Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ülemiste järve lõunakülg saab promenaadi eskiisi

17.07.2015 Tõnu Toompark

Rae vald sõlmis kuue ettevõtjaga koostöölepingu Ülemiste järve lõunaküljele rajatava promenaadi eskiisprojekti tellimiseks.

„Ülemiste järve lõunaküljele planeerime ligi 1,5 kilomeetri pikkust järvepromenaadi, mis sobib nii jalutamiseks kui tervisespordi tegemiseks,“ rääkis Ülemiste järve avamise eest aktiivselt seisnud endine riigikogu liige ja praegune Rae vallavolikogu liige Tõnis Kõiv, kes lisas, et loodetavasti lähiaastatesse jääv järvepromenaad saab olema lisaväärtus ennekõike Peetri ja Järveküla elanikele, kuid loomulikult võidab sellest piirkond laiemalt.

Vallavanem Mart Võrklaev on juba varasemalt tunnustanud Kõivu initsiatiivi järve avamiseks elanikele ja samuti järvepromenaadi rajamiseks, kuid sel korral pälvis Kõiv vallavanema tunnustuse ka selle eest, et eskiisprojekti tellimine esimesele promenaadi lõigule on saanud nii valla kui vallas tegutsevate ettevõtjate ühisasjaks.

Milline aga võiks olla ligi 1,5 kilomeetri pikkune mööda järve äärt kulgev rada kas alguspunktiga Leerimäe teest või Lääne teest Järvekülas kuni Kurna ojani, see saab selgemaks peale Eesti juhtiva promenaadide arhitekti Kersti Lootuse poolt kokku pandud eskiisprojekti 3D visualiseeringus.

„Esitamisküpse visuaali kohta saavad kõik huvilised võimaluse oma arvamust avaldada ning visuaal aitab põhiliselt väärkujutelmadest tulenevat vastuseisu inimeste lubamisele vee äärde muuta,“ kõneles Kõiv lisades, et mida selgemaks saavad plaanid, seda vähem on põhjust karta veekvaliteedi pärast.”

„Mul on hea meel, et ka ettevõtjad on otsustanud elukeskkonna väärtust tõstvas projektis osaleda. Ilma nende kaasfinantseeringuta ei jõuaks me eskiisini nii kiiresti kindlasti,“ kõneles vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanema sõnul on koostöös maastikuarhitekt Kersti Lootusega tehtud ära eeltöö ja vaadatud Ülemiste ümbrust selle pilguga, et kuidas siis oleks mõistlik rajada jalutusrajad järvevett igati kaitstes.

„Valla huvi on üheltpoolt kindlasti kaitsta väärtuslikku järvevett, kuid samas võimaldada elanikele ligipääs Ülemiste järve äärde,“ resümeeris vallavanem.

Laam Kinnivara OÜ ja Energiamaja OÜ juhatuse liige Aivar Villemsoni sõnul on promenaadid ja terviserajad elukeskkonda väga oodatud. “Vaadates, kui hästi läheb sporditarvete müüjatel ning kui rahvarohked on tervisespordi üritused, siis vald on igati õigel teel, “ ütles Villemson.

Koos Aivar Villemsoniga allkirjastasid koostöölepingu veel Maik Teiv Compakt Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena, Madis Mägi Hausers Grupp OÜ juhatuse liikmena, Andrus Uudmäe Sõpruse Majad OÜ juhatuse liikmena ja Marko Rink BlueSky Project OÜ juhatuse liikmena.

Eskiisprojekt valla ja ettevõtjate ühisfinantseerimisel valmib käesoleva aasta oktoobri lõpuks ning läheb maksma ilma käibemaksuta 4400 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala

16.07.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet on viimastel aastatel tehtud aeropildistamise ja laserskaneerimise andmete abil täpsustanud Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala. Võrreldes varasemaga on valdavalt tegu 1 protsendi piiresse jäävate muudatustega.

“Kui seni oli käibel ligi 20 aastat tagasi paberkaartidel fikseeritud nn statistiline pindala, siis nüüd kasutatakse elektroonilistest andmekogudest pärinevaid märksa täpsemaid andmeid,” selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Näiteks aastaid tagasi kasutati paberkaardil piiri märkimiseks pliiatsit või markerit, mille joone laius võis anda piiri asukoha lausa 50-meetrise nihkega. Nüüd on tänu tänapäevastele tehnilistele võimalustele aluskaartide kvaliteet oluliselt parem, piiride määramise täpsus on tõusnud ning tulemused usaldusväärsemad.”

Suuremate erinevustega tuleb arvestada just veepiiri (meri, vooluveekogud) omavatel haldusüksustel, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Peamised muudatused tulenevadki Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest. Näiteks Narva linna pindala tuli korrigeerida just veehoidlaga seoses 20 protsendi võrra ning selle linna suuruseks loetakse nüüd 6895 hektarit varasema 8454 asemel. Üle 10% muutus pindala Kallaste linnal ja Piirissaare vallal – Kallaste suurenes 33 hektari ja Piirissaare 104 hektari võrra. Ka Tallinna pindala suurenes 104 hektarit.

Kui liita kokku kõikide haldusüksuste pindalad ning arvestada juurde piiriveekogud (v.a meri), on 112 km² võrra suuremaks muutunud ka Eesti üldpindala. Varem oli maakatastri statistikas fikseeritud Eesti pindalana 45 227 km², nüüd on see tasapinnaliselt arvutatult 45 339 ruutkilomeetrit.

Senisest enam tegelikkusele vastavad halduspiirid ja aluskaardid on olulised näiteks planeeringute tegemisel, kuid ka muude, ennekõike haldustasandi otsuste langetamisel.

Kuna halduspiirid kantakse maakatastrisse, siis Maa-amet katastripidajana korrastab ja täpsustab maakatastrisse kandeid tehes (nt uusi katastriüksusi registreerides) pidevalt ka halduspiiri asukohta. Täpsustatud haldusüksuste pindalad arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga maakatastrisse kantud haldusüksuse piiriandmete alusel, seejuures arvestatakse vaid maismaaosa (1 ha täpsusega).

Maa-amet on kõiki kohalikke omavalitsusi täpsustatud piiridest ja pindalast teavitanud. Uued andmed on saanud ka Statistikaamet. Soovitame kõikidel uued arvutatud haldusüksuste pindalad kasutusele võtta ning neid igal aastal uuendada.

Ajakohased haldus- ja asutusüksuste piirid saab alla laadidahttp://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html.

Mõned näited piirimuutuste kohta:

Haapsalu täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)

Mõisaküla täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)

Sillamäe täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)

Viljandi täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Rahvusarhiivi uue peahoone ehitus jõudis sarikapeoni

16.07.2015 Tõnu Toompark

Täna peeti Tartus Rahvusarhiivi uue peahoone Noora sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja riigiarhivaar Priit Pirsko.

RKASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS 2016. aasta kevadeks kuuekorruselise büroo- ja arhiivihoone, mis oleks Rahvusarhiivi funktsioonidest tulenevaks tööks sobiv, vastaks kehtestatud ning arhiivispetsiifilistele nõuetele ja oleks ülalpidamises võimalikult energiasäästlik, vastupidav ning kauakestev.

YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp avaldas heameelt, et keerukas objekt on hetkel praktiliselt üks kuu planeeritud ajagraafikust ees. Toomas Rapp ütles hinnates olukorda: „Selle vastutusrikka projekti teostamisel on kõik osapooled professionaalsed ja pühendunud. Tänu heale koostööle oleme jõudnud tulemuseni, kus Rahvusarhiivi objektil on mudelprojekteerimisest ja selle tulemi kasutamisest on saanud igapäevase töö reaalsus.“

Nooruse tänavale rajatava hoone arhitekt on Illimar Truverk, ehitusprojekt valmis firmade Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ koostöös. Hoone suuruseks on kavandatud ligi 11 000 ruutmeetrit ja selle ehitusmaksumus on 7,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus- ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on ehituse peatöövõtt – hoonete ja rajatiste ehitamine – ning elamu- ja ärihoonete arendus. 2014. aastal oli YIT kontserni käive ligikaudu 1,8 miljardit eurot. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Balti riikides ja Ida-Euroopas ning on tööandjaks enam kui 6000 töötajale. YITi aktsiad on noteeritud Helsingi NASDAQ OMX börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa turuülevaade 06-2015

16.07.2015 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg oli juunis vägagi ootuspärane – võrreldes maikuuga tehingute hulk langes, kuid möödunud aastaga kõrvutades oli käesoleva aasta juuni aktiivsem. Hinnatasemed kõikusid õles-alla, sõltudes rohkem sellest, millist tüüpi kortereid enam osteti. Üldiselt aga peame nentima endiselt juba pikemalt aega kehtinud fakti – turg on stabiilne.

Maa-ameti statistika kohaselt toimus juunis 3871 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on maist 4,8% vähem, kuid mullusest juunist 14,1% enam. Tehingute rahaline kogumaht oli möödunud kuul aga 252,27 miljonit eurot, mis viimase aasta lõikes on teine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturu tehinguaktiivsuse dünaamika oli kogu Eestiga sarnane – juuni oli maikuust vaiksem, kuid aastatagusest ajast siiski suurema müügiga. Maa-ameti andmetel toimus 976 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maikuust 22,8% väiksem tulemus, kuid 2014. aasta juunikuust 16,3% enam.

Langus tuli peamiselt korteriturult, sest jaanipühade ajaga sai alguse vaiksem suvehooaeg. Müüdi 674 korterit (maikuus 814), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1430 eurot. Kui maiga võrreldes langes hinnatase 4%, siis mulluse juuniga kõrvutades kasvas hinnatase 1,9%. Üldiselt võib öelda, et kuna aastatagune võrdlusbaas sarnaneb käesoleva aastaga, jäävad tõusuprotsendid aina väiksemaks.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1627 €/m2. Muutus võrreldes maiga +15,5%* ja aastaga +29,4%*.
Kadriorg: 2144 €/m2. Muutus võrreldes maiga +3,2%.
Kalamaja: 1815 €/m2. Muutus võrreldes maiga -6,6% ja aastaga +12,1%*.
Kesklinn: 1955 €/m2. Muutus võrreldes maiga +3,6% ja aastaga +19,4%*.
Kristiine: 1529 €/m2. Muutus võrreldes maiga -10,6% ja aastaga -5,8%.
Lasnamäe: 1217 €/m2. Muutus võrreldes maiga -2% ja aastaga +8,2%.
Mustamäe: 1310 €/m2. Muutus võrreldes maiga -5% ja aastaga -3,1%.
Nõmme: 1297 €/m2. Muutus võrreldes maiga -11,7%* ja aastaga -12,2%*.
Pirita: 1647 €/m2. Muutus võrreldes maiga -3% ja aastaga +3,6%.
Põhja-Tallinn: 1409 €/m2. Muutus võrreldes maiga -3,2% ja aastaga +9,2%.
Vanalinn: 2395 €/m2. Muutus võrreldes maiga -10,5%* ja aastaga -5,5%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 36 (mais 34) ning hoonestamata elamukrunte 19 (maikuus 14).

Tartu

Kui vahepealsed kuud olid Tartus üsna vaiksed, siis juunis tehingute hulk taas kasvas. Maa-ameti andmetel müüdi 204 kinnisvaraobjekti, mida on maist 21,4% enam. Võrreldes eelmise aasta juuniga kasvas tehinguaktiivsus 24,4%.

Tehingute arvu kasv tuli korteriturult, kusjuures mõjutajaks polnud uusarendused, nagu juba mõneti harjumuseks saanud. Müüdi 145 korterit (maikuus 117), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1151 eurot. Võrreldes maiga kukkus hinnatase 3,4% samas kui aastaga kerkis see 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 16 (mais samuti 16) ning hoonestamata elamukrunte 5 (mais 2).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg jätkas tehingute arvu poolest stabiilsel lainel. Juunis toimus maa-ameti andmeil 293 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maist 2,8% enam, kuid möödunud aasta juunist 9,3% väiksem tulemus.

Numbrid maakonna tähtsamatel korteriturgudel enamalt jaolt langesid. Narvas müüdi 46 korterit (maikuus 59), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 465 eurot. Kuuga langes hinnatase 6,3% ja aastaga 3,5%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi kortereid 58 (maikuus 62) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 96 eurot. Kui ühe kuuga kerkis hinnatase 8,8%, siis aastaga 28%. Tõsi, niisuguse kasvuprotsendi taga ei ole üldine trend, vaid linna eripära, kus kaalu omavad nii väga erineva hinnaklassiga korterid.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 11 korterit (maikuus 13), mille ruutmeeter maksis mediaankeskmiselt 223 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 14,1%, siis aastaga kasvas see 3,2%.

Jõhvis müüdi ka 7 eramut (mais 4).

Pärnu

Pärast väikest langust kasvas juunis Pärnu kinnisvaraturg taas. Maa-ameti andmetel toimus 100 ostu-müügitehingut, mida on 16 tehingu võrra maikuust enam. Kuna möödunud aasta juuni oli erandlikult vaikne, kasvas tehinguaktiivsus aastataguse ajaga 47,1%. Trendi antud protsent seega ei näita.

Kortereid müüdi 63 (mais 64), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 917 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 8,9%, siis aastaga kasvas see 24,4%. Kui Pärnu paistis pikalt silma hinnatasemete paigalseisuga siis, vaadates nüüd viimase 12 kuu peale, on näha hoolimata tõusudest ja langustest hinnatõusutrendi.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 9 (maikuus 8) ning elamukrunte tänu uushoonestamisele 14 (maikuus 2).

Viljandi

Viljandis leidis maa-ameti andmetel juunikuus aset 33 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab keskmisest suuremat tehingutaset. Kui maikuuga võrreldes langes tehingute hulk 6 võrra, siis mulluse juuniga kõrvutades kasvas see näitaja 9 tehingu võrra.

Kortereid müüdi 19 (maikuus 28), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 450 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 17,7%, siis aastaga 13,3%.

Allikas: Maa-amet

Maju müüdi 7 (mais 4).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli juunis jälle tavapärasest aktiivsem. Maa-ameti andmete põhjal toimus 34 ostu-müügitehingut, mis on nii maist kui ka mullusest junnist 10 tehingu võrra enam.

Kasv tuli korteriturult – müüdi 27 objekti (maikuus 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 568 eurot. Kui maiga võrreldes kasvas hinnatase 6,5%, siis aastaga toimus 5% tõus.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 3 (mais 1) ja elamukrunte 1 (mais 0).

Kuressaare

Kuressaares jätkas kinnisvaraturg juuniski keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel vahetas omanikku 19 kinnisvaraobjekti, mis on 4 tehingu võrra maikuust enam, kuid 8 võrra möödunud aasta juunist vähem.

Kortereid müüdi 10 (mais 7), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 670 eurot. Võrreldes maikuuga langes hind 0,4%, kuid aastaga kasvas 14,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (mais 3).

Haapsalu

Sarnaselt maikuule avaldasid ka juunis Haapsalu kinnisvaraturu statistikale mõju hoonestusõiguste müügid, mis kergitas tehingute üldnumbri erandlikult kõrgeks. Seega toimus maa-ameti andmetel 58 ostu-müügitehingut (mais 62). Reaalne mediaantase on tegelikult aga ca 17-25 tehingut kuus.

Kortereid müüdi 19 (maikuus 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 537 eurot. Kui kuuga tõusis hinnatase 21%, siis aastaga 11,2%. Tõsi, juuni oli taas üks neist kuudest, mil toimus oluliselt enam tehinguid kallima kinnisvaraga.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 1 (mais 3) ja elamukrunte samuti 1 (maikuus 1).

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tuleval aastal saab rohkem peresid kodutoetust

16.07.2015 Tõnu Toompark

Ettevõtlusminister Urve Palo muutis lasterikastele peredele suunatud eluaseme remondiks ja kaasajastamiseks ettenähtud toetuse tingimusi, et võimaldada toetust senisest enamatele suurperedele. Samuti suureneb meetme eelarve tuleval aastal pea kaks korda ehk 3,2 miljoni euroni.

Minister Palo sõnul pööratakse järgmisel meetmeperioodil muuhulgas enam tähelepanu raske ja sügava puudega lastega peredele ning nende vajadustega on varasemast rohkem arvestatud.

Võrreldes kehtiva taotlusperioodiga on tuleval aastal toetust saavate perede ring laiem. Kui tänavu on meetme sihtrühmaks nelja ja enamalapselised pered, siis uuel perioodil saavad toetust taotleda pered, kus kasvab kolm ja enam kuni 19-aastast last.

Minister Palo lisas, et heade koduste tingimuste loomine aitab lisaks sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele kaasa ka laste õppeedukuse kasvule. „Kõik pered on ära teeninud võimaluse elada kaasaegsetes tingimustes, mis on mugavad ja energiasäästlikud. Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse toetada senisest rohkemaid perekondi,“ ütles minister.

Sel aastal eraldab riik kodutoetuseks kokku 1,8 miljonit eurot, tuleval aastal kasvab summa 3,2 miljoni euroni. Toetussumma on üldjuhul kuni 8000 eurot pere kohta, kuid hindamiskomisjoni ettepanekul võib seda tõsta kuni 14 000 euroni. Riigi toetus on kuni 100 protsenti kogu projekti maksumusest.

Tänavune kodutoetuste taotluste vastuvõtt lõppeb 31. juulil, uutel tingimustel saab toetust taotleda alates tuleva aasta kevadest.

Alates 2008. aastast on riik paljulapselistele peredele eraldanud kodutoetust kokku 18,6 miljonit eurot, millega on paranenud üle 2000 suurpere elamistingimused.

Toetuse eraldamine toimub Sihtasutuse KredEx kaudu. Toetust saavad küsida pered, kelle keskmine sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli viimasel aastal kuni 355 eurot kuus.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal Eestis kolmelapselisi peresid 12 105 ning nelja- ja enamalapselisi 3008. Kokku on kuni 19-aastaseid lapsi Eestis pisut üle 269 tuhande.

Laste (0–17-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2 ja absoluutse vaesuse määr 10,1 protsenti. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres – kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21 protsenti ja absoluutses vaesuses 9 protsenti, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28 ja 16 protsenti.

Tivoli elamurajooni ajaloolised leiud on avatud uudistamiseks

15.07.2015 Tõnu Toompark

Täna, 15. juulil avati Kadriorus Tivoli elamurajooni ehitusplatsil tasuta väljapanek keskajast pärinevatest laevavrakkidest ja fotonäitus muudest artefaktidest, mis olid sealsamas ehituse käigus avastatud kuu aega tagasi. Lähiajal antakse laevavrakk üle Eesti Meremuuseumile.

Kadriorus Tivoli elamurajooni ehitustöödel leiti laevavrakkide jäänused, mis pärinevad tõenäoliselt 14.-17. sajandist. Tegemist on endise sadamaalaga, kus varem asus merelaht, kuid 1930ndate aastate lõpus ala täideti. „Kunagise merepõhja setetes paiknesid kolme kompaktsema vraki jäänused, mis on seni olnud kaetud ligi 4 meetri paksuse täitepinnasega. Väljakaevamiste jooksul on dokumenteeritud mitmekülgset infot ja kogutud materjale, mille edaspidised uuringud ja analüüsid annavad meile uusi teadmisi omaaegsest elu-olust, kaubandusest ja laevaehitusest,“ kirjeldab leitut Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio, kelle sõnul samasuguseid leide ja väljakaevamisi varem Eestis ette ei ole tulnud.

Kultuuriväärtusega leiust teavitas Muinsuskaitseametit ehituse peatöövõtja Nordecon, kes koostöös Tivoli arendaja Metro Capitaliga pakuvad igakülgset abi vrakkide nõuetekohaste uuringute läbiviimiseks. Muinsuskaitseameti eestvedamisel oli koheselt objektil alustatud arheoloogiliste uuringutega eesmärgiga vrakid välja kaevata, dokumenteerida ning säilitada. Esimene leitud vrakk nimega „Viljo“ on nüüdseks välja kaevatud ja tõstetud ehitusala idapoolsele pervele, kus ootab koormakatte all edasist transporti. Kõik huvilised saavad tulla Metro Capitali poolt paigaldatud vaateplatvormile, et näha ka teist laevavrakki (nimega „Peeter“) oma silmaga. Lisaks on kõigil huvilistel võimalus tutvuda leitud artefaktide fotogalerii ja laevade infoga. Vaateplatvorm ja galerii asuvad Kadriorus, Bensiini ja Tuukri tänavate nurga peal.

Metro Capitali tegevjuht Mart Habakuke sõnul on selline leid arendaja jaoks esmakordne. „Ühel päeval põrkas kopp kaevamistöödel millegi vastu. Mehed peatasid kohe töö, heitsid pilgu peale ning oli selge, et tegu on millegi ajaloolisega. Muinsuskaitseamet oli kutsutud üle vaatama. Mõned päevad hiljem ehitusplatsi teises otsas kaevates tuli välja teine laev. Röntgenuuringud näitasid, et ehitusalal võib olla veel kolmaski laev. Majade ehitusega oleme sellest unikaalse põhjusega viivitusest sõltumata graafikus ning järgmise aasta sügiseks peaksid majad valmis saama,“ rääkis Habakuk.

Tulevane Tivoli elamurajoon (www.tivoli.ee), kust ajaloolised laevavrakid leiti, asub tallinlaste seas Tivolina tuntud looduskaunil alal Kadrioru pargi vahetus läheduses, Pirita promenaadi juures vaid 200 meetri kaugusel merest. Esimese etapi arenduse käigus rajab Metro Capital 2016. aasta sügiseks kaks 5-korruselist maja 39 eksklusiivse korteriga.

Trigon: Kinnistu müük

15.07.2015 Tõnu Toompark

AS Trigon Property Development teatab, et tütarettevõtja VN Niidu Kinnisvara OÜ sõlmis 14.07.2015 endale kuuluva kinnistu aadressiga Arukase 8 Pärnus suurusega 0,5 hektarit müügilepingu hinnaga 102 000 eurot (sisaldab käibemaksu).

Tehingu järgselt kuulub VN Niidu Kinnisvarale Pärnus Niidu-Kase tänavate piirkonnas kokku 32,8 ha maad, mille sihtotstarve on peamiselt äri- ja tootmismaa.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Capfield ja Nordea pank on kokku leppinud Norde ja Lasnamäe Centrumi refinantseerimises

15.07.2015 Tõnu Toompark

Capfield ja Nordea pank on leppinud kokku Capfieldi 150 miljoni euro suuruse kinnisvaraportfelli refinantseerimises.

Refinantseerimisega saadud kapital suunatakse mitmete kavandatavate arenduste läbiviimiseks. Nende hulka kuuluvad nii Norde kui ka Lasnamäe Centrumi laiendused ning uue kaubanduskeskuse arendamine Tartu maanteel Tallinna Lennujaama läheduses.

“Meil on väga hea meel tehingu eduka läbiviimise üle Nordea toel ja usaldusel ning jätkame põnevusega koostööd panga professionaalse meeskonnaga,” ütles Capfieldi finantsdirektor Kaja Kirsch.

“Capfield on meie turul saavutanud silmapaistvaid tulemusi ja meil on rõõm aidata kaasa niivõrd tugeva arendaja tegevuse laiendamisele,” lausus Nordea korporatiivpanganduse juht Peter S. Treialt.

Capfieldi tegevjuht Tallinnas Ruben Gornischeff ütles: “Refinantseerimine näitab meie osanike ja Nordea pühendumust kõrgetasemeliste ning kasumlike kaubanduskeskuste loomiseks Tallinna parimates asukohtades. Ootan juba lähitulevikus mitme kaubanduskeskuse avamist.”

Lisaks eelnevale kavatseb Capfield tulevikus laieneda Eestist välja teistesse Balti riikidesse ja Lääne-Euroopa suurematesse linnadesse.

Capfield on ostukeskuste omanik ja arendaja Eestis. Capfieldi portfell koosneb kuuest Eestis asuvast jaekaubanduskeskusest renditava brutopinnaga (GLA) üle 75 000 m2 ja ka erinevatest arendamiseks ettenähtud kruntidest.

Capfieldi portfell on üks Eesti suurimaid jaekaubandusportfelle, mis sisaldab ihaldatud asukohti kesk- ja eeslinnapiirkondades. Muljetavaldav 65% suurune osa portfelli GLA-st koosneb suurtest ankurrentnikest, kelle hulgas on tuntud kohalikud ja rahvusvahelised kaubamärgid nagu Bauhaus, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, SportsDirect, Baltika Fashion Chains, Denim Dream, Jysk, Euronics ning Apollo raamatupoed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ilmus uus käsiraamat „Perekonnaõigus ja varasuhted“

15.07.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu kirjastaja on Kinnisvarakool OÜ.

Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat võiks olla abimeheks nii abiellu astujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti saab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ põhjendas autor Evi Hindpere käsiraamatu vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad omavaheliste varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus kokkuleppeid sõlmida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on ka populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (tasuta transport Eesti piires) või Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/
Käsiraamatu esikaane pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted.gif
Käsiraamatu autor Evi Hindpere pilt: https://www.kinnisvarakool.ee/evi-hindpere-598×900.jpg

Kontaktid

Autor

Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kirjastaja

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Narvas avati uus Maxima X kauplus

14.07.2015 Tõnu Toompark

Täna avas Maxima Eesti Narvas uue Maxima X kodukaupluse, mis pakub tarbijatele ligi 11 000 erinevat nimetust toidu- ja esmatarbekaupa.

Aadressil Tallinna maantee 19c avatud Maxima X kauplus põhineb jaeketi uuel kodukaupluse kontseptsioonil. Avaras müügisaalis pakutakse ligi 11 000 nimetust erinevat toidu- ja esmatarbekaupa, sealhulgas laia valikut Maxima tsehhides valmistatud kulinaaria- ja kondiitritooteid, kohapeal küpsetatud pagaritooteid, värsket liha ja mereande.

“Uus kauplus on eelkäijast nii kaubavaliku kui ka müügisaali ja kollektiivi suuruste poolest ligi kolmandiku võrra suurem,” ütles Maxima Eesti tegevdirektor Vygintas Šapokas. “Maxima on Ida-Virumaal suurima turuosaga kaubanduskett ning kavatseme oma positsiooni jätkuvalt tugevdada, pöörates tähelepanu kvaliteedile, täiustades kaubavalikut ja rajades uusi kauplusi,” märkis Šapokas.

“Narva linna vaatepunktist on uue kaupluse rajamisel mitu positiivset külge – üheltpoolt lisandub ligi 40 töökohta, teisalt aitab kaubanduspindade lisandumine kaasa ka linna arengule ja loob linlastele parema elukeskkonna ning kindlasti kinnitab linna arengu stabiilsust ja jätkuvalt mitmekülgset potentsiaali,” ütles kaupluse avamisel Narva linnapea Eduard East.

Varasemalt samas asukohas olnud hoone renoveeriti täielikult. Arhitektuurilise erilahendusena kujutatakse uuel kauplusehoone fassaadil Narva kesklinna siluetti. Renoveerimistööde käigus rajati samuti juurdepääsuteed sõidukitele ja jalakäijatele, vajalikud tehnovõrgud, 43-kohaline parkla ja haljastus.

Esmaspäeval suleti seoses uue kaupluse avamisega aadressil Tallinna maantee 13 tegutsenud Maxima X kodukauplus. Kõik suletud kaupluse töötajad suundusid tööle uude poodi, kokku kuulub kaupluse kollektiivi 36 inimest.

Maxima Eesti kuulub jaekaubanduskontserni Maxima Grupé, mis ühendab 525 kauplust Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Bulgaarias. Eestis töötab 74 kauplust, millest 54 on Maxima X kodukauplused, 19 – Maxima XX supermarketid, üks on Maxima XXX hüpermarket. Maxima Eesti kauplustes on ligikaudu 4000 töötajat. 2014. aastal ulatus Maxima Eesti netokäive 401 miljoni euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: Olulise osaluse muutus

14.07.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teavitab, et 13.07.2015 saatis AS Swedbank esindajakonto omaniku Nordea Bank Finland Plc, Clients korraldusel teate, mille kohaselt 26.06.2015 suurenes Eginvest Limited osalus Pro Kapitalis 9 300 000 aktsia võrra 17,18%-ni.

Vastava aktsiate arvu võrra on vähenenud Clearstream Banking Luxembourg S.A. Clients osalus.

Pro Kapitalile edastatud informatsiooni kohaselt ei muutunud antud aktsiate lõplik kasusaaja, kelleks on jätkuvalt Ernesto Preatoni ja tema lähikondsed. Tehingu puhul on tegemist kontohalduri vahetusega.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Narva linnusest moodsat külastuskeskust kujundava arhitektuurikonkursi võitja on selgunud

14.07.2015 Tõnu Toompark

Täna selgus SA Narva Muuseumi poolt välja kuulutatud arhitektuurivõistluse võitja. Võistluse eesmärgiks oli saada lahendus, mis aitaks praeguse linnuse baasil arendada välja moodsat muuseumi, konverentsikeskust ja vabaõhusündmusi siduv paik, mis peaks riigi idaväravana olema avatud nii Eesti nüüdiskultuurile kui ka rõhutama pärandit. Narva linnusesse kavandatav külastuskeskus on plaanis tervikuna välja ehitada viie aasta jooksul, ning osaliselt avatakse see külastajatele juba 2018. aastal.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ning arhitektuurikonkursi žürii liikme Veronika Valgu sõnutsi oli kolmeosaline võistlusülesanne äärmiselt keeruline, kus osaleja pidi üles näitama oskusi nii muinsuskaitse, maastikuarhitektuuri, sillaehituse kui ka uue hoone kavandamisel. Seda kõike nii, et vana ja ajalooline eristuks selgelt uuest ja tänapäevasest ning kokku moodustuks terviklik ruumiline ansambel.

Ülesande keerukusele vaatamata laekus konkursile mitmeid tugevaid ja läbimõeldud kavandeid ja võidutöö täidab võistluse eesmärki igati hästi.

„Mulle endale meeldis ehk kõige enam II koha saanud töö, mille minimalistlik ruumikäsitlus on mulle isiklikult esteetiliselt veenvam ja kus lahenduse mõjulepääsevusele aitab kaasa ka läbimõeldud valguslahendus, mis hõlmab nii eksponeeritavaid väljapanekuid kui ka hoonekompleksi kui ajaloolist mälestist tervikuna. Üldine lahendus on teostatud tugeva pieteeditundega, töö suhtub ajaloolisesse substantsi võrreldes teiste töödega kõige säästlikumalt ning oleks visuaalse kontseptsiooni mõttes olnud kahtlemata väärt ka esikohta,“ ütles Valk.

„Esikohatöö omakorda köitis muuhulgas sellega, et autorid on kavandanud linnuse lõunatorni juurest täiendava lisapääsu promenaadilt üles linnuse õuele. See võte ei järgi küll otseselt võistlustingimustes etteantud väravate-sissepääsude skeemi, kuid on iseenesest väga hea mõte, mis väärib elluviimist. Žürii hindas ka seda, et inimeste liikumine on selle töös kõige põhjalikumalt läbimõeldud,“ lisas Veronika Valk.

SA Narva Muuseumi poolt välja kuulutatud arhitektuurivõistlusele esitati kokku viis tööd. Konkursi tulemusena auhinnati kolme võistlustööd ning kaks said ergutuspreemiad:

I preemia, (20 000 eurot), ideekavand märgusõnaga „Kaks sõpra“, autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja, Martin Proomik (arhitektuuribüroo JVR);
II preemia (15 000 eurot) ideekavand märgusõnaga „Ulm“, autorid Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner, Ionnais Lykouras (arhitektuuribürood DAGOpen, LÜNK Arhitektid);
III preemia (10 000 eurot) ideekavand märgusõnaga „Aedificium“, autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Marleen Stokkeby, Viktoria Andrejeva, Constantine Rybkin, Tanel Trepp (arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid).

Samuti anti välja kaks ergutuspreemiat (á 3500 eurot), mille pälvisis ideekavandid „Valge“, autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask Salto arhitektuuribüroo OÜ-st ja „Vool“, autorid Mari Hunt, Karin Tõugu, Aet Ader, Kadri Klementi, Kalle Komissarov, Kaspar Krass, Merilin Kaup (arhitektuuribüroost OÜ b210).

30. juulil kl 16.00 avatakse Narva linnuse esimesel korrusel näitus, mis võimaldab kõigil linnuse külastajatel konkursile esitatud kavanditega tutvuda.

Võistluse auhinnafond rahastati Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja SA Narva Muuseumi toel. Narva linnuse ehitus on kavas rahastada EL struktuurfondide meetmete toel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv jäi aastatagusele 3 protsenti alla

14.07.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 179 mitteeluruumi. Aastataguse ajaga vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 3 protsendi võrra.

2015 I kvartal on järjestikune kolmas kvartal, mil mitteeluruumide kasutuslubade saamine ehk mitteeluruumide valmimine on aastataguse ajaga võrreldes langusetrendis.

Kuigi mitteeluruumide valmimine arvuliselt on vähenenud on kasvanud valminud mitteeluruumide pind. 2015 I kvartalis kasutusloa saanud mitteeluruumide pind oli 168 000 m² ehk eelmise aasta näitajast 42 protsenti rohkem.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Üürileandja ABC: kas välismaalane on parem üürnik?

13.07.2015 Tõnu Toompark

Sageli eeldavad korterite üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse ja loodetakse, et välismaalased on rumalad ega tea kohalikul kinnisvaraturul toimuvast ning usutakse, et seetõttu on välismaalased nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Praktikas tuleb tõdeda, et välismaalasest koduotsija ootused võivad olla hoopis teises äärmuses. Sageli ootavad välismaalased Lääne-Euroopast hoopis seda, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Kõrgem hind tähendab paremat kaupa

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Või siis soovib välismaalane eluruumi üürida lühikeseks perioodiks – paariks nädalaks või paariks kuuks – ja ta teab, et lühikese üüriperioodi üürihind ongi tavapärasest kõrgem.

Üürileandja peab riskid maandama

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses. Praktikas küsitaks etagatisraha pigem ühe-kahe kuu üürisumma ulatuses.

Välismaalasest üürniku läbi suure kala püüdjate lootuses peab arvestama võimalike riskidega. Mis siis saab, kui välismaalasest üürnik võlgu jääb? Eestimaalase leiab tõenäoliselt varem või hiljem üles, aga hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 06-2015

12.07.2015 Kadri Lest

Harjumuspäraselt oli jaanikuu tehingute poolest maikuust vaiksem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 3871 ostu-müügitehingut koguväärtusega 252,363 miljonit eurot.

Võrreldes maikuuga toimus 5% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 14%. Juunikuus näitas korterite keskmine hind kõigis suuremates linnades väikest languse, kuid jätkuvat suurt langust me lähikuudel tulemas ei näe.

Allikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1556 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 181 682 879 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 15%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16% ja koguväärtus 65%. Koguväärtuse tõusu tõi eelmine kuu kaasa kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 674 korteriomandi tehingut, mis on 141 tehingut vähem kui mais ja 122 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind langes juunis 0,5%, olles tasemel 1539 €/m² (mediaan 1430 €/m²). 2014. aasta juuniga võrreldes on keskmine hind tõusnud 8%.