Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
 

Riigikohtu praktika: Äriruumi üürilepingu ülesütlemine ja hüvitised

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi.

Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et:

i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud;

ii) kui lepingu ütleb ennetähtaegselt üles üürnik, on viimasel kohustus maksta üürileandjale viie aasta üüri.

Riigikohus leidis, et:

i) sellise ülesütlemise kokkuleppe puhul on tegemist täiendava korralise ülesütlemise alusega ja sellise kokkuleppe sõlmimine tähtajalise üürilepingu puhul on õiguslikult võimalik. Seda põhjusel, et äriruumi üürilepingu sõlmivad eeldatavalt võrdsed lepingupartnerid ja sellisel juhul eeldatakse lepinguvabadust ka lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppimisel.

ii) hüvitise maksmise kokkuleppe puhul on oluliseks see, kas pool, kellelt hüvitist nõutakse, on üürilepingut rikkunud või mitte. Kõnealuses vaidluses üürilepingu rikkumist ei toimunud.

iii) tähtajalise lepingu sõlmimisel saavad mõlemad pooled eeldada, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni ning seadus ei keela leppida äriruumi tähtajalise üürilepingu pooltel kokku, et üürnikul on kohustus maksta üürileandjale hüvitist, kui ta ütleb üürilepingu üles ennetähtaegselt. Tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise nõudega.

iv) Selliseks kahjuks saab olla näiteks üüritulu, mida ta üürileandja oleks tõenäoliselt saanud, kui üürnik ei oleks üürilepingut ennetähtaegselt üles öelnud. Samas tuleb arvestada üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida.

v) Vähemalt üldjuhul saab eeldada, et majandustegevuses üüritud ruum antakse peatselt üürile sarnastel tingimustel, st mitte oluliselt madalama üüri eest. Seega tuleks üürnikult üürileandja kasuks väljamõistetavast saamata jäävast üürist maha arvata nt uuelt üürnikult saadud ja/või saadav üür.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinnas on poole aastaga algatatud, vastu võetud ja kehtestatud 181 detailplaneeringut

TallinnEsimese poolaastaga on Tallinnas algatatud 78 detailplaneeringut, linnavalitsus on vastu võtnud 56 detailplaneeringut ning linnavalitsuses ja linnavolikogus on kehtestatud 47 detailplaneeringut.

2014. aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, vastu võeti 54 ja kehtestati 61 detailplaneeringut ning sellest lähtub, et 2015 esimese poolaastaga vastu võetud detailplaneeringute arv on ületanud juba 2014 terve aasta töömahu.

Algatamisi on olnud enim Lasnamäel ja Kesklinna linnaosades, vastavalt 14 ja 13 detailplaneeringut. Pirita linnaosas algatati 12 detailplaneeringut. Kehtestamiste osas on esikohal Kesklinn, kus kehtestati 10 detailplaneeringut ning järgnevad Haabersti ja Nõmme, kus kummaski linnaosas kehtestati 9 detailplaneeringut. Enim vastu võetud detailplaneeringuid – 19, jäi Kesklinna, 9 Haaberstisse ning 7 Nõmmele ja Kristiinesse.

„Detailplaneeringu kehtestamiseni selle algatamisest kulub ligikaudu kaks aastat, kuid mõnel juhul ka enam, sest see sõltub huvitatud osapoolte aktiivsusest ning kindlasti ka detailplaneeringu piirkonnast ja keerukusest“ ütles Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. „Volikogu kehtestas detailplaneeringu nt miljööväärtuslikul hoonestusalal, mõne objekti kaitsevööndis.“

„Avalikust huvist ja linnaruumist lähtuvalt oli kindlasti olulisem detailplaneering Pärnu mnt 59 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine, millega on kavandatud uus kaunite kunstide õppehoone, mis võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi ning seeläbi parandada õpilaste ja õppejõudude töötingimusi ning muusika- ja balletiõpingute lõimumist,“ lisas Mänd.

2015. aasta esimesel poolaastal esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 845 projekteerimistingimuste taotlust ja kokku koostati ning väljastati projekteerimistingimusi 724-le objektile.

Alates 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadus ja planeerimisseadus ning ehitusseadusliku rakendusseadustik toovad kaasa muudatused detailplaneeringu koostamise kohustuse ja projekteerimistingimuste taotlemise kohustuse osas.

Edaspidi saab püstitada ühe hoone või laiendada ühte hoonet üle 33% ilma detailplaneeringut koostamata, kui see sobitub mahuliselt ja otstarbelt keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga. Projekteerimistingimuste taotlus on aluseks uue hoone püstitamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33%.

Ülejäänud juhtudel on projekteerimistingimusi vaja taotleda, kui soovitakse ehitada olulise avaliku huviga rajatist, mille puhul ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik (n staadion, golfiväljak, motoringrada või lauluväljak nõuavad detailplaneeringut).

Projekteerimistingimuste taotlus võetakse vastu ainult pärast riigilõivu, mis on 25 eurot tasumist.

Täiendavat informatsiooni linnaplaneerimise, ehitustegevuse ja kasutuslubade osas saab Tallinna koduleheküljelt rubriigist teenused ja sealt alt valides märksõna „linnaplaneerimine“ http://www.tallinn.ee/teenused#valdkond_17

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: 2014 sai Eestis kasutusloa 785 mitteeluruumi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2014. aastal lubati Eestis statistikaameti andmete alusel kasutusse 785 mitteeluruumi. Neist mitteeluruumidest 170 ehk 22% asus Tallinnas ja Harjumaa.

Mullu kasutusse lubatud mitteeluruumide pindala oli 529 000 m². Siin jäi Harjumaa osakaaluks 44% kasutusloa saanud mitteeluruumide pindalast ehk 231 000 m².

Arvuliselt järgnes Harjumaale Saaremaa, kus eelmisel aastal sai kasutusloa 107 mitteelruumi. See soodustas kogu kasutusse lubatud eluruumide arvust 14%. Saaremaa kasutusse lubatud mitteeluruumide pindala moodustas siiski ainult 22 000 m² ehk 4% kogu Eesti mahust.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis juunis kuuga

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises.

2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses ja metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuni 2015 – mai 2015, % Juuni 2015 – juuni 2014, %
KOKKU 0,2 -1,7
Töötlev tööstus -0,2 -2,2
Mäetööstus 21,0 32,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -5,9 -11,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 2,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes 2014. aasta juuniga -3,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juunis keskmisest enam elektrienergia, metalli, puittoodete ja toiduainete hinnad, samas tõusid mootorsõidukite ja nende osade, ehitusmaterjali ning tekstiiltoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,8% ja võrreldes 2014. aasta juuniga -2,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juunis keskmisest enam põllumajandussaaduste, metalli ning naftasaaduste hinnad, samas tõusis ehitusmaterjali ja elektrienergia hind.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. II kvartalis

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 130 tehingut ligikaudu 790 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 14 280 kinnisvara tehingut 649 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku 35 594 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 41 579 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 3 947 hektarit, kõige vähem Järva maakonnas – 1 305 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta teises kvartalis võrreldes 2014. aasta teise kvartaliga 7,5% ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 9,5%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,7% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 3,1%.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tallinnas Haaberstis alustati uue multifunktsionaalse ärihoone arendust

FavorteFavorte OÜ alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga uute multifunktsionaalsete laohoonete pakkumisega Tallinnas Haabersti linnaosas, aadressil Järveotsa tee 50.

Arendamisel on 4000 m2 uusi multifunktsionaalseid, nn „kõik ühes“ (ladu-tootmine, büroo ja esindus) äripindu, mille ehitamisega alustatakse käesoleval suvel. Esimeses etapis ehitatakse välja 2000 m2, mille valmimistähtaeg on järgmise aasta II kvartal, teise etapi valmimistähtaeg on aga 2016. aasta IV kvartalis.

„Esimene etapp on juba üürilepinguga kaetud,“ ütles Järveotsa 50 pakkumisprotsessi korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin.. „Üürnikuks on heli-, valgus-, video-, lavatehnika ja ajutiste üritusepindade rendiga tegelev ettevõtte. Hetkel otsime aga üürnikke arenduse teisele etapile, kus pakutavad pinnad on suuruses 500-2000 ruutmeetrit.“

Laokompleksi asukoht on logistiliselt soodne, paiknedes Tallinna väljakujunenud äripiirkonnas Haabersti ja Mustamäe piiril. See annab võimaluse olla oma klientidele, tarnijatele ja tööjõule lähedal. Läbimõeldud ja paindlikud lahendused võimaldavad ettevõtetel koondada ühe katuse alla lao- ja tootmisruumid koos büroo- ja esinduspindadega, võimaldades seeläbi efektiivsemat majandamist.

Projekti juhtimise ja üürnike leidmisega tegeleb Uus Maa Kinnisvarabüroo, arendaja on Favorte OÜ ning ehitaja Eventus Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ehitushinnaindeksi tõus peatus II kvartalis

StatistikaametEhitushinnaindeks jäi 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga samale tasemele ja tõusis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines ehitusmaterjal 0,2%. Kulutused masinatele odavnesid 0,5% ja tööjõule 0,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,3%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2015
I kvartal 2015 – II kvartal 2015, % II kvartal 2014 – II kvartal 2015, %
KOKKU 0,0 0,7
tööjõud -0,3 1,8
ehitusmasinad -0,5 -1,3
ehitusmaterjal 0,2 0,3
Eramuindeks -0,2 0,5
Korruselamuindeks 0,1 -0,5
Tööstushooneindeks -0,2 1,0
Ametihooneindeks 0,0 1,1
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2015
I kvartal 2015 –II kvartal 2015, % II kvartal 2014 – II kvartal 2015, %
KOKKU -0,4 0,3
tööjõud -0,6 1,5
ehitusmasinad -1,0 -2,6
ehitusmaterjal -0,2 -0,4
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Pro Kapital: Võlakirjade teise märkimisperioodi algus

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise.

Pro Kapital teavitas investoreid 27.05.2015, et on otsustanud emiteerida võlakirju väljalaskehinnas EUR 7 000 000. Pro Kapital teavitas investoreid 06.07.2015, et esitas taotluse võlakirjade noteerimiseks Nasdaq Stockholmi börsil ning esimeseks kauplemispäevaks on 08.07.2015 või sellele lähedane kuupäev.

Lähtudes nõukogu 02.05.2015 otsusest on Pro Kapitali juhatusel õigus välja lasta Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

  1. Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
  2. Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
  4. Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
  5. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
  6. Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    1. kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    2. kolm pangakontot on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
    3. juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad.
  7. Väljastatud Võlakirjad on võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas ning järgmistel märkimisperioodidel väljastatavad Võlakirjad on kavas samuti noteerida Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapitali juhatus otsustas 17.07.2015 kuulutada välja võlakirjade emiteerimise. Pro Kapital kavatseb teises etapis emiteerida võlakirju väärtuses minimaalselt 5 000 000 eurot. Võlakirjade emissioon on suunatud kutselistele investoritele ning tegu ei ole avaliku pakkumisega. Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt. Pro Kapital teavitab investoreid teise emissiooni tulemustest pärast tulemuste kinnitamist juhatuse poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Üürileandja ABC: Kas väljaüüritava korteri ostmiseks võtta laenu?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Väljaüürimiseks soetatava kinnisvara ostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi liiga vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest, aga turvalist üüriraha voogu nautida.

Laenuraha aitab tootlust kergitada

Kui investori eesmärk on võtta suuremaid riske ja maksimeerida kasumit, tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata. Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.

Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks 5% intressi ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, siis seda ületav üüriraha on juba üüriinvestori kasum.

Tulevikuootused aitavad otsustada

Võõrkapitali ehk laenuraha kaasamine võib olla mõistlik, kui üüriinvestor ootab tulevikust kõrgemat inflatsiooni. Inflatsioon on hinnataseme tõus. See ühest küljest on tegur, mis kasvatab kinnisvara nominaalset väärtust ja annab ajapikku võimaluse üürihinda kergitada. Samas näpistab inflatsioon läbi hinnatasemete kerkimise ja sissetulekute kasvu laenukohustuse summat väiksemaks.

Laenuraha kaasamisel ei tohi aga hea asjaga liiale minna. Eeldame näiteks, et üüriinvestor soetab kinnisvara 10.protsendilise omafinantseeringuga ehk 90% laenuraha kaasates. Kui kinnisvara väärtus kahaneb sellises olukorras 10% võrra, on investor kogu oma projekti paigutatud kapitali kaotanud.

Erinevalt kodulaenust, kus tavapärane on 15-25% omafinantseering, on pangad tavapäraselt valmis üüriprojekte finantseerima 40 kuni 70% ulatuses. Kodulaenu kuni 30-aastase pikkuse asemel pakutakse üüriprojektidele 10-20-aastase graafikuga laene.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE: Harju majade müügipakkumiste hind kerkis 9 protsenti

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti juunis Harjumaal müügiks 3061 maja-. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas majade müügipakkumiste arv 3%.

Sama palju ehk 3% kasvas majade müügipakkumiste arv Tallinnas. Pealinnas pakuti juunis müügiks 1325 maja keskmise hinnaga 1324 €/m². Tallinna majade pakkumishind kerkis aastaga 11%.

Harjumaa majade eest küsisid kinnisvaramüüjad portaalis KV.EE eelmise aasta 1068 euro asemel tänavu 1165 €/m². See teeb aastaseks kasvunumbriks 9%. Majade pakkumishind kerkis aastatagusega võrreldes enamuses Harjumaa valdades.

Kõrgeima hinnaga majade müügipakkumised asuvad Rae vallas. Rae valla majade hinna ajab üles Tallinna ja Tallinna kesklinna lähedus, kus paljus konkureeritakse pealinna majadega.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  06/2014 06/2015 Muutus, % 06/2014 06/2015 Muutus, %
Harku vald 336 328 -2% 975 1 019 4%
Jõelähtme vald 67 63 -6% 1 200 912 -24%
Keila linn 30 53 77% 963 774 -20%
Keila vald 135 126 -7% 770 829 8%
Kernu vald 143 103 -28% 441 430 -2%
Kiili vald 26 25 -4% 828 989 19%
Loksa 14 21 50% 682 628 -8%
Maardu linn 174 155 -11% 976 1 023 5%
Paldiski 24 20 -17% 402 331 -18%
Raasiku vald 15 15 0% 519 971 87%
Rae vald 133 206 55% 1 259 1 412 12%
Saku vald 123 139 13% 697 912 31%
Saue linn 38 55 45% 1 024 943 -8%
Saue vald 54 84 56% 1 003 1 052 5%
Tallinn 1 290 1 325 3% 1 196 1 324 11%
Viimsi 370 343 -7% 1 253 1 327 6%
 
Eesti 5 402 5 369 -1% 876 870 -1%
Harjumaa 2 972 3 061 3% 1 068 1 165 9%
Narva 75 82 9% 424 428 1%
Pärnu 318 297 -7% 886 930 5%
Tartu 373 488 31% 832 933 12%

 Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvaraekspert: viinamüügi keeld lõpetab kulunud keldripoe piinad

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul sunnib 1. juulist Tallinnas kehtima hakanud kange alkoholi müügipiirang viletsamaid väikepoode oma taset tõstma ning sortimenti ja teenindust parandama.

Martin Vahteri sõnul nurisevad praegu need väikepoed, mis viinamüügist elatusid. “Kui pood seni sortimendi, remondi ja viisaka teeninduse pärast ei muretsenud, siis läheb raskeks,” ütles Vahter ja lisas, et varsti peaksid esimesed kuulutused kinnisvaraportaalidesse jõudma.

“Otsus viinamüüki piirata on igati õige ja üldpilt läheb paremaks, sest koos kange alkoholi keeluga kaovad ka maja ümber tiirlevad jotad,” ütles Vahter ja lisas, et halva kvaliteediga viinakelder võib terve kvartali maine alla viia.

“Eks poe suurusega üritatakse trikitada, et viinamüüki jätkata. Kohalik omavalitsus peaks jälgima, et müügipinna alla ei saaks kirjutada ämma garaaži,” ütles Vahter.

“Viisakad leiva-saia lähikauplused jäävad alles ja pigem on neid Tallinnas ja eriti vanalinnas muu Euroopaga võrreldes vähe. Väikepood peab ellujäämiseks millegagi eristuma, sest hinnaga ta suurt ketti ei löö. Peale asukoha peavad olema teistsugused tooted, väljapanek või parem teenindus,” ütles Vahter.

“Hea kontseptsioon saab täiesti edukalt hakkama ilma alkoholita. Selle elav tõestus on Kalamaja uued väikesed kohvikud ja pagarikojad, mis annavad piirkonna atmosfäärile juurde,” ütles Vahter

1. juulist on Tallinnas kange alkoholi müük lubatud kauplustes, mille üldpind on vähemalt 150 ruutmeetrit. Regulatsiooniga on müük keelatud ka tanklakauplustes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu korteriühistud saavad nüüdsest taotleda rattaparklatoetust

Tartu1. juulist jõustus Tartu linnavolikogu määrusemuudatus, millega anti korteriühistutele võimalus taotleda linnalt toetust rattaparklate ehitamiseks. Toetuse reeglid määratleb “Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord”.

Toetuse taotlemise mõistes loetakse rattaparklaks nii rattamaja, varjualusega rattahoidja, rattakapp, rattahoidja kui ka muu ratta hoidmiseks kasutatav ehitis – tähtis on luua sellega võimalus rataste parkimiseks. Toetus katab kuni 50% kogumaksumusest, ülemmääraks on 3000 eurot.

Toetust on õigus taotleda Tartu linnas asuval kuue või enama korteriga korteriühistul või kahel või enamal korteriühistul, kus kokku on kuus või enam korterit. Taotlusi võetakse 2015. aastal vastu kuni 1. oktoobrini ning neid vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub. Raha lõppemisel teavitab osakond taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.

Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale
1) kirjalik avaldus,
2) alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga rattaparkla korral linnaarhitektiga kooskõlastatud arhitektuurne eskiisprojekt, üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga rattaparkla korral arhitektuuri ja ehituse osakonna arvamus esitatud ehitusteatise kohta;
3) korteriomanike häälteenamusega tehtud otsus;
4) vähemalt kahelt ettevõtjalt võetud hinnapakkumus;
5) kui parkla soovitakse ehitada võõrale maale, siis ka maa omaniku nõusolek.

Linnamajanduse osakonna aadress on Raekoja plats 3, tuba 204. Info telefonil 736 1281.

Tartu linnavolikogu määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/428062015023

Rattaparkla ja jäätmemaja püstitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetus korteriühistutele Tartu linna kodulehel: http://tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=24603

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Väljastatud ehituslubade arv on aasta aastalt Tallinnas kasvanud

TallinnKäesoleva aasta kuue kuuga väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1641 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut ning 776 kasutusluba.

„Vaadates ehituslubade ja kirjalike nõusolekute arvu, siis võib tõdeda, et need numbrid on kasvanud võrreldes nii 2013, kui ka 2014 aasta vastavate numbritega,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp. „Aasta-aastalt on suurenenud ehitamise alustamise teatiste arv, mis käesoleva aasta kuue kuuga on olnud 879, samas, kui see aasta 2014 esimesel poolaastal oli 834.“

2011. aastal registreeriti Tallinnas 1282 ehitamise alustamise teatist, siis järgmisel 2012. aastal registreeriti juba 1461 teatist. 2013. aastal registreeriti 1672 ehitamise alustamise teatist. Möödunud aastal kasvas veelgi teatiste esitamise hulk, mil registreeriti 1835 ehitamise alustamise teatist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas aastal 2014 kokku 2964 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut, aastal 2013 oli see number 2879.

2015. aasta kuue kuuga on väljastatud 34 kasutusluba üksikelamu püstitamiseks. Uutele kortermajadele väljastati 25 kasutusluba korterite koguarvuga 647. 2014. aastal väljastati üksikelamutele 105 kasutusluba ning 60 kasutusloa saanud kortermajas valmis kokku 978 uut korterit.

Märgatavalt kasvas ka kasutuslubade väljastamine rajatistele nagu vee- ja kanalisatsiooni trasside, torude ja muude tehnovõrkude ehitusel ning käesoleva aasta esimesel poolaastal oli see number 432.

Mõnevõrra on kasvanud ka ehitusseaduse alusel tehtud ettekirjutuste arv: 2011. aastal koostati 46 ettekirjutust ja 2012. aastal 58. 2013. aastal tehti 84 ettekirjutust ning 2014. aastal 69 ettekirjutust. 2015.aasta 6 kuuga on tehtud 74 ettekirjutust.

„Meie ameti eesmärk on jagada elanikkonnale vajalikku informatsiooni, et kõik tegevused, mis on seotud ehitustegevusega ja valminud rajatiste või ehitiste kasutamisega oleksid turvalised ning elanikele ohutud ja püstitatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele,“ ütles Korp. „Alates 1.juulist kehtivad uus ehitusseadustik ja selle rakendusseadustik ning planeerimisseadus, mille rakendamisel oleme ameti siseselt teinud palju eeltööd, et kõik õigusaktidest tulenevad muudatused rakenduksid sujuvalt ning linnakodanikele arusaadavalt.“

„Samuti loodame sellel üleminekuperioodil linnakodanike mõistvat suhtumist, mis kaasneb uutest õigusaktidest lähtuvate menetlustega,“ täiendas Korp.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ülemiste järve lõunakülg saab promenaadi eskiisi

Rae ValdRae vald sõlmis kuue ettevõtjaga koostöölepingu Ülemiste järve lõunaküljele rajatava promenaadi eskiisprojekti tellimiseks.

„Ülemiste järve lõunaküljele planeerime ligi 1,5 kilomeetri pikkust järvepromenaadi, mis sobib nii jalutamiseks kui tervisespordi tegemiseks,“ rääkis Ülemiste järve avamise eest aktiivselt seisnud endine riigikogu liige ja praegune Rae vallavolikogu liige Tõnis Kõiv, kes lisas, et loodetavasti lähiaastatesse jääv järvepromenaad saab olema lisaväärtus ennekõike Peetri ja Järveküla elanikele, kuid loomulikult võidab sellest piirkond laiemalt.

Vallavanem Mart Võrklaev on juba varasemalt tunnustanud Kõivu initsiatiivi järve avamiseks elanikele ja samuti järvepromenaadi rajamiseks, kuid sel korral pälvis Kõiv vallavanema tunnustuse ka selle eest, et eskiisprojekti tellimine esimesele promenaadi lõigule on saanud nii valla kui vallas tegutsevate ettevõtjate ühisasjaks.

Milline aga võiks olla ligi 1,5 kilomeetri pikkune mööda järve äärt kulgev rada kas alguspunktiga Leerimäe teest või Lääne teest Järvekülas kuni Kurna ojani, see saab selgemaks peale Eesti juhtiva promenaadide arhitekti Kersti Lootuse poolt kokku pandud eskiisprojekti 3D visualiseeringus.

„Esitamisküpse visuaali kohta saavad kõik huvilised võimaluse oma arvamust avaldada ning visuaal aitab põhiliselt väärkujutelmadest tulenevat vastuseisu inimeste lubamisele vee äärde muuta,“ kõneles Kõiv lisades, et mida selgemaks saavad plaanid, seda vähem on põhjust karta veekvaliteedi pärast.”

„Mul on hea meel, et ka ettevõtjad on otsustanud elukeskkonna väärtust tõstvas projektis osaleda. Ilma nende kaasfinantseeringuta ei jõuaks me eskiisini nii kiiresti kindlasti,“ kõneles vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanema sõnul on koostöös maastikuarhitekt Kersti Lootusega tehtud ära eeltöö ja vaadatud Ülemiste ümbrust selle pilguga, et kuidas siis oleks mõistlik rajada jalutusrajad järvevett igati kaitstes.

„Valla huvi on üheltpoolt kindlasti kaitsta väärtuslikku järvevett, kuid samas võimaldada elanikele ligipääs Ülemiste järve äärde,“ resümeeris vallavanem.

Laam Kinnivara OÜ ja Energiamaja OÜ juhatuse liige Aivar Villemsoni sõnul on promenaadid ja terviserajad elukeskkonda väga oodatud. “Vaadates, kui hästi läheb sporditarvete müüjatel ning kui rahvarohked on tervisespordi üritused, siis vald on igati õigel teel, “ ütles Villemson.

Koos Aivar Villemsoniga allkirjastasid koostöölepingu veel Maik Teiv Compakt Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena, Madis Mägi Hausers Grupp OÜ juhatuse liikmena, Andrus Uudmäe Sõpruse Majad OÜ juhatuse liikmena ja Marko Rink BlueSky Project OÜ juhatuse liikmena.

Eskiisprojekt valla ja ettevõtjate ühisfinantseerimisel valmib käesoleva aasta oktoobri lõpuks ning läheb maksma ilma käibemaksuta 4400 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala

Maa-ametMaa-amet on viimastel aastatel tehtud aeropildistamise ja laserskaneerimise andmete abil täpsustanud Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala. Võrreldes varasemaga on valdavalt tegu 1 protsendi piiresse jäävate muudatustega.

“Kui seni oli käibel ligi 20 aastat tagasi paberkaartidel fikseeritud nn statistiline pindala, siis nüüd kasutatakse elektroonilistest andmekogudest pärinevaid märksa täpsemaid andmeid,” selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Näiteks aastaid tagasi kasutati paberkaardil piiri märkimiseks pliiatsit või markerit, mille joone laius võis anda piiri asukoha lausa 50-meetrise nihkega. Nüüd on tänu tänapäevastele tehnilistele võimalustele aluskaartide kvaliteet oluliselt parem, piiride määramise täpsus on tõusnud ning tulemused usaldusväärsemad.”

Suuremate erinevustega tuleb arvestada just veepiiri (meri, vooluveekogud) omavatel haldusüksustel, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Peamised muudatused tulenevadki Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest. Näiteks Narva linna pindala tuli korrigeerida just veehoidlaga seoses 20 protsendi võrra ning selle linna suuruseks loetakse nüüd 6895 hektarit varasema 8454 asemel. Üle 10% muutus pindala Kallaste linnal ja Piirissaare vallal – Kallaste suurenes 33 hektari ja Piirissaare 104 hektari võrra. Ka Tallinna pindala suurenes 104 hektarit.

Kui liita kokku kõikide haldusüksuste pindalad ning arvestada juurde piiriveekogud (v.a meri), on 112 km² võrra suuremaks muutunud ka  Eesti üldpindala. Varem oli maakatastri statistikas fikseeritud Eesti pindalana 45 227 km², nüüd on see tasapinnaliselt arvutatult 45 339 ruutkilomeetrit.

Senisest enam tegelikkusele vastavad halduspiirid ja aluskaardid on olulised näiteks planeeringute tegemisel, kuid ka muude, ennekõike haldustasandi otsuste langetamisel.

Kuna halduspiirid kantakse maakatastrisse, siis Maa-amet katastripidajana korrastab ja täpsustab maakatastrisse kandeid tehes (nt uusi katastriüksusi registreerides) pidevalt ka halduspiiri asukohta. Täpsustatud haldusüksuste pindalad arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga maakatastrisse kantud haldusüksuse piiriandmete alusel, seejuures arvestatakse vaid maismaaosa (1 ha täpsusega).

Maa-amet on kõiki kohalikke omavalitsusi täpsustatud piiridest ja pindalast teavitanud. Uued andmed on saanud ka Statistikaamet. Soovitame kõikidel uued arvutatud haldusüksuste pindalad kasutusele võtta ning neid igal aastal uuendada.

Ajakohased haldus- ja asutusüksuste piirid saab alla laadidahttp://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html.

Mõned näited piirimuutuste kohta:


Haapsalu täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)


Mõisaküla täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)


Sillamäe täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)


Viljandi täpsustatud piirid. (Allikas: Maa-amet.)

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark