Täna tähistati Ülemiste Citys uue 13-korruselise büroohoone valmimist, mis on ühtlasi kõrgeim hoone lennujaama piirkonnas. Bernhard Schmidti nime kandvas majas on ligi 11000m² pinda ja hoonesse mahub ca 1000 töökohta. Arvestatava osa majas kasutatavast energiast toodavad selle lõunaküljele paigaldatud 275 päikesepaneeli, mis on suurim ehitusintegreeritud päikesepaneelide installatsioon Eestis.
„Täna avatud uus büroohoone esindab uut mõtteviisi ja suunda ärihoonete rajamisel – ärihoone ei pea olema mitte üksnes ilus ja mugav, vaid ka keskkonnasõbralik. See trend võiks Eestis rohkem hoogu saada,“ märkis Riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo. „Ülemiste linnak on viimastel aastatel kiiresti arenenud, kasvanud ja võtab arvesse kõige värskemaid trende maailma ärikinnisvara arenduses, mis toob neile kindlasti edu ka tulevikus.“
„Bernhard Schmidti büroohoone on Ülemiste City lipulaev väga mitmes mõttes,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Uus hoone on visuaalselt väga silmapaistev ja annab linnakule uue südame. Samas on tegemist Eestis ühe säravama näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses. Hoone on oma lahendustega kindlasti teistest ees ja saab teerajajaks linnaku tulevastele büroomajadele, kus tahame järgida samu keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.“
„Kui siiamaani on äriarhitektuur ikkagi väga keskendunud kulutõhususele, siis tulevikus on oluline prioriteet keskkonnast hoolimine. Rohelisemat mõtteviisi nõuavad ka uued regulatsioonid ühiskondlike hoonete püstitamisel,“ märkis Gert Jostov. „Tasakaalu leidmine keskkonnasäästlikkuse ja kulutõhususe vahel saab olema väljakutse, kuid uued tehnoloogiad pakuvad kulude optimeerimiseks järjest paremaid võimalusi. Samas aitavad moodsad hooned kohale tuua innovaatilisi ja uusi tehnoloogiaid hindavaid ettevõtteid, mida Ülemiste Citys kõrgelt hindame.“
„Bernhard Schmidti büroohoone rajamine oli Nordeconile pingeline ning väljakutseid pakkuv protsess, mille juures teeb heameelt eelkõige see, et uudsetele nõuetele vastav ehitis valmis tähtaegselt,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.
Koos uue büroohoone avamisega tähistab Ülemiste City linnaku suurarendaja Technopolis Ülemiste AS täna ka oma viiendat sünnipäeva. Nende viie aastaga on Ülemiste Cityst kujunenud üks Põhjamaade suuremaid ja paremini funktsioneerivaid ärilinnakuid, mis on edukalt võimeline konkureerima sarnaste linnakutega Helsingis, Riias, Vilniuses või Stockholmis.
Uus büroohoone taotleb ehitistele keskkonnasäästlikkusele eest välja antavat LEED-kuldtaseme sertifikaati, mille tulemused selguvad aasta lõpus. Tänaseks on lõviosa uue büroohoone pindadest juba üürilepingutega kaetud – maja suuremad rentnikud on näiteks Playtech, Ramirent Shared Services, IPF Digital Estonia, Zone Media, Tripod, Adhit Media ja Nord Connect. Hoone esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad ja seal asuvad Finewine, Coffecupi ja Printerikeskuse kauplused.
Hoone sai Ülemiste City traditsioonide kohaselt nime Eesti soost innovaatori – 20nda sajandi ühe silmapaistvaima optiku, astronoomi ja leiutaja ning maailmakuulsa Schmidti teleskoobi looja Bernhard Schmidti (1879-1935) järgi.
AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, teatab Statistikaamet.
Olen kokku pannud uue suure elamispindad turuülevaate “Korteriturg: edasised suundumuses – 2015”, mis heidab põhjaliku pilgu tänase elamispindade seisule ja võimalikele arengustsenaariumitele.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte AS Merko Tartu on alustanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse teise kortermaja ehitusega. Projekt koosneb kokku kolmest hoonest ja 90 korterist, millest esimene maja, aadressil Kaupmehe 7, on ehituses ning valmib 2016. aasta jaanuari lõpuks. Alanud on Kaupmehe 5 maja ehitus (30 korterit), mille valmimine on planeeritud 2016. aasta augustisse.
Arvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeeris Swedbank 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole 1,6 protsendi peale.
Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.
NASDAQ OMX Tallinn AS-i juhatus otsustas 28. oktoobril 2015. a rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp taotluse ja võtta tema 97 363 täiendavalt emiteeritud aktsiat tingimuslikult kauplemisele Börsi Lisanimekirja (reguleeritud turg) tingimustel, et:
2015 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1511 eluruumi kogupindalaga 137 000 m². Eluruumide ehituslubade arvu väljastamine kasvas aastataguse ajaga võrreldes 53%, eluruumide pindala aga 21%.
Oktoobrikuus Tallinna korteriturul aktiivsus võrreldes septembriga kasvas – tehti jälle üle 700 tehingu, täpsemalt 742. Seda on 9,8% rohkem kui septembris, mil tehti 676 tehingut, eelmise aasta oktoobris oli tehingute arvuks 710. Seega on korteriturg jätkuvalt aktiivne.
AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Kivimäe 32 korteriarendusprojekti, mille raames valmib 2016. aasta suve lõpuks kaks kolmekorruselist kortermaja.
NASDAQ OMX Tallinn AS-i Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas reedel, 6. novembril 2015.a. rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta tema poolt emiteeritud 2000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot kauplemisele NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.
Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad. 
Vabriku 18 asuv Kalamaja põhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase järgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tänava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.
