Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna munitsipaalmajades tehakse parendustöid

09.07.2015 Tallinn.ee

Põhja Tallinnas lõppesid Ankru tn 1 munitsipaalmaja fassaaditööd, millega likvideeriti ilmastikust põhjustatud kahjustused ning anti peale renoveerimist 15 aastat kasutuses olnud vanale hoonele värske ilme.

„Suurimaks probleemiks oli põhjapoolsele fassaadile tekkinud vetikas,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Ekspertiis tuvastas fassaadil tugevad pigmendi- ja krohvikahjustused. Nüüdseks on hoone kõik küljed põhjalikult renoveeritud.“

Tööde käigus teostati fassaadi pesu biotsiidiga ja survepesu, tehti hulgaliselt krohviparandusi, vahetati aknaplekid, armeeriti aknaalused, värviti fassaad ja metallpiirded jpm.

Ankru tn 1 hoone fassaadi renoveerimise kogumaksumuseks kujunes 89 524,54 eurot.

Ankru tn 1 hoone renoveeriti munitsipaalmajaks 2000. aastal, viie trepikojaga 4-5-korruselises hoones on 68 korterit, sh 3 sotsiaalkorterit ning 9 liikumispuuetega inimestele kohandatud korterit.

Tänavu teostati kokku 80 760 euro eest ka Männiku tee 96 ja 98a munitsipaalmajade fassaadide parandustöid – paneelivuukide renoveerimine, akende hermetiseerimistööd, aknapiirete värvimistööd – ning hermetiseeriti Loometsa tn 6 munitsipaalmaja aknalenkide ja seinapaneeli liitumiskohad.

Abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et lisaks olemasolevate munitsipaalmajade korrastamisele kavatseb Tallinn munitsipaaleluruumide rajamist jätkata – Lasnamäele Uuslinna tn 3a kinnistule on plaanis rajada kaks korterelamut, et toetada eluasemeprobleemi lahendamisel linna koolide ja lasteaedade õpetajaid. Kava kohaselt ehitatakse Uuslinna tn 3a kinnistule kaks viiekorruselist korterelamut, kuhu on kavandatud kokku 70 ühe- ja kahetoalist korterit.

Võrk lisas, et aasta algul Mustamäel valminud munitsipaalelamuga leevendati arstide ja õdede eluasememuret. Põhja-Tallinna aadressile Maleva tn 18 kinnistule on aga plaanis rajada seenioride maja.

„Kaugemas tulevikus kavatseme energiasäästlikud munitsipaalmajad rajada ka Kopli poolsaarele Vasara tänava äärde kasutuskõlbmatuks muutunud hoonete lammutamise järel tühjaks jäävatele kruntidele,“ ütles Võrk.

Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad kasutuskõlbmatud elamud lammutatakse käesoleva aasta jooksul, neist esimese lammutustööd on juba lõppenud. „Lammutatud hoonete kinnistud heakorrastatakse ning lähiaastatel ehitame Vasara-Kopliranna kvartalisse uued, kokku umbes saja korteriga munitsipaalmajad,“ ütles Võrk.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kuuülevaade: juunis maksis Tallinna korteri ruutmeeter üle 1500 euro

09.07.2015 Tõnu Toompark

Juunis püsis Tallinna korteri 1540-eurone keskmine ruutmeetri hind maiga samal tasemel, kuid tehinguaktiivsus kukkus 17,4 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on aktiivsuse kukkumine juunis tavaline ja seotud pühade ning puhkustega. “Praegu ehitatakse üle linna sügishooajaks uusi kortereid juurde. Eriti suured muutused toimuvad Põhja-Tallinnas, kus aastaga tõusis keskmine ruutmeetri hind 25 protsenti. Ristiku ja Vabriku tänavale kerkib neli korralikku kortermaja, Erika tänavale tuleb Arsenali keskus ning Noblessneri piirkonnas käib suur ehitamine. Uute pindade lisandumine peaks edasise hinnatõusu ära hoidma,” ütles Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga 974 ostu-müügitehingut, mis on 23% vähem kui mais. Aastataguse ajaga võrreldes oli tänavu juunis tehinguid 16,6 protsenti rohkem ning tehingute kogumaksumus 74,8 protsenti kõrgem.

Tallinna korterite tehinguaktiivsus langes kuuga 17,4% ning keskmine ruutmeetri hind jäi 1540 euroga mai tasemele. Kalleim korter müüdi juunis 638 000 ning odavaim 7000 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 37 hoonestatud kinnistut, mis on kolme võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 950 000 ja odavaim 6400 euro eest.

Juunis müüd 18 krunti, mis on nelja võrra enam kui mais. Kalleim krunt müüdi 492 000 ning odavaim 14 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Analüütik kinnisvaraturu hinnalangusesse ei usu

09.07.2015 Tõnu Toompark

Kuigi maa-ameti info näitab juunis kinnisvaraturu kaheprotsendist hinnalangust, siis turu langust see siiski ei tähenda, ütles Adaur OÜ juht, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Ta ütles, et kuigi maa-ameti andmed on väga head, on vaja eristada kahte asja – kinnisvara hinda ja väärtust. Hinda mõjutab juba seegi, kui on tehtud kalli hinnaga kinnisvaraga tehinguid, mis viivad ka tehingu hinda üles.

«Siin on see asi, et on tehtud tehingud kahe kalli kesklinna korterelamuga, mis on keskmist hinda kergitanud, aga väärtust pole muutnud,» sõnas analüütik. Nüüd on need korterelamud statistikast kadunud, mis vähendab ka keskmist hinda.

Teine asi on see, et ühe kuu lõikes on Tallinna hinnastatistika väga hüplik. «Ühe kuu baasil ei maksa liiga palju järeldusi teha,» leidis Toompark.

Mõjutab ka see, et 2014. aasta alguses tehti palju arendusprojekte. Nood korterid on jõudmas asjaõigustehinguteni, mis muudab tehingute struktuuri kallinemise suunas.

«Väärtus on samal tasemel kui aasta tagasi või pisut keskinud. Langust ei julge küll öelda,» märkis Toompark. Väärtuse mõttes pole kõige olulisem, mida hind teeb – see on hinnang, mis põhineb kõhutundel, hindadel ja faktidel.

Ning kuna turul jätkub nii ostjaid kui nõudlust, siis mingit langust näha ei ole. Ohumärk oleks see, kui langemas oleksid nii tehingute hind kui arv.

Toomparki sõnul pole ka ette näha, et kinnisvarast hakataks pagema – hinnad ja väärtus on kõrgel, kuid intress all.

Toimetaja: Marge Tubalkain, majandusajakirjanik

http://kodu.postimees.ee/3255001/analuutik-kinnisvaraturu-hinnalangusesse-ei-usu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandususaldus langes nii Eestis kui Euroopa Liidus

09.07.2015 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt 29. juunil avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks* juunis 105.5, kusjuures indeks vähenes viimase kuuga 0.9 punkti. Majandususaldus paranes Itaalias (+0.8) ja Hollandis (+0.4), kuid vähenes Hispaanias (–2.0).

Indeks jäi üldjoontes samale tasemele Saksamaal (±0) ja Prantsusmaal (–0.2). Majandususaldus püsib kõrge Suurbritannias (109.4), kuid on võrreldes maiga langenud (–3.8).

Euroalal oli majandususalduse indeks 103.5 ja see on viimase kuuga natuke langenud (–0.3).

Äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav Eesti majandususaldusindeks** oli juunis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 94.4, mis on 0.9 punkti halvem kui mais. Eestis paranes veidi tarbijate kindlustunne (mis ainsana ületab pikaajalist keskmist), kuid vähenesid tööstus-, teenindus-, kaubandus- ja ehitussektori kindlustunne. Suurim langus oli ehitussektori kindlustunde osas.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus enamasti langustrendis. Nii oli majandususaldus Leedus 102.1 (langus kuuga 0.3 punkti), Lätis 101.9 (langus kuuga 1.6 punkti), Rootsis 104.2 (langus kuuga –0.4 punkti). Soomes paranes majandususaldus 0.5 punkti ja on tõusnud tagasi 94.1 punktini, mis oli ka märtsis.

* Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.
** Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga ei muutunud

09.07.2015 Konjunktuuriinstituut

Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator juunis –8. See on samal tasemel eelmise kuuga (–8) ja lähedane pikaajalisele keskmisele (–9). Kuuga paranesid veidi inimeste ootused riigi majandusolukorrale, kuid säästuprognoosi osas oldi pessimistlikumad ja prognoositakse ka olukorra mõningast halvenemist tööturul. Võrreldes eelmise aasta juuniga on elanike majanduslik kindlustunne kahanenud ja seda nii säästuvõime, tööturu, riigi kui oma pere majandusväljavaadete osas.

Elanike kindlustunde kahanemist on mõjutanud rahvusvahelise olukorra pingestumine ja rahulolematus valitsuse esimeste kuude tegevustega.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

	Kindlustunde indikaator	Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)	Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)	Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine	–9	–1	4	14	–27
Juuni 2014	–4	5	3	5	–17
Mai 2015	–8	2	–8	10	–17
Juuni 2015	–8	3	–3	12	–19

Juunis prognoosis 23% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 55% hindas olukorda samaks ja 16% pelgas halvenemist.

Ootused riigi majandusarengu väljavaadetele paranesid viimase kuuga. Juunis prognoosis 25% küsitletutest, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34% ja halvenemist kartis 27% küsitletutest.

Elanike inflatsiooniootused jäid juunis oluliselt alla pikaajalist keskmist, kuid võrreldes I kvartaliga on hinnatõusu ootused kasvanud (saldo märtsis +1, aprillis +8, mais +23, juunis +15).

Nii säästuvõimelisi kui rahalistes raskustes olevaid peresid oli juunis aasta võrdluses veidi vähem, suurenes ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal. Juunis hindas 40% peredest, et suudavad säästa, 52% tuli ots-otsaga kokku ja 6% kulutas varasemaid sääste või elas võlgu (aasta tagasi vastavalt 42%, 50% ja 8%). 44% vastanutest hindas, et tõenäoliselt säästetakse ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi 43%).

2015. aasta juunis oli tarbijate kindlustunde indikaator Euroopa Liidus –3.3 ja euroalal –5.6, kusjuures Euroopa Liidu elanike kindlustunne tõusis kuuga 0.7 punkti, euroala elanike kindlustunne jäi aga samale tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Kruntide omandamine Sofias

09.07.2015 Tõnu Toompark

08.07.2015 sõlmis Arco Vara AS eellepingu Ritorex EOOD’ga, mis on Hispaania kinnisvara gruppi kuuluv äriühing, millega omandab krunte kogupinnaga 2470 m2 ja asukohaga Lachezar Stanchev tänav, Iztok’i linnaosa, Sofia.

Vastavalt eellepingule on müüja kohustatud järgneva kuue kuu jooksul viima lõpule kokkulepitud detailplaneeringu kehtestamise, mis võimaldab elamuehitust, ja tagama Hispaania panga kasuks kruntidele seatud hüpoteekide kustutamise.

Tehing on struktureeritud äriühingu Sofia Parkside EOOD, s.o maatükkide ainuomaniku, ainuosaluse omandamisena.

Maatükid asuvad prestiižse Iztok’i linnaosa keskel Novachnitsa jõe ääres, 500 meetri kaugusel metroopeatustest ning modernsest kontorihoonete ja kaubanduskeskuse kompleksist. Vastavalt linna üldplaneeringule jäävad kirdes asuvad munitsipaalmaad rohealadeks.

Tehinguga jätkab Arco Vara AS oma pikaajalist strateegiat Sofia elamispindade turul kohaloleku kinnistamiseks. Omandatud projekti arvestuslik müüdava maapealse pindala suurus on 7800 m2 ja eeldatav toodete hinnaklass kõrgem, kui Manasrtirski Livadi arendusprojektil. Eeldatav on ehituse algus on hiljemalt 2016 II kvartalis ja projekti lõpetamine hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kasutusluba määrab ehitise kasutusotstarbe

08.07.2015 Taivo Ruus

Riigikohtu tsiviilkolleegium langetas 17.06.2015 vastuolulise otsuse, mis keelab elamu kasutusotstarbevastase kasutamise sõltumata sellest, kas see kasutus naabreid ka tegelikult mõjutab.

Otsuse lõpliku resolutsiooni kohaselt rahuldati ühes kortermajas elava kahe korteriomaniku hagi korteriomandi omandike vastu, kelle korteris oli toimunud tantsustuudio tegevus. Kohtuotsusega keelati korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimine, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine. Samas jäeti hagi rahuldamata osas, mis puudutab samade isikute muud tegevust vaidlusalusel pinnal seoses tantsutundide korraldamisega, millega ei kaasne tantsutegevust.

Mida niisugune otsus täpselt tähendab ja kuidas täpselt peaksid kostjad pärast vaidlust lahendava otsuse saamist edaspidi oma korteris käituma, jätab üsna avara tõlgendamisruumi. Tantsimist kui hagejaid tegelikult häirinud käitumist päriselt nagu ära ei keelatud, kuid tantsutegevusega tantsutunnid küll. Tantsutundide teoreetiline korraldamine on otsuse kohaselt siiski lubatud, aga hoopis mujal toimuva tunni ettevalmistamiseks paari tantsusammu harjutamine on samas keelatud.

Tundub, nagu soovinuks Riikohus öelda, et vaidlusalusel korteriomandi reaalosal ei ole lubamatu mitte tantsimine, vaid üksnes selle praktiline õpetus (tantsutegevus), kuid kas see on tõesti nii ja kui siis miks, jääb paraku ka otsuse põhjendusi lugedes ikkagi vastuseta.

Subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole oluline

Asja läbivaatamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused seoses küsimusega, kas kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise lõpetamise nõude eelduseks on ka korteriomaniku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks anti asi anda lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule (7 liiget).

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et subjektiivse õiguse kohtusse pöördumiseks annavad korteriomandiseaduse ja ehitusseaduse normid, millest tuleneb korteriomanike õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale ning ehitise kasutamise otstarbele.

Kohus lahkas otsust tehes majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja möönis, et kasutusotstarbed on selles avaralt sõnastatud. Seepärast märkis riigikohus, et vajalik on analüüsida, kas ja kuidas erineb vaidlusaluse tegevusega kaasnev mõju kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega kaasnevast mõjust nii ehituslikult kui ka oma mõju poolest naabritele.

Kohus märkis, et kui korteriomaniku tegevus ei ole selgelt paigutatav ühegi loetelus nimetatud kasutusotstarbe alla, ei ole alust tegevust keelata, kui mõni teine loetelus nimetatud kategooria sobiks küll paremini, kuid korteriomaniku tegevuse mõju ei erine oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust.

Niisugust mõjuanalüüsi aga samas Riigikohtu otsusest endast siiski ei leia, ka puudub viide mistahes analüüsile mõne alama astme kohtu otsuses. Seega jääb ka saladuseks nii tantsu kui ka selle õpetuse roll tänapäeva Eesti ühiskonnas.

Otsuseni jõudis Riigikohus hoopis lihtsamalt, märkides, et pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusalustes ruumides peeti tantsustuudiot ja anti tantsutunde. Riigikohtu hinnangul oleks täpsem määratlus tantsustuudiole hoopis näiteks „huvialakooli õppehoone” või „täiendus- või ümberõppeasutuse hoone”. Niisiis erines kostjate tegevuse otstarve kasutusloale märgitud kasutusotstarbest ja seepärast otsustaski kohus kostjate tegevuse keelata.

Eriarvamus

Väärib märkimist, et kolleegiumi 7 liikmest jäid 2 eriarvamusele, leides, et mingisuguse tegevuse keelamisnõudega kohtusse pöördumise eelduseks saab olla siiski subjektiivsete õiguste rikkumine, mida antud juhul välja ei toodud ega tõendatud.

Autorile tundubki pigem mõistlik eriarvamuse seisukoht, sest praegusel juhul on Riigikohus avanud Pandora laeka „mulle ei meeldi, mida sa teed“ nõuete esitamiseks. Kasutusluba kui haldusakt kujutab endast siiski eelkõige kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et valminud ehitis on ohutu ja teda võib seetõttu vastavalt otstarbele kasutada. Üksnes asjaolu, et „Ehitise kasutamise otstarvete loetelus“ ei ole loetletud kõiki elamus elamisega seotud eluavaldusi, ei tohiks olla ajendiks õigusvaidluste pidamiseks juhul, kui naabrite subjektiivseid õigusi tegelikult ei rikuta.

Taivo Ruus
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Jahtklubi laiendusega tuleb Piritale sadamakohti juurde

08.07.2015 Tõnu Toompark

Pirital asuv Eesti suurim jahtklubi ESS Kalev Jahtklubi ostis AS Tallinna Olümpiaspordikeskuselt maatüki, et sadamat suurendada ja pakkuda rohkem sadamakohti, sest nõudlus on suur.

Kalev jahtklubi ülem Indrek Ilves ütles, et Pirita TOPiga käisid läbirääkimised mitu aastat ja eelmisel nädalal sai leping allkirjad. „Meie areng oli natukene pärsitud ja sadam hakkas väikseks jääma,“ põhjendas Ilves. Kui varem oli sadamakohti 110, millest osa on külaliskohad, siis ostuga saadi juba juurde 22 kohta.

Tulevikus on plaan seda numbrit veelgi suurendada. „Perspektiivis soovime kaikohtade arvu uues sadamaosas tõsta 70ni ehk kokku saaks sadamas olema 180 kohta,“ rääkis jahtklubi ülem. Plaanide kohaselt saab sadam ka angaari paatide talvehoiuks ja Pirita TOPi juures olevat tenniseplatsi ala saab edaspidi kasutada rahvusvaheliste ürituste võistluskeskusena.

Lisaks tahab jahtklubi end Pirita elanikele ja külalistele rohkem avada. Selleks on juba maha võetud vanad aiad ja soov on anda külastajate kasutusse enam ruume klubihoones, kus asub restoran. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et jahtklubil on Pirital oluline roll ja selle laiendus ja korrastamine teeb linnaosa veelgi atraktiivsemaks. „Lisaks rahvusvaheliste võistluste korraldamisele võimaldaks klubi ka linnaosa elanikele ja seltside võimaluse osaleda erinevatel seminaridel või pidada kokkusaamisi,“ märkis Mölder.

Kevadel süvendas jahtklubi jõge, mida sellises ulatuses pole pärast olümpiamänge tehtud. Süvendamise maksumus oli 220000 eurot, millest jahtklubi omaosalus oli 80000 ja EAS andis väikesadamate arendamise meetme kaudu ülejäänu. Tallinna linn eraldas reservfondist jahtklubile 20000 eurot omaosaluse maksmiseks.

Kalev Jahtklubi on Eesti suurim jahtklubi. Klubil on ligi 630 liiget.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordecon: Osaluse omandamisest SWENCN AB-s

08.07.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS tütarettevõtja SweNCN OÜ omandas 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB selle ainuaktsionärilt Lennart Alpstålilt, kes omab äriühingu Luksusjaht AS kaudu osalust nii Nordecon AS-is kui ka SweNCN OÜ-s.

SWENCN AB põhitegevusalaks on ehitusteenuste osutamine. Äriühingu senine majandustegevus on toimunud ebaolulises mahus ning soetamise järgselt keskendutakse peamiselt ehitustegevuse korraldamisele.

Osaluse omandamine on Nordeconi kontserni strateegiline otsus, mis võimaldab Nordecon AS-il laiendada kontserni tegevust ning tegeleda ehitusteenuste osutamisega Rootsi Kuningriigis.

NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses on sõlmitud tehingu puhul tegemist küll seotud isikuga (Lennart Alpstål omab kaudselt olulist osalust nii Nordecon AS-is kui ka Nordecon AS-i tütarettevõtjas SweNCN OÜ-s) sõlmitud tehinguga, kuid samas ei ole see käsitletav olulise tehinguna seotud isikuga ning Nordecon AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud. Nordecon AS-i konsolideeritud majandusnäitajatele nimetatud tehing olulist mõju ei avalda.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 730 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

07.07.2015 Tallinn.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Kesklinnas Järvevana tee, Tammsaare tee ja Pärnu maantee liiklussõlme naabruses asuvale planeeringualale uusi ärihooneid ehitada võimaldava detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda 12.-26. augustini tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimajas toas 32) ning Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) esmaspäeval 8.15-18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15-17.00 ning reedel 8.15-16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneering võimaldab 2,7 ha suurusele planeeringualale uusi ärihooneid ehitada.

Detailplaneering näeb ette kuni 10-korruseliste ärihoonete ehitamiseks ja olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks ehitusõiguse määramise.

Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringualale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Planeeritav ala asub Tallinna keskusest lõunas ühe tähtsama väljasõidutee, Pärnu maantee ääres. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus.

Juuni hinnalanguse põhjustasid välistegurid

07.07.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis aastataguse ajaga võrreldes 0,1% ja eelmise kuuga võrreldes 0,2%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,3%lt 0,2%ni.

Hinnalanguse peamine põhjus on endiselt impordihindade alanemine. Juunis jätkus nii energia kui ka toiduainete tarbijahindade langus, mis on kestnud juba rohkem kui aasta. Energia hinna langus suurenes elektri ja soojusenergia tõttu, mis odavnesid aasta võrdluses 6,3% ja 4,1%. Kuigi toornafta hinna tase tõusis maailmaturul esimesel poolaastal suhteliselt kiiresti, mida toetas euro kursi nõrgenemine, siis juunis hinnatõus rauges.

Alusinflatsioon – tarbijakorvi kallinemine ilma välisteguritest mõjutatud energia ja toiduaineteta – kiirenes juunis 0,9%ni võrreldes jaanuari 0,5%ga . Teenused kallinesid juunis aasta võrdluses 2,4%. Kui tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jätta, siis tõusid teenuste hinnad 3,5%. Sisemaise inflatsiooni järkjärgulise kiirenemise peamine põhjus on olnud palgakulude kasv. Osa teenuste kallinemisest võib siiski kanda ka hooajaliste tegurite arvele, sest juunis kallinesid enim turismi ja vaba aja teenused. Teisel poolaastal on teenuste inflatsioon hooajaliste tegurite tõttu tavapäraselt väiksem.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tarbijahindade tõus teisel poolaastal kiireneb, kuid on siiski tagasihoidlik. Selle aasta keskmine hinnatõus jääb prognoosi kohaselt nulli juurde. Aeglast hinnatõusu soodustab see, et kaudsete näitajate põhjal oli majanduskasv teises kvartalis mõõdukas ning ka palgatõus on viimastel andmetel mõnevõrra pidurdunud. Lisariskid tulenevad Kreeka võlakriisist ja Aasia riikide majanduskasvu võimalikust aeglustumisest.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

RE/MAX City: Viimsi vaevleb uute korterite põuas

07.07.2015 Siim Serka

Tallinnas varjutavad kerkivad kraanad päikest ja uusi korteriprojekte lisandub pea igapäevaselt. Seevastu pealinna külje all Viimsi vallas on uutest korteritest suur põud, leiab RE/MAX City maakler Siim Serka.

Tallinna uute korterite pakkumine on oluliselt kasvanud. Kui aasta tagasi pakuti pealinnas 1500 uut korterit, siis tänavu juunis oli pakkumine kerkinud juba üle 2000. Viimsis sellist juurdekasvu pole olnud. Aastataguse 82 korteri asemel pakuti juunis müügiks ainult 59 uut korterit, millest 42 on ridaelamukorterid.

„Nii võime öelda, et koduotsijate jaoks on Viimsi elamispindade pakkumine kokku tõmmanud ehk valikuvõimalus erinevate asukohtade, kvaliteedi ja hinnatasemetega projektide osas on olematu,“ kommenteeris Siim Serka.

Uute korterite pakkumise vähenemise kõrval on Viimsis lisaks napimaks jäänud vanemate korterite pakkumine. Aastataguse 248 korteri asemel pakuti tänavu juunis Viimsis müügiks 209 korterit.

Vaatamata uute korterite pakkumise defitsiidile on Viimsi elamispindade turg üsnagi aktiivne. Aasta tagasi 2014 II kvartalis tehti Viimsis 54 korteritehingut. Tänavu samal ajaperioodil aga koguni 82 tehingut.

„Madal pakkumine aktiivse kinnisvaraturu tingimustes tähendab enamasti survet hindadele. Kui ostjatel valikuvõimalust ei ole ehk müüjate vahel on nõrk konkurents, annab see võimaluse kinnisvaramüüjatele hindu omatahtsi ülespoole kruvida,“ selgitas Siim Serka.

Nii on Viimsi valla korteritehingute keskmine hind aastataguselt tasemelt 1295 €/m² kasvanud tänavuseks II kvartaliks 1395 €/m² tasemele. Vaikses tõusutrendis on nii Viimsi uute kui vanade korterite pakkumishinnad.

„Koduotsijad ei peaks siiski kartma, et Viimsi korterite hinnad kättesaamatusse kõrgusesse sööstavad. Tallinna kinnisvarahinnad püsivad enam-vähem paigal ja Viimsi konkureerib paratamatult kõrvalasuva Tallinnaga. Nii paneb pealinna hinnatase Viimsile piiri ette, kust läbimurdmine võimalik ei ole,“ prognoosis Siim Serka. „Küll võime tänast turupilti vaadates kindlalt väita, et Viimsis on puudu hea asukohaga mõistliku suurusega 2-3-toalistest korteritest. Nõudlus ehk ostjad on turul, aga neile meeldivat pakkumist napib.“

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Siim Serka
RE/MAX City kutseline maakler
+372 5682 4889
siim.serka@remax.ee
www.remax.ee

The fall in prices in June was caused by external factors

07.07.2015 Tõnu Toompark

Data from Statistics Estonia show that the consumer price index was 0.1% lower in June than a year earlier and 0.2% lower than a month earlier. Preliminary estimates show that harmonised consumer price index inflation in the euro area slowed from 0.3% to 0.2%.

The main reason for the drop in prices was again a decline in import prices. Both energy and food prices in June continued their slide, which has by now lasted more than a year. The fall in energy prices was amplified by electricity prices being 6.3% lower than a year earlier and heat prices 4.1% lower. Although the crude oil price rose on global markets relatively rapidly in the first half of the year, with support from a weakening of the euro, the rise in prices levelled off in June.

Core inflation, which excludes the prices of energy and food as they are affected by external factors, sped up to 0.9% in June from the 0.5% of January. Prices for services were 2.4% higher in June than a year earlier, and if the effect of free higher education is excluded, prices for services were up 3.5%. The main driver of the gradual rise in domestic inflation has been wage rises. Some of the rise in services prices can be attributed to seasonal factors, as it was tourism and leisure services that saw prices rise most in June. Seasonal factors mean that services inflation will be lower than usual in the second half of the year.

Eesti Pank forecasts that consumer prices will rise faster in the second half of the year, but the rise will still be modest. Consumer price inflation is forecast to remain around zero on average this year. Indirect indicators suggest that economic growth was moderate in the second quarter, keeping inflation lower, and the latest data indicate that wage rises have slowed somewhat. Additional risks could emerge from the Greek debt crisis and from a possible deceleration of economic growth in Asia.

Eluasemekulud odavnesid aastaga 1,6 protsenti

07.07.2015 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta juuniga võrreldes 0,5% odavamad ja teenused 0,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 8,9% odavam mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri-, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus kodudesse jõudnud elekter oli 6,4% ning soojusenergia 4,1% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 4,8%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (29%) ning odavnenud kartul (30%) ja suhkur (20%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus miinusmärgiga selle aasta jaanuaris, mil see oli -0,4%.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2,8% odavnenud elekter, soojusenergia ja küte, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 4,1% ja soojusenergia 2,6%. Puhkusereisid olid juunis 14,2% kallimad ja kangad 7,2% odavamad kui mais.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2015
Kaubagrupp	Juuni 2014 – juuni 2015, %	Mai 2015 – Juuni 2015, %
KOKKU	-0,1	-0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,1	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,2	-0,6
Riietus ja jalatsid	1,0	-1,4
Eluase	-1,6	-1,4
Majapidamine	1,2	0,1
Tervishoid	2,7	-0,1
Transport	-4,4	0,7
Side	1,3	-0,2
Vaba aeg	2,7	1,3
Haridus ja lasteasutused	-20,7	0,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,9	1,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,8	-0,7

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 27 protsenti

07.07.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 524 mitteeluruumi kogupindalaga 305 000 m².

Aasta taguse ajaga, mis ehitusloa sai 414 mitteeluruumi, suurenes ehituslubade väljastamine 27%. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala aga suurenes koguni 55%.

See näitab, et 2015 alguses taotleti ehitusluba suurema pinnaga mitteeluruumidele kui aasta tagasi.