Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris teist kuud järjest. Oktoobris oli indeks 1,9% madalamal kui septembris, kuid võrreldes 2014. aasta oktoobriga oli 3,9% kõrgemal.
Oktoobris toimus Tallinnas korteriomanditega 738 tehingut, mida on 8,5% rohkem kui septembris ja 3,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinnas langes keskmine pinnaühiku hind teist kuud järjes pärast augustis olnud tõusu ja sellele eelnenud neljakuulist langust.
Võrreldes septembriga oli pinnaühiku hinnalangus 0,9% ja keskmine pinnaühiku hind oktoobris 1549 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on pinnaühiku hind 6,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 9,3% madalam. Kuigi Maa-ameti statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnalangust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Põhjuseks on tehingute struktuur.
Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine pinnaühik hind oluliselt ainult Lasnamäe ja Kristiine linnaosas, vastavalt 3,7% ja 6,6%, mille põhjuseks olid tehingud keskmisest kallimate ja uute korteritega. Suurim oli hinnalangus Pirital (3,5%), järgnesid Põhja – Tallinn (2,6%) ja Haabersti (2,4%).
Hinnalanguse põhjuseks oli eelkõige tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2014. oktoobriga on kõikides linnaosades peale Pirita pinnaühiku hind tõusnud. Suurim on hinnatõus olnud Kristiines (16,5%), Mustamäel (7,7%) ja Lasnamäel (6,6%). Pirital oli hinnalangus 4,2%.
Kristiines on hinnatõusu põhjuseks tehingud uute ja keskmisest kallimate korteritega.
Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase aasta jooksul on müügi- ja üüripakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.
Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 12,7% (1140-le eurole), pärast eelmise kuu 8,6%-list tõusu ja Pärnus tõusis pinnaühiku hind 2% (881-le eurole) pärast septembris olnud 12,2%-list langust, mille põhjuseks oli tehingute struktuur.
Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 248 ning 428 eurot ruutmeeter.




Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.







Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
SEB’s pan-Baltic survey of CFOs of large enterprises indicates an improved assessment of the business climate; however, Estonian enterprises remain more conservative in their forecasts than their neighbours to the south. The main concerns for large Estonian enterprises are low demand and mounting labour costs.



Sel reedel, 6. novembril 2015 toimub Tallinnas juba 14. korda rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvarasektori tulevik – ohud ja võimalused“, kus sel aastal astuvad üles ligi 30 tunnustatud kinnisvaravaldkonna tipp-spetsialisti nii Eestist kui ka välismaalt. Juba 13. aastat järjest kuulutatakse konverentsil välja ka aasta silmapaistvaim turuosaline, kes pälvib auhinna Kinnisvara Guru 2015.
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Põhja-Tallinnas Pelguranna asumi piiril paikneva Sõle tn 31 kinnistu detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada alale kuni 8-korruseline korterelamu ja kuni kahekorruseline kaubanduskeskus.



Statistikaameti andmetel sai 2015 III kvartalis Eestis kasutusloa 983 eluruumi. Tegemist on viimase viie aasta ühe kõige kõrgema näitajaga, mis ületab aastatagust kasutuslubade arvu rohkem kui kahekordselt. Valminud eluruumide pind oli samal ajal 98 600 m². See on eelmise aasta näitajast 81% enam.









