või igivanast lauaarvutist. Pangad jälgivad ka milliste märksõnadega inimene laenuvõimalusi internetist otsib ning kuidas ka panga kodulehel ringi liigub – kas asub koheselt täitma laenutaotlust või surfab enne kodulehel infot otsides ringi ja tutvub tingimustega. Samuti on üheks jälgitavaks kriteeriumiks sotsiaalmeedias jagatud suhtestaatus.

„Pank võib laenutaotlusest keelduda ka selle põhjal, kes on Facebookis märgitud Sinu sõpradeks. Kui nad on madalama haridusega, elavad pigem maal, töötavad võib-olla mitte nii headel ametipositsioonidel, siis järelikult on ka taotleja maksevõime madalam ning seetõttu ka laenusaamise võimalus väiksem,“ selgitas Kert. „Üks väike detail ei riku inimese maksevõimet, vaid inimese käitumise saab digitaalse jalajälge põhjal kokku panna nagu pusle, mis tervikuna annab hea pildi,“ ütles Kert.

Planet OS kaasasutaja ja legal advisor André Karpištšenko sõnul kogutakse tänapäeval andmeid igalt poolt.

„Mida rohkem seadmeid internetti ühendatakse, seda rohkem ja sagedamini koguvad erinevad andmebaasid andmeid. Selle läbi saavad ettevõtted teha otsuseid minutite ja sekundite täpsusega. Näiteks pankade rahaplaneerimise programmid teavad kliendi kohta rohkem andmeid kui inimene ise,“ ütles ta. Tema sõnul on 2020. aastaks ettevõtete poolt kogutavate andmete arv kasvanud lausa viis korda.

IT Kolledži õppejõu ja visionääri Linnar Viigi sõnul ei oska paljud ettevõtjad paraku enda käes olevate andmetega midagi mõistlikku pihta hakata. „Ettevõtjad küll koguvad digitaalselt andmeid, kuid nende töötlemine ja kasutamise oskus pole 2007. aastast paraku kaugemale jõudnud.“ ütles ta. Viik rõhutas läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, sest andmete valesti kasutamisel saab üksikisik haiget.

„Võtmed tagasi“ lahendus pole lahendus

17.05.2015 Tõnu Toompark

Martin-Johannes Raude kirjutab Postimehe teemalehes “Kinnisvara ja ehitus”, et kevadiste valimiste eel leidis “võtmed tagasi” põhimõte endale koha nii Keskerakonna, SDE kui EKRE valimisprogrammis.

Kolme peale said mainitud erakonnad riigikogus 49 kohta, mis tähendab, et teoreeriliselt lahutab Eestit “võtmed tagasi” lahendusest vaid kaks häält.

Jaagu näide

2007. aastal ostis Jaak endale Tallinnasse 50 ruutmeetri suuruse korteri. Hind oli tolle aja keskmine: 1620 eurot ruutmeeter ehk kokku 81000 eurot. Jaagul oli kogutud sissemakseks 10% ehk 8100 eurot. Ülejäänud 90% ehk 72900 euro peale võttis Jaak 30. aastaks kodulaenu. Igakuine põhiosa tagasimakse oli 202,50 eurot.

Kaks aastat hiljem kaotas Jaak töö ega suutnud enam laenu tagasi maksta. Seetõttu oli pank sunnitud realiseerima Jaagu korterile seatud hüpoteegi. Ehkki kohtutäituril õnnestus müüa korter turu keskmise hinnaga, tähendas see Jaagu jaoks siiski majanduslikku hävingut.

2009. aastaks oli Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind langenud 46%, olles kõigest 871 eurot ruutmeeter. Jaagu korter maksis nüüd 43550 eurot. Kahe aasta jooksul oli korteri hind langenud 37450 eurot. Laenujääk oli aga vähenenud kõigest 4860 euro võrra. See tähendab, et 2009. aasta alguseks oli laenu jääk 24490 eurot suurem, kui seda tagava korteri väärtus.

Nii jäigi Jaak pärast korteri sundmüüki ja täitemenetluse kulude katmist pangale ligikaudu 30000 eurot võlgu. Kõigest kaks aastat tagasi ostetud korterist oli jäänud alles vaid võlg, mille tasumine võtnuks Jaagul tosin aastat.

Poliitikud tõttavad appi

Poliitikud mõistsid, et Jaak ja teised temasarnased vajavad abikätt. 2010. aastal võeti vastu nn võlakaitseseadus, mis oma nimest hoolimata pidi kaitsma mitte võlga, vaid võlgnikku. Seaduse eesmärk oli pakkuda inimestele võimalus makseraskuste ületamiseks ning pankrotimenetluse vältimiseks.

See tähendab, et küll makseraskustes olevatele, kuid mitte päris maksejõuetutele inimestele tekkis võimalus paluda kohtul oma võlad ümber kujundada, nii et inimene võiks tasuda oma võlad hiljem, osadena või väiksemas ulatuses. Võlgade ümberkujundamise menetlus pidi andma makseraskustesse sattunud inimestele uue võimaluse.

Veelgi enam, tulevaste makseraskuste ennetamiseks pandi pankadele kohustus hinnata, kas inimene on ikka võimeline laenu tagasi maksma ning ega talle laenust negatiivseid tagajärgi ei teki. Enam ei pidanud inimesed hindama, kas nad suudavad laenu võtta, vaid pank pidi hakkama hindama, kas nad võivad laenu anda.

Juhul kui pank vastutustundliku laenamise põhimõtet rikub, võib laenuvõtja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Laenuvõtja peab tagastama pangale laenu üksnes ulatuses, millest on maha arvatud kõik laenu saamisest tekkinud negatiivsed tagajärjed (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine).

Läti eeskuju

Kuna kolme ja poole aasta jooksul olid kohtud 114 lahendatud võlgade ümberkujundamise avaldusest rahuldanud vaid 15, leidsid osad poliitjõud, et senistest abinõudest makseraskustesse sattunud inimeste aitamiseks ei piisa ning eeskuju tuleb võtta Lätist.

Nimelt otsustati Lätis kirjutada eelmise aasta sügisel (üheksa päeva enne valimisi) seadusesse „võtmed tagasi“ lahendus (mitte ajada segi „võtmed kätte“ lahendusega). Sisuliselt tähendab see, et inimene vastutab panga ees üksnes laenu eest ostetud eluasemega. Laenuvõtjal on võimalus saada korraga priiks nii eluasemest kui laenust.

Pangad pidid hakkama arvestama, et kinnisvarahindade kõikumisest tuleneda võiv eluaseme hinna ja laenujäägi negatiivne vahe ei ole mitte enam laenuvõtja, vaid laenuandja riisiko. Sõltumata kinnisvarahindade võimalikust langusest, pidi eluaseme müügist saadav raha katma kogu laenujäägi. Tulemuseks oli nõutava sissemakse tõus ning eluasemelaenude arvu vähenemine.

Kõigest kaks nädalat enne esialgset jõustumisaega otsustas Läti seim seaduse kehtima hakkamise kolme kuu võrra edasi lükata. Kümme päeva enne muudetud jõustumisaega tehti „võtmed tagasi“ lahendus valikuliseks.

See tähendab, et pank peab küll „võtmed tagasi“ lahendust pakkuma, kuid klient ei pea seda valima. Need, kellel võiks laenu tagasimaksmisega probleeme tekkida ning lahendusest tõepoolest abi olla, ilmselt kaks korda kõrgemat sissemakset teha ei suuda ning „võtmed tagasi“ laenu ei vali. Sestap on valikuline „võtmed tagasi“ lahendus üksnes teoreetiline.

Eesti perspektiiv

Läti „eduloost“ innustatuna sooviti kirjutada „võtmed tagasi“ lahendus ka Eesti seadustesse. Riigikogu kõnepuldist kõlas üleskutse, mille kohaselt „Eesti valitsus peaks just Läti valitsuse endale eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks laenuvõtjatele võimaluse pankadele n-ö võtmed tagasi anda ja seeläbi võlaorjusest priiks saada“.

Kevadiste valimiste eel leidis „võtmed tagasi“ põhimõte endale koha nii Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide kui EKRE valimisprogrammis. Kolme peale said mainitud erakonnad Riigikogus 49 kohta, mis tähendab, et teoreetiliselt lahutab Eestit „võtmed tagasi“ lahendusest vaid kaks häält.

Võimalikud mõjud

Ehkki erakondade lubadused olid tavapäraselt loosunglikud ja konkreetne info „võtmed tagasi“ lahenduse detailide kohta puudus, võib selle realiseerumise mõjudest mõningaid prognoose siiski teha.

Läti näitel võib eeldada, et kuna pank peaks hakkama lisaks laenuvõtja tagasimakse riskile kandma ka kinnisvaraturu languse riski, suureneks eluasemelaenude omafinantseeringu nõue. Kuna laenu saamine muutuks raskemaks, võiks oodata eluasemelaenude arvu ning sellest tulenevalt ka kinnisvaratehingute arvu vähenemist.

Samuti võiks arvata, et kui nõutav minimaalne sissemakse tõuseks, pikeneks ka sissemakse kogumisele kuluv aeg. Seega tähendaks suurem omafinantseeringu nõue, et paljud esimest eluaset soetada soovivad inimesed peaksid koduostu edasi lükkama ning elama kauem üüripinnal. Paljukardetud võlaorjus asenduks üüriorjusega.

Nii võikski oletada, et „võtmed tagasi“ lahenduse suurimad võitjad oleksid üürileandjad. Pankadel ning koduostjatel (kellest valdav osa suudavad eluasemelaenu mitte ainult vastutustundlikult anda, vaid ka võtta) sellest tõenäoliselt kasu ei oleks.

Martin-Johannes Raude

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Uus Maa turuülevaade 04-2015

16.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg jätkab küllaltki aktiivsel kursil. Siiski ei saa kogu riigis toimuvat kanda kohe elamispindadeturule, sest siin omavad suurt rolli ka muud kinnisvaraliigid.

Rääkides aga elukondlikust kinnisvarasektorist, on taas käes hetk, mil tuleks müüjate hinnaootustele pidurit tõmmata. Kuigi turg ise on stabiliseerunud ning müüdud korterite hulgad ei purusta rekordeid, on viimastel kuudel toimunud mitmetes aktiivsemates piirkondades suured tehingute hinnatõusud, mille põhjused on aga mõnevõrra kaugemal minevikus. Nimelt, praeguseid kõrgeid keskmisi ruutmeetrihindu tekitavad asjaõiguslepingute sõlmimised uusarendustes, kus varem broneeritud korterid on valmis saanud ja võtmed ostjatele üle antud.

Samaaegselt on olnud märgata osa vanemate järelturukorterite pakkumishinna äkilist kasvu. Tuleb kohe öelda, et emotsioonide aeg kinnisvaraturul on läbi ning et tegelikult ka huvilisi leida, tasub hinnaootustes koheselt maa peale tagasi tulla, sest vaid nii on võimalus jõuda tehinguni.

Maa-ameti andmetel toimus aprillis kogu Eestis 4363 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 0,9% enam. Mullu aprillis toimus aga samuti 4363 tehingut. Tehingute rahaline kogumaht oli 213,34 miljonit eurot, mis 12 kuu lõikes on üle keskmise tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Kui märtsis andsime teada, et Tallinnas sündis majandussurutise-järgne tehingute hulga rekord, siis aprillist rääkides saame teadaannet korrata. Maa-ameti andmetel toimus 1219 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 5,7% enam. Võrreldes mulluse aprilliga kerkis tehingute hulk 22%.

Kasv tuli peamiselt korteriturult ja tänu uusarendustele. Müüdi 799 korteriomandit (märtsis 731), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 1472 eurot. Võrreldes märtsiga kerkis hinnatase 2,2% ning aastaga 7,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1299 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +6,8% ja aastaga +7%.
Kadriorg: 2285 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -9,8% ja aastaga +2,1%.
Kalamaja: 1907 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -1,6% ja aastaga +4,4%.
Kesklinn: 2044 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -2,1% ja aastaga +10,5%*.
Kristiine: 1718 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -8,9% ja aastaga +9,8%.
Lasnamäe: 1258 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +1,6% ja aastaga +7,8%.
Mustamäe: 1442 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +15,1% ja aastaga +16,5%*.
Nõmme: 1372 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +4,2% ja aastaga +0,2%.
Pirita: 1643 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga +3,1% ja aastaga +8,9%.
Põhja-Tallinn: 1337 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -5,9% ja aastaga +3,2%.
Vanalinn: 2918 €/m2. Muutus võrreldes märtsiga -6% ja aastaga +21,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli viimase 12 kuu aktiivseimate seas. Eramuid ja suvilaid müüdi 43 (märtsis 34) ning elamukrunte 10 (märtsis 14).

Tartu

Kuigi tehingute hulk Tartu kinnisvaraturul langes, oli aprill siiski keskmisest aktiivsem kuu. Maa-ameti andmetel toimus aprillis 180, märtsis 210 ning 2014. aasta aprillis samuti 180 ostu-müügitehingut.

Kortereid müüdi 136 (märtsis 164), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1151 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 2,2% samas kui aasta võrdluses langes see 2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 11 (märtsis 13) ning krunte 5 (märtsis 4).

Ida-Virumaa

Ida-Viru maakonna kinnisvaraturg oli aprillis taas tavapärasest mõnevõrra vaiksem. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 291 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 22,4% madalam tulemus. Mulluse aprilliga võrreldes oli langus lausa 31,4%, kuid kuna toona oli tegu mõneti erandliku kuuga ja sündis ka viimaste aastate rekord, ei peaks antud langust veel trendiloovaks pidama.

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel olulisi muutuseid ei toimunud. Narvas müüdi 61 korterit (märtsis 55), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 2,6%, siis aastaga 3%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel, kui väga vastuolulisel kinnisvaraturul, müüdi 65 korterit (märtsis 73), mille keskmine ruutmeetrihind kasvas kuuga 25,7% 103 eurole. Aastaga tõusis hinnatase 17%. Nagu oleme ka oma varasemates ülevaadetes rõhutanud, on Kohtla-Järve turg vcäga eriilmeline ja suurte hinnakääridega, mille tõttu on kuised keskmised hinnatasemed alati kõikunud üles ja alla kahekohalise protsendipunkti jagu.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 11 korterit (märtsis samuti 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes MASU-järgselt rekordiline 318 eurot. Selline tulemus andis kuiseks kasvuks 85% ja aastaseks tõusuks 44,5%. Tegu pole aga tohutu üllatuse ja laiema muutuse näitajaga, sest väikese tehingute arvuga turgudel on niisugused liikumised tavapärased. Aprillis müüdi nimelt mõnevõrra enam kallima hinnatasemega kortereid ning suure tõenäosusega toimub mais taas langus tavapärasemale tasemele, millega kaasneb ka suur statistiline hinnakukkumine.

Jõhvis müüdi ka 6 eramut (märtsis 1) ning 1 elamukrunt (märtsis samuti 1).

Pärnu

Pärnu kinnisvaratehingute number kasvas aprillis üle hulga aja kolmekohaliseks – tõsi, täpselt sajani. Viimati oli sellist aktiivsust näha 2013. aastal. Märtsis oli vastav arv maa-ameti andmetel 83 ja mullu aprillis 92.

Kortereid müüdi 66 (märtsis 55), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 834 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 6,5% ning aastaga 4,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 12 (märtsis 5) ja hoonestamata elamukrunte 5 (märtsis 3).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli aprillis tavapärane, keskmisest mõnevõrra vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut, mida on märtsist 4 võrra enam. Aasta tagasi aprillis toimus aga 35 tehingut.

Kortereid müüdi 14 (märtsis samuti 14), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 584 eurot. Võrreldes märtsiga kasvas hinnatase 14,9% ja aastaga 13,2%. Tõsi, kuna tehingute arv on väike, tekitas keskmise hinna tugevamat kasvu mõnevõrra suurema hulga kallima ruutmeetrihinnaga korterite müük.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (märtsis 7).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli aprillis taas vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut. Märtsis oli vastav number 27 ja mullu aprillis tavapärasest erandlikum 40.

Omanikku vahetas 17 korterit (märtsis 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 447 eurot. Võrreldes märtsiga langes hinnatase 22,7% ja aastaga 1,1%.

Müüdi ka 1 eramu (märtsis samuti 1).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Aprilli kinnisvaraturg oli Kuressaares keskmisest mõnevõrra aktiivsem. Kuna märts oli seda veel enam, siis toimus kahe kuu võrdluses muidugi langus. Nii müüdi maa-ameti andmeil aprillis 21, märtsis 29 ja möödunud aasta aprillis 15 kinnisvaraobjekti.

Kortereid müüdi 13 (märtsis 14) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 591 eurot. Märtsiga võrreldes langes keskmine hinnatase 19,3% ning aastaga 7,4%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 4 (märtsis samuti 4) ning elamukrunte 2 (märtsis 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus toimus maa-ameti andmetel aprillikuu jooksul 23 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis toimus 30 ja 2014. aasta aprillis 29 tehingut.

Kortereid müüdi 11 8märtsis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 456 eurot. Võrreldes märtsiga langes hinnatase 18,2% samas kui aastaga tõusis see 17,2%.

Aprillis toimusid ka selle aasta esimesed tehingud elamukruntide ja eramutega. Müüdi 4 maja ja 1 hoonestamata elamumaa.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste arvu kasv on peatunud

16.05.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE hinnaindeks näitab 78,7 punkti taset. Samas lähedal on indeks liikunud alates käesoleva aasta algusest. Hinnaindeks ei ole enam langenud, sest müügipakkumiste arvu kasvust tulenev pressing on vähenenud.

Alates 2014. aasta algusest hakkas elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kiires tempos kasvama. Müügipakkumiste lisandumine suurendas konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Müügitehinguni jõudmise nimel olid kinnisvaramüüjad sunnitud hindu kurvalt allapoole tõmbama.

Pakkumiste juurdekasv Eestis tervikuna ei ole olnud liiga kiire. Eelkõige puudutas konkurentsi äkiline tihenemine Tartut ja Tallinna, mis on Eesti kinnisvaraturu lipulaevad ja suunanäitajad.

Konkurentsi tihenemine on pidurdunud

Alates talve hakust hakkas pakkumiste juurdekasv pidurduma. Tallinna kui suurima turupiirkonna ja hinnadünaamika tähtsaima määraja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE isegi põgusalt vähenes.

Pakkumiste arvu äkilise kasvu pidurdumine ja pöördumine mõningaks languseks viimase nelja-viie kuu jooksul on vähendanud survet elamispindade hindadele. Nii näeme, et kogu Eesti pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on pea sirgjoonelise kasvu tõusunurka oluliselt vähendanud ja liigub nüüd pigem horisontaalselt.

Tallinnas jätkab portaali KV.EE pakkumishindade näitaja endiselt kasvu. Tõusu taga ei ole mitte kinnisvaramüüjate hinnaootuste suurenemine, vaid eelkõige uute korterite aktiivne arendamine. Uued korterid trügivad pakkumiste sekka ja nende kõrgem hind kergitab statistilist keskmist pakkumishinda.

Tartu on eraldi juhtum

Tartu korteripakkumiste arv on aastaga kasvanud üle 40 protsendi. Võrreldes 2014. aasta algusega on Tartu müügipakkumiste arvu kasv isegi 76%. Korterite pakkumishind on portaali KV.EE andmetel Tartus kogu viimase aasta liikunud stabiilselt 1300 ja 1400 €/m² vahemikus.

Tallinna turu osas võime öelda, et peale eelise aasta keskpaigas toimunud raputust on seal aset leidnud teatav rahunemine. Konkurents on tihe, kuid ei midagi hingematvat. Tartu pakkumiste arvu endiselt kiire tõus paneb aga mõtlema, et Tartu korteriturul näeme algamas alles etenduse esimest vaatust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Balti Kinnisvaraportfell AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

15.05.2015 Tõnu Toompark

Balti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A.Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 17. juunil 2015. a kell 14.00.

Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).

Balti Kinnisvaraportfell AS-i nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

Ülevaade ettevõtte tegevusest
2014. majandusaasta aruande kinnitamine
Kasumi jaotamine

Lisainformatsioon:

Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab vastavalt äriseadustikule juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. 17.06.2015. a aktsionäride üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste osas on otsuste eelnõud ja üldkoosolekuga seonduv täiendav informatsioon alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1:
- Juhatus teeb ülevaate fondi tegevusest, sh kinnisvarainvesteeringutest ja varade müügist.
- Otsuse eelnõu: Kiita heaks nõukogu ja juhatuse tegevus.
Päevakorrapunkt 2:
- Juhatus on koostanud 2014. majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ja 21.04.2015. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande.
- Otsuse eelnõu: Kinnitada Balti Kinnisvarafond AS-i 2014. majandusaasta aruanne.
Päevakorrapunkt 3:
- Juhatuse ettepanek on kasumit mitte jaotada. Nõukogul ei olnud muudatusettepanekuid juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekule.
- Otsuse eelnõu: Kasumit mitte jaotada.

2014. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ettevõtte asukohas tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Vastavalt Balti Kinnisvaraportfell AS-i põhikirjale fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 17.06 kell 09.00.

Koosolekule registreerimine algab 17.06.14 kell 13.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

SEB: hindade paigalpüsimine muudab säästmise atraktiivseks isegi madala intressimäära puhul

15.05.2015 Tõnu Toompark

Kiire inflatsioon nii enne kui ka pärast majanduskriisi muutis laenamise kõigis Balti riikides kasulikuks ja vähendas raha hoiustamise mõttekust – raha ostujõu kiire vähenemise tõttu olid reaalintressimäärad negatiivsed. 2014. aastast alates peavad Balti pered raha säästmise otsuste puhul lisaks hoiuste intressimääradele silmas pidama ka nullilähedast või isegi negatiivset tarbijahindade muutust, selgitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Enne eurotsooniga ühinemist ei mõjutanud kohalik tarbijahindade tõus otseselt eurohoiuste intressimäärasid ning ka kohalikus valuutas hoiustele ei pakutud inflatsiooniga võrreldavat intressi. Seetõttu pidid hoiustajad leppima negatiivsete reaalintressimääradega isegi juhul, kui hoiuste nominaalintressimäärad olid suhteliselt kõrged.

2000ndatel ületas kõigis Balti riikides inflatsioonimäär hoiuste keskmisi intressimäärasid. 2008. aasta detsembris oli Eesti krooni hoiuste keskmine aastaintressimäär 5,9 protsenti. Kuna inflatsioonimäär ulatus 7,5 protsendini, siis tegelik keskmine reaalintressimäär kujunes negatiivseks – miinus 1,5 protsenti. Lätis oli kaheaastaste tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär 8,7 protsenti, kuid kõrge inflatsiooni tõttu kujunes reaalintressimääraks miinus 1,6 protsenti. Madalaim keskmine kodumaises valuutas hoiuste reaalintressimäär oli Lätis mais 2008 – miinus 8,6 protsenti, Leedus juunis 2008 miinus 6,8 protsenti. Eestis oli veebruaris 2008 kõigi tähtajaliste kroonihoiuste keskmine reaalintressimäär miinus 6,0 protsenti.

Hoiuste reaalintressimäärad kõigis Balti riikides olid negatiivsed kuni 2009. aastani, kui inflatsioonimäär järsult alanes, kuid deposiitide intressimäärad jätkuvalt kasvasid. Inflatsiooni kiirenedes muutus olukord üsna pea endiseks – hoiuste tegelikud intressimäärad olid Eestis 2010., Leedus ja Lätis 2011. aastal jälle negatiivsed.

Inflatsiooni aeglustumise tõttu muutus Lätis keskmine kuni kaheaastaste latihoiuste intressimäär positiivseks juulis 2012, Leedus on tähtajaliste litihoiuste reaalintress positiivne alates juulist 2013 ning Eestis on olnud keskmised eurohoiuste intressimäärad positiivsed alates juunist 2014. Eelmise aasta lõpus oli kõigis kolmes Balti riigis deposiitide keskmine reaalintressimäär positiivne (0,5 kuni 0,7 protsendi tasemel).

“Pered peavad igal juhul raha ettenägematuteks olukordadeks kõrvale panema, seda isegi kõrge inflatsiooni tingimustes, kus raha säästmine selle ostujõu vähenemise tõttu ei tundu eriti arukas otsus. Madalainflatsiooniline majanduskeskkond pakub samas positiivseid hoiuseintresse isegi juhul kui nominaalintressimäärad on väga madalad. See peaks peresid innustama raha säästma. Kui reaalintressmääradega ei arvestata ja otsuseid tehakse vaid nominaalintressimääradest lähtudes, võib hoiustamine tunduda vastupidiselt üsna ebamõistlik,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,170 1,171 1,172 … 1,621 1,622 1,623 Vanemad uudised ››

SEB: kodulaenude portfell Eestis ja Leedus veidi kasvab, kuid Lätis väheneb

Statistika: kinnisvaratehingute käive kerkis aastaga 26 protsenti

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Ülemiste City käive kasvas esimeses kvartalis üle 10%

DNB: Eesti majanduskasv jõuab paari aastaga Lätile ja Leedule järele

Narva Vanalinna Riigikooli kunstikonkurss

Lasnamäele kerkib suur tööstus- ja äripark