Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli sügisese hooaja avab koolitus Kinnisvara ABC

18.06.2015 Margot Toompark

Kinnisvarakooli sügisese koolituste hooaja avab 08-10/09/2015 toimuv kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus Kinnisvara ABC on nüüd endise 16 akadeemilise tunni asemel 18 akadeemilist tundi. See muudatus annab veelgi põhjalikumad teadmised kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, maakleritegevusest ja ehituset ning planeeringutest. Oluline osa koolitusest on pühendatud juriidilistele küsimustele.

Koolitus on tõhus vahend andmaks sissejuhatust kinnisvara- ja maaklerluse maailma. Samuti aitab see kinnistada seniste teadmiste vundamendikive juba valdkonnas tegutsevatel spetsialistidel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Epicenter Kinnisvara avas harukontori Paides

18.06.2015 Tõnu Toompark

Suurte kogemustega kinnisvaraettevõte Epicenter Kinnisvara avas 17. juunil uue harukontori Paides, Suur–Aia 19/21.

Avamise raames oli võimalik kohapeal kohtuda Epicenter Kinnisvara võimeka maakleri Siiri Aruga, kes tegutseb nüüdsest selle nimel, et antud ärivaldkonda Paides uuenduslikult ja värskelt organiseerida.

Harukontori avamisele oli lisaks kohalikele kinnisvaraettevõtete esindajatele ja linnaelanikele tulnud ka Paide linnapea Siret Pihelgas, kes avamise puhul pidulikult lindi läbi lõikas ning soovis edu ja sujuvat koostööd.

“Me oleme väga rõõmsad, et Epicenter Kinnisvara laienes ka Paidesse ning teeme hea meelega koostööd ka Paides tegutsevate kinnisvaraettevõtetega,” sõnas Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve, kes iseloomustas ettevõtet kui “suurte kogemuste ja julge mõtlemisega Eesti kinnisvarabüroo, mida iseloomustab tugev sisu ja tulemuslikkus.”

Nordea Eesti majandusprognoos: tootlikkuse kasvuni viivad digimajandus ja uued tehnoloogiad

17.06.2015 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt kujuneb Eesti eksporditurgude taastumine sel aastal aeglaseks. Eestis jätkub tagasihoidlik majanduskasv, milleks Nordea prognoosib tänavu 2,0 protsenti ja 2016. aastal 3,1 protsenti. Pika-ajalise kasvuni saab viia vaid investeeringute ja tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis eeldab digimajanduse ning uute tehnoloogiate juurutamist traditsioonilisemates majandusharudes.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul jääb Euroopa riikide majanduste kasvu vedama eeskätt sisenõudlus, kuivõrd ekspordi osakaal püsib tagasihoidlik globaalmajanduse mõjude ja riskide tõttu. “Samas on üha rohkem märke sellest, et Eesti peamine eksporditurg jätkab tsüklilist elavnemist, seda toetavad ennekõike soodne toornafta maailmaturuhind ning euroala mahukas kvantitatiivse leevenduse programm. Meie ekspordi kasvuväljavaade paraneb järgmisel aastal, mil euroala sisenõudlus muutub laiemapõhjalisemaks,” ütles Palm.

Nordea prognoosib euroala majanduskasvu 2015. aastaks kõigest 1,3 protsendi ulatuses. 2017. aastal on oodata kasvu elavnemist 1,6 protsendini.

“Samas annab Eesti mõõdukas, ent tasakaalukas majanduskasv põhjust optimismiks ning võimaluse keskenduda pika-ajalist kasvu soosivate valdkondade arendamisele. Üks olulisi väljakutseid on tootlikkuse tõstmine. Oleme küll euroala kiireima kasvuga riikide seas, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkuse tase jääb jätkuvalt tublisti alla euroala. Tootlikkuse kasvutempo on viimastel aastatel püsinud aeglasem pikema perioodi (2001 kuni 2013) keskmisest, mis iseloomustab mitmeid teisi euroala riike,” lisas Palm.

Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks tähendab see eelkõige väljakutset liikuda tehnoloogia kaasabil kõrgema lisandväärtusega ning ekspordile orienteeritud tööstuse ja teenuste majanduse suunas. Tõnu Palm soovitab tehnoloogia arendamise ja selle tööstuses rakendamise strateegia osas võtta eeskuju ühelt Euroopa edukamalt eksportöörilt – Saksamaalt. Kuigi riikide kasvu- ja innovatsiooni arendamise strateegiad, mis suudavad luua reaalset hüpet lisandväärtuse kasvus, on väga individuaalsed.

“Eesti on sarnaselt Saksamaale orienteeritud ekspordile ja seega sõltuv globaalsest konkurentsist. Mõlema riigi majanduses on kõrge tööstuse ja töötleva tööstuse osakaal, kuid majandusstruktuuride võrdluses tuleb esile meie teaduse ja tehnikaharu lisandväärtuse tagasihoidlikum panus majandusse,” ütles Palm. “Eesti pikaajaline kasvustrateegia peaks samuti ette nägema eeskätt reforme, kuidas viia digimajandus ja uued tehnoloogiad kuluefektiivselt muude majandusharudeni.”

“Ka Euroopa Komisjoni tegevusfookuseks on ühtse energia-, digi- ja kapitalituru ning erasektori investeeringute elavdamine, mis sobitub Eesti pikaajaliste väljakutsetega. Muutused digimajanduse suunas mõjutavad edaspidi üha rohkem tööjõunõudlust, organisatsioonide ärimudeleid ja keskkonda laiemalt. See puudutab nutikaid linnu, transpordilahendusi, energia- ja kommunikatsiooni võrke, tarku tööstuseid ja erinevaid personaliseeritud teenuseid,” arvas Palm.

Täpsema Nordea Eesti majandusprognoosiga saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1005 eurot

17.06.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7,0%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%).

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja –toetusi palgatöötajatele (ei sisalda tööalase koolituse, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulusid).

Statistikaameti 19.05.2015 avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid EMTA väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- v osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab Statistikaamet eelkõige KOVide kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll ja otsused

17.06.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus teisipäeval, 16.06.2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt oli üldkoosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 34 371 167 häält, mis moodustab kokku 63,52% aktsiatega määratud häältest.

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli Ühingu 2014 majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ja audiitori valimine.

Korralise üldkoosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus: Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Kristjan Kask

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus: Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Kasumi jaotamise otsus

Vastuvõetud otsus:

Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot.
Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.
Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.
Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Korralise üldkoosoleku protokoll on lisatud käesolevale teatele ja see avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 17. juunil 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Ajaloomuuseum kavatseb Maarjamäe muuseumikompleksi laiendada

17.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Maarjamäe lossi maa-alale lisaks olemasolevatele uute muuseumihoonete ehitamiseks.

Pirita teega külgnevale 5,54 ha suurusele maa-alale koostatud planeeringus on ette nähtud võimalus ehitada alale kuni kaheksa kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega olemasolevat muuseumikompleksi täiendavat hoonet.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva sihtotstarbega krundid. Planeeritava muuseumikompleksi lähialale jääb Eesti Näituste messikeskus ja Tallinna Lauluväljak. Piirkond on oluline puhke- ja vaba aja veetmise koht.

Detailplaneeringu koostamisel seati eesmärgiks luua terviklik ruumiline lahendus Eesti Ajaloomuuseumi territooriumi edasiarendamiseks ühtseks muuseumikompleksiks, milles olemasolevad ja kavandatud hooned ning hoonetevaheline ala krundil moodustaksid üksteist täiendava terviku. Planeeringualale jääval kinnistul paikneb Maarjamäe suvemõisa kompleks, milles asub Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Kinnistul paiknevatest hoonetest üheksa on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks olemasolevale kaheteistkümnele muuseumikompleksi hoonele on krundile kavandatud kolm kuni 3-korruselist hoonet ning kuni viis parki teenindavat hoonet. Kinnistul asuv kõrghaljastusega pargiala on ette nähtud korrastada.

Sobivaima arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus. Detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö „Vana mees tahab koju” edasiarendusena. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Eesti Ajaloomuuseum. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega nr 625-k „Kesklinnas asuva Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Tallinna planeeringute registris ja 5.-12. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. juunil 2013 avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas OÜ Linnalahendused.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ülemiste City saab äri- ja büroohooneid juurde

17.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Ülemiste City alale uusi hooneid rajada võimaldava detailplaneeringu koostamise.

Lõõtsa tn 5 // Sepapaja tn 4, Sepapaja tn 2 ja Sepapaja tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 12 kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata 4,41 ha suurusele maa-alale ehitusõigus kolme kuni 13-korruselise büroohoone ja kahe kuni 5 korruselise parkimismaja ning kahe kuni 13-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis Suur-Sõjamäe tänava, Lõõtsa tänava, Ääsi tänava ja Valukoja tänava vahelisel maa-alal Ülemiste City piirkonnas endise tehase Dvigatel territooriumil. Planeeritava maa-ala lähiümbrus on kiiresti arenev piirkond. Kontaktvööndisse jäävad valdavalt äri-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas AS Technopolis Ülemiste. Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepanekud koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

aasta lõpus viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Ülemiste City ärilinnaku uue arhitektuurilahenduse leidmiseks. Konkursi eesmärgiks oli, arvestades juba kehtiva detailplaneeringu alusel väljaehitatut, kujundada piirkond multifunktsionaalseks ja aktiivseks töö-, elu- ja vabaajakeskkonnaks.

Pärast detailplaneeringu algatamist korraldab Lasnamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Botaanikaaed plaanib hoogsat arenemist

16.06.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus algatab Tallinna Botaanikaaia laienemist võimaldava detailplaneeringu.

Kloostrimetsa tee 46, 52 ja 56 kruntide detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevate hoonete säilitamine ja rekonstrueerimine ning ehitusõiguse määramine kolme kuni 2-korruselise hoone, kuue kasvuhoone ja ühe vaatetorni ehitamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse avamaa taimekollektsioonide laienemine Kloostrimetsa tee 56 krundile ning nende kollektsioonide taimede ettekasvatamiseks kaasaegsete tingimuste loomine.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on uued hooned mõeldud külastajate vastuvõtmiseks, taimekollektsioonide hooldamiseks vajaliku tehnika ja materjalide hoidmiseks ning botaanikaaia uurimis- ja teadustööks. „Tallinna Botaanikaaia arenguks loob käesolev planeering kindlasti senisest paremad võimalused,“ kinnitas Sarapuu

Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava maa-ala suurus on 15,71 ha. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Tallinna Botaanikaaed.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus – botaanikaaeda teenindavate hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine – ei oma olulist keskkonnamõju, seetõttu jäetakse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Planeeritav ala asub Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee, Kiviaia tee ja Pirita jõe vahelisel alal. Lähedusse jäävad teletorn, Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pärnamäe kalmistu.

Planeeritaval maa-alal asuva suurima, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 56 kinnistu omanik on Tallinna linn, hoonestamata kinnistu pindalaga on 111 788 m2.

Planeeringuala jääb Pirita jõeoru maastikukaitseala botaanikaaia piiranguvööndisse. Pirita jõeoru maastikukaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja erisustega. Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Tallinna Botaanikaaed.

Pärast detailplaneeringu algatamist korraldab Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara: 21.03.2014 võlakirjaemissiooni tähtaja muutmine

16.06.2015 Tõnu Toompark

21.03.2014 viis Arco Vara AS läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 160 000 eurot.

Võlakirjade lunastamispäevaks oli määratud 20.06.2015 ning intressimääraks 9,8% aastas.

Kokkuleppel investoritega pikendas Arco Vara AS võlakirjaemissiooni lunastamistähtaega kuni 20.12.2015.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Muutused Tallinna elanike paiknemises viimase kolme rahvaloenduse andmetel

16.06.2015 Tõnu Toompark

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Teadmine, kui palju inimesi kuskil elab, on oluline mitmel põhjusel. Näiteks sõltub iga linna ja valla elanike arvust maksutulude saamine, linnasisesest paiknemisest asutuste (näiteks koolide) avamine, sulgemine ja teeninduspiirkonna määramine, ühistranspordi korraldamine, valimisringkondade moodustamine jne. Teisisõnu on rahvastiku ruumiline paiknemine otseselt seotud ühiskonnaelu juhtimisega.

Nüüdsest on võimalik Tallinna elanike paigutuses toimunud muutusi jälgida viimase kolme rahvaloenduse tulemuste alusel alates 1989. aastast. Geograafilisse infosüsteemi pandud andmed võimaldavad ruumilisi muutusi esitada väga detailselt ja kasutajasõbralikult ning vastavalt konkreetse planeerimisülesande lahendamise vajadustele. Sellega on Eesti astunud suure sammu lähemale Põhjamaadele, kus sedalaadi täpsete ruumiandmete kasutus on tavapärane osa riigi ja linnaelu juhtimisest.

Kiirpilk Tallinna ruumilise struktuuri kujunemisele läbi aja

Tänase Tallinna ruumiline struktuur on kujunenud sammhaaval. Muinas-Tallinna teke ja areng tugines kolme teguri soodsale kokkulangemisele: kaubanduse suurenemine Läänemerel, Toompea hea kaitsestrateegiline asend ning soodne paiknemine muistse Rävala maakonna siseselt. “Kuldsel” 15. sajandil kasvas Tallinn kiiresti – laienes ehitustegevus ning just sellest sajandist pärineb valdavalt vanalinna hilisgooti stiilis hoonestus, seda nii elamute kui muude olulisemate rajatiste osas.

Tallinna ulatuslikum laialivalgumine vanalinna müüride vahelt algas alles 18. sajandil. Võtmetähtsusega oli Kadrioru lossi valmimine 1725. aastal, mis pani aluse eeslinnade arengule: lühikese ajaga kerkis Toompea ümbruses 40 mõisat ja kasvas eeslinnade elanike arv. Varem oli eeslinnade arengut takistanud sagedased sõjad.

Massiline linnastumine sai Eestis alguse 19. sajandi keskel, mille käivitas demograafiline üleminek maal (väikelaste suremuse kiire langus tõi kaasa kiire maarahvastiku kasvu ning kõigile ei jätkunud enam maad) ning peamiselt vee-energial põhineva tööstuse areng linnades. Toona Ülemiste järvest Tallinna lahte suundunud Härjapea jõe energia toel hakkas 19. sajandi teises pooles arenema tööstus ning linn laienes põhja suunas – tekkis tänane Põhja-Tallinn. Tehaste, raudtee ja sadamate lähedusse ehitati tagasihoidlikud 1–2 korruselised puust tööliselamud. Trammiühendus sidus Põhja-Tallinna mugavalt kesklinnaga.

Kui 19. sajandi keskel elas Tallinnas ligikaudu 25 000 inimest, siis 1897. aasta rahvaloenduse ajal juba ligikaudu 60 000. 100 000 elaniku piiri ületas Tallinn 1912. aastal. Elanike arv kasvas nii Eesti teistest piirkondadest kui Venemaalt pärit sisserändajate toel. Eesti suurima linna positsioon oli saavutatud ning maha oli raputatud suurimad konkurendid Narva ja Tartu. Veel 19. sajandi keskel olid Narva ja Tallinna elanike arv võrreldava suurusega.

Eesti iseseisvudes Tallinna rahvaarvu kasv aeglustus, kuid ruumilises struktuuris toimusid taas olulised muutused – aedlinnade rajamisega sai alguse tänasele sarnanev valglinnastumine. Asustus oli siiski kompaktsem, sest elamute rajamisel oli tähtis raudtee lähedus. Aedlinnadest kasvas kõige kiiremini toona iseseisev Nõmme, mis kujunes ametnike, äriteenijate, kaupmeeste, intelligentsi ja osalt ka tööliste linnaks. Lisaks kasvasid kiiresti Merivälja ja Pirita aedlinnad. Koos Nõmmega kasvas Tallinna elanike arv 1939. aastaks hinnanguliselt 165 000-ni.

Kõige mastaapsema jälje Tallinna ruumilisse kujunemisse andis nõukogude aeg. Kuigi 1956. aastal lisati Tallinn koos teiste endiste Nõukogude Liidu pealinnadega nende linnade nimekirja, mille kasvu sooviti piirata, ei võetud seda eesmärki tõsiselt ja Tallinna rahvaarv kasvas 1989. aastaks 480 000-ni. Uute elanike mahutamiseks asuti alates 1959. aastast ehitama paneel-elamupiirkondi. Loomise järjekorras kerkisid Pelguranna, Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, mis ühtekokku andsid nõukogude aja lõpus kodu kolmele tallinlasele neljast. Ainuüksi Lasnamäe elanike arv on võrreldav Eesti rahvaarvult teise linna Tartuga.

Nõukogude ajaga kujunes välja ka tänase Tallinna ruumilise struktuuri põhiolemus, millesse olulisi muutusi viimased 25 aastat toonud ei ole. Tallinna laienemisest annab ülevaatliku pildi eluruumide peamise ehitusaja ruutkaart.

Tallinna elanike paiknemise muutused viimasel 20 aastal

Taasiseseisvumisega peatus massiline sisseränne ja Tallinna rahvaarv hakkas kahanema, mis oli eelkõige seotud Nõukogude Liidust sisserännanute lahkumisega. Et sisserännanud elasid peamiselt uutes paneelmajades, vähenes just paneel-elamute piirkondade rahvaarv. Kui 1989. aastal oli Tallinnas suurimaks asutustiheduseks 21 000 inimest ruutkilomeetril (Mustamäe), siis 2011. aastal 15 600 inimest ruutkilomeetril (Lasnamäe). Aastatel 1989–2011 vähenes Tallinna elanike arv 86 000 inimese võrra. Rahvaarvu muutust 1 km x 1 km ruutude kaupa perioodil 1989–2011 visualiseerib 3D-animatsioon, millel on näha tallinlaste arvu muutus erinevates linnaosades.

Perioodi alguses liiguti üsna intensiivselt välja ka kesklinnast. Valglinnastumisest annab tunnistust elanike liikumine linna äärealade ja mere suunas. Võrreldes 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega oli 2011. aastaks rahvaarv kasvanud vaid Pirita linnaosas, kus puuduvad nõukogude ajal ehitatud paneel-elamute piirkonnad, mis on jätkuvalt kahaneva rahvaarvuga aladeks teistes linnaosades. Haabersti linnaosa rahvaarvu kasvu merelähedastes piirkondades tasakaalustab Väike-Õismäe paneelmajade piirkonnast jätkuv väljaränne, mistõttu kogu linnaosa rahvaarv on praegu endiselt väiksem kui 1989. aastal.

Kasuta Tallinna ruumiandmeid!

Suur töö 1989. aasta rahvaloenduse Tallinna ruumiandmete korrastamisel on 2015. aastaks tehtud. Töö eesmärk ei olnud vaid andmete korrastamine, vaid nende kasutusse toomine erinevat laadi ruumiülesannete lahendamiseks. Võta Statistikaametiga ühendust ja uuri, kuidas saaksid neid andmeid enda ees seisvate ülesannete lahendamiseks kasutada. Ühtlasi jätkub Statistikaametis koostöös Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudiga kogu Eesti katmine sama detailsete 1989. aasta rahvaloenduse ruumiandmetega.

Tallinna arengut illustreerivaid teemakaarte leiab ka Statistikaameti kogumikust „Eesti piirkondlik areng 2014“.

Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf
Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist
Allan Puur, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ehitusmaastik on mastaapsete muutuste lävel

16.06.2015 Karl Kask

1. juulist jõuavad õigusmaastikule mastaapsed ehitus-ja planeerimisõiguse muudatused, sest jõustuvad uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Kuidas need seadused südasuvest ellu rakenduvad?

Rakendusseaduse võib jagada tinglikult kahte ossa. Esimene osa selgitab, mis alates 1. juulist saab sel hetkel kehtivatest planeeringutest, välja antud lubadest ning ehitamisest. Teine osa muudab uuest ehitus-ja planeerimisõigusest puudutatud muid seadusi.

Kehtetuks tunnistatakse praegu kehtivad ehitusseadus, planeerimisseadus ja teeseadus. Tee ehitamise nõuded leiab edaspidi ehitusseadustikust, kõik teeliiklust puudutavad nõuded liiklusseadusest. Lisaks kolme seaduse kehtetuks tunnistamisele muudetakse kokku neljakümmet kahte seadust, millest ehk olulisemad on juba mainitud liiklusseadus, samuti riigilõivuseadus ja võlaõigusseadus.

Riigilõivuseaduse muutmise puhul on tervitatav, et ehitusloa taotluste läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv ainult kindlas suuruses (näiteks elamud 150 € ja mitteelamud 250 €). Loobutud on riigilõivu arvutamisest lähtudes ehitise ruutmeetrite arvust. Täiendavalt kehtestatakse riigilõiv projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest (25 €).

Kuigi Eesti on varem mitmel juhul silma paistnud ülemääraste lõivude poolest (eredaks näiteks on varem kehtinud kohtulõivud), kus riigilõivu sildi all koguti pahatihti pigem makse, siis kiire pilguheit lõivude suurusele näitab, et vähemalt ehitamise lõivustamine on mõõdukas ja seda saab sisulises mõttes pidada nimelt lõivu, mitte selle taha peidetud maksu kogumiseks.

Teine tähelepanuväärne muudatus on seotud ehitiste garantiiga. Kehtivas ehitusseaduses olev ehitise kaheaastase garantii põhimõte ei kandu uude ehitusseadustikku. Ehitaja vastutus ehitusvigade eest on edaspidi reguleeritud ainult võlaõigusseaduses. Selle põhimõttelise muudatuse valguses omandab veelgi suurema kaalu nii ehitusleping, kui kinnisvara müügileping.

Ehitise ja seadmete garantii, selle algus ja kestvus, samuti ehitaja ning kinnisvara müüja vastutuse küsimused tuleb enne lepingute sõlmimist veelgi detailsemalt läbi rääkida ja kokku leppida. Kindlasti peab kokkulepitu jõudma kirjalikku lepingusse, millele vaidluse korral edukalt toetuda. Kuna ehitamine ja kinnisvara on reeglina kallis, siis seda enam peavad sellega seotud kokkulepped olema asjatundlikult vormistatud.

Planeeringute puhul on oluline, et uus planeerimisseadus tagasiulatuvat mõju ei oma või on seda mõistlikult leevendatud. Enne 1. juulit algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes praegu kehtiva planeerimisseaduse nõuetest ning kõik varem kehtestatud planeeringud jäävad muutumatuna kehtima.

Küll on planeeringu koostamise korraldajale antud võimalus valida, kas enne 1. juulit algatatud detailplaneeringu menetlus lõpetada või mitte, kui uue planeerimisseaduse järgi detailplaneeringu koostamise kohustust enam ei ole. Detailplaneeringu koostamise kohustus võib puududa näiteks sellistel ehitistel, mis alates 1. juulist enam ehitusluba ei vaja.

Kohalike omavalitsuste ehitusmäärused jäävad kehtima osas, mis alates 1. juulist ei ole vastuolus uute seadustega. Ehitusmääruste roll ja õiguslik tähendus ilmselt muutub ning neist saavad edaspidi pigem kohaliku omavalitsuse sisemist töökorraldust reguleerivad haldusaktid.

Kui enne 1. juulit on esitatud ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille suhtes ei ole ehitusluba enam nõutav või on nõutav ainult ehitusteatis, siis lõpetatakse ehitusloa menetlus luba andmata ning varasem ehitusloa taotlus loetakse ehitusteatiseks. See on vajalik taotlejate suhtes kehima hakkavate kergemate nõuete rakendamiseks ja liigse bürokraatia vähendamiseks. Samad põhimõtted kehtivad kasutuslubade puhul, kui uue seadusega ei ole kasutusluba nõutav ja piisab näiteks ainult kasutusteatise esitamisest.

Enne uute seaduste jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kuid seda tingimusel, et ehitamisega oli 1. juuliks alustatud. Kui ehitamisega ei ole alustatud, siis varem antud ehitusluba kehtivust ei kaota, kuid lähtuda tuleb juba ehitusseadustikus ehitusloa kehtivusele antud tähtaegadest (5 või 7 aastat). Enne uute seaduste kehtima hakkamist antud kasutusluba kehtib tähtajatult ilma lisatingimusteta.

Kui enne uute seaduste jõustumist oli ehitis ehitusloa kohustusest vabastatud, kuid ehitamisega on juba alustatud, siis lubatakse selline ehitis valmis ehitada kahe aasta jooksul isegi, kui uute seadustega on ehitusluba nõutav või ehitamine keelatud. Kui kaheaastasest tähtajast kinni ei peeta, on tagajärjeks kohustus esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba vastavalt uuele ehitusseadustikule.
Kui ehitis oli enne muudatusi vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamist on alustatud, siis ei ole vajalik ka kasutusteatise või kasutusloa olemasolu pärast 1. juulit. Ka need põhimõtted on ette nähtud selleks, et uute seaduste kehtima hakkamine ei raskendaks varasemat õiguslikku olukorda.

Seega tuleb tähtaegade järgimisel olla hoolas ja ehitamisel kärme, et rakendusseadusega antud soodustusi mitte kaotada. Ehitamise kiirus ei saa siiski olla eesmärk omaette. Ka 1. juulist peab ehitis olema ohutu ja asjatundlikult ehitatud, mitte lihtsalt kokku klopsitud.

Karl Kask
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEXTAL partner

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: kinnisvaralaenude jääk on 2,7 miljardit eurot

16.06.2015 Tõnu Toompark

Kogu kinnisvarasektorisse antud ettevõtete laenude jääk oli 2015 I kvartalis Eesti Panga andmetel 2,7 miljardit eurot. Aastaga kasvas vastav näitaja 10%.

Uusi laene anti 2015 I kvartalis kinnisvarasektorisse 230 miljonit eurot. See kasvas aastataguse näitajaga võrreldes koguni 62%.

Elamispindade arendamiseks antud laenude jääk oli 2015 I kvartalis Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. Uusi laene väljastati I kvartali jooksul 12 miljonit eurot.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna arhitektuurivõistluse „Velokoda“ näituse avamine

15.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna Energiaagentuuri ja EKA eestvedamisel toimub 18. juunil kell 11 Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava majas tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse „Velokoda“ laekunud tööde näituse avamine, ühtlasi kuulutatakse samas välja võistluse võitjad.

Ettevõtmisega tähistatakse ühtlasi Euroopa Säästva Energia Nädala (EUSEW) raames korraldatavat energiapäeva.

Tallinna Energiaagentuur koostöös Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond kuulutasid detsembris välja tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse “Velokoda”, mille eesmärgiks oli saada sobiv ideelahendus korterelamute piirkonda sobiva jalgrataste mugavaks ööpäevaringseks hoidmiseks mõeldud lukustatava rattamaja mudeli väljatöötamiseks.

Näituse avamisele on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning näitusele töödega tutvuma oodatakse kõiki jalgrataste hoiustamise vajadusega kokkupuutuvaid kodanikke ja korteriühistute esindajaid.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on kiiduväärt, et võistlusele laekus palju huvitavid ideid, mis väärivad edasiarendamist. „Kindlasti on tudengitel kui rattaga sõitjate suurell sihtgrupil oma kogemuse kaudu tekkinud palju ideid kuidas võiks olla mugavalt ja turvaliselt korraldatud jalgrataste hoidmine. Sellised lukustatavad rattamajad korterelamute õuealadel meelitavad jalgrattaga sõitma senisest enam kaaskodanikke, mis aitab kaasa rahva tervise tõusule, müra ja CO2 emissiooni vähendamisele ning ilmestab linnaruumi. Korraldatud arhitektuurivõistlus aitab kaasa Tallinna ambitsioonikale eesmärgile saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks.“

Näitusel on väljas kõik arhitektuurivõistlusele esitatud 17 maketti. Näitus Telliskivi loomelinnakus asuva Vaba Lava fuajees on avatud kuni 17. augustini E-L kell 10-20, P kell 11-18. Näituse kuraator on Eve Komp.

Näituse korraldamist toetavad Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Energiaagentuur, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Vaba Lava ja Eesti Kultuurkapital.

Euroopa Säästva Energia Nädala raames toimuvad Brüsselis mitmed kõrgetasemelised konverentsid ja valdkondlikud kohtumised ning energia efektiivse kasutamisega seotud projektide auhindamise üritus, ühtlasi korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides energiapäevad. Täpsemalt saab nädala olemuse ja üritustega tutvuda veebilehel:www.eusew.eu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Смотрите, как изменяются число и цена предложений о сдаче квартиры

15.06.2015 Tõnu Toompark

Практика показывает, что частный арендодатель, не запрашивающий маклерскую плату, может позволить себе установить цену на 5-10% выше. Кроме того, предложения «прямо от владельца» просматриваются на порталах недвижимости в 2-4 раза чаще, чем объявления, сделанные через посредников.

Предложение арендного жилья в Таллинне растет, что дает квартиросъемщикам большую свободу выбора. По словам руководителя портала kv.ee Тарво Теслона, большое число предложений сдерживает цену.

Как пояснил Теслон, предложений стало больше отчасти потому, что весной заканчиваются договоры об аренде у студентов. Кроме того, на рынок аренды попадают квартиры вторичного рынка, которые их владельцам не удалось продать. Теслон подчеркнул, что сейчас самое время думать о смене жилья, поскольку в августе-сентябре начинается пик спроса на квартиры.

Если в конце прошлого года на портале kv.ee было около 1900 объявлений о сдаче квартир в Таллинне, то в мае их стало уже примерно 2400. Примечательно, что больше всего выросло число предложений от частных лиц.

«Несмотря на рост предложения, у нас в Таллинне все же дефицит арендных квартир. Практика показывает, что частное лицо, не запрашивающее маклерскую плату, может в объявлении поставить цену на 5-10% выше среднего. Кроме того, интересно, что предложения «от владельца» просматривают в 2-4 раза больше, чем предложения, сделанные через посредников», – отметил Теслон новые тренды арендного сектора.

Хотя число предложений увеличилось (т.е. увеличилась и конкуренция между арендодателями), цена предложений растет. Средняя цена за квадратный метр на портале kv.ee составляла в мае 9,50 €/кв.м.

По словам Теслона, еще год назад она была на евро ниже. Он объяснил, что среднюю цену поднимают добавившиеся на рынок дорогие квартиры. Предполагать, что аренда аналогичных квартир теперь подорожала на 10%, не совсем верно.

http://dv.ee/novosti/2015/06/15/smotrite-kak-izmenjaetsja-chislo-i-cena-predlozhenij-o-sdache-kvartiry

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTENi uus kinnisvarafond kuulutab välja aktsiate avaliku pakkumise

15.06.2015 Tõnu Toompark

Juunis tegevust alustav alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja aktsiate avaliku pakkumise minimaalse investeerimismahuga 10 000 eurot ühe investori kohta. Fondivalitseja partnerid ja fondijuhid on tänaseks fondi investeerinud juba 3,3 miljonit eurot. Märkimisperiood on 15. juuni – 3. juuli 2015 ning aktsiaid saavad märkida ainult Swedbanki kliendid. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldab Swedbank.

EfTEN Real Estate Fund III AS plaanib lisaks EfTEN Capitali partnerite poolsele alginvesteeringule kokku kaasata 6,5-36 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakase sõnul oleme täna olukorras, kus võlakirjade hinnad ja aktsiaturud on ajaloolisel kõrgtasemel ning ärikinnisvara pakub mõõduka riskiga, stabiilset, rahavooga investeerimisvõimalust. „Kui Skandinaavias on ärikinnisvara tootlused langemas juba alla 4 protsendi, siis Balti turul on vastavad üürivoo tootlusmäärad 7-8 protsendi vahel. Kasutades mõistlikus määras finantsvõimendust, pakub tänane Balti ärikinnisvaraturg head tootlust, mida tahame ka Eesti jaeinvestorile pakkuda,” lisas Arakas. Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib fond kasutada laenuvõimendust kuni 65 protsenti kinnisvarainvesteeringu väärtusest. Tegemist on esimese fondiga, mis teeb jaeinvestoritele kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse.

Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajalise fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

EREF_III_FactSheet_EST